Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Praktikum 8 plastid (0)

1 Hindamata
Punktid
Praktikum 8 plastid #1 Praktikum 8 plastid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taksist Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Praktikum nr 1

TTÜ MTM0010 Tehnomaterjalid Praktikum nr 1 Materjalide mehaanilised omadused Üliõpilane: XXX Matrikli nr: 061238 Õpperühm:MATB Juhendaja: Riho Tarbe Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda: 1. Metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus-ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala.

Tehnomaterjalid
thumbnail
14
docx

E-praktikum nr.4

1 Kuidas muutuvad süsiniku sisalduse kasvades terase mehaanilised omadused? : 1. kõvadus väheneb 2. kõvadus suureneb 3. sitkus väheneb 4. sitkus suureneb 5. survetöödeldavus paraneb 6. lõiketöödeldavus halveneb 7. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema 2 Mis on teras? : 1. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) 2. Teras on keemiline element 3. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus 4. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) 3 Kui suur hulk süsinikku on maksimaalselt lahustunud austeniidis temperatuuril 727 0C ? : 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 4 Kui suur on ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus (massiprotsentides)? : 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 5 Terasele C-sisaldusega

Tehnomaterjalid
thumbnail
15
pdf

E- praktikum nr.6

Jäta vahele peasisuni Tehnomaterjalid Alustatud Sunday, 6 November 2011, 02:24 PM Lõpetatud Sunday, 6 November 2011, 02:31 PM Aega kulus 6 minutit 57 sekundit Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mille alusel liigitatakse alumiiniumisulameid? Vali üks või enam: 1. kõvadus 2. termotöötlus 3. sulamistemperatuur 4. töödeldavus Tagasiside Õige vastus on: töödeldavus , termotöötlus . Küsimus 2 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi töödeldavad (deformeeritavad)? Vali üks või enam: 1. puhas Al 2. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 3. Al-Si sulamid ehk silumiinid 4. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid Tagasiside Õige vastus on: Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid , Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid , puhas Al . Küsimus 3 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamite

Tehnomaterjalid
thumbnail
3
docx

5. praktikum Tehnomaterjalid

Tallinna Tehnikaülikool 2015/16 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 5 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Michael Felert Rühm: MATB11 Esitatud: 08.12.2015 Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise metoodika, olmus ning tähtsuse lühike kirjeldus: karastamine ­ kuumutamine üle faasipiiri ja kiire jahutamine, noolutamine ­ karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri, temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Karastamisel tekkinud marte

Materjalitehnika
thumbnail
3
docx

Tehnomaterjali praktikumi aruanne 8 - Plastide identifitseerimine ja kõvadus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Materjalitehnikainstituut Nimi üliõpilaskood rühmanumber Plastide identifitseerimine ja kõvadus Praktikum nr 8 Tallinn 2011 Töö eesmärgid 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalidega (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus) 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemusega Töökäik 1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, noaga lõigates ning selle järgi määratledes võimalikke materjale. 2. Kaalusime kehasi ning mõõtsime mahtu ning massi vees . See järel arvutasime tihetused, võrdlesime tabelis olevatega ning määrasime materjalid. 3. Kui said materjalid määratletud mõõtsime nende kõvadust kolmel eri meetodil(Rockwell ja Barcoli. Viimasega me häid tulemusi ei saanud, k

Tehnomaterjalid
thumbnail
20
docx

Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus

View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Wednesday 16 March 2011 09:36 Submitted: Wednesday 16 March 2011 09:40 Time spent: 00:04:18 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3.

Materjaliõpetus
thumbnail
2
docx

Tehnomaterjali praktikumi aruanne 2

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Nimi, matrikli nr , rühma nr MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Praktikum nr. 2 Tallinn 2011 Töö eesmärgid 1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4) Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5) Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramis meetodite lühikirjeldus Birnelli - Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul. Selle meetodiga määratakse enamasti metalsetel materjalidel kõvadust. Tüüpilistek

Tehnomaterjalid
thumbnail
6
doc

Materjalide mehaanilised omadused. Tugevus, plastsus ja löögisitkus

tõmbeteimikutele algpikkuste märkimiseks kasutatav joonlaud oli määrdunud, millest võis olla tingitud ebatäpsus; tõmbeteimikute asend masina vahel võis olla ebatäpne, kuna neid sättisid paika tudengid, kes polnud varem seda teinud. Tõmbetugevus: Tõmbetugevuse katsetulemuste põhjal saan öelda, et kõige suuremat jõudu materjali purunemiseks nõudis teras, sellele järgnesid komposiidid, plastid ning polüestervaik. Plastidest talus suuremat jõudu PMMA, komposiitidest komposiit X. Küll aga, kui võrrelda materjalide eritugevust, on näha, et suure tiheduse tõttu jääb teras komposiitidele alla. Kõige suurema eritugevusega on komposiit X, millele järgnevad komposiit II, ABS, PMMA, ning alles seejärel teras C20. Katkevenivuse näitaja oli suurim ABS-il (57%), millele järgnes teras C20 (14%), kusjuures, terase pikenemiseks võtsin enda mõõdetud tulemuse, kuna tabelis

Tehnomaterjalid



Lisainfo

Materjalitehnika instituut
Materjaliõpetuse õppetool

Praktikumi nr. 8 aruanne
aines tehnomaterjalid


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun