Tööpingid
Ketassaepink
Click to edit Master text styles
Mõeldud puidu lõikamiseks
Second level
Third level
Fourth level
A…...Terakaitse
Fifth level
B……Siselaud
C……Pealüliti
E…...Tolmuvoolik
F…....Poolitusnuga
G…...Juhtpiire
H…...Kaldekäepide
I……..Tera tõstmise käepide
J……..Pööratavate jalgadega
alus
Ketassaepink
Ohutusnõuded:
Ei tohi kindaid kanda
Kandma peab kaitseprille ja kõrvaklappe
Ei tohi saagida enne kui saag on saavutanud täiskiiruse
Tugevamat ja paksemat puitu peab aeglasemalt saagima , sest see
võib kinni kiilud või rängalt viga teha
Materjali võib eemaldada siis kui masin on väljalülitatud ja pistikust
väljavõetud
Puidufreespink
Mõeldud puidu freesimiseks
A. Käsiratas tõstmiseks ja langetamiseks
B. Mootori kate
C. Skaala
D. Suunamuutelüliti
E. Toitelüliti
F. Juhikukoost
G. Laud
H. Pikenduslaud
I. Võl i stabilisaatori nupp
Puidufreespink
Ohutusnõuded:
Ei tohi kanda kindaid
Ei tohi kanda ehteid
Kanda Kaitsepril e ja kõrvaklappe
Kanda soovitav lisavarustus
Kasutage õiget töökiirust
Höövelpink
Paksusskaala
Click to edit Master text styles
Piiraja
Second level
Tööpingid Elisabeth Kangro, Tallinna Reaalkool, 8a klass, 2015 Höövelpink Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel. Põhimõtteliselt koosneb höövelpink kahest paralleelsest lauast, liigutavast tarast, mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest, mida juhib elektrimootor. Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu. Pind, mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevooli laua peale, äär vastu tara, mis hoiab detaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Höövelpink Freespink Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel. Freespinke jagatakse kahte liiki: vertikaal- ja horisontalfrees peamise spindli asendi järgi. On olemas väga väikeseid, kuid ka terve toa suuruseid freespinke. Erinevalt puurpingist, mis hoiab tooriku paigal ja läheb tast otse läbi, saab freespingli tpprikut liigutada. Freesi tera lõikab nii otsa kui ka külgedega. Fre
Tööpingid Karlo Leok 8.C 2015 Rihthöövel • 1. Puuklots • 2. Höövlivõlli kinnitus • 3. Lüliti • 4.Höövlilaua kaalu reguleerija • 5. Toetuspind • 6. Kaitsevõre Rihthöövel • Kasutus: Rihthöövelpinki kasutatakse puidu hööveldamiseks ja silumiseks. • Ohutus: 1. Kanna nõuetekohast tööriietust – põll, kaitsekindad, kaitseprillid või -mask. Vajadusel ka kõrvaklappe. 2. Seisa hööveldamise ajal noavõlli lähedal, ära vii ettenihke ajal kätt üle pöörleva noavõlli. 3. Lühemaid kui 300 mm pikkasid detaile võib hööveldada ainult lükkelaua abil. 4. Ära lahku töötava höövelpingi juurest. 5. Hööveldamise lõpetamisel lülita pink välja ning oota kuni noavõll täielikult peatub. Ketassaepink Ketassaepink • Kasutus: Kasutatakse puidu lõikamisel. Käsi ketassaega lõigatakse käsitsi(sellel puuduvad liikuv laud ja jaotusplaat). �
Tööpinkide esitlus. Kettassaepink. A......Terakaitse B.....Siselaud C.....Pealüliti D.....Kandesang E.....Tolmuvoolik F......Poolitusnuga G.....Juhtpiire H......Kaldekäepide I.......Tera tõstmise käepide J.......Pööratavate jalgadega alus Joonis 1 Ohutusnõuded: Ei tohi kasutada seadet, kui pealüliti korralikult ei tööta. Kõiki reguleerimis- ja hooldustöid tohib teha ainult siis, kui seade on toiteallikast lahti ühendatud. Uue saetera paigaldamisel peab veenduma, et see on poolitusnoa suhtes sobiv. Poolitusnoa paksus peab jääma saetera paksuse ja lõikelaiuse vahele. Peab veenduma, et saetera on lõigatava materjali jaoks sobiv. Detaili käsitsemine: Käed detailil lõikepiirkonnast väljas. Lükake detaili saetera poole Lõikejoone suunas. Lükake detaili ühtlaselt ettepool
Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntuma
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid