Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ladina-Ameerika rahvaste kujunemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hispaania, portugal, 1494, tordesillase, tsiili, boliivia, peruu, priviligeeritud, kreoolid, järglased, indiaanlased, toomaoldi vaenulikud , euroopa kaupmeestelt nõutisuuri makse ning nende julgeolek polnud tagatud. Miks võtsid hiina võimud Eurooplasi vaenulikult vastu ? Nad kahtlustasid neid salakaubaveos ja piraatluses. 1557 õnnestus portugallastel Aomeni poolsaarele rajada väike kaubapunkt. Sellest sai peagi merevärav kauplemisel eurooplastega. Mis on Ladina-Ameerika ? Ameerika jaguneb - Põhja, Kesk, Lõuna- Ameerikaks. Põhjaosas valitseb inglise keel, mujal valdavalt romaani keeled. ( hispaania ja portugali ) Romaani keeled on arenenud ladina keelest, seetõttu hakati hispaania ja portugalikeelset ameerikat nimetama ladina ameerikaks. Ladina ameerikas panid eurooplaste avastustele ja vallutustele alguse cristoph kolumbuse merereisid. 1494 Tordesillase kokkulepe - potugalile idapoolsed alad, hispaaniale läänepoolsed seega brasiilia portugalile ja ülejäänud ladina ameerika hispaaniale. Pt. 13. Teadus ja kultuur Miks kujuneb välja uus maailmapilt ? Miks
3. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallide voolamise itta, kuna Euroopa ei suutnud väljavedu katta. Kulda otsiti Aafrikast, Indiast ja hiljem Ameerikast. 2.4 Legendid pururikastest riikidest, mida mindi otsima. Tuntuimaiks oli Johannese kristlik riik, mis tuli vabastada muhameedlaste haardest. Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme. 2.5 1492. aastal lõppes rekonkista. Hispaania ja Portugali väikeaadlikud hidalgod jätkasid maailma vallutamist. 3. Teaduslik-tehnilised eeldused 3.1 Geograafilised mõtte ja maailmapildi areng: 3.1.1 Ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti 3.1.2 Huvi tekitas kuulus Marco Polo reisikirjeldus 13. sajandist Mongooliasse ja Hiinasse. Menukas oli ka inglaseJohn Mandeville'i reisikirjeldus. 3.1.3 Taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. a. kavandati esimene gloobus Saksamaal 3.2 Meresõidutehnika areng
.............................................................................................................................10 Kriis................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus................................................................................... 14 Üldandmed Argentina Vabariik República Argentina Riigikeel hispaania keel Pealinn Buenos Aires President Néstor Kirchner Asepresident Daniel Scioli Pindala 2 766 890 km² Rahvaarv (2003) 38 740 807 Asustustihedus 14 in/km² Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso (ARS) Ajavöönd maailmaaeg -3 Riigihümn Oid, Mortales Üladomeen ar Maakood 54
reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika, sest seal räägitakse hispaania ja portugali keelt ning need on väljakasvanud ladina kuluurist TORDESILLASE LEPING-1494 lepiing hispaania ja portugali vahel, millega jagati ära lõuna- ameerika (ida osa portugalile, lääne osa hispaanile) INDIA-ASJADE NÕUKOGU-asutati hispaanias DEISM-õpetus, et kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning asjatu on jumalalt imet oodata PREISIMAA-hasburgide valduste kõrval kujunes teiseks tugevamaks riigiks saksamaal
1442. aastal riskis N. Tristao esimesena Cabo Blancost mööduda ja Arguini lahte sõita. Diniz Diaz sõitis ümber Cabo Verde ja randus 1444. aastal Bezeguiche'i saarel. Uuel katsel purjetas Tristao juba Rio Grande suudmesse (1446). Järgmisel aastal jõudsid portugallased Guineasse ning 1448. aastal rajati esimene asundus Arguini lahes. Kaks aastat enne Henrique surma oli Guinea lahe ääres asuv San Jorge da Mina kõige tähtsam kulla, nisu ja neegerorjade ümberlastimise keskus. Portugal ostis Araabia orjakaupmeestelt 700- 800 orja igal aastal. Kuigi Henrique keelas formaalselt kõik röövretked Cabo Verde ja Cabo Blanco vahel, tõi orjakaubandus tohutut kasumit mõlemale poolele. Henrique oli tuntud Meresõitja nime all, kuigi ta ise kunagi merel ei käinud. Tema surma ajaks oli Portugali koloniaalimpeeriumile alus pandud ning see avas otsetee meritsi Indiasse. Meresõitjad Bartolomeu Diaz ja Vasco da Gama lõpetasid Henrique poolt alustatud töö. BARTOLOMEU DIAZ
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel.
Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. · Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. · Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. b. Inglismaal: · Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. · Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. c. Prantsusmaal: · Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). · Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). d. Saksamaal:
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla.
...........................................................................................12 Kokkuvõte....................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................14 LISAD............................................................................................................................. 15 Lisa 1 Hispaania üldandmed.................................................................................................. 16 Lisa 2 Hispaania asukoht........................................................................................................17 Kaisa Suumann 2 IFI6001 Arvuti töövahendina Sissejuhatus Kaisa Suumann 3
Aastal 1488 jõudsid nad Aafrika lõunatippu. Selle ristisid nad Hea Lootuse neemeks · Aastal 1497 asus Portugalist teele neli laeva Vasco da Gama juhtimisel. Ta lootis leida meretee Indiasse. 22.mail aastal 1498 jõuti Indiasse. Nad ostsid soodsalt vürtse ja kalliskive. Portugallased rajasid India ookeani oma tugipunkte ning hakkasid tegelema mererööviga. · Christoph Kolumbus lootis üle Atlandi ookeani purjetada Indiasse ja Hiinasse, sest teadis, et maakera on ümmargune. Hispaania kuningas ja kuninganna rahalisel toetusel varustati kolm väikest, kuid kiiret laeva: Santa Maria, Pinta ja Niña. 1492. aasta sügisel asuti Hispaaniast teele. Jõuti San Salvadorile, Kuubale ja Haiti saartele. Seal sõitis Santa Maria põhja. Kolumbus tegi veel pärast seda kolm merereisi, jõudes Kesk Ameerikani ja Lõuna Ameerikani. Elu lõpuni uskus ta, et oli jõudnud Aasiasse. Ameerika põliselanikke hakkas ta kutsuma indiaanlasteks (India elanikkude järgi).
Oli arusaam, et maine elu on patune ja usk on valitsev seega inimesed läksid kloostrisse, et end täielikult Jumalale pühendada. RISTISÕJAD Ristiusu kirik oli tugevnenud, eesmärgiks oli oma piire laiendada: 1) Püha sõda-uskmatute (muhameedlaste) vastu, et vabastada Jeruusalemm. Bütsantsi keiser palus ka abi (Rooma paavstilt), sest riiki hakkasid tungima türklased 2) Kristluse piiride laiendamine ja viimaste paganarahvaste ristimine 3) Rekonkista- Hispaania tagasi vallutamine moslemitelt oli alanud juba 711.a, see jätkus kuni 1492.a. Idee pühast sõjast kui õiglasest sõjast uskmatute vastu Augustinus: sõjad võivad olla õiglased kui neid peetakse kiriku kaitseks. Relvastatud palverännak (ristisõda), milles osalejad said patukaristuse kustutuse (osalesid jõukad ülikud) Rüütlid otsisid uusi väljakutseid Lihtrahvas- patukarituse kustutus
1498.aastal jõuti Indiasse. Edasi suundusid portugallased Indoneesiasse ning vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol. AMEERIKA AVASTAMINE · 1492. Christoph Kolumbus Hispaaniast. Bahama saarestiku nimetas San Salvadoriks. Tegi neli reisi, mille käigus avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti(I), Väikesed Antillid, Puerto Rico, Jamaica(II), Venezuela rannik. Hiljem reise ei enam rahastatud need ei toonud kasu. · Tordesillase leping 1494. jagati Hispaania ja Portugali vahel maadeavastused. Kõik 46 meridiaanist lääne poolsed jäid hispaanlastele, idapoolsed portugallastele. BRASIILIA AVASTAMINE JA UUE MAAILMA NIMESAAMINE · Hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikul 15.saj lõpus. · Amerigo Vespuccil kahtlustas, et tegemist on uue mandriga. Nimetati tema järgi Ameerikaks. Brasiiliast saab Portugali valdus. ESIMENE ÜMBERMAAILMAREIS · Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. Vaikse ookeani.
* Põhjused reisimiseks väärismetallide kriis, uued kaubateed idamaadesse, müüdid pururikastest riikidest idas (Preester kuningas Johannese kristlik riik). * Eeldused reisimiseks kompass, asttolaab, karavell ja karakk (sobivad ookiani sõiduks), tulirelvad, araablaste kartograafia alaseid töid, rekonkista lõpp, uudishimu. * Euroopa majanduslikkese Vahemerelt Atlandi Ookiani äärde. Kaubanduskeskusteks said aga Madalmaade ja Inglismaa linnad, mitte Hispaania ega Portugal. * Maadeavastuste tulemusena jõudsid Euroopasse kohv, tee, tomat, kartul jne. * Hindade revolutsioon hinnad tõusid (kulda ja hõbedat oli tunduvalt rohkem ja selle väärtus kahanes). * Maailmakaubanduse keskuseks sai Euroopa. * Sai alguse Euroopa riikide koloniaal poliitika. * Portugali ja Hispaania omavahelised lepinugud: Tordesillas 1494 (46's laiuskraad; Läänepoolsed Hispaaniale, teised Portugalile); Zaragoza 1529 (145's laiuskraad;
läänikorraks ehk feodalismiks. Feodalism hakkas kujunema juba enne Karl Suurt, kuid arenes lõplikult välja alles tema järglaste ajal. Keskaegses Lääne- Euroopas oli feodalism valitsev ühiskonnakorraldus. Valitsejad läänistasid sageli oma vasallide suuri maavaldusi paljude küladega. Neid vasalle nimetatakse seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused mehed, kas vanade germaani hõimupealikute järglased hertsogid või valitseja poolt määratud piirkondade asevalitsejad krahvid. Suurfeodaalid olid kohustatud ilmuma valitseja teenistusse suurte sõjasalkadega. Selleks läänistasid nad suurema osa oma maast edasi väiksematele feodaalidele, kes pidid selle eest oma sõjasalkadega suurfeodaali teenistusse tulema. Väiksemad feodaalid läänistasid osa oma maast veel väikerüütlite kõige alama astme feodaalidele.
kuid see-eest arenesid kogu riigis jõudsalt majandus ja kultuur. Suurtes ja jõukates linnades Aleksandrias, Kairos, Córdobas, Damaskuses, Bagdadis, Buhhaaras ja Samarkandis edenesid käsitöö ja kaubandus. Ka põlluharimine oli õitsval järjel. Hoiti korras vanu ja rajati juurde uusi niisutussüsteeme. Araabia kalifaadi maad olid tol ajal palju jõukamad ja arenenumad kui Euroopa riigid. IX sajandil hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad aga Bagdadi kaliifidest lahku lööma. Hispaania araablastest valitsejad polnud tegelikult Bagdadile kunagi allunudki. Nüüd lõid üksteise järel lahku ka Egiptuse, Pärsia ja Kesk-Aasia valitsejad. Bagdadi kaliifide võimu alla jäi üksnes Mesopotaamia. Nii tekkis senise ühtse Araabia kalifaadi asemele mitu sõltumatut ja sageli omavahel tülitsevat kalifaati. Kõigis neis kehtis aga islami usk ja kõneldi araabia keelt. Linnade teke Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad
rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid suudeti vastu seista babaritele (osteti ära) jätkus elav kaubandus paiknes kaubatee ristumiskohas rikkad linnad oli Rooma lääneosast enam arenenud kultuuriline taust oli tugev keisril suured sissetulekuallikad võimalus pidada tugevat sõjaväge Lagunemise põhjused: 6. saj hakkasid põhjapoolt tungima lõunaslaavlased, kes asutasid suure ala 7.-9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika ja Hispaania alad 11. saj vallutasid türklased Väike Aasia Bütsantsile jäid ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar 1204 ristisõjad oldi teel vallutama Jeruusalemm, kuid tee peal vallutati Konstantinoopol 1453 kukutati viimane keiser Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik: 1054 kirikulõhe valitsev on kreeka keel. kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. usukeskus on Konsantinoopol
11. ARAABIA KALIFAAT Islami riik tekkis 7. saj. Riigi nimeks sai Kalifaat, prohveti järglase e. kaliifi järgi. Kaliif oli riigi ilmalik ja vaimulik juht. Kalifaadi laienemise põhjused: - omavahelistest sõdadest hoidumiseks vallutati naabermaid - naabermaade rikkus ahvatles, sest sõjameestele maksti sõjasaagiga, vallutatud alade maksudega. - Koraan lubas Džihaadis e. pühas sõjas langenud otse paradiisi. Riik laienes: Läände – Põhja-Aafrika, Hispaania Põhja – Vahemere idakallas Itta – Kaukaasia, Pärsia Araablased õõnestaid 2-te suurriiki Bütsantsi ja Pärsiat. Pärsia ka vallutati. Pärsia oli teokraatlik: territooriumi valitseti ametnike abil. VESIIR- kõrgem riigiametnik EMIIR – piirkondade asevalitseja Araablased lubasid „raamaturahvastel“ e. kristlastel ja zarathustra pooldajatel usu säilitamist, kuid nemad pidid maksma makse. See tõi kaasa massilise usuvahetuse, sest islami usulised said ka nt
Kolumbus pidi teostama Indias kõrgemat võimu asekuningana ning samuti oleks ta saanud sealt laekuvatest tuludest oma osa. Tehingut ei saanud aga siiski lepinguks nimetada, vaatamata sellele, et mõlemad pooled tahtsid nii anda ja saada. Kolumbus pidi saama oma õigused vana keskaegse õigustava järgi valitsejatelt privileegidena. Uue Maailma hõivamise algus lähtus õiguslikus mõttes keskaegsest lääniideest. Riik ei võinud veel nõuda endale õigusvõimu suveräänselt. Hispaania ja Portugal võitlesid meretaguste avaruste pärast – vaieldi nii õiguse kui võimu üle. Ilmalik võim vajas teispoolset kinnitus ning kuna endiselt võis selle anda üksnes paavst, siis jagasid kaks riiki maailma paavsti otsuse alusel. Paavst andis aastal 1493 välja edikti „Muu hulgas (Inter caetera)“, millega meretagune maailm jagati Portugali ja Hispaania huvisfäärideks: Hispaaniale pidi kuuluma lääs, Portugalile ida. Ka nüüd ei sõlmitud mitte lepingut, vaid paavst oli pigem annetaja
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on
15 000 e.Kr. Umbes perioodil 500 eKr–300 e.Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja
Hõimud, kes elasid eraldatud aladel suutsid säilitada oma elutraditsioonid kuni 20. sajandi lõõpuni, kui nende eksistentsi ähvardasid lähenevad piirid. Euroopa uurimisretked ja varajane asustumine Hispaanlasest maadeuurija Vicente Yáñez Pinzón oli esimene teadaolev eurooplane selles piirkonnas, kus praegu asub Brasiilia. Kui ta maabus lõunarannikul 26. jaanuaril 1500, triivis ta järgnevalt põhjapoole kuni Orinoco jõe suudmeni. Avastatud territoorium langes piiridesse, mis olid Tordesillase lepinguga 1494 aastal, Hispaania ja Portugali vahelise lepinguga, lubatud Portugalile. Ilmselt selle pärast ei teinud Hispaania seoses Pinzóni avastusega mingeid territoriaalseid nõudmisi. Aprillis 1500 jõudis tänapäevase Brasiilia rannikule ka portugallasest maadeavastaja Pedro Álvares Cabral, kes ametlikult hõivas vastavad alad Portugali nimel. Alasid hakati nimetama Terra da Vera Cruziks. Ekspeditsioonirühm saadeti sinna Portugali
germaani hõimu liikvelemineku. Tänu suurele rahvaste rändamisele tekkisid tolleaegse Rooma territooriumile erinevate germaanlaste hõimude ehk barbarite (roomlaste nimetus germaanlastele) kuningriigid. Kui tekivad Rooma aladele germaanlaste alad, tekivad omakorda erihõimud, mille kultuuride kokkusulamise tulemusena kujunevad välja uued rahvad, keeled ja hiljem ka riigid. Neil aladel, kus Rooma võim ja mõju olid tugevamad, kujunesid välja romaani keeled (Hispaania, Prantsusmaa, Portugal, Rumeenia, Itaalia). Põhja pool kujunesid välja germaani keeled (inglise ja saksa keel). Suure rahvaste rändamise tulemusena ja germaani riikide tekkega kaasneb kultuuri üldine langus ning sellega koos jäeti paljud Lääne-Euroopa Rooma- aegsed linnad maha, mis hakkasid ajapikku lagunema. Tekkinud germaanlaste riigid polnud püsivad ega eksisteerinud kaua, sest erinevate germaani hõimude vahel oli palju sisepingeid, aga probleeme oli ka Bütsantsiga. 3. Frangi riik
3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõeni §3 Ida Rooma riik e. Bütsants 1. Ida Rooma riigi püsima jäämise põhjused - Hea geograafiline asend - Pärand Kreeka kultuurist - Rikkad linnad (Konstantinoopol, Antiookia, Aleksandria) - Käsitöö ja kaubanduse kõrge tase - Tugev sõjavägi (keiser sai maksudest ja tollist suuri sissetulekuid, et sõjaväge ülal pidada) - Tugev laevastik (mereriik ) 2
Palju ohvreid nõudnud üleujutused. Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18.saj keskpaigus- hävitad kogu linna Seisuslik korraldus. Aadli osakaal ühiskonnas erinev, tüüpiline 1%. Ida-Euroopas väiksem. Hisp 5%, Poolas 8- 10%. mõõga- ja mantliaadel (noblesse d’épée ja noblesse de robe) Noblesse d’épée on sünnipärane aadel, noblesse de robe on riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud. muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos. gentry- inglismaal on aadel maksustatud, kohanes uute nõudmistega ning sekkus majandustegevusse. (lambafarmid) hidalgo- suurem osa vaesed, ei ole võimalik investeerida Kolmas seisus varauusajal. ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunes protestantlik vaimulikkond, mis enamasti kaotas katoliku vaimulikele kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Das ganze Haus
KESKAEG KUI SEISUSLIK ÜHISKOND 10. - 11. sajandil tuleb kasutusele uus ühiskonnajaotuse skeem. Sellest ajast hakatakse rääkima kolmest seisusest: 1. Oratores need, kes palvetavad. Seda seisust hakati nimetama vaimulikuks seisuseks. 2. Bellatore need, kes sõdivad. Sellest sai aadliseisus. 3. Laboratores need, kes töötavad. Esialgul kuulutsid sinna seisusesse talupojad ja seda seisust nimetatigi kolmandaks seisuseks. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk neil olid eelised. Nad ei pidanud maksma makse ja nad said mõista kohut kolmanda seisuse üle. Inimese päritolu määras ära sünnipära (eeskätt teises ja kolmandas seisuses). Liikumine oli üpris ebatavaline. Kui sündisid kolmandasse seisusesse, siis olid ka selle liige. Vaimulike seisus täiendas ennast kahe järgneva seisuse arvelt. Aadlike poegadest sai maa omale alati vanim poeg. Nooremad võisid minna sõjaväeteenistusse ja
prohveti järglane. Peale prohvetite surma läks võim kaliifile. Sama riiki mida kaliif juhtis hakati nimetama kalifaadiks. Et kaliif saaks riiki juhtida, tuli nimetada ametisse esimene nõunik e. vesiir. Et eri piirkondi valitseda, nimetati ametisse emiirid. Vallutati maid, kuna see elimineeris omavahelised tülid ja sõjad. Naabermaad olid rikkad - Vallutati($). Sõjameeste palk maksti vallutustest. Need, kes langesid Jihadis, pühas sõjas, pääsesid otse paradiisi. Vallutasid: Hispaania Kaananimaa Pärsia Põhja-Aafrika Araabia poolsaar Kes olid muu-usulised maksustati. Islami usku ei surutud peale. Vallutatud alade eliit astus usku, et jõuda araabia riigis juhtpositsioonile. Lisaks sellele, et nende vallutuste kaasabil levis islami usk, levis ka araabia keel. Araabia riik lagunes väiksemateks iseseisvateks üksusteks
kaupa müümas, ostmas, vahetamas, talvel kui polnud muud teha. 2) Mõned olid elukselised, näiteks pere noorimad pojad. 3) Oma meeste eesotsas olevad kuningad, kes kukutati võimult. Sõdalased - läksid rüüstama, kauplejad - läksid kauplema, kolonistid - läksid otsima paremaid maid. Viikingite rännetes eristatakse peamiselt kahte suunda: lääneteed ja idateed. Lääneteed mööda sõitsid taanlased ja norralased ja nad suundusid Inglismaale, Frangi riiki, Itaaliasse, Hispaaniasse ja Portugal. Jõuti isegi Aafrikasse. Idateed liikuvad viikingid pidasid ühendust läbi Venemaa sõites ühendust Bütsantsiga. Oma rännakuil jõudsid nad välja Islandile, Gröönimaale, Põhja- Ameerikasse. 9. saj tungisid viikingid isegi Pariisi peale ja Frangi kuningas hakkas neile maksma lunaraha, et nad lõpetaks piiramise. Kuna see muutus kurnavaks, hakati omistama mõndadele viikingipealikele maid. 911. aastal saigi Normandia maa-ala viikingipealik Rollole
Ülemkiht oli põhiliselt sünnipärane aadel (pilli), mis hõlmas ligikaudu 10% rahvastikust. Aadlike ja lihtrahva vahel oli võimalik sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi. Sel kombel kujunesid välja arvukas mittepärilik teenistusaadel ja madalam preesterkond. Hernan Cortés (1485 1547) H. Cortes oli Hispaania maadeavastaja, kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Ehkki Kuuba toonane kuberner D. Velazques de Cuéllar oli keelanud igasuguse isetegevuse, eriti konfliktiastumise indiaanlastega, otsustas Cortés tegutseda isiklikes huvides. Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud asteekide riik, otsustas ta selle alistada. Et ta mehed ei saaks teda hüljata ja 6
valmis minema kaugetele merereisidele. Uutele avastustele aitas kaasa ka veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast, mis tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu. Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette. Taasavastati ka Maa kerakujulisus. Uusi maadeavastusi toetasid Portugali prints Henrique Meresõitja ja Hispaania kuningakoda. Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da
HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud
· United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad päritolurahvused sakslased, iirlased, inglased · 12% afroameeriklased · Pärismaalasi (indiaanlasi, eskimod, Vaikse ookeani saarte elanikud) vaid 3,1 4,9 milj. · Aasia päritoluga elanike arv kasvab · Latiinod: hispaania keelsed ja roomakat. pärit enamasti Mehhikost ... kõige kiiremini kasvav rühm USA ja religioon · Ilmalik riik, aga maailma usklikum elanikkond (läänelikus kultuuriruumis) · 1986 86,4% täiskasvanutusest identifitseeris ennast kristlasena · 2007 protsent 78,4 % · Protestante 51,3% · Suurim üksik konfessioon on roomakat kirik: 23,9 % USA Eriaplgelised regioonid · Vabameelsed, linnastunud Ida- ja Läänerannikud: ,,euroopalik", demokraatide toetajad
Napoleon nõudis, et ka rootsi astuks blokaadi Venemaa mõjutusel. Lisaks Tilsiti rahule sõlmiti ka salaprotogollid - samm diplomaatia vastu. Napoleon lubas Venemaale Soomet enda valdusesse võtma, soome kuulus sel ajal rootsi alla. Aleksander I kuulutas rootsile sõja, lõppedes Aleksandri võiduga Rootsi üle, soome sai autonoomia. Salaprotogollid peideti ära. Pärast Tilsiti rahu suunas Napoleon oma pilgu Hispaaniasse. Enne seda oli prm-l head suhted hispaaniaga, eriti Carlos III-ga. Hispaania astus prm-ga sõprussuhetest välja. Carlos VI polnud enam nii suur Prm poolehoidja. Manuel Godoy oli see, kes hakkas tegelikult asju ajama, sai peaministriks. Godoy katkestas sõja Prm vahel, kuna leidis, et koalitsioon prmga võib talle kasulik olla. Sõlmis san il de fonso rahulepingu. Hispaania muutus prm satelliitriigiks võitluses Inglismaa vastu. Godoy ründas Portugali, kes oil liidus Inglismaaga. Hispaania tegevus hävitas kõvasti inglismaad, kes hakkas omakorda
Ka paljud reisid ja avastused olid seotud vürtsidega. Inimesed tahtsid rikkamaks saada ja otsisid aina uusi paike, kust neid kalleid asju saab. Arvati, et Indias oli palju vürtse ja seepärast otsiti sinna teed. Christoph Kolumbus (1451-1506) kavatses sõita Indiasse. Kolumbus läks Portugali kuninga juurde rahalist toetust küsima. Kuningas John II keeldus aga teda abistada. Kuid Christoph ei heitnud meelt, ta sõitis koos oma poja Diego`ga Hispaania kuninganna Isabella juurde. Seal nõustusid Hispaania kuninganna ja kuningas teda aitama. 3.augustil, 1492 aastal, sõitsid Palo`st ( sadam Huelva linna lähedal) välja kolm laeva. Kolumbuse lipulaevaks oli Santa Maria, mis oli 18 meetrit pikk ja 3 meetrit sügav. Laeval oli kolm masti, millest igaüks kandis ühte suurt purje. Santa Maria oli aegalane laev, mis oli mõeldud kauba vedamiseks. Lipulaev kaalus umbes 100 tonni. Teine laev oli Pinta, selle kapten oli Martin Alonso Pinzon
annaabi.ee 
