Südamelihased ei allu inimese tahtele töötavad automaatselt süda võib toimida ka väljaspool keha LIHASED Inimesel on 3 eri tüüpi lihaseid: Silelihased ei allu inimese tahtele asuvad elundite seintes tõmbuvad kokku aeglaselt LIHASED Inimesel on 3 eri tüüpi lihaseid: Skeletilihased vöödilised ja luude küljes auvad inimese tahtele energiat saadakse glükoosi lagundamisega hapniku Kasutatud materjalid http://www.annaabi.com/tugielundkond-o.html http://et.wikipedia.org/wiki/Lihas http://et.wikipedia.org/wiki/Skeletilihas http://et.wikipedia.org/wiki/Silelihas http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCdamelihas http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B6%C3%B6tliha http://et.wikipedia.org/wiki/Skelett TÄNAN KUULAMAST!
> Venemaal > Iraanis > Ameerika Ühendriikides Kodupidamistes kütteks ja toidu valmistamiseks Generaatorgaas Kõrgahjugaas Kasutatakse mitmes tööstusharus ja majapidamisgaasina Propaan ja butaan Vedelas olekus, põleb gaasina Kasutatakse > Majapidamisgaasina maagaasi asemel > Metallide lõikamisel > Kuumutamisel > Jootmisel > Soojapuhurite > Soojakiirgurite küttena Anaeroobse kääritamise või orgaanilise aine lagundamisega hapnikuta Kasutatakse: > Kütusena > Elektri tootmiseks > Kütmiseks metaan (CH4) süsihappegaas(CO2) vesi (H2O) divesiniksulfiidhape (H2S) lämmastik (N2) vesinik (H2) Ammoniaak (CH3) Lihtsaim alkaan, värvitu gaas Kasvuhoonegaas Sulamistemp: -182.5 °C Keemistemp: -161.6 °C Süttimistemp: 537 °C Maksimaalne põlemistemp: 2148 °C Lõhnatu ja värvitu alkaan Eraldatakse maagaasist, tehakse etüleeni Tihedus: 1
· Generaatorgaas · Kõrgahjugaas · Põlevkivigaas · Kivisöegaas · Utmine: peenestatud kivisütt kuumutatakse õhu juurdepääsuta 900... 1000 °C juures. Vedelgaas · Propaan ja butaan · Vedelas olekus, põleb gaasina · Kasutatakse Majapidamisgaasina maagaasi asemel Metallide lõikamisel Kuumutamisel Jootmisel Soojapuhurite Soojakiirgurite küttena Biogaas · Anaeroobse kääritamise või orgaanilise aine lagundamisega hapnikuta · Metaan ja CO2 · Kasutatakse: Kütusena Elektri tootmiseks Kütmiseks Biogaas koosneb · metaan (CH4) 40 75% · süsihappegaas(CO2) 25 55% · vesi (H2O) 2 10% · divesiniksulfiidhape H2S< 2% · lämmastik N2 <2% · vesinik H2 <1% · Ammoniaak CH3 <1% Metaan (CH4) · Lihtsaim alkaan, värvitu gaas · Palju, põleb puhtalt · Kasvuhoonegaas · Sulamistemp: -182.5 °C (90.6 K, -296.5 °F)
SAHHAROOS, MALTOOS, LAKTOOS) JA POLÜSAHHARIIDID (KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDEST TÄRKLIS, TSELLULOOS). MILLISED ON SAHHARIIDIDE ÜLESANDED? ENERGEETILINE (GLÜKOOSI KASUTAMINE); EHITUSLIK (RAKUKESTAD TAIMEDEL). MILLISTEST AINETEST KOOSNEVAD LIPIIDID? RASVAD, ÕLID, VAHAD, STEROIDID. MILLISED ÜLESANDED ON LIPIIDIDEL? ENERGEETILINE (RASVAVARUDE LAGUNDAMISEGA TEKKIV VAJALIK ENERGIA); EHITUSLIK (NAHAALUNE RASVKUDE LOOMADEL). STEROIDID JA KOLESTEROOL ON VAJALIKUD SIIS, KUI NEID ON PIISAVALT; HALVAD SIIS, KUI NEID ON LIIGA PALJU. MILLEST KOOSNEVAD VALGUD? AMINOHAPETEST. MILLINE ON AMINOHAPETE EHITUS? ALUSELISTE OMADUSTEGA AMINORÜHM (-NH4) JA HAPPELISTE OMADUSTEGA KARBOKSÜÜLRÜHM (-COOH). MILLISED ON VALGU MOLEKULIDE STRUKTUURID? ESIMENE JÄRK
glükolüüsi käigus. Kuid, kui ma jooksen rohkem kui minuti, siis sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel, mis võimaldab mul jooksmisel püsivalt pingutada. Sellisel viisil toimub minu keha varustamine energiaga, mida nimetatakse energeetiliseks pidevuseks. Aga tekib küsimus, kust ma selle energia saan? Energia saadakse süsivesikute, rasvade ja valkude lagundamisel (mida me omakorda saame toidust). Võrreldes glükoosi ja valkude lagundamisega, nõuab rasvade kasutuselevõtt aega, kuid see tagab püsiva ja stabiilse energiavaru pikaks ajaks. Ma arvan, et minul on rasvu võimalik suhteliselt kiiresti kasutada, sest tavaliselt jooksen ma regulaarselt. Jooksmise ajal toimub minu kehas palju muutusi. Lühiaja- listeks muutusteks on hapniku hulga vähenemine, süsihappegaasi ja piimhappe hulga suurenemine, kehetemperatuuri tõusmine, veresuhkru ja glükogeeni hulga vähenemine ning vee ja soola kadumine higistamise tagajärjel
Metabolismi üldine iseloomustus 1. Andke lühike seletus järgmistele terminitele Metabolism = ainevahetus, kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk. Katabolism- keerulise ehitusega ühendite lagundamisega seotud reaktsioonide kogum. Anabolism- raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum. Metaboolne rada- järjestikuste ensüümreaktsioonide ahel; ühe lõpp-produkt on substraadiks järgmises reaktsioonis. Multiensüümkompleks- Metaboolne kütus- 2. Iseloomustage a) kuidas on organiseeritud metabolismirajad b) kuidas võib klassifitseerida metaboolsete radade reaktsioone katalüüsivaid ensüümsüsteeme (kolm tüüpi)
Bakterite toimel lahustub suhkur hapeteks, mis tungivad hambavaaba ehk emaili kaltsiumfosfaadi kristallide imeväikestesse vahedesse. Selle tagajärjeks on kristallide osaline või täielik lahustumine. Aja jooksul kujuneb välja kliiniline karioosne kahjustus ehk hambaauk. 12. Kuidas saadakse hüdrolüüspiiritust? Kus seda kasutatakse? ??? 13. Miks inimorganism ei omasta tselluloosi???? Inimse seedeelundkond ei tule selle lagundamisega toime. 14. Kui palju vanapaberit kulub ühe tonni paberi tootmiseks? ??? 15. Amiinide mõiste. Üldvalem. Amiinid lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid, mis sialdavad aminorühma NH2. Üldvalem R-NH2 16. Aniliini füüsikalised omadused (5) · Vees raskesti lahustuv · Õlitaoline vedelik · Väga mürgine kahjustab KNSi · Põleb tahmava leegiga · Tumeneb õhu käes
kui ka loomadele. - Seened suudavad lõhustada selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba, nt kasutavad mitmed seeneliigid orgaanilise aine allikana tselluloosi ja ligniini. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohaselt, sest enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest biopolümeeridest. Ent elusate taimede tselluloosi ja ligniini lagundamisega põhjustavad seened mitmesuguseid taimehaigusi; kahjustavad ka tarbepuitu ning tselluloosi sisaldavaid materjale (nt paber). - Seened põhjustavad inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Enamasti tekivad seenehaiguste kolded varvaste vahele, kaenlaalustesse või kubeme piirkonda. Naha punetus ja ketendus! Varbaküünte, harvem sõrmeküünte, all -> nakatunud küüs muutub alt valgeks ja elutuks.
Kõik organismid koosnevad : anorgaanilistest ainetest(vesi)Orgaanilistest ainetest -Valgud , rasvad , süsivesikud Makroelemendid : hapnik , süsinik , vesinik (on palju ka N , P , S) Anorgaanilised Pealmine koostisosa on vesi 70 -98 % Vee tähtsus : hea lahusti , esineb paljudes keemilistes reaktsioonides ,tahab siserõhu - turgori Säilitab keha temp. Vere ja lümfi koostises. Katioonid H2 Vesinikioon NH4 ammooniumioon tegeleb valkude lagundamisega K kaalium söögisool , vee reguleerimine Na - sama Ca kaltsium luudes , lihastes , verehüübimine Mg magneesium , DNA's ja RNA's Fe Raud veres hemoglobiin Anioonind OH hüdroksiidioon CO3 karbonaat hapniku siduja H PO4 - Fosfaatioon nukleiinhapetes ja fosforlipiidides I jood kilpnääre struuma Orgaanilised ained enamik koosneb makroelementidest . Biomolekulid : süsivesikud sahhariidid Rasvad lipiidid
Lihastesse kuhjuv piimhape ei ole hapniku puudumisel lihasrakkude poolt enam kasutatav ja põhjustab lihaste väsimust, krampe või valu. Selleks, et lihasrakud vabaneksid piimhappest ja lihaste töövõime taastuks, peaks piimhape kanduma verega maksa, kus see muutub püroviinmarihappeks. Mis on glükolüüsi lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: Lõpp-produkt: süsihappegaas ja H Millises protsessis kasutatakse ära eraldunud vesiniku aatomid? Mis on NAD ja kuidas on NAD seotud glükoosi lagundamisega?NAD- nikotiinamiid adeniin dinukleotiid. Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD- mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 Kus rakus toimub tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel?Mitokondrites Mis on tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: püroviinamarjahape. Lõpp- produktid: CO2 ja NADH Mitu ATP-d moodustub tsitraaditsükli käigus? Kus rakus toimub?Toimub mitokondri sisemembraani harjakestel
- Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui 389kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse propaantriooli, glütserooli ja rasvhapete estreid. Lülijalgsete, välisskeletis aga ka seente raku kestas esineb kitiin, mis samuti kuulub polusahhariidide hulka.Nahaalune rasvkude kaitseb hüljest liigse jahtumise eest ja annab talle voolujoonelise kehakuju. Rasvkude lagundamisega saab ta aga elutegevuseks vajalikku energiat. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustavad liitlipiidid. Steroidid on on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolestorool ja mitmed hormoonid aga ka vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut, moodustub organismis
Õhk - gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele Osoon ta on atmosfääris juba olemas ning on oluline, sest kaitseb meid UV-kiirguse eest.
(Karelson & Tõldsepp , 2007) Hemitselluloosi puhul on tegu peaaegu sama probleemiga, sest see seob omavahel tselluloosikiude, mistõttu ei taha pärmiseen hemitselluloosi hästi alkoholiks kääritada. Ligniinist ei ole aga üldse veel võimalik suhkruid praeguse tehnoloogiaga kätte saada. Nende raskuste juures teise põlvkonna biokütus praegu seisabki. Tegelikult aga ei ole praegu teadlastel põhiprobleemiks see ,et ainete lagundamisega ei saada hakkama, vaid see, et protsess on liiga kallis. Eeltoodud ainete lagundamine läbi hüdrolüüsi ensüümide abil on küll võimalik, kuid turunduskülje pealt vaadates ei ole see veel just kuigi tulu toov. Nii ongi jõupingutused suunatud sellele, kuidas protsessi kõiki etappe saaks muuta tõhusamaks ning seeläbi ka odavamaks. Uute ja tõhusamate ensüümide otsimisega tegelevad praegu maailmas paljud suured programmid nagu näiteks Euroopa Liidu programm TIME, siis veel teiste
Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites tärklise lõhustumisel. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Moodudtub piimanäärmetes. Laktoositalumatus inimesel peab olema ensüüm laktaas, et lagundada glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus. Polüsahhariidid-polümeerid (kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid), mille monomeerides on monosahhariidide jäägid. Tärklis fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul. Tärklise koostises on tuhandeid glükoosijääke. Tselluloos kõikide taimeraku kesta peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Koosneb samuti glükoosijääkidest.
ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid). Lisaaineid kasutatakse soovitud mõju saavutamiseks kõige madalamal vajalikul tasemel. Toidu pakendil olevas koostisosade loetelus tähistatakse lisaained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või E-number. Päritolu järgi jagatakse toidu lisaained kolmeks: 1) Looduslikud-taimse või loomse päritoluga, eraldatud toiduainetest vm elusast ainest. Organism saab nende lagundamisega hakkama, kahjulikke aineid on kõige vähem, siiski esineb võimalikke kantserogeene (E120): E406; E407; E440 2) Loodusidentsed-esinevad toidus looduslikult kuid on saadud sünteesi teel, tervisele erilist ohtu ei peaks kujutama:E300; E330;E200; E210 3) Sünteetilised- neil pole looduses analoogi, on tervisele kõige kahjulikumad, kuna organismil on neid raske kahjutuks teha, nad ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda: E320; E321
· Kui tegevus toimub kauem kui 60 s, siis kasutab inimene ATP-d, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel. 35) Nimeta glükolüüsi lähteained ja lõpp-produktid? Lähteaine on glükoos, lõpp-produktid on 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku iooni. Glükoos 2 püroviinamarihape + 4H. 36) Millised molekulid liiguvad järgmistesse glükoosi lagundamise etappidesse? Püroviinamarihappe molekulid. 37) Mis on NAD ja kuidas on NAD seotud glükoosi lagundamisega? NAD (nikotiinamiid adeniin dinukleotiid) on makroergiline ühend, mis osaleb glükoosi lagundamisel vesiniku aatomi sidujana. 38) Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? Glükolüüsil saadakse 1 glükoosimolekuli lõhustamisel 2 ATP molekuli ja hingamisahela reaktsioonide tulemusena veel 36 ehk kokku 38 ATP molekuli. 39) Kus rakus toimub tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel? Mitokondris 40) Nimeta tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid
Kodune kontrolltöö nr. 2 – Bioloogia uurib elu ja rakud I Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. DNA koos valkudega RNA-ga moodustab kromosoomi. V 2. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. T 3. Ainete aktiivtranspordiks vajatakse transportvalke ja täiendavat energiat. T 4. Lüsosoom varustab rakku energiaga tegeleb ainete lagundamisega. V 5. Membraanide koostisse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. T II Leia kõige õigem vastusevariant. 6. Inimese sugurakkude kromosoomistik koosneb: a) 23-st, b) 26-st, c) 46-st, d) 48-st kromosoomist. 7.Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: a) DNA-süntees, b) valkude süntees, c) lipiidide süntees, d) sahhariidide süntees. 8. Hapnik ja teised gaasid pääsevad rakku: a) pinotsüteesiga, b) fagotsütoosiga, c) aktiivse transpordiga, d) difusiooniga. 9
välja sellised ained nagu E450, E451, E301, E621 ja E250. Mida need numbrid tähendavad, kuhu grupidesse nad kuuluvad ja kas nad on ohutud saab kindlaks tehtud referaadi käigus. 3 E-ainete jagunemine päritolu järgi Looduslikud Looduslikud lisaained on nagu nimejärgi juba järeldada saab taimse või loomse päritoluga. Looduslike e-ainte rühmas on kõige vähem kahjulikke ained, nende lagundamisega saab organism ise hakkama. Kuid nende seas on võimalikke kantserogeenseid ehk vähkitekitavaid aineid. Looduslikud lisaained on näiteks E100(kurkumiin, kollajuurest), E160c(paprikaekstrakt), E322(letsitiin, sojaubadest või kanamunast), E407(karrageen, adrust), E904(sellak, putuka eritis) ja palju veel(A.Erin, ,,Saladuslikud e-ained meie igapäevatoidus", 2010) Loodusidentsed Leiduvad küll looduses, kuid toiduainetes kasutatav lisaaine on valmistatud
siis võidakse veel venitada ja lõpuks keritakse või punutakse. Klaas tekib sobiva viskoosusega homogeense ja amorfse sulanud materjali väga kiirel jahutamisel. 2000 kraadi juures. Klaaskiudu toodetakse klaasimassist. Sulatatakse üles, rafineeritakse(peenendamine) ja siis tõmmatakse välja. Klaas kas keritakse rulli või tehakse villa. Tüüpilise klaaskiu Elastsusmoodul on E=70Gpa. Boorkiud saadakse fluoriidide ja boromiidide lagundamisega vesiniku keskkonnas. Grafiit on erinevalt teemantist seotud kovalentsidemetega vaid kolme aatomiga põhitasandis. See tasand on ilgelt tugev aga kuna vertikaaltasandil on nõrgad sidemed, siis on nihkedeformatsioonid kerged tulema. Head antifriktsiooniomdused seega. Piduriklotsid ja autokummid. Süsinikkiu teoreetiline tugevus on 100 000 N/mm2 ja elastsusmoodul 1060 000 N/mm2. Tegelikkuses saadakse 70 % elastsusmoodulist ja 5-7%
AINEVAHETUSE ÜLDISELOOMUSTUS METABOLISMI PÕHIMÕISTED Metabolism = ainevahetus kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk Katabolism keerulise ehitusega ühendite lagundamisega (degradatsiooniga) seotud reaktsioonide kogum Anabolism raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum Vahemetabolism ainevahetusreaktsioonid, milles osalevad (intermediaarne metabolism) väikesed molekulid (nn. intermediaadid) Metaboliidid raku ainevahetuses osalevad ained Metaboolsed rajad järjestikuste ensüüm reaktsioonide ahelad; ühe lõppprodukt on substraadiks järgmises reaktsioonis Metaboolsed rajad on paljuastmelised · Lineaarsed · Hargnenud · Tsüklilised
...................................................................8 BIOLOOGILISEL PUHASTAMISEL LAGUNDAVAD MIKROORGANISMID REOVEES OLEVAT ORGAANILIST AINET. PROTSESSI KÄIGUS TOIMUB ORGAANILISE AINE OKSÜDEERIMINE VEES LAHUSTUNUD HAPPE ABIL. VEES OLEVA HAPNIKU SISALDUST ON VAJA SUURENDADA EHK TEISISÕNU ON VAJA AERETEERIDA BASSEINIDES OLEVAT REOVETT, SEST ORGAANILIST AINET LAGUNDAVAD MIKROORGANISMID NAGU BAKTERID, SEENED - KES VAJAVAD HAPNIKKU. SEL JUHUL ON TEGEMIST AEROOBSE LAGUNDAMISEGA. PEALE AEROOBSETE BAKTERITE OSALEVAD JA TÕSTAVAD LAGUNDAMISE PROTSESSI EFEKTIIVSUST ANAEROOBSED BAKTERID . BIOLOOGILISEST PUHASTUSETAPIST VOOLAV VESI EDASI JÄRELSETITITESSE, KUS AKTIIVMUDA SETTIB NING PUHAS VESI VOOLAB VÄLJA REOVEEPUHASTIST. BIOLOOGILISELT PUHASTATUD VEEST SAAB VEEL TÄIENDAVALT EEMALDADA FOSFORI- JA LÄMMASTIKUÜHENDEID, ET VÄHENDADA VEEKOGUDE REOSTUMIST BIOGEENIDEGA. BIOGEENIDE
10 3. Ensüümid Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, minda nimetatakse keerdunud valgumolekulideks ehk ensüümideks. Need reaktsioonid toimuvad ensüümidega miljardeid kordi kiiremini kui ilma nendeta. Enamik ensüüme katalüüsib ainult ühte kindlat reaktsiooni. Näiteks on pepsiin üks ensüüm seedemahlades. Ta alustab valkude seedimist nende lagundamisega väiksemateks tükkideks. Samas pepsiin ei lagunda toidus leiduvat tärklist. Seda teevad amülaasinimelised ensüümid. Ensüümid töötavad hästi kitsas temperatuurivahemikus. Nad töötavad aeglaselt temperatuuril alla 30º C ja lõpetavad tegutsemise temperatuuril üle 40º C. Vigased ensüümid on põhjustanud palju pärilikke haigusi. (Õpilase teadusentsüklopeedia) Joonis 2. Iga ensüüm seondub teatud lähteainega ja viib läbi kindlat tüüki reaktsiooni. 3.1
Niatsiinist sünteesitakse kaks erinevat koensüümi: NADH ja NADPH. Ainuke erinevus nende kahe koensüümi vahel on täiendav fosfaatrühm NADPH koosseisus, mis on seotud riboosi 2´ süsinikuga. NADH ja NADPH funktsioneerivad kui valkudevahelised mobiilsed elektronide kandjad, sisuliselt substraadid redoksreaktsioone katalüüsivatele ensüümidele. NADH on seotud eelkõige kataboolsete reaktsioonidega. NADH oksüdeerunud vorm NAD+ aksepteerib elektrone orgaaniliste molekulide lagundamisega seotud reaktsioonides. Selliste reaktsioonide eesmärk on energia vabastamine väikeste portsionite kaupa. NADPH osaleb eelkõige biosünteetilistes reaktsioonides. Tavaliselt on rakkudes NAD+ tase kõrgem kui NADH tase ja NADPH tase kõrgem kui NADP+ tase. Mõlema nikotiinamiidse koensüümi oksüdeerunud vormid võivad elektrone aksepteerida vaid paarikaupa. Redutseeritud vormid võivad elektrone samuti loovutada vaid paarikaupa. Hüdriidiooni liitumisega, mis toimub redutseerumise
Nende lagundamiseks põletamisega on vaja rakendada erimeetmeid. Aeroobsed bakterid võivad lagundada PCB-d, mis sisaldavad 1 või 2 Cl-aatomit, kuid PCB sisaldavad oma molekulis keskmiselt 3,5 Cl. Kuigi 1980ndate aastate lõpus leiti, et anaeroobsed bakterid on võimelised põhjasetetes lagundama suurema Cl-sisaldusega PCB mono või dikloroühenditeks: {CH2O} + H2O + 2Cl-PCB -> CO2 + 2H+ + 2Cl- + 2H-PCB Protsess toimub äärmiselt aeglaselt võrreldes mono- ning dikloro-PCB lagundamisega aeroobsete bakteritega, mis lõpuks võivad PCB lagundada anorgaaniliseks klooriks, süsihappegaasiks ning veeks. 10. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge välja nende põhilised omadused. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi, mis on tingitud füüsikalistest ja fotokeemilistest protsessidest, troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks. Atmosfääri maa lähedane püsiva koostisega kiht troposfäär ulatub 10-16 km kõrgusele Maa
Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites tärklise lõhustumisel. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Moodudtub piimanäärmetes. Laktoositalumatus inimesel peab olema ensüüm laktaas, et lagundada glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus. Polüsahhariidid polümeerid (kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid), mille monomeerides on monosahhariidide jäägid. Tärklis fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul. Tärklise koostises on tuhandeid glükoosijääke. Tselluloos kõikide taimeraku kesta peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Koosneb samuti glükoosijääkidest.
naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine oksüdeerimine vees lahustunud hapniku abil. Hapniku hulga suurendamiseks aereeritakse basseinides olevat reovett, sest orgaanilist ainet lagundavad peamiselt O2 tarbivad mikroorganismid (bakterid, protistid, seened). Sel juhul on tegemist aeroobse lagundamisega. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Enamlevinud on happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil. Bioloogiliselt puhastatud veest saab veel täiendavalt eemaldada P- ja N ühendeid, et vähendada veekogude veekogude reostamist biogeenidega. Väikese reoveehulga puhastamiseks saab kasutada looduslähedasi puhastusvõtteid. Sellel otstarbel
Nende lagundamiseks põletamisega on vaja rakendada erimeetmeid. Aeroobsed bakterid võivad lagundada PCB-d, mis sisaldavad 1 või 2 Cl-aatomit, kuid PCB sisaldavad oma molekulis keskmiselt 3,5 Cl. Kuigi 1980ndate aastate lõpus leiti, et anaeroobsed bakterid on võimelised põhjasetetes lagundama suurema Cl-sisaldusega PCB mono või dikloroühenditeks: {CH2O} + H2O + 2Cl-PCB -> CO2 + 2H+ + 2Cl- + 2H-PCB Protsess toimub äärmiselt aeglaselt võrreldes mono- ning dikloro-PCB lagundamisega aeroobsete bakteritega, mis lõpuks võivad PCB lagundada anorgaaniliseks klooriks, süsihappegaasiks ning veeks. 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge välja nende põhilised omadused. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi, mis on tingitud füüsikalistest ja fotokeemilistest protsessidest, troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks. Atmosfääri maa lähedane püsiva koostisega kiht troposfäär ulatub 10-
Põhjustab puitumist, puitumine on lignifitseerumine ehk ligniini ladestumine. Ligniin annab rakukestadele jäikuse. Eriti rakud kivisrakud (nt viljaluudes, pähklikoores). Lehtpuu puidus rohkem ja okaspuu puidus vähem ligniini. Tselluloos glükoosi molekulid pikas reas, ligniinil fenoolsed ühendid omavahel harunevates ühikutes, ligniin ladestub tselluloosi kudede vahele. Molekul hajutatud, ometi suur ja üks. Ligniin väga raskesti lagundatav. Tselluloosi lagundamisega ei saa paljud organismid hakkama, ligniiniga ei saa enamus. Parkained Toomingamarjad, tammetõrud. Taimele kaitseained. Inimese jaoks olulised: naha parkimine [4]. 2.3 Hüdrolüüs. See on purustatud puidumassi töötlemine kõrgel temperatuuril. Selle reaktsiooni tulemusel saadakse tehniline suhkur. Viimast kääritatakse ning saadakse tehniline piiritus. Ühest tonnist puidust saab ~160 l. tehn. piiritust. 2.4 Bioaktiivsed ained puidu haljasmassis.
(tööstused, loomakasvatus). Põhilised lämmastikusisaldavad allikad atmosfääris on tööstuse gaastijäätmed ning küttuse põletamisprodukt. Gaasijäätmetes on sobilikud tingimused nitrosoühendite lähteühendite sünteesiks. Nitrosoühendid atmosfääris ei ole stabiilsed. · Nitrosoühendid mullas- lämmastiku sisaldus mullas on määratud järgmiste protsessidega: orgaaniliste ainete mikrobioloogilise lagundamisega, nitrifikatsiooniga ja denitrifikatsiooniga. Amiinide moodustamine mullas toimub keemiliste ühendite või orgaaniliste ainete lagundamisel. Nitraatide põhiline allikas on põllumajandus. · Nitrosoühendid vees- põhilised nitrosoühendite ja lähteühendite allikad on vees tööstusettevõtete, põllumajandusettevõtete jäätmed, lämmastiku väetised ning mürkkemikaalid. Nitrosoühendite süntees vees on tingitud mikroflooraga, vee pH
35000 mg/l, keskmiselt 15000-20000 mg/l . Rakendatakse anaeroobse ja järgnevat aeroobset biopuhastusprotsessi. Viinavabriku puhul biotiikide süsteem, mis koosneb anaeroobsetest ja aeroobsetest biotiikidest. Väätiste tootmisest pärinev reovesi sisaldab suurtes kogustes taimetoitaineid. Selliste vete töötlemiseks võib rakendada järgnevat skeemi Kaevandusveed on tavaliselt happelised, mis on seotud püriidi bakteriaalse lagundamisega pH on alla 3, nad sisaldavad kuni 1000 mg/l Fe ning kuni 4000 mg/l sulfaate. Lubja lisamine toob kaasa ka raskmetallide sadenemise. Tselluloosi- ka paberitööstuses tekivad suured reovete hulgad. Reovete BHT on tavaliselt 100-300 mg/l Reovee eeltöötlemiseks kasutatakse koagulatsiooni lubjaga. Põhilisteks töötlemissõlmedeks on aga biotiigid. Farmaatsiatööstuse raskesti puhastatavad reoveed. Väga erineva koostisega ja seega ka erineva töötlusega
Henri Berquerel. Marie´l õnnestus olla esimene naine Prantsusmaal, kes sai doktorikraadi ning esimene naine maailmas, kes sai Nobeli preemia. [1, 2, 3] Mõni aasta pärast raadiumi avastamist muutis aine murranguliselt vähiravi. Tema kiirgust hakati kasutama vähirakkude surmamiseks, kuid arstid ei teadnud, et raadiumi kasutamisel on tõsiseid kõrvalnähte. Arstide arvates oli tegu imerohuga ning seda hakati isegi toiduainetesse lisama. Tegelikult tegeles aine hoopis patsientide luuüdi lagundamisega ning tekitas ka luurakkude mutatsioone. Ka Marie ja Pierre olid juba tõsiselt haiged. Mehel olid tugevad valud jalgades ja tasakaaluhäired ning naisel valutas selg. [3] Curie´d oleksid tahtnud elada oma rahulikku elu edasi, kuid nad olid saanud kuulsaks. Sellega kaasnes palju tähelepanu, kutseid vastuvõttudele ja segamist ajakirjanike poolt. Kahe tagasihoidliku ning läbinisti teadusele pühendunud inimese jaoks oli
Viimase rühma moodustavad muud lisaained (E500-E1500). Siia kuuluvad näiteks magusained, millest mõni on kordi magusam kui suhkur, aga energiasisalduse poolest pea nullilähedane. Neid kasutatakse madala kalorsusega toitude valmistamisel ja diabeetikutele on need suhkruasendajateks. Lisaaineid saab jagada ka looduslikeks, loodusidentseteks ja sünteetilisteks. Looduslikud lisaained on inimesele kõige ohutumad, sest enamasti saab organism nende lagundamisega ise hakkama. Loodusidentsed ained on looduses esinevatega samalaadsed, ainult kunstlikult valmistatud. Nõnda ei põhjusta needki tervisele suurt muret. Märksa ohtlikumad on aga sünteetilised ained, mis ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda. Ülitundlikel inimestel võib sünteetiliste ainete kauaaegne tarbimine tekitada allergiat. Samas on selliseid lisaaineid odav toota, need täidavad toidus kindlat ülesannet ning on väga tõhusad.
Jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. Fotosüntees 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2+6H2O Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavates anorgaanilistest ühenditest. Kasutavad valgusenergiat. Heterotroofid- organismid, kes ei sünteesi fotosünteesi(kemo) orgaanilisi aineid(inimene) saavad orgaanilisi aineid toidu lagundamisest-elutegevuseks vajalik energia, sünteesiprotsesside lähteaineks. Toidu lagundamisega toimub orgaaniliste ainete oksüdatsioon- energia vabaneb. Heterotroofid saavad oma eluks vajaliku energia toidus leiduva orgaanilise ainete oksüdatsioonil. Metabolism-organismis asetleidev sünteesi ja lagundamise protsess, mis tagab aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Metabolism jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks Dissimilatsioon-lagundamisprotsessid-(hüdrolüüs)- kaasneb energia vabanemine. Energia talletatakse makroergilistesse(energiarikas) ühenditesse- ATP
aste........................79 9.3. Alarmoonid globaalse regulatsiooni 3. aste.............................................82 11. Bakterite programmeeritud surm...................................................................92 11.1. Toksiin-antitoksiin süsteemid....................................................................93 11.1.1. MazEF-süsteem.................................................................................. 94 11.2. Rakukesta lagundamisega seotud lüüs....................................................94 11.2.1. Faagide põhjustatud lüüs...................................................................94 11.2.2. Bakterite peptidoglükaani hüdrolaasidega vahendatud suitsiid.........95 11.3. Hingamisahela blokeerimine ja ROS.........................................................97 12. Konjugatsioon................................................................................................. 99 12.1
mis erinevate polüsahh puhul on erineval viisil omavahel ühendatud. Ei ole kindlat molmassi, tärklis, glükogeen, tselluloos. Kõige suuremal hulgal esineb inimese toidus tavaliselt tärklist, mis kujut endast taimset päritolu polüsahh. Tärklisele väga sarnane ühend loomses organismis on glükogeen, mida leidub toiduks kasutatavate lihaloomade maksas, südames, neerudes ja lihas (lihastes). Taimse polüsahh tselluloosi lagundamisega ei tule inimese seedimiselundkond toime, sega ei oma ta inimesele mingisugust energeetilist väärtust. Tselluloos on vajalik seedtrakti normaalse talitluse tagamiseks ja seedimisprotsesside häireteta kulgemiseks (kiudained). Fun: *energeetiline - , *struktuurne nad on molekulide ehituskomponendid, *regulatoorne, * algmaterjal kast paljude biomol sünteesiks, * varuaineks maksas - glükogeen, *biol määrdeainena-heteropolüoosid.
Tsütoplasmas on auksiin ioonsel kujul. Kui ta puutub kokku happelise väliskeskkonnaga, siis ta omandab prootoni ja muutub neutraalseks. Neutraalse molekulina saab ta rakku siseneda. Rakust väljuda saab auksiin ainult basaalses osas, kus on tema spetsiifiline kandjavalk. 40. Auksiin soodustab rakkude venivuskasvu. Millist Lockharti võrrandi komponenti auksiin mõjutab ja kuidas? Plastilisuskoefitsenti (m). Muudab rakud kergemini deformeeritavaks ristseoseliste glükaanide (GAX) lagundamisega. IAA muudab rakuseinad plastilisemaks (aktiveerib H+ATPaasi, aktiveeruvad rakuseinas hüdrolüütilised ensüümid, mis lagundavad ristseoselised glükaanid. 41. Statoliidid on tärkliseterad, mis on statotsüütidest raskusjõu mõjul väljasadenenud statotsüüdid on amüloplaste sisaldavad rakud 42. Mis on apikaalne domineerimine Kui tipupung inhibeerib külgpungade arengut. Kui tipupung eemaldada, siis hakkavad külgmised kasvama jõudsalt
Peroksüsoomid, lüsosoomid, proteasoomid 165. Lüsosoomide struktuur, suurus, ehitus, toimuvad protsessid Lüsosoomid on loomarakkudes üheks piirkonnaks, kus toimub kõige erinevamate ühendite lagundamine. Lüsosoomidesse liiguvad ja lagundatakse seal ka endotsütoosi ja fagotsütoosi teel rakkudesse sattuvad ühendid ja organismid, aga samuti teatud ERst punguvates vesiikulites olevad ained. Lüsosoomid on seotud ka vananenud ja mittefunktsioneerivate organellide lagundamisega. Lüsosoomid on ühe membraanikihiga ümbritsetud organellid diameetriga~0.2-0.5 µm. Nende luumeni pH on happeline (4,5-5). Happelise pH tagab V-tüüpi H+- ATPaas lüsosoomide membraanis, pumbates prootoneid tsütoplasmast lüsosoomi. 166. Kuidas kaitseb lüsosoom enda membraani hüdrolaaside lagundava mõju eest? Lüsosoomide membraanis esinevad valgud on tugevasti glükosüülitud. Arvatakse, et see kaitseb neid lüsosoomisiseste proteaaside lagundava toime eest. 167
Happelise pH tagab V-tüüpi H/ATPaas lüsosoomide membraanis, pumbates prootoneid tsütoplasmast lüsosoomi. Lüsosoomid on loomarakkudes üheks piirkonnaks, kus toimub kõige erinevamate ühendite lagundamine. Lüsosoomidesse liiguvad ja lagundatakse seal ka endotsütoosi ja fagotsütoosi teel rakkudesse sattuvad ühendid ja organismid, aga samuti teatud ERst punguvates vesiikulites olevad ained. Lüsosoomid on seotud ka vananenud ja mittefunktsioneerivate organellide lagundamisega. Kuidas kaitseb lüsosoom enda membraani hüdrolaaside lagundava mõju eest? Lüsosoomide membraanis esinevad valgud on tugevasti glükosüleeritud. Nimetage vähemalt kaks lüsosomaalset ladestushaigust ja kirjeldage mehhanism, mis haiguse tingib. Harvaesineva I rakulise haiguse (ingl. Inclusion-cell disease) korral puuduvad praktiliselt kõik lüsosomaalsed ensüümid lüsosoomi transportiva süsteemi häirete tõttu. Defektne on ensüüm, mis
. -.:st nende ne ja ehituslik. :, - 'rstab see- 2.11" Nahaalune rasvkude kaitseb hiiljest liigse ,' ssugune on lipiidide ehitus ja mis on nende jahtumise eest ja annab talle voolujoonelise keha- kuju. Rasvavarude lagundamisega saab ta aga .r lesanded? elutegevuseks vajalikku energiat. ' iJicl or-r orgaaniliste uhendite klass, ktrhu - :.t polti- lr-rvad rasvad, olid, vahad, steroidid it. vees - :rroleku 1- ''rrsti mittelahustuvad uhendid
Happelise pH tagab V-tüüpi H/ATPaas lüsosoomide membraanis, pumbates prootoneid tsütoplasmast lüsosoomi. Lüsosoomid on loomarakkudes üheks piirkonnaks, kus toimub kõige erinevamate ühendite lagundamine. Lüsosoomidesse liiguvad ja lagundatakse seal ka endotsütoosi ja fagotsütoosi teel rakkudesse sattuvad ühendid ja organismid, aga samuti teatud ERst punguvates vesiikulites olevad ained. Lüsosoomid on seotud ka vananenud ja mittefunktsioneerivate organellide lagundamisega. Kuidas kaitseb lüsosoom enda membraani hüdrolaaside lagundava mõju eest? Lüsosoomide membraanis esinevad valgud on tugevasti glükosüleeritud. Nimetage vähemalt kaks lüsosomaalset ladestushaigust ja kirjeldage mehhanism, mis haiguse tingib. Harvaesineva I rakulise haiguse (ingl. Inclusion-cell disease) korral puuduvad praktiliselt kõik lüsosomaalsed ensüümid lüsosoomi transportiva süsteemi häirete tõttu. Defektne on ensüüm, mis katalüüsib lüsosoomi liikuvate
Seened Geotrichum candidum, Leptomitus lacteus Algloomad Colpidium, Chilodonella, Paramecium, Uronema Vetikad Stigeoclonium tenue, Navicula spp., Fragilaria spp., Synedra spp. toksilisusele vib heitvesi muuta vee keemilisi omadusi ja gaasireiimi veekogus. Orgaanilise aine lagundamisel kulutatakse hapnikku, mille tulemusena vib tekkida hapniku defitsiit. Hapniku madal kontsentratsioon phjustab osade aeroobsete veeorganismide (n. kalade, vhilaadsete) surma. Orgaanilise aine lagundamisega kaasneb veel metaani CH4, vvelvesiniku H2S ja CO2 kontsentratsiooni tus vees, mis mjub toksiliselt veeorganismidele. Lmmastiku ja fosfori lisandumisel veekogudesse nende elementide kontsentratsioon vees suureneb ja toitained akumuleeruvad veekogus. Sellist protsessi nimetatakse eutrofeerumiseks. Heitveega saastunud veekogude phjas vib esineda reoveeseen- paljudest liikidest koosnev mikroobikooslus (bakterid: Sphaerotilus natas, Zooglea sp., Beggiatoa alba, Flavobacterium sp.,
Peroksüsoomid, lüsosoomid, proteasoomid 1.)Lüsosoomide struktuur, suurus, ehitus, toimuvad protsessid: Lüsosoomid on loomarakkudes üheks piirkonnaks, kus toimub kõige erinevamate ühendite lagundamine. Lüsosoomidesse liiguvad ja lagundatakse seal ka endotsütoosi ja fagotsütoosi teel rakkudesse sattuvad ühendid ja organismid, aga samuti teatud ERst punguvates vesiikulites olevad ained. Lüsosoomid on seotud ka vananenud ja mittefunktsioneerivate organellide lagundamisega. 29 Lüsosoomid on ühe membraanikihiga ümbritsetud organellid diameeriga~0.2-0.5 mm. Nende luumeni pH on happeline (4,5-5). Happelise pH tagab V-tüüpi H+-ATPaas lüsosoomide membraanis, pumbates prootoneid tsütoplasmast lüsosoomi. 2.)Kuidas kaitseb lüsosoom enda membraani hüdrolaaside lagundava mõju eest? Lüsosoomide membraanis esinevad valgud on tugevasti glükosüülitud
toimu, kiire kättesaadavus, suhtelistel suur maht. Mäluhäired. Info ei liigu lühimälust pikaajalisse mällu. Mälu u 10-15 min. uus info segab oluliselt varasemast. Alkoholism põhjustab nt. Inimese toitumine. Seedekanali osad: suuõõs, süljenäärmed, hambad, keel neel söögitorumagu peensool jämesool maks kõhunääresapipõispärak Toitumise protsessid: „Söömine“- toidu omastamine, kvaliteedi hindamine. Sekretsioon- toidu lagundamisega seotud sekreetide eritamine. Seedimine- toidumassi segamine, peenestamine, lagundamine. Imendumine- toitainete imendumine verre. Eritamine- seedumatute jääkide eritamine. 59 Süsivesikute tähtsus- organismi põhiline energiaallikas. Kiudainete tähtsus- annavad toidule massi; suurendavad toidukördi mahtu seedesüsteemis ja kiirendavad selle
1953 VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sotsialistlike riikide sõjaline ühendus. 5.2 VÕIDU RELVASTUMINE Võidu relvastumine oli kogu külma sõja perioodil toetanud suuri sõjatööstureid nn pistrikuid, kes ei lasknud NLil demokratiseeruda. Vastasel juhul oleksid nad kaotanud oma sissetuleku allika. Lääneriigid ajasid sihilikult oma poliitikat NLi lagunemise suunas. Arvatakse, et Gorbatsohv oli CIA agent, sest ta tegeles NLi lagundamisega üpris aktiivselt. Reformide poolest, mis Gorbatsohv läbi viis, peeti teda Hrustsiovi järeltulijaks. Preagu võrreldadakse teda rohkem Beriaga. 66 NLi ajaloos on reformide läbiviijateks olnud alati julgeoleku ülemad: Beria, Andropov ja Gorbatsohv. Nemad teadsid milline olukord NLis tegelikult valitses. Samas olid nad kõik süüdi ka paljude inimeste surmas.
2.) Ensüümreaktsioon sõltub ensüümihulgast, vanemal inimesel vähem ensüümi. 3.) Ensüümreaktsiooni kiirust mõjutab temperatuur. 4.) keskkonna pH- 1. Maos toimiv pepsiin (ph optimum 1,5-2,5), veres toimivad ensüümid pH 7,3-7,4. 5. Ensüümide aktivaatorid- lähteaine ja inhibiitoriks produkt. Nii aktivaatorid kui inhibiitorid võivad olla ravimid. Ensüümide aktiivsuse muutmine. Aeglane- muutub ensüümi hulk (suuremaks/väiksemaks) sünteesiga tuleb ensüümi juurde, lagundamisega jääb vähemaks. Kiire viis on aktivatsioon või inhibitsioon (olemasoleva ensüümi baasil). Erinevaid ensüüme on ca 2200. Riigieksami küsimused bioaktiivsete ainete kohta. 1. Vitamiinide kohta ei ole. 2. Hormoonidega on seoses vananemisega ja jooniseküsimused, kus on näidatud veresuhkru tasememuutuse kohta. 3. Kõige rohkem küsimusi ensüümide kohta. Miks sünteesitakse seedeensüümid mitte
Rakkudes on palju erinevaid DNA polümeraase, neist vaid mõned osalevad kromosoomide replikatsioonil. E. Coli DNA polümeaasid (= prokarüootide polümeraasid): 1) Pol I – reparatsioon, RNA praimeri eemaldamine (1 polüpeptiid) 2) Pol II – reparatsioon (1 polüpeptiid) 3) Pol III – replikatsioon (3(9 (koos lisafaktoritega) polüpeptiidi) 4) Pol IV – reparatsioon, aukude täitmine (1 polüpeptiid) 5) Pol V – aukude täitmine (3 polüpeptiidi) Polümeraasid on seotud ka nukleotiidide lagundamisega. Pol IV ja V on erilised. Rnaas H – eemaldab koos Pol I-ga RNA praimeri, see on kaheetapiline protsess. Rnaas H lagundab. Jätab viimased RNA nukleotiidid alles, sest need on nii DNA lähedal. Mõlemad praimeri otsad jäävad alles. Otsad eemaldab DNA polümeraas I, sest tal on tugev eksonukleaasne aktiivsus, st lõikab nukleotiide ahela otsast. Polümeraas III on peamine replikatsiooni polümeraas. Eksisteerib kahes vormis. Koensüüm – 3 peptiidi; polüensüüm – 9 peptiidi
Veekogude peamiseks saasteainete allikaks on olmeheitveed. Juhul, kui olmeheitveed ei sisalda veeorganismidele toksilisi ühendeid, toimub isepuhastumine kiiremini. Lisaks toksilisusele võib heitvesi muuta vee keemilisi omadusi ja gaasirežiimi veekogus. Orgaanilise aine lagundamisel kulutatakse hapnikku, mille tulemusena võib tekkida hapniku defitsiit. Hapniku madal kontsentratsioon põhjustab osade aeroobsete veeorganismide (n. kalade, vähilaadsete) surma. Orgaanilise aine lagundamisega kaasneb veel metaani CH4, väävelvesiniku H2S ja CO2 kontsentratsiooni tõus vees, mis mõjub toksiliselt veeorganismidele. Lämmastiku ja fosfori lisandumisel veekogudesse nende elementide kontsentratsioon vees suureneb ja toitained akumuleeruvad veekogus. Sellist protsessi nimetatakse eutrofeerumiseks. Heitveega saastunud veekogude põhjas võib esineda reoveeseen- paljudest liikidest koosnev mikroobikooslus.
annaabi.ee 
