Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööpingid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tööpingid
Ketassaepink
Click to edit Master text styles
Mõeldud puidu lõikamiseks 
Second level
Third level
Fourth  level
A…...Terakaitse
Fifth level
B……Siselaud
C……Pealüliti
E…...Tolmuvoolik
F…....Poolitusnuga
G…...Juhtpiire
H…...Kaldekäepide
I……..Tera tõstmise käepide
J……..Pööratavate jalgadega 
alus

Ketassaepink
   Ohutusnõuded:
Ei tohi kindaid kanda
Kandma peab  kaitseprille  ja kõrvaklappe
Ei tohi saagida enne kui  saag  on saavutanud täiskiiruse
Tugevamat ja paksemat puitu peab aeglasemalt  saagima , sest see 
võib kinni kiilud või rängalt viga teha
Materjali võib eemaldada siis kui masin on väljalülitatud ja pistikust 
väljavõetud
Puidufreespink
Mõeldud puidu freesimiseks
A. Käsiratas tõstmiseks ja  langetamiseks
B. Mootori kate
C. Skaala
D. Suunamuutelüliti
E. Toitelüliti
F. Juhikukoost
G. Laud
H. Pikenduslaud
I. Võl i stabilisaatori nupp
Puidufreespink
    Ohutusnõuded:
Ei tohi kanda kindaid
Ei tohi kanda  ehteid
Kanda Kaitsepril e ja kõrvaklappe
Kanda  soovitav   lisavarustus
Kasutage õiget töökiirust
Höövelpink
                                                                              Paksusskaala
 

Click to edit Master text styles
  Piiraja
Second level
                                       

Vasakule Paremale
Tööpingid #1 Tööpingid #2 Tööpingid #3 Tööpingid #4 Tööpingid #5 Tööpingid #6 Tööpingid #7 Tööpingid #8 Tööpingid #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor choredox Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
pptx

Tööpingid

Tööpingid Elisabeth Kangro, Tallinna Reaalkool, 8a klass, 2015 Höövelpink  Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel.  Põhimõtteliselt koosneb höövelpink kahest paralleelsest lauast, liigutavast tarast, mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest, mida juhib elektrimootor. Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu.  Pind, mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevooli laua peale, äär vastu tara, mis hoiab detaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Höövelpink Freespink  Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel.  Freespinke jagatakse kahte liiki: vertikaal- ja horisontalfrees peamise spindli asendi järgi. On olemas väga väikeseid, kuid ka terve toa suuruseid freespinke.  Erinevalt puurpingist, mis hoiab tooriku paigal ja läheb tast otse läbi, saab freespingli tpprikut liigutada. Freesi tera lõikab nii otsa kui ka külgedega.  Fre

tehnomaterjalid
thumbnail
26
pptx

Tööpinkide kasutus, osad ja ohutus.

Tööpingid Karlo Leok 8.C 2015 Rihthöövel • 1. Puuklots • 2. Höövlivõlli kinnitus • 3. Lüliti • 4.Höövlilaua kaalu reguleerija • 5. Toetuspind • 6. Kaitsevõre Rihthöövel • Kasutus: Rihthöövelpinki kasutatakse puidu hööveldamiseks ja silumiseks. • Ohutus: 1. Kanna nõuetekohast tööriietust – põll, kaitsekindad, kaitseprillid või -mask. Vajadusel ka kõrvaklappe. 2. Seisa hööveldamise ajal noavõlli lähedal, ära vii ettenihke ajal kätt üle pöörleva noavõlli. 3. Lühemaid kui 300 mm pikkasid detaile võib hööveldada ainult lükkelaua abil. 4. Ära lahku töötava höövelpingi juurest. 5. Hööveldamise lõpetamisel lülita pink välja ning oota kuni noavõll täielikult peatub. Ketassaepink Ketassaepink • Kasutus: Kasutatakse puidu lõikamisel. Käsi ketassaega lõigatakse käsitsi(sellel puuduvad liikuv laud ja jaotusplaat). �

Tehnoseadmed
thumbnail
11
ppt

Tööpingid

Tööpinkide esitlus. Kettassaepink. A......Terakaitse B.....Siselaud C.....Pealüliti D.....Kandesang E.....Tolmuvoolik F......Poolitusnuga G.....Juhtpiire H......Kaldekäepide I.......Tera tõstmise käepide J.......Pööratavate jalgadega alus Joonis 1 Ohutusnõuded: Ei tohi kasutada seadet, kui pealüliti korralikult ei tööta. Kõiki reguleerimis- ja hooldustöid tohib teha ainult siis, kui seade on toiteallikast lahti ühendatud. Uue saetera paigaldamisel peab veenduma, et see on poolitusnoa suhtes sobiv. Poolitusnoa paksus peab jääma saetera paksuse ja lõikelaiuse vahele. Peab veenduma, et saetera on lõigatava materjali jaoks sobiv. Detaili käsitsemine: Käed detailil lõikepiirkonnast väljas. Lükake detaili saetera poole Lõikejoone suunas. Lükake detaili ühtlaselt ettepool

Tööõpetus
thumbnail
36
doc

Elektrilised Käsitööriistad

Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest ­ HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest ­ HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 ­ 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga ­ HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide ­ volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest ­ BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntuma

Tisleri eriala
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Kategoriseerimata
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun