PERESTROIKA Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi. 54-aastane Gorbatsov oli noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut, esindades põlvkonda, kes oli tulnud poliitikasse Hrustsovi sula ajal. Gorbatsov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema. Samas polnud tema eesmärk mitte üleminek demokraatiale ja turumajandusele, ja ammugi mitte NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsialismimaades. See eksiarvamus läks Gorbatsovile kalliks maksma.
· Tulem: NSV Liit on pankrotis 1980. Aastate keskpaigas IV Võidurelvastamise uus etapp · Tähtede sõja uus programm: luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. · NSV Liit paigutas moodsad keskmaaraketid Ida Euroopasse. NATO asus selle peale paigutama Euroopasse ülitäpseid keskmaarakette. · 1980. keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastumise võidujooksu võitnud. Lõpetati sõda Afganistanis. §45. PERESTROIKA I Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa · Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid reformid ( perestroika ) ja avalikustamine ( glasnost ) Kremli juhtide senisest suurem valmisolek tõele. · Vajaduse muutuste järele tingisid NSV Liidu majanduslik pankrot, mida kiirendasid Afganistanis peetud koloniaalsõja kulud ja naftahinna järsk langus maailmaturul, ning
Gorbatsovi tõus NSVLi eesotsa. 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi.G. oli veendunud, et NSVL vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema. Tema eesmärgiks oli käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSVLis ja sotsialismimaades.See eksiarvamus läks Gorbale kalliks maksma.Nõukogude juhtkond lootis, et nii nagu Hrustsovi sul ajal, õnnestub NSVLI fassaadi mõnevõrra muutes ja kaunistades Läänt petta ning keerulistest olukorrast välja pääseda.Hingetõmbeaja saavutamiseks vajas NSVL pin- gete leevendumist rahvusvahelisel areenil ning võidurelvastumise pidurdumist.Gorbatsovi õn- netuseks olid läänes võimul teistsugused liidrid kui 1950. aastatel. Reagan tugevndas survet NSV liidule.Nsv liidul polnud erinevalt varasematest kordadest jõudu Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvaid
Peaülesanne maj arengu kiirendamine(sots ühiskonna täiustamine selle ümberkorraldamise ehk perestroikaga). Glasnost avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide suuremat valmisolekut tõtt kuulata/rääkida. Tsensuuri lõdvendus peale 1986 Tsernobõli katastroofi. Glasnost juhatas sisse poliitilise elu liberaliseerimise. 1988 juunis reform, Rahvasaadikute Kongress, presidentaalne valimissüsteem. Käsumajandus langes, turumajandusele ei suudetud üle minna. Suhete reguleerimine Läänega Tähtis USAga suhete parandamine. Desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed suhted ja inimõiguste kaitse. Peatati tuumakatsetused ja rakettide paigaldamist Euroopa ossa. Sellega tahtis Gorbatsov Reaganil meelitada tähtedesõja programmi lõpetamist, asjatult. Kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Väed 1989 Afganistaanist välja, Nicaraguas kodusõja lõpp
Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks. Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus: sellal, kui läänt tabas araabia maade naftaembargo, mis sundis tõhusamalt majandama, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupa ning toiduaineid, sealhulgas teravilja. Niimoodi säilis küll näiline
2 1979.a vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSVLi appi. 2.3 NLKP Keskkomitee poliitbüroodel tekkis mõte Afganistani segadust ära kasutada, võttes see maa oma kontrolli alla. 27. 12. 1979 NK vägede tung Afganistani, eriüksus Alfa ründas NK langevarjude toetusel presidendipaleed Kabulis, tappes kogu perekonna. 2.4 Maailm ei kavatsenud NSVLi tegevust pealtvaadata: 1980.a Moskva OM boikoteeriti. 2.5 Afganistanis algas sissisõda, mille NSVL kaotas (15tuh meest). Miljonid kohalikud hukkusid, jätsid kodumaa. 3. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks 3.1 1978 valiti Rooma uueks paavstiks endine Krakovi peapiiskop kardinal Karol Wojtyla, Johannes Paulus II. 3.2 J.P II kui väga võimekas juht ja organisaator. Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja. 3.3 1979.a külastas Paavst Poolat ning tema sõnum, et inimestel on õigus vabadusele aitas
Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks. 23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953, suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. Müüri ehitamist alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950 jõustus Marshalli plaan. Kui 1969
NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus".
puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok
10.Mil moel aitas NL kokkuvarisemisele kaasa R.Reagani poliitika? *Reagani poliitika vähendas NL ressursse *Reagani välispoliitiline eesmärk oli lammutada kommunistlik süsteem 11. Mis pidi muutuma tänu glasnostile? *Võis avalikult rääkida ühiskonnas toimuvast *Võis avaldada ajaloolist tõde SÜNDMUSED KRONOLOOGILISES JÄRJEKORRAS 1. 1980.1981 - Poola solidaarsusliikumine, ametiühingu liikumine. Nõuti töölistele paremaid tingimusi. 2. 1986 - Perestroika algus. 3. 1987 - Fosforiidisõda 4. 23.aug 1987 - Hirvepargi miiting 5. 1.-2.aprill 1988 - Loomeliitude ühispleenum 6. 13.aprill 1988 - Rahvarinde asutamise idee väljakäimine 7. 11.sept 1988 - "Eestimaa Laul" 8. 16.nov 1988 - Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 9. 23.aug 1989 - Balti kett 10. 9.nov 1989 - Berliini müüri langemine 11. 24.veb 1990 - Eesti Kongressi valimised 12. 15.mai 1990 - Interrinde meeleavaldus Toompeal 13. 3
VIII Vastasseisu lõpp 43. NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s süvenes 70-ndail veelgi maj arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks käsumaj ei soosinud in ettevõtlikkust, kadus uuenduslikkus majsüsteem end ammendanud, päästis juhus: naftakriisi ajal avastati NSVL-s naftamaardlad,
NSV Liidu ja idabloki lagunemine Mihhail Gorbatšov (1931) • 1985–1991 NLKP KK peasekretär, 1988–1990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president. • Algatas glasnosti ja perestroika; • Algatas USAga tuumarelvastuse hävitamise lepingu sõlmimise; • Lõpetas külma sõja; • Lõpetas kommunistliku partei ülevõimu NLs; • Aitas kaasa NL lagunemisele. Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa • 1985. a. Gorbatšov võimule; Eesmärk: käsumajanduse ja impeeriumi päästmine; Pingete leevendamine välispoliitikas ja võidurelvastuse pidurdamine. Muudatuste algus NSV Liidus • Perestroika ehk uutmine oli Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus (ka Gorbatšovi valitsemise periood). Perestroikale oli omane: – senisest suurem liberaalsus ning vabadus;
Beljajeva Tallinn 2013 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimu organiks oli formaalselt Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei. · 1919. aasta 1. juunil allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu, Valgevene ühinemiseks võitluses interventsiooni vastu. Moodustati ühine sõjaväeline juhtkond, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töörahvakomissariaadid. Nende juhtimine toimus ühisest Moskvas asuvast keskusest, mille moodustasid kõikide liidulepingu sõlmijate esindajad. · 19201921 a sõlmisid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidzaani ühendav Taga-Kaukaasia SFNV sõjalis-majanduslikud lepingud. · 1922. aasta veebruaris, nõupidamisel Moskvas, otsustati, et Ülevenemaalise
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
ja võõrvägede välja viimist (tänu BATUNile väliseestlaste org. Baltic Appeal to UN) - 1979. Eesti, Läti, Leedu dissidentide avalik kiri NLiidule, mõlemale Saksamaale, 2 teistele riikidele ja ÜROle, milles nõuti MRP avalikustamist ja tagajärgede tühistamist. Gorbatsovi ajal algas perestroika ja glasnosti-poliitika. Eesti NSV parteijuht oli sel 3 ajal Karl Vaino. 1970. aastate lõpul - 1980. aastate algul toimus venestamine. 1 [veebimaterjal] URL http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Ajalugu12bk1kl_Eesti_taasiseseisvumine.doc 2 [veebimaterjal] URL http://www.hot.ee/pcr/EViseisvuminejataasiseseisvumine.doc 3 [veebimaterjal] URL
Repressioone teostas KGB , kasutati erinevaid meetmeid, näiteks:Töölt vallandamine. Arreteerimine, riigistatud ja põllumajandus maalt väljasaatmine, ülekuulamised ja piinamised, psühhiaatriline sundravi kollektiviseeritud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused: Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. Gorbatsov algatas perestroika plaanimajandusele e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, b) Sotsialistlike riikide koostöö: et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Ta algatas avalikustamise (ehk glasnosti)
NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine Kontrolltöö Nõukogude Liidu lagunemine: 1. Millal sai M. Gorbatsov NSV Liidu juhiks ning miks alustas ta reforme? (õp. lk 100) Gorbatsov sai NSV Liidu juhiks ehk NLKP peasekretäriks 1985. aasta märtsis. Ta alustas reforme kuna ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus
Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
Hitlerist sai füürer. Saksamaal algas ka aktiivne juutide tagakiusamine. Hitleri tugisammasteks loodi SS ja Gestapo. Hitler aga asus taastama Saksamaa sõjalist jõudu ning rikkuma Versailles' rahulepingu tingimusi. NSVL 1918 a. kevadest kehtis Venemaal kommunistlik diktatuur ning seda nimetatu VNSFV. Sarnase korrava NSV kuulutati välja veel mitmel pool mujal ning 1922 ühendati need NSVL-iks. Sisuliselt tähendas see uut Vene impeeriumit punases kuues, keskusega Moskvas. NSVL juht ehk kompartei peasekretär oli 1924. aastani Lenin, peale teda Jossif Stalin. Stalini võimuletõusule järgnes tohutu isikukultus, ta nimetati "juhiks ja õpetajaks". Kehtestati plaanimajandus, range totalitaarne diktatuur ning repressioonid. Rajati vangilaagrite võrk GULAG. TEINE MAAILMASÕDA Versailles' süsteemi lagunemine 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku
teha sel teema mini-uurimustöö ning kelle eestvedamisel sai see töö valmis. Veel tahan tänada ma oma intervjuueeritavaid Kare't ja Karmen'it, kellelt sain ma rohkem huvitavamaid teadmisi, kui õpikust. 3 AJALOOLINE TAUST Venemaal toimunud sündmused 1985. aasta märtsis sai Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Tol ajal kui ta võimule tuli on Nõukogude Liidu jaoks keeruline aeg. Toimus impeeriumi areng ning see oli viinud riigi sise-ja välispoliitilisse ummikusse. M. Gorbatsov pidi aitama riigi kriisist välja ja säilitama sotsialistliku ühiskonnakorra. Ta uuenduste kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirenemist, mis pidi toimima sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Sel ajal hakati uuendama riigi juhtkonda. 1986
sundima linna näljaga alistuma. Korea sõda (1950-1953) · Korea oli 1905-1945 Jaapani koloonia · II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja- ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Maa jagamine viidi lõpule 1948 Lõunas loodi Korea Vabariik, mida tunnustas ka ÜRO, põhjas loodi Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida tunnustasid NSVL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea keeldus teist tunnustamast · 1950 tungisid Põhja-Korea väed Lõuna-Koreasse ja saavutasid edu vallutades peaaegu kogu Lõuna-Korea. Kasutades Nõukogude delegatsiooni puudumist, võttis ÜRO vastu otsuse saata Lõuna-Koreasse vormiliselt rahvusvahelised, sisuliselt Ameerika väed · USA väeüksused vabastasid kiiresti Lõuna-Korea ja vallutasid omakorda enamuse Põhja- Koreast. Sõtta sekkus Hiina
1936 viis Hitler väed Reini demilitariseeritud tsooni. 1935-36 Itaalia-Etioopia sõda, Rahvasteliit seab Itaaliale sanktsioonid, millest pole tolku. Lääneriigid hakkasid ajama lepituspoliitikat, lootusega, et väheste järeleandmistega vaibuvad diktatuurid iseenesest. 1935 astub Saksamaa Rahvaste liidust välja. 1936 sõlmivad Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti Nõukogude Liidu vastu. 1936-39 Hispaania kodusõda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, NSVL Rahvarinde valitsust. Kõik kolm kasutasid Hispaaniat, et katsetada uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco võitis. 13.märtsil 1938 Austria liidetakse Saksamaaga Anschluss 1938 septembris nõudis Saksamaa Tsehhoslovakkialt Sudeedimaad. Briti peaministri Neville Chamberlaini juhtimisel sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa 29.septembril Müncheni kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat
konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil (Lõpp 1980-90 aastate vahetus Idaboki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühendamine) Avaldusvormid: vastastik propaganda vastastik ideoloogia vastastik luure vastandlikud sõjalised liidud (NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organistatsioon, eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile, VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotasilistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk) võidurelvastumine Lisaks: Trumani doktriin 1947 (president Truman lubas anda sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht) Marshalli plaan 1948-1952 (eesmärgiks Euroopa majanduse kiire
kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami Rahvuslikuks Vabastusrindeks, mille mõju levis üsna kiiresti riigi maapiirkondadesse. USA suhtumist sündmustesse väljendas president D. Eisenhoweri ,,doominoteooria", mille järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teistest selle regiooni aladest ilmajäämise, nagu üks kukkuv doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud. Seepärast toetasid ameeriklased järjest enam Lõuna-Vietnami valitsust. 1960
kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami Rahvuslikuks Vabastusrindeks, mille mõju levis üsna kiiresti riigi maapiirkondadesse. USA suhtumist sündmustesse väljendas president D. Eisenhoweri ,,doominoteooria", mille järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teistest selle regiooni aladest ilmajäämise, nagu üks kukkuv doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud. Seepärast toetasid ameeriklased järjest enam Lõuna-Vietnami valitsust. 1960
kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami Rahvuslikuks Vabastusrindeks, mille mõju levis üsna kiiresti riigi maapiirkondadesse. USA suhtumist sündmustesse väljendas president D. Eisenhoweri ,,doominoteooria", mille järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teistest selle regiooni aladest ilmajäämise, nagu üks kukkuv doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud. Seepärast toetasid ameeriklased järjest enam Lõuna-Vietnami valitsust. 1960
mõisteti õigeks. -Jalta konverents 1945 veebruaris Stalin, Roosevelt ja Churchill-kooskõlastati Sks purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sks pidi tingimusteta kapituleeruma, reparatsioonimaksu maksma (sõjakahjude hüvitamiseks). Otsustati luua ÜRO (võitjariikide vahel) -Potsdami konverents 1945.a. juulis Trumann, Churchill, Stalin arutasid Sks sõjajärgse haldamise küsimusi-jagati neljaks SB, Prants, USA ja NSVL vahel ja teemaks oli üldiselt maailma jagamine -Teherani konverents 1943.a. novembris toimus Iraani pealinnas kolme mehe vahel (Roosevelt, Churchill ja Stalin). See tugevdas olemasolevat liitu ning otsustati, et avatakse teine rinne. Roosevelt ja Churchill nõustusid Baltimaade jagamisega NSVL'e - olulisemad sõjasündmused Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. Molotov- Ribbentrop pakti sõlmimine. Konverentsid ( teheran, jalta, potsdam) . Astus ametisse
Hitleri võimuletulek ● 1932.aasta Riigipäeva valimistel sai NSDAP suurima toetuse. ● 30.jaanuaril 1933 määras Hindenburg Hitleri riigikantsleriks. KP keelustati ja kuulutati välja erakorraline olukord. See võimaldas kogu võimu koondamise Hitleri ja NSDAP kätte. VÕIMU KINDLUSTAMINE ● Keelustati kõik parteid peale NSDAP. ● Alustati võimu vastaste eraldamist ühiskonnast. 1934 toimunud pikkade nugade öö hävitati SA juhtkond eesotsas Ernst Röhmiga, kes oli Hitlerile konkurendiks. ● 1934, pärast Hindenburgi surma, ühendati presidendi ja riigikantsleri ametikoht. Riigijuhti hakati nimetama Führeriks. ● Võimu tugisambaks said SS (Schutzstaffel), mida juhtis H.Himmler. Viimasele allus salapolitsei Gestapo. ● Majanduspoliitika võeti riigi kontrolli alla. Hakati koostama majanduse 4-aasta plaane. Põhitähelepanu oli sõjaks valmistumisel ja uue teedevõrgu rajamisel.
See müüt on autori sõnul tõest niisama kaugel kui 1920.–1930. aastail levinud populaarne legend reedetud, kuid võitmatust Saksamaast.2 Küsitlused näitavad, et märgatav nihe venemaalaste teadvuses imperiaalse mõtteviisi tugevnemise poole on aset leidnud just Putini presidendiks oleku ajal. Aastail 1998–2003 kasvas ligi kolm korda nende venemaalaste protsent, kes hin- dasid Stalinit positiivselt (19%-lt 53%-le), ja rohkem kui neljandik oli valmis hääletama türanni riigi etteotsa ka praegu.3 Samu tendentse võib täheldada Vene propaganda väljas asuvate eestivenelaste juures. 2005. aastal uskus 38% küsitle- tud mitte-eestlastest, et Eesti ühines Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, ja ainult 17%, et Eesti okupeeriti.4 Impeeriumi kaotuse valu on kerge ekspluateerida, õhuta- maks suurriiklikku teadvust, ksenofoobiat, antiamerikanismi ja üldse läänevasta- sust, mis on jälle moes.5 Postimperiaalne sündroom on avaldanud oma mõju ka
NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u. Iseseisvat välispoliitikat ei teostatud liidu vabariikides.
nov. 1918 saksa okupatsioon. K. Päts arreteeriti ning Ajutine Valitsus läks põranda alla. Eestis valitses terrorireziim. Sakslased üritasid rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki. Need plaanid nurjusid tänu Saksamaal puhkenud revolutsioonile ja Saksamaa lüüasaamisele Esimeses maailmasõjas. Saksa väed lahkusid Eestist ning võim läks taas Eesti Ajutisele Valitsusele (november 1918). Samas otsustas ka Venemaa juhtkond ära kasutada Saksa vägede lahkumise Baltimaadest ning allutada need alad (sh ka Eesti) nõukogude võimule. 6 7. Vabadussõda 28.nov.1918-2.veebr.1920 Sõdivad pooled: · Punased - tühistasid Bresti rahu, algav sõda kodusõda. Põhijõud: Punaaarmee, eesti kommunistlikud kütipolgud, lätlased ja hiinlased. 29.nov. loodi Narvas Eesti Töörahva Kommuun (ETK Nõukogu esimees J.Anvelt) - kuni 5
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
