Gaaskütused (0)
Gaaskütused
Erki, Ron, Kristina, Christjan
11b
Gaaskütused
· Põlevad õhus
· On piisavalt kasulikud
· Torud, Tankrid
· Jagunemine:
Maagaasiks
Vedelgaasiks
Tehisgaasiks
Biogaasiks
kaasnev gaas
Maagaas
· Põhiliselt metaan
· Koos naftaga või eraldi
· Lõhnatu ja värvitu
· Leiukohad:
Venemaal
Iraanis
Ameerika Ühendriikides
· Kodupidamistes kütteks ja toidu
valmistamiseks
Tehisgaasid
· Generaatorgaas
· Kõrgahjugaas
· Põlevkivigaas
· Kivisöegaas
· Utmine: peenestatud kivisütt
kuumutatakse õhu juurdepääsuta 900...
1000 °C juures.
Vedelgaas
· Propaan ja butaan
· Vedelas olekus, põleb gaasina
· Kasutatakse
Majapidamisgaasina maagaasi asemel
Metallide lõikamisel
Kuumutamisel
Jootmisel
Soojapuhurite
Soojakiirgurite küttena
Biogaas
· Anaeroobse kääritamise või orgaanilise
aine lagundamisega hapnikuta
· Metaan ja CO2
· Kasutatakse:
Kütusena
Elektri tootmiseks
Kütmiseks
Biogaas koosneb
· metaan (CH4) 40 75%
· süsihappegaas(CO2) 25 55%
· vesi (H2O) 2 10%
· divesiniksulfiidhape H2S
· lämmastik N2
· vesinik H2
· Ammoniaak CH3
Metaan (CH4)
· Lihtsaim alkaan, värvitu gaas
· Palju, põleb puhtalt
· Kasvuhoonegaas
· Sulamistemp: -182.5 °C (90.6 K, -296.5 °F)
· Keemistemp: -161.6 °C (111.55 K, -258.88 °F)
· Süttimistemp: 537 °C
· Maksimaalne põlemistemp: 2148 °C
Etaan (C2H6)
· Lõhnatu ja värvitu alkaan
· Eraldatakse maagaasist, tehakse etüleeni
· Tihedus: 1.212 kg/m³
· Lahustuvus: 4.7 mg/100 ml (17 °C)
· Sulamistemp: -182.76 °C (90.34 K)
· Keemistemp: -88.6 °C (184.5 K)
Propaan (C3H8)
· Põlev, värvitu, tugevalt lõhnastatud
· Õhust 1,5x raskem
· Tihedus: 0.717 kg/m³
· Lahustuvus: 7 mg/100 ml (17 °C)
· Sulamistemp: -188 °C
· Keemistemp: -44.5 °C
· Süttimistemp: 468 °C
Butaan (C4H10)
· Värvusetu ja kergesti süttiv gaas.
· Maagaasi ja vedelgaasi osa
· Tihedus: 0.579 g/m3
· Lahustuvus: 6.1 mg/100 ml (17 °C)
· Sulamistemp: -138.3 °C
· Keemistemp: -0.5 °C
· Süttimistemp: 430 °C
Kasutatud Kirjandus
· http://www.egvorguteenus.ee/public/files/Maaga
as_Toote_kirjeldus.pdf
· http://www.emu.ee/orb.aw/class=file/action=prev
iew/id=254833/Biogaasi+tootmistehnoloogiad.pp
t
· http://en.wikipedia.org/wiki/Biogas
· http://en.wikipedia.org/wiki/Methane
· http://en.wikipedia.org/wiki/Ethane
· ,,Tehnikaleksikon", Valgus, Tallinn 1981, lk 249,
404.
kõik sellega kaasnev. 12 slaidine presentatsioon powerpointis
Sarnased õppematerjalid
13
ppt
Gaaskütused
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel
eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse
energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks.
Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks, eluaseme
soojendamiseks, transpordivahendite ja masinate
mootoreis, tööstuses jne.
Põlevad õhus
Jagunemine:
> Maagaasiks
> Vedelgaasiks
> Tehisgaasiks
> Biogaasiks
> kaasnev gaas
Põhiliselt metaan
Leidub koos naftaga või eraldi
Lõhnatu ja värvitu
Suurimad leiukohad:
> Venemaal
> Iraanis
> Ameerika Ühendriikides
Kodupidamistes kütteks ja toidu
valmistamiseks
Generaatorgaas
Kõrgahjugaas
Kasutatakse mitmes tööstusharus ja
majapidamisgaasina
Propaan ja butaan
Vedelas olekus, põleb gaasina
Kasutatakse
> Majapidamisgaasina maagaasi asemel
> Metallide lõikamisel
> Kuumutamisel
> Jootmisel
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid