selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... suureneb kirje Kaubad, toore, materjal (KMT- ostetud teenused) selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: väheneb kirje: Ettemaksed hankijatele Passivas: väheneb kirje: Aruandeaasta kasum/kahjum d) Ebatõenäoliseks hinnatud nõuete summa kohta koostatakse raamatupidamislausend..... D Ebatõenäoliste nõuete kulu K Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... suureneb kirje: Ebatõenäoliste nõuete kulu (muud tegevuskulud) selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: Suureneb kirje kontraaktivakonto kreeditis Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, mis vähendab kirje Nõuded ostjate vastu deebetsaldot Passivas: väheneb kirje: Aruandeaasta kasum/kahjum Ülesanne 2 Arvuta vastus
kulude alahindamist. (Varana saame vaid kajastada midagi, millest saame raha tagasi. Kui vastavad kulud on muutnud, saame korrigeerida eelnevat tulemust.) Statistilised meetodid (lähtume statistikast arvutades varasema kogemuse põhjala) Statistilisi meetodeid peaks kasutama suure krediitmüügiga ettevõtted. Prognoosida või aimata, milliste arvete alusel müüdud kauba eest raha kliendilt ei laeku, on võimatu. Ebatõenäoliselt laekuvad summad hinnatakse lähtuvalt eelnevate perioodide kogemusest. Kanded statistiliste meetodite korral (1) Nõuete allahindluse kajastamine ehk väärtusvähendi moodustamine: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) (kui palju peame nõuetest maha lahutama, aga me ei tea täpselt ostjat, see selgub hiljem missugune ostja) Arvete mittelaekuvaks (lootusetuks) tunnistamine ehk väärtusvähendi kasutamine:
e. 8 5. Müüdud kaupade kulu arvutatakse (perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral) nii, et liidetakse kaupade algsaldole perioodi ostud ja lahutatakse X. Kas X on: Valige üks: a. Müügi netotulu b. Perioodi ostud c. Ükski vastus ei ole õige d. Kaubanduslikud väärtusvähendid e. Kaupade lõppjääk 6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida
Statistilised Otsese Meetodid mahakandmise meetod Osatähtsus Osatähtsus ostjate arvete lõppjäägist Krediidimüügist Aegumisprotokoll Statistilised meetodid Statistilisi meetodeid peaks kasutama suure krediitmüügiga ettevõtted. Prognoosida või aimata, milliste arvete alusel müüdud kauba eest raha kliendilt ei laeku, on võimatu. Ebatõenäoliselt laekuvad summad hinnatakse lähtuvalt eelnevate perioodide kogemusest. Ebatõenäoline laekumine ehk väärtusvähend, kajastub kreeditis, on kontraaktivakonto, saldo lahutatakse ostjatelt laekumata summadest. Kanded statistiliste meetodite korral Nõuete allahindluse kajastamine ehk väärtusvähendi moodustamine: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) Arvete mittelaekuvaks (lootusetuks) tunnistamine ehk väärtusvähendi kasutamine:
Otsesed maksud tulumaks, sots.maks Kadused maksud aktsiis, käibemaks Riiklikud maksud-tulumaks, sotsm., maam, hasartmängum, käibem, tollim,aktsiis, raskeveokim., Laekuvad riigikassasse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ning maamaks tervikuna laekub kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Kohalikud maksud (nt parkimistasu, reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, müügimaks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks) laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsusüksus vastavalt vajadustele kohalike maksude seaduses sätestatud korras. proportsionaalne tulumaks(EST, RUS) üksikisiku või ettevõtte tulumaks, mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest. (lihtne ja õiglane; soodustab majanduskasvu ja maksualast konkurentsi) Progressiivne- ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem astmeline tulumaks.
kajastamine. 3 Debitoorse lühivõla arvestus Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud. Näide: esitatakse ostjale arve müüdud kauba kohta, mille eest tuleb tasuda kahe kuu jooksul 500 eurot ning 1,5 aasta pärast 1500 eurot. Lausend on järgmine: D nõuded ostjate vastu 500 D pikaajalised nõuded ostjate vastu 1500 K arvestatud käibemaks 333 K müügitulu 1667 Analüütiline arvestus toimub ostjate viisi eraldi
pooltevahelises lepingus. Tekkepõhise arvestuse rakendamisel fikseerib majandusüksus müügitulu siis, kui kauba omandiõigus on ostjale üle läinud. Laekumata summade ulatuses tekivad müüjal nõuded ostjatele. Ostjatele esitatavaid nõudeid nimetatakse ka debitoorseks võlgnevuseks. Ostjate poolt tasumata summade arvestust peetakse majandusüksuses analüütiliselt. Kajastuvad bilansis järgmistel bilansikirjetel: · Ostjate tasumata summad · Ebatõenäoliselt laekuvad summad Kaupade ja teenuste eest tasumine võib toimuda kohe sularahas või teatud maksetähtajaga väljastatud arve järgi. Nõudeid ostjatele võib liigitada: · nõuded, mis laekuvad korrapäraselt ja tähtaegselt · nõuded, mis küll laekuvad, kuid mittetähtaegselt ja ebaregulaarselt · vaidlustatavad nõuded kvaliteedile mittevastavate kaubad · ebatõenäolised nõuded · lootusetud ja mahakandmisele kuuluvad nõuded.
Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Tohutud inimkaotused (ligi 1/4 rahvastikust ehk 280 000 inimest). Ühiskond Eesti Vabariigi maksusüsteem: riiklikud ja kohalikud maksud, otsesed ja kaudsed maksud. Eesti Vabariigi riigieelarve. EV maksusüsteem jaguneb: otsesed, kaudsed ja riiklikud, kohalikud. Riiklikud maksud kehtestatakse Riigikogu poolt seadusega ja laekuvad riigile/riigeelarvesse (näiteks aktsiisid, käibemaks, tollimaks): otsesed maksustatakse tulu; kaudsed maksustatakse tarbimist. Kohalikud maksud kehtestatakse Kohaliku Omavalitsuse volikogu määrusega ja laekuvad Kohaliku Omavalitsuse eelarvesse (näiteks parkimistasu, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks). Riigieelarve on riigi ühe aasta finantsplaan, mis võtab kokku riigi eeldatavad tulud ja kulud, paneb paika plaani, kuidas valitsus raha kasutab
Maksusüsteemid Eestis ning mujal Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub
Hansapank Nordea pank 0 0 Ühispank 232 325 0 Kokku raha 256 021 20 022 Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed 31.12.2006 31.12.2005 Ostjatelt laekumata nõuded 2 939 143 3 003 867 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -52 562 0 Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu 518 072 509 323 Kokku Ostjatelt laekumata nõuded 3 404 653 3 513 190 Muud lühiajalised nõuded 632 1 180 Intressid 8 0
Eelarve Riigieelarve on tulude ja kulude aastaplaan. Sellest sõltub kõikide valdkondade rahastamine. Riigi tulude hulka kuuluvad maksud, riigi ettevõtete kasumid ja välislaenud. Kulude alla kuuluvad erinevad valdkonnad nagu riigihaldus, sotsiaalsfäär, haridus jne. Riigieelarve alusel jagatakse riigi raha vastavalt vajadustele erinevate sfääride vahel. Oluline on hoida eelarve tasakaalus, mis tähendab, et riigieelarvesse laekuvad tulud peavad olema samaväärsed tehtavate kulutustega. Viin läbi eelarve muudatuse. Selleks võtaksin ma riigihalduseks mõeldud summast, milleks on 64 584 000 krooni, ära 4 500 000 krooni. Paigutaksin raha ümber eesmärgil saada ravimiameti eelarve tasakaalu kuna hetkel on ravimiameti eelarve miinustes. Muudatuse käigud kasvaks ravimiameti miinus 1 075 727 kroonine eelarve 3 424 273 krooniseks eelarveks. Samuti aitaks selline muudatud vähendada ravite hindasid
tellimisel varaobjekti ning annab selle üle rentnikule varaobjekti soetusmaksumuses, mis ühtib varaobjekti reaalväärtusega. Näide1 01. 01. 2005. a. anti 3 aastaks rendile masin, mille tegelik maksumus oli 100 000 krooni. Masina majanduslik eluiga on 3 aastat. Masina lõpetamismaksumuseks hinnati 0 krooni. Masinat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed laekuvad iga aasta lõpul. Kui rendimaksed laekuvad aasta lõpul, arvutatakse rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852). Igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852). Rendimaksete graafik 1 Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Tallinn, 1999, lk. 666. Kuupäev Rendimakse Intressitulu Nõude Nõude jääk laekumine i = 10 % vähenemine 01. 01. 2005. 100 000 31. 12. 2005
ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügikulu 20. Tootmiskulude kandmine lõpetamata toodangu alla 21. tulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 22
Heaks maksuks peetakse niisugust maksu: • mis toob hästi tulu riigikassasse (kõrge tulupotentsiaal); • mõjutab majandusprotsesse soovitud suunas; • ei riiva õiglustunnet; • ei pärsi rikastumissoovi ega töötahet; • on nähtav, nii et maksumaksja teab, mille eest ta maksab. 20. Maksevõimelisuse indikaatorid- sissetulek, tarbimine, omandid 21. Milles seisneb riigieelarve ja KOVi eelarve süsteemi erinevus? Riigi eelarvesse laekuvad ainult kaudsed maksud. KOV eelarvesse laekuvad nii kaudsed kui ka otsesed maksud. 22. Mida maksimeerivad avalikus sektoris osalejad? ÜHISKOND: • Ühiskonna liikmete heaolu / individuaalne heaolu ÜKSIKISIKUD (kodanikud): • Isiklik kasu ETTEVÕTLUS: • Kasum KODANIKE ÜHENDUSED JA KOLMAS SEKTOR: • Sektori liikmete heaolu POLIITIKUD: • Valijate hääled ja/või isiklik kasu AMETNIKUD:
kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja
Paraku on inimesi, kes püüavad maksudest kõrvale hoida ning ei suuda mõista,et nii nad teevad kahju ka endale. Inimesi tuleb rohkem teavitada ja leida neile motivatsioon olla seaduskuulekas kodanik. Riigi kõige olulisem maksuallikas on maksutulu, tänu millele saab riik toimida ja pakkuda kodanikele vajalikke teenuseid. Kui me lõpetame maksmise, jääme ilma paljudest hüvedest. „Riigieelavesse laekuvad tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, raskeveokimaks, tollimaks, maamaks, hasartmängumaks ja aktsiisid“ (Maksu- ja Tolliamet, 2015). Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekuvad aga kohaliku omavalistuse eelarvesse. „Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu“ (Kohalike maksude seadus, 2015). Meie palgast läheb maha tulumaks,
autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. See arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Nt. kuuluvad sinna Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed, Delfi, Rahvusringhääling, Kanal 2, TV3, BNS, raadio Kuku ja Tallinna TV • arvamusliider - tuntud ühiskonnategelane (poliitik, kultuuriinimene vms.), kelle seisukohavõtud kujundavad avalikku arvamust Nt. Toomas Hendrik Ilves • artikkel – ajakirjandusväljaandes ilmunud mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis
80% 3,0% sissetulekust tööandja. Kehtivad kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, 5,5% Ettevõtte tulumaksu või üksikisiku tulumaksumäärast moodustab Muud maksud lõbustusmaks, parkimistasu - laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. solidaarsusmaks. Lisaks on hasartmängumaks, raskeveomaks, tollimaks ja aktsiisid.
kõigi vahel, ehk kõik on võrdsed ja peavad makse maksma. Kuid samas on ka selliseid, kes eelistavad progresseeruvat maksusüsteemi, kuna siis peavad suuremapalgalised maksma rohkem makse. Kokkuvõtteks arvan, et maksupoliitika mõjutab suuresti nii indiviidide toimetulekut kui ka majandusedu. Indiviidide toimetulekut mõjutavad suuresti nende sotsiaalne staatus, maksukoormus ja töökohtade olemasolu. Majanduse edu mõjutavad pigem just maksud, mis laekuvad riigikassasse. Kätlin Lumi Ülenurme Gümnaasium
juhtimise kaudu kompleksse ja kvaliteetse teeninduse nii elanikkonnale kui abiosutajatele. HÄIREKESKUS paikneb 4-s Eesti regioonis ( Põhja, Lõuna, Ida, Lääne). 10 ne aasta jooksul, mil Häirekeskus on tegutsenud regionaalselt on pidevalt täiustatud tööks vajalikku aparatuuri ja korregeeritud töökorraldust, et olla elanikkonnale igati kättesaadav. LÄÄNE-EESTI keskus Pärnu Pikk 18 menetleb hädaabiteateid, mis laekuvad telefonile 112. Pärnust, Pärnumaalt Saaremaalt, Hiiumaalt, Läänemaalt. Hädasolijaid aidatakse nii tervise probleemide puhul, kui ka tuleõnnetustel ning püütakse lahendada keskkonnainspektsiooni töövaldkonda laekuvaid muresid. Seoses juubeliaastaga ning Häirekeskuse pideva arenguga positiivses suunas korraldab LÄÄNE-EESTI keskus infopäeva ning lahtiste uste päevad elanikkonnale. AJAKAVA 14 märts 2011 9.00- 11
Riiklikud keskpangad annavad krediidiasutustele kindlaks määratud ajahetkel kokkulepidud intressimääraga laenu EL-i eelarvesse laekuvad suurimad tulud : nn headumaks 66% Diskontovõlakirja nimiväärtus näitab millise hinnaga võlakiri müüakse eemiteerijale tagasi Aktsia jooksev dividenditootlus - Dividendi (eurot aktsia kohta) ja turuhinna suhtena Jooksev dividenditootlus Reaalne dividenditootlus • dividend/aktsia turuväärtus • dividend/aktsia soetushind MILLINE VÄIDE ON VALE?
seotud inkrementaalsed rahavood. Näiteks, kui firma planeerib uue kaubanduskeskuse rajamist, peab ta rahavoogude prognoosimisel arvestama ka oma teiste, uuele kaubanduskeskusele lähedal asuvate, kaupluste käibe vähenemist. Projekti puhas rahavoog projektist laekunud ja väljamakstud rahasummade vahe, mille võib tinglikult jaotada kolmeks: projekti käivitamisega seotud rahavood projekti eluea jooksul laekuvad rahavood; projekti likvideerimisega seotud rahavood (juhul kui on tegemist piiratud elueaga projektiga). Projekti eluea jooksul laekuvad ja likvideerimise rahavood moodustavad tulevased rahavood. Projekti käivitamisega seotud rahavood - esialgsed kulud: Enamus projekte nõuavad suuri kulutusi projekti alguses. Arvutamiseks summeeritakse projekti käivitamisega seotud rahavood. Arvutuste lihtsustamiseks eeldatakse, et rahavoog toimub ühes perioodis
Inflatsioon - kaupade või teenuste hinnataseme tõus Deflatsioon - inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Devalvatsioon - Raha väärtuse muutmine kulla suhtes keskpanga või riigi poolt Otsesed maksud - võetakse maha otse isiku sissetulekutelt Kaudsed maksud - mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist Riiklikud maksud - laekuvad riigieelarvesse. Kohalikud maksud - valla- või linnavolikogu võib maksumäärusega kehtestada omal territooriumil Astmeline maksusüsteem suurema sissetulekuga inimesed maksavad ka rohkem makse Võrdeline maksusüsteem kõigile kehtib ühene maksumäär (protsentides) Regressiivne maksusüsteem kõik maksavad sama palju makse, väiksemapalgalised suurema protsendi Netopalk - rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud
sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis [1]. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse ja maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu [1]. Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja maksude
RIIGINÕUETE SISSENÕUDMINE TÄITEMENETLUSES SISSEJUHATUS • Riiginõuetele on erinevad eesmärgid, omadused ja määramise alused. • Laekuvad riigi-või kohaliku omavalituse eelarvesse, mida on võimalik suunata riigi hallatavatesse eluvaldkondadesse. • Riiginõuded peavad riigikassasse laekuma efektiivselt ning on vaja institutsiooni, kes vastavaid nõudeid administreeriks, tuvastaks rikkumisi ning nõuaks sisse. TÄITEMENETLUS • Algatamiseks peab võlausaldaja esitama kohtutäiturile allkirjastatud täitmisavalduse koos täitedokumentidega. • Täitedokument esitatakse kohtutäiturile
Sisekaitseakadeemia MAKSUDEST HOIDUMINE oktoober 2014 Maksudest kõrvalehoidmine • Mis põhjusel hoiab isik maksudest kõrvale? • Miks on mittemaksmine kahjulik? • Kes on tüüpiline maksudest kõrvalehoiduja? Maksude laekumise olulisus • Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seadusega ettenähtud korras, suuruses ja kindlatel tähtaegadel. • Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. • Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse või kohalike omavalitsusüksuste eelarvetesse. • Ainuüksi haridusele ja julgeolekule kulub 57% riigituludest. Statistika • Maksudest kõrvalehoidumine on ülemaailmne probleem. • Ligikaudu triljon eurot, mis on ka Euroopa Liidu eelarve järgmiseks 7 aastaks, jääb Euroopa Liidu riikidel igal aastal tuluna saamata. • Eestis oli 2011. aastal 1044 majanduskuritegu. • Ligikaudu 115 000 füüsilisel isikul on maksukohustused
9.Miks kirjutatakse äriplaan ja millest see koosneb? Selle eesmärk? Seda koostatakse, sest see annab võimaluse kavandada tegevusi, läbi mängida stsenaariume, loob ideede vahel seoseid ja hiljem on olemas tegevuskava. Koosneb: Visioonist, missioonist, eesmärkidest. Eesmärk ongi see, et sellele hiljem toetuda äri luues. 11.Stardikapitaliks nim.: Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss, mida on vaja ajani, kuni laekuvad sellised tulud, mis katavad jooksvad kulud. 12.Mis on käibevara? Näited. Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital 13.Mis on põhivara? Näited. Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. Näiteks: Ehitised, masinad, seadmed, maa 14.Mis on püsikulu? Too näiteid
reserveerimismeetodid, milleks moodustatakse reserv (tavaliselt aasta lõpul), kas a) krediitmüügist osatähtsuse meetodil b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine;
Aastal 287 eKr kehtestati kord, mis lubaks plebeidel oma koosolekul vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Sellega kadus patriitside ja plebeide seisusevahe. Sellest hoolimata ei muutunud Rooma vabariik demokraatlikumaks, vaid tekkis uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. Umbes 4. sajandil alanud vallutussõjad tõid kaasa Rooma ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. Sõjasaak ning ka vallutatud aladelt laekuvad maksud rikastasid eelkõige Rooma ülemkihti, samal ajal kui sõjakäikudel viibivad talupojad tihtipeale ei suutnud oma perekonnale toimetulekut tagada. Ühtlasi kaasnes vallutussõdadega ka orjanduse areng, mille tõttu kujunes Roomas orjanduslik ühiskond. Arvatavasti kasvas orjatöö osakaal Roomas isegi suuremaks kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Muidugi ei tähendanud see vabade talupoegade kadumist, kuid nende osatähtsus vähenes olulisel määral.
Majanduslikult on mets suur tuluallikas. Puidusektorit võib pidada üheks Eesti tähtsamaiks majandusharuks, kuna juba tööstuse käigest annab mets ühe neljandiku. Riigikogu poolt heakskiidetud metsanduse arengukavas aastani 2010 on märgitud, et sotsiaalse arengu seisukohast on metsandus eriti tähtis tööhõive kindlustaja, eriti maa piirkondades. Paljudes maakohtades on metsandus peamine kui mitte ainus töökohti pakkuv tootmisharu. Metsa majandamisest laekuvad maksud moodustavad suure osa kohalike omavalitsuste eelarvetuludest. Maaelanikele on odav ja suhteliselt kergelt kättesaadav küttepuit oluline energiaallikas. Viimastel aastatel on ka küttepuidu töönduslik kasutamine järsult tõusnud. Seega sõltub riigi rahakott nii mõneski mõttes meie oskusest seda loodusvara ära kasutada. Veel on mets keskmise eestlase jaoks peamine puhkevõimaluste pakkuja, eriti tänu grillimis platsidele ja vaatetornidele, mis on riigi metsadesse loodud.
Margit Martinson 11.B klass Kultuur Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastamise või venestamise tõttu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad (Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro) Muusika
Immigratsioon(sisseränne),emigratsioon(väljaränne).Migr.tõuketegurid:väike töökohtade,õppimisvõimaluste valik,madal palk,halvad elamisting-d,in-ste vahelised lahkhelid,ebameeldiv sots.kk,ebasoodne looduskk,looduskatastroofid. (N:Türgi/Mehhiko)Rahvusvahelised ränded:rändeakt. seotud ülemaailmastumisega,arengumaadst kõrgelt arenenud maadesse.Mehhiko ja Türgi:+vähe.tööpuudus,paranevad tööoskused,kellast- kellani tööpäev,osa rahast saade.kodumaale,-in-e arv vähe.,maksud laekuvad teise riiki,lahkuvad akt.in-d,haridusinvesteeringud,lahk.mehed.Sk.maa ja Am.:+teha.odav.,mustemat tööd,mitmekesisem tööturg,sünd.suurem,maj.akt.kasv,-surev töökohtadele,suur tööpuudus,ei kohaneta kultuuriga,surve sots.fäärile.Rahvastikupoliitika-riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu,selle demograaf. koosseisu,paiknemise mõju-l.Sünd.suuren.N:emapalk,sünnitoetus,soodustus kod.saamisel.Hiina sünd.vähen N:1e lapse poliitika,steriliseerimine,massiivselt plakateid,reklaame,raadiosaated
Riigihangete läbipaistvus ja kõikide pakkujate võrdne kohtlemine. Kui veel paar aastat tagasi oli ehitussektoris põhiprobleemiks tööjõudefitsiit ja ebapiisav ehitusalane haridus, siis täna mõjutab ehitustegevust üha süvenev tööpuudus ja tellimuste vähesus. Need vähesed laekuvad tellimustööd on küll juriidiliselt korreksed, aga nad on tugevate kriteeriumitega, mis tagab küll pakkujatele võrdse kohtlemise, kuid keegi ei taha selliseid pakkumisi vastu võtta. Kas see on ikka õige suhtumine tellijatel majanduskriisi ajal ja mis on selle tagajärjed? Kui vaadata positiivsest küljest, siis see, et pakkujaid koheldakse võrdselt, peaks tagama selle, et kehtiks demokraatia ja kõigil oleksid võrdsed tingimised ning selle koha pealt ei tehta mingeid erandeid
Nad said küll seal edasi elada, kuid vaid rentnikena. Aga kui vaadata asju, mis olid aadlikele Rootsi ajal plussideks siis, sinna kindlasti kuuluvad viljamüügist saadud suur tulu ja see, et Rootsil ei õnnestunud piirkondi täielikult rootsistada, sest Rootsi kubernerid pidid arvestama rüütelkondadega. Üheks miinuseks oli veel kindlasti see, et talupoegade koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, see oli küll talupoegadele pluss, aga aadlikel jäid laekuvad koormised väiksemaks. Hariduse kohapealt oli Rootsi aeg hea aeg, sest põhiliselt keskenduti lihtrahvale lugemisoskuse õpetamisele. 17.sajandi lõpul loodi Eestisse rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva, et talurahva koolides õpetajaid oleks lõi Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedale Piiskopmõisa õpetajate seminari. 17.sajandil alustasid ka tööd esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. Tartus asutati ka 1632. Aastal Tartu Ülikool, mis
Maanteede ehitamisel kasutatakse peamiselt Eestis kaevandatud ehitusmaavarasid, milleks on liiv, kruus ja lubjakivi.1 Selle põhjal võib eeldada, et üheks ehituslubjakivi suuremaks kaevandamise põhjuseks viimastel aastatel võib olla just teedeehituste laienemine. 2. "Keskkonnatasude seaduses” otsige üles informatsioon, mis puudutab maavarade kaevandamist. Keskkonnatasude seadus (hetkel kehtiv). Arvutage välja, kui suured summad laekuvad kaevandamisõiguse tasudest riigieelarvesse. 2015.a. arvutamiseks kasutage Keskkonnatasude seaduses antud alammäära (vt.§ 9). 2016-2018. aa. arvutamisel kasutage Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 2016–2025, mis on pdf failis: maav kaev.õiguse tasumäärad. Näidake tulemused tabelis. Lubjakivi – 5,5(alammäär) ja 40(ülemmäär) krooni kuupmeetri eest (2015): ligikaudu 1,45 eurot Madalamargiline lubjakivi: 1,30(2016); 1,35 (2017) 1,42 (2018) eurodes
Tööjõu alla kuuluvad ka töötud, kes hetkel on ilma tööta, on töö leidmisel kohe valmis tööd alustama ning tegelevad aktiivselt töö otsimisega. Kuid eraldi tuleb välja tuua, et tööjõu alla ei loeta inimesi, kes on heitunud ehk kaotanud lootuse leida tööd ning ei tegele aktiivse tööotsimisega. 1.2 Tööjõumaksud ja –kulud Tööjõumaksudeks loetakse makse, mis arvestatakse töötaja brutopalgast maha ning mis laekuvad riigile maksutuludena. Nendeks maksudeks on tulumaks, töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmaks. Tööjõukulude alla lähevad tööandja personalikulud ehk tööandja kulud oma töötajate eest, mis nagu tööjõumaksud, laekuvad riigile maksutuludena. Tööjõukulud koosnevad palgalistest ja mittepalgalistest kuludest. Palgaline kulu on töötaja brutopalk ning mittepalgalised kulud on sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Mittepalgaliste kuludena
31.12.2010 VARAD KÄIBEVARARAD Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986
üksikisiku eraasjaks, mitte aga reguleeritud kõrgemal riiklikul tasandil. 2.Muuta kodakondsus-ja välismaalaste seadust nii, et kaoksid Euroopa Liidu elanikele häbiväärsed nn. 3.Muuta seadusandlikke akte, mis sätestavad maksudest saadava tulu jaotumise riigieelarve ja kohalikesse eelarvetesse laekuvate tulude osas ning maksuseadust tervikuna nii, et ümberjaotamine toimuks viimaste kasuks. 4.Suurendada maksukoormust ülisuurtele tuludele, seada sisse luksuseseme maks ja sealt laekuvad summad kasutada paljulapseliste ja puudust kannatavate perede toetuseks. Esmased ülesanded: 1. Et vältida vene õppekeelega koolide ja gümnaasiumide sunniviisilist üleviimist eestikeelsele õppele, samuti aga ka selle jaoks, et jälgida hariduse omandamise kvaliteeti koolides, kes on vabatahtlikult avaldanud soovi üleminekuks vene õppekeelelt mõnele muule õppekeelele, luua koolides hooldekogude ja lapsevanemate esindajatest ühiskondlikud komisjonid, jälgimaks 2007
Turutasakaal nudmine ja pakkumine on vrdsed Defitsiit - nudlus on suurem kui pakkumine tekib kauba puudus Hind kauba / teenuse vrtus rahas Konkurents ettevtted vistlevad hinnas ja kvaliteedis Monopol turul on ainult ks kauba / teenuse pakkuja Turutrge turumehhanismid millegiprast ei toimi, nt majanduskriis, vale planeerimine jms. Riigieelarve on riigi tulude ja kulude plaan rahalises vljenduses. NB! Koostab Valitsus , kinnitab Riigikogu. Millelt tulud laekuvad: 1. maksud 2. riigivara mk 3. riigilivud ( maks mingi riigipoolse toimingu eest) Kulud riigieelarvest : 1. sotsiaalsfri 2. tervishoidu 3. haridusse 4. korrakaitsesse + transpordile, sidele, riigikaitsesse, riigivalitsemisele. Eelarve raha kulub ka hishvedele e. kigele sellele, mida me kasutame iga pev, ilma selle eest konkreetselt maksmata nt. tnavavalgustus, teede korrashoid vms. Riigieelarve tasakaal tulud ja kulud on vrdsed.
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700
koguda koostamiseks vajalikku infot, seda analüüsida ning süstematiseerida. Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti Panga seadus ja erinevad valitsuse määrused, kus on fikseeritud kõik kohustused juriidilistele või füüsilistele isikutele edastada välisvaluutatehingutega seotud infot. Maksebilanss koostatakse erinevate küsitluste ning otseinformatsiooni alusel, mida saadakse erinevatelt organisatsioonidelt ja isikutelt. Oluliseks infoks on pankadelt laekuvad andmed ning ettevõtete välisarvete andmed. lates 1. jaanuarist 1994, suurendati oluliselt pankadelt saadava informatsiooni osakaalu. Et tagada maksebilansi õige kajastamine on majandustehingud jaotatud vastavatesse rühmadesse ning kodeeritud. Iga koodi sisu on lahti seletatud võimalikult arusaadavalt. Välistatasakaalu puudumine Eesti jooksevkonto on olnud miinustes alates 1995.aastast. Peamiseks põhjuseks on see, et Eesti
telekommunikatsioon, geenitehnoloogia, ravimid. 2) suuremahulised tarbekaubad: autod; 3) masstootmise brändikaubad: toiduained, rõivad, jalanõud, kodukeemia, tubakatooted. Valdavalt on need ettevõtted Euroopas (alguse sai Eur-st), lisandunud on USA ja Jaapan. RVE näde: Elcoteq Kasu Elcoteq-le Kasu riigile 1)toodang tuleb odavam, suureneb kasum, 1) inimesed saavad tööd paaraneb firma konkurentsivõime 2) laekuvad maksud riigile 2)lihtsam vallutada kohalikku turgu, 3) riigil võimalik rohkem sotsiaalsüsteemi toetada, ka kultuuri väheneb maksukoormus, suurenevad 4) inimeste tööoskuste paranemine tulud Negatiivne on see, et suureneb riigi sõltuvus RVEst; keskkonnareostus jääb sinna riiki, kuhu RVE läheb. RVEdel on peakorterid: 1) Põhja-Ameerikas New York, San Fransisco, Atlanta,
tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progresseeruv keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5
Aktsiisid on kaudsed maksud. Maksukoormust kannab lõpptarbija. Alkoholi-, tubaka-, pakendi-, elektri- ja kütuseaktsiis. Raskeveokimaks -- maksustatakse Eesti liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoautosid või autoronge. Maksu maksab veoki omanik. Riiklik maks. Kohalikud maksud Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Maksud laekuvad kohalikku eelarvesse. Kohalikud maksud on: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja
(nt üksikisiku tulumaks Maksud Kogu- 21 %, käibemaks 18 % tulu jne) MAKSUKOORMUS ... näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim Rootsis, ~56 %) MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär Progressiivne maks Proportsionaalne maks Regressiivne maks Maksustatavad tulud MAKSUD laekuvad riigieelarvesse kohalike omavalitsuste eelarvesse Maksundust reguleerivad Eestis: Maksukorralduse Seadus, Tulumaksu-, Käibemaksu-, Sotsiaalmaksu- jm seadused. Maksusid kogub Maksu- ja Tolliamet. RIIKLIKUD MAKSUD: · 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. · Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras
Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis) ning raskeveokimaks. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse.
Maksud ei ole kontraaktiva. Salvestamine: Eksport-tekstikoopia-nimeks tänane kuup.ja txt 2.PRAKTIKUM 03.10.2012 Salvestad nimega uue faili ja siis import txt faili Kanneuus 1. Seletus-laekus ostjalt (lühendan esimest tehingut, pangakonto väljavõte on aluseks) Valida sobilik konto. D Arvelduskonto 5000 K Muud äritulud 5000 Vajuta OK ja siis uus. 2. D Arvelduskonto 3000 K Nõuded ostjatele 3000 D Ebatõenäoliselt laekuvad summad 3000 (kontraaktiva) K Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest summadest 3000 3. D Kasum 20 000 K Kohustuslik reservkapital 20 000 D Kasum 50 000 K Dividendivõlad 50 000 D Kasum 30 000 K Eelmiste perioodide jaotamata kasum 30 000 D Dividendide tulumaksukulu 13 291 K Dividendide tulumaks 13 291 4. D Eelmiste perioodide jaotamata kasum 100 000 K Aktsiakapital 100 000 5. D Müügiks ostetud kaubad 350 000
jõuavad otse oma arvutisse. Sobivad eelkõige rändeteede ja muude suuremate liikumiste väljaselgitamiseks. Samuti on võimalik seda seadet eelnevalt programmeerida, et signaalid saadetaks kindlatel aegadel. Selline võimalus vähendab oluliselt energiakulu. Satelliidid võivad töötada nii akutoitel kui ka päikesepatareidel. Varjulise eluviisiga lindude puhul kasutatakse peamiselt akutoidet. GPS-saatjad on satelliitsaatjate edasiarendus, kus laekuvad asukohapunktid on oluliselt täpsemad. Lisaks salvestab seade ka punkti võtmise ajal momendi kiiruse ja liikumise suuna. (Kotkaklubi s.a.) 7) Miks võib hanelistel olla suurem kurn kui teistel pika elueaga linnuliikidel? Millest sõltub haneliste kurna suurus konkreetsel aastal? Hanelistel võib olla suurem kurn kui teistel pika eluaega linnuliikidel, kuna nende pojad saavad ise toitumisega hakkama ning on ka iseseisvamad. Haneliste kurna suurus konkreetsel aastal
annaabi.ee 
