Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine (0)

5 VÄGA HEA

Laboratoorne töö 2

Sissejuhatus

Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.
Tõelised lahused – lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks.
Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad.
Lahusti– mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi).
Lahustuvus – aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass,
mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis.
Küllastumata lahus– lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub;
Küllastunud lahust – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet ( tasakaaluolek )
Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid.
Henry seadus
Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal
CM=kh*p
Seadus ei kehti veega reageerivate gaasiliste ainete kohta (NH3, SO2, CO2jt). Näiteks NH3ja SO2 reageerivad osaliselt veega ja nende lahustuvus osutub oodatust oluliselt kõrgemaks
NH3+ H2O-NH3⋅H2O
SO2+H2O-H2SO3
Lahuste kontsentratsioon
Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus ) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kasutatavamad kontsentratsiooni või sisalduse väljendusviisid on järgmised:

Massiprotsent (ehk protsendilisus)(C%)
Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses
Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi
Ja lahustunud aine massi leidmiseks saab tuletada seose
2. Molaarne kontsentratsioon (CM)
Molaarne kontsentratsioon näitab lahustund aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses
Ja lahustunud aine massi saab leida
Maine=Vlahus* CM*Maine
3. Molaalsus (Cm)
Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis
4. Moolimurd (Cx)
Mitut lahustunud ainet sisaldava lahuse korral tuleb murru nimetajas liita nende kõikide moolide arvud
5. ppm (parts per million)
ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) massiosas lahuses. Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks näiteks keskkonnakeemias. Kui ppm- ides väljendatavate lahuste kontsentratsioonid on väga madalad (lahuste tihedus ρ≈1,00 g/cm3), siis võib kehtivaks lugeda ka järgmised seosed:
6. Normaalne kontsentratsioon (Cn)
Näitab lahustunud aine ekvivalentide (van.vaal) arvu ühes liitris lahuses
kus
Ekvivalentmass1 Eaine on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni.
Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega
Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon
HCl + NaOH →NaCl + H2O
Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1:1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt:
n(HCl)=n(NaOH) ehk V(HCl)*CM (HCl)=V(NaOH)*CM(NaOH)
Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit – ühendit, mille värvus sõltub
lahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis
on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt – hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja
indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega.
Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogussoolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni.

Eksperimentaalne töö 1

Töö ülesanne ja eesmärk

Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust.

Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid

Töövahendid ja mõõteseadmed : kaalud, kuiv keeduklaas , klaaspulk , lehter , kooniline kolb , mõõtesilinder (250cm3), areomeeter, filterpaber .
Kasutatud aine: naatriumkloriid segus liivaga

Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad

Kõigepealt tuli kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu.
Lahustada NaCl klaaspulgaga segades umbes 50 cm3 destilleeritud veega.
Lahus tuli filtreerida läbi kurdfiltri.
Lahus valada filtrile mööda klaaspulka.
Jäägile lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast 30…50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri
Keeduklaasi ja liiva jääki pesta vähese veega (10…20 cm3), filtrida läbi filtri
Lahus valda koonilisest kolvist mõõtesilindrisse
Lisada nii palju vett et lahust oleks 250 cm3
Mõõta areomeetriga lahuse tihedus
Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses, arvutada naatriumkloriidi mass ja protsendiline sisaldus liiva ja soola segus
Arvutada naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus , g/dm3, kg/m3.

Katseandmed

Segu mass m= 6,57 g
Mõõdetud tihedus p= 1,014 g/cm3
Sellest väiksem tihedus tabelis p1= 1,0126 g/cm3
Sellest suurem tihedus tabelis p2= 1,0161 g/cm3
Otsitav massiprotsent C%= 2,2 %
Massiprotsent, mis vastab tihedusele p1 C%1= 2,00%
Massiprotsent, mis vastab tihedusele p2 C%2= 2,50%

Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs

Otsitav massiprotsent
Naatriumkloriidi mass lahuses
NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus
Suhteline viga
Naatriumkloriidi sisaldus lahuses:
Molaarne kontsentratsioon:
Molaalsus:
m(lahus)=p(lahus)*V(lahus)=1,014g/cm3*250ml=253,5 g
m(lahusti)=m(lahus)-m(aine)= 253,5g-5,58g=247,92g
Moolimurd:
Normaalsus:

g/dm3;kg/m3

m(NaCl)= 5,58 g

Kokkuvõte ja järeldused

Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus tegelikust protsendilisest sisaldusest. Katse põhjal tuli protsendiliseks sisalduseks 85% kuid tegelik protsendiline sisaldus oli 90%, seega suhteline viga oli 5,6%. Lisaks tuli arvutada ka naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3 ja kg/m3, mis olid vastavalt ; ; ;

EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2

Töö ülesanne ja eesmärk

Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega.

Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid

Kasutatavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff).
Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk.

Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad

Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet
Kolb sulgeda ja lahus segada
Teha saadud soolhappelahusest viiekordne lahjendus- pipeteerida 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisada vett kriipsuni, sulgeda korgiga ja loksutada
Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega
Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisada 2…3 tilka fenoolftaleiinilahust
Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb püsima- korrata 2…4 korda
Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Võtta keskmine
Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga.

Katseandmed

Valmistatav lahus

Valmistatava lahuse massiprotsent 1,7%
Valmistatava lahuse tihedus q=1,0068 g/cm3

Etteantud kogused

Valmistatava lahuse maht 100 ml
Konts. Soolhappe tihedus 1,179 g/cm3

Konts. Soolhappe massiprotsent 36%

Vajalikud ainekogused

m(HCl) 1,71g
V(lahus) 4,03 ml
V(vesi) 95,9 ml
NaOH kontsentratsioon 0,1004 mol/l

Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs

V (lahus)=100 ml
m(lahus)=1,0068*100=100,68 g
m(aine)=1,71 g
1,7%=m(aine):100,78g*100% m(aine)=4,75 g
V(aine)=4,75/1,179=4,03 cm3
V(lahusti)=100ml-4,03 =95,9 ml
Tiitrimisel saadud tulemused:

9,50 ml

9,59 ml

9,50 ml
5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon
Saadud tulemuste keskmine
Viiekordne lahjendus
0,0956mol/l * 5 = 0,4780mol/l
Algne (lahjendamata) soolhappelahuse molaarne kontsentratsioon
M(HCl)=1+35,5=36,5 g/mol V(lahus)=100ml=0,1dm3
Suhteline viga

Kokkuvõte ja järeldused

Laboratoorne töö näitas, kuidas valmistada lahuseid kontsentreeritud happe lahusest, kuidas lahjendada lahuseid ja kuidas määrata kontsentratsiooni tiitrimisega.
Erinevus tegelikust molaarsusest võib tulla arvutustel tehtud ümardamistest või mõõtmiste ebatäpsusest.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 16 allalaadimist

Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #1

Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #2

Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #3

Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #4

Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #5

Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #6

Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #7

Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #8

Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #9

Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #10

Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine #11

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kukuxumusu Õppematerjali autor

Keemia aluste teise praktikumi protokoll; lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine; PARANDUSTEGA

lahuste valmistamine kontsentratsiooni määramine lahustuvus lahustunud aine protsendiline sisaldus indikaator

Sarnased õppematerjalid

docx

Keemia praktikum nr2: Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM  k h  p kus, 1.1 CM – gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p – gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahuste kontsentratsioon Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kasutatavamad kontsentratsiooni või sisalduse väljendusviisid on järgmised: Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%): Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses la h ustunud aine mass ( g ) × 100 m aine × 100 C= = 1.2 la huse mass(g) m la h us(segu) Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi mla h us

Keemia alused

docx

Anorgaaniline keemia I labori protokoll

Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Massiprotsendi arvutamine: lahustunud aine mass ( g )100 maine100 C= = lahuse mass (g) mlahus Lahuse tihedus: mlahus (g) g lahus= V lahus (cm 3 ) cm3 Lahustunud aine massi leidmiseks: V lahuslahusC mlahusC maine= = 100 100

Anorgaaniline keemia

docx

Keemia alused, protokoll 2.

3. Molaalsus (Cm) Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. C m= 4. Moolimurd (CX) Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. CX= 5. ppm (parts per million) ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) massiosas lahuses. Kui ppm-ides väljendatavate lahuste kontsentratsioonid on väga madalad (lahuste tihedus 1,00 g/cm3), siis võib kehtivaks lugeda ka järgmised seosed: 1 ppm==== 6. Normaalne kontsentratsioon (Cn) Näitab lahustunud aine ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses. Ekvivalentmass on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui ka konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt

Keemia alused

docx

NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi Lahustunud aine massi leidmiseks saab tuletada seose Molaarne kontsentratsioon (CM)

Keemia alused

docx

NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Katse käigus lahustatakse liiva ja soola segus naatriumkloriid (sool) veega, määratakse areomeetriga saadud soolalahuse tihedus ning arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel lahuse protsendilisus. Töövahendid: kaal, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (segu B, 70%), vesi

Keemia

doc

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

Eksperimentaalne töö nr 1 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada lahuseid tahketest ainetest, määrata konsentratsiooni tiheduse kaudu, eraldada aine segust, kasutades erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. See jaguneb tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustuvuseks nimetetakse aine omadust lahustuda mingis lahustis

Keemia

doc

Keemia aluste praktikum - LABORATOORNE TÖÖ 2 - Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus: Kasutusel on erinevad seadused lahuste kohta ning nende abil leitakse soola mass lahuses (Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.) ja protsent soola-liiva segus. Soola-liiva segu segatakse veega. Sool on vees lahustuv (Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis), liiv vees ei lahustu. Areomeetriga saab mõõta lahuse tiheduse. Leian tabelist, mis näitab lahuse tiheduse sõltuvust NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C, lähedased tihedused ja

Keemia alused

doc

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, konsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus- kahest või enamast komponendist (lahustunud ained), lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused- lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamilised püsivad süsteemid.

Keemia alused

Rohkem sarnaseid