Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gaaskütused (0)

1 Hindamata
Punktid
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel
eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse
energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks.
Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks, eluaseme
soojendamiseks, transpordivahendite ja masinate
mootoreis, tööstuses jne.
Põlevad õhus
Jagunemine:
> Maagaasiks
> Vedelgaasiks
> Tehisgaasiks
> Biogaasiks
> kaasnev gaas
Põhiliselt metaan
Leidub koos naftaga või eraldi
Lõhnatu ja värvitu
Suurimad leiukohad:
> Venemaal
> Iraanis
> Ameerika Ühendriikides
Kodupidamistes kütteks ja toidu
valmistamiseks
Generaatorgaas
Kõrgahjugaas
Kasutatakse mitmes tööstusharus ja
majapidamisgaasina
Propaan ja butaan
Vedelas olekus, põleb gaasina
Kasutatakse
> Majapidamisgaasina maagaasi asemel
> Metallide lõikamisel
> Kuumutamisel
> Jootmisel
> Soojapuhurite
> Soojakiirgurite küttena
Anaeroobse kääritamise või orgaanilise aine
lagundamisega hapnikuta
Kasutatakse:
> Kütusena
> Elektri tootmiseks
> Kütmiseks
metaan (CH4)
süsihappegaas(CO2)
vesi (H2O)
divesiniksulfiidhape (H2S)
lämmastik (N2)
vesinik (H2)
Ammoniaak (CH3)
Lihtsaim alkaan, värvitu gaas
Kasvuhoonegaas
Sulamistemp: -182.5 °C
Keemistemp: -161.6 °C
Süttimistemp: 537 °C
Maksimaalne põlemistemp: 2148 °C
Lõhnatu ja värvitu alkaan
Eraldatakse maagaasist, tehakse etüleeni
Tihedus: 1.212 kg/m³
Lahustuvus: 4.7 mg/100 ml (17 °C)
Sulamistemp: 182.76 °C (90.34 K)
Keemistemp: 88.6 °C (184.5 K)
Põlev, värvitu, tugevalt lõhnastatud
Õhust 1,5 korda raskem
Tihedus: 0.717 kg/m³
Lahustuvus: 7 mg/100 ml (17 °C)
Sulamistemp: 188 °C
Keemistemp: 44.5 °C
Süttimistemp: 468 °C
Butaan (C4H10)
Värvusetu ja kergesti süttiv gaas.
Maagaasi ja vedelgaasi osa
Tihedus: 0.579 g/m3
Lahustuvus: 6.1 mg/100 ml (17 °C)
Sulamistemp: 138.3 °C
Keemistemp: 0.5 °C
Süttimistemp: 430 °C
http://www.egvorguteenus.ee/public/files/Ma
agaas_Toote_kirjeldus.pdf
http://www.emu.ee/orb.aw/class=file/action=
preview/id=254833/Biogaasi+tootmistehnolo
ogiad.ppt
http://en.wikipedia.org/wiki/Biogas
http://en.wikipedia.org/wiki/Methane
http://en.wikipedia.org/wiki/Ethane
Vasakule Paremale
Gaaskütused #1 Gaaskütused #2 Gaaskütused #3 Gaaskütused #4 Gaaskütused #5 Gaaskütused #6 Gaaskütused #7 Gaaskütused #8 Gaaskütused #9 Gaaskütused #10 Gaaskütused #11 Gaaskütused #12 Gaaskütused #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TheEnd Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Gaaskütused
12
ppt

Gaaskütused

Gaaskütused Erki, Ron, Kristina, Christjan 11b Gaaskütused · Põlevad õhus · On piisavalt kasulikud · Torud, Tankrid · Jagunemine: ­ Maagaasiks ­ Vedelgaasiks ­ Tehisgaasiks ­ Biogaasiks ­ kaasnev gaas Maagaas · Põhiliselt metaan · Koos naftaga või eraldi · Lõhnatu ja värvitu · Leiukohad: ­ Venemaal ­ Iraanis ­ Ameerika Ühendriikides · Kodupidamistes kütteks ja toidu valmistamiseks Tehisgaasid · Generaatorgaas · Kõrgahjugaas · Põlevkivigaas · Kivisöegaas · Utmine: peenestatud kivisütt kuumutatakse õhu juurdepääsuta 900... 1000 °C juures. Vedelgaas · Propaan ja butaan

Keemia
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused  Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem  Molekul kaheaatomiline: H2  Parim gaasiline soojusjuht  Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle  Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt)  Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav

Keemia
Keemia ja materjaliõpetus
80
docx

Keemia ja materjaliõpetus

11. Terviserisk. 12. Keskkonnarisk. 13. Jäätmekäitluse viis. 14. Veonõuded. 15. Õigusaktid. 16. Muu teave 4 22. Mis on REACH? – Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. REACH on selle määruse inglisekeelsetest võtmesõnadest tulenev akronüüm 23. Gaas ja aur-definitsioonid. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur Näide: CO2 balloon praktikumis (balloonis on vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina). 24. Gaaside omadused.

Keemia ja materjaliõpetus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun