Lõõtspill Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega (keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist. Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele. Pilli keskosas asuvat voldilist lõõtsa horisontaalselt kokku surudes või lahti tõmmates tekkiv õhusurve paneb vibreerima lõõtsa kummaski otsas korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metalliribad (keeled). Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva
Kõige võluvam ja nüanssiderohkem on kandle pianosfäär. Kandle erinevad oktavid on veidi erinevate dünaamiliste võimalustega. Kuna teisest oktavist ülespoole on kandle keeled suhteliselt lühikesed, on nad ka vaiksemad väga raske on panna neid kõlama tõeliselt fortes. Parimat kõlajõudu on võimalik saavutada 1.oktavi piirkonnas. LÕÕTSPILL eesti keeles on tavaks kasutada mõistet lõõtspill eeskätt just vanemat tüüpi diatoonilisel skaalal põhinevate lõõtspillide (ka harmoonik, härmoonik, lõõtsmoonik, kortsmoonik jm.) kohta, eristades neid uuematest kromaatilistest lõõtspillidest nuppakordionist ja klahvakordionist, mis kõnekeeles ongi lihtsalt akordion. Ajalugu Vaba keelega pillid, kuhu õhku puhuti sisse, olid Hiinas ja KaguAasias tuntud arvatavasti juba vähemalt 2000 aastat tagasi. 18
võtetega nagu seda tegid renessanssiaegsed meistrid. Pealtnäha sarnaste pillide hinnad võivad erineda aga koguni kuni kümneid tuhandeid kordi. Oksjoneil müüdavate pillide hulgas hoiavad hinnarekordeid siskin "vanad itaallased" ning need võivad maksta miljoneid eurosid. Viiuli põhiosad: Kõlakast Sõrmlaud Keeled Roop Sadul Pea Tigu Virbel Peenhäälestaja Keeltehoidja Lõuahoidja Kõlalaud fava Kael L õõtspill Lõõtspill on vaba ehs läbilööva keelega(keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide(st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist. Üldiseloomustus: Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele. Pilli keskosas asuvat voldilist lõõtsa horisontalselt kokku surudes või lahti tõmmates tekkiv õhusurve paneb vibreerima lõõtsa kummaski otsas
lavarahvatantsu. Pärimuslikus rahvatantsus on tantsijad selleks saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS RAHVAPILLID EESTIS ON PALJU ERINEVAID RAHVAPILLI, MIS SAAME KASUTADA: Lõõtspill,Torupill, Kannel, Moldpill, Hiiu kannel, Setu kanne,l Parmupill, Vilepill, Karjapasun, Roopill, Lehepill , Põsepill Kilk, Põispill, Sarvepill, Jauram, Savipiilu, Huik RAHVAPILLID Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega vabade aerofonide rühma kuuluv kaasaskantav muuskiariist. Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. AITAH TÄHELEPANU EEST! https://www.wikipedia .org/
kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 67 keeleline puust õõnestatud kannel. 13.14, sajandist alates hakkas levima torupill, 19. sajandil said tuntuks viiul ning uut tüüpi kandled. LääneEestile olid iseloomulikud hiiu ehk rootsi kannel ja moldpill. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa koha lõõtspill. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja neid valmistati kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi alguspooleni valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks. 4 Kannel Kannel on eesti rahvapill, mis kuulub keelpillide hulka. Vanem tüüp on
Rahvapillid ja pillimuusika 11. kl Vanemale pillimuusikale oli omapärane: ühehäälne mõtlemine, kitsas heliulatus, lühikeste vormiosade kordamine Mängiti tavaliselt üksi Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. Sajandil kui populaarsuse võitsid suurema heliulatusega ja saatehäälega pillid nt. Viiul, lõõtspill, kannel 19. Saj lõpul hakkasid tekkima rahvapillide ansamblid 19. Saj oli eestlaste laulujumalaks Vanemuine. Pillimäng oli traditsiooniliselt meeste tegevus, hiljem 20. sajandist hakkasid pille mängima ka naised (eelkõige kannelt) KEELPILLID (kordofonid ) Heli tekitavad pingutatud keeled- poognaga või näppe teel. Vanemal ajal valmistati keeled sooltsest, hobuse saba jõhvidest. Uuemal ajal tehakse keeled metallist.
LÕÕTSPILL Aastal 1821 valmistas Christian Friedrich Ludwig Buschmann (1805 1864) esimese suupilli, mille 15 metallkeelt olid kinnitatud kambrite ja puhumisavadega puutükile. Järgneval aastal lisas ta nahast lõõtsa, kaane, nupud ja patenteeris leiutise kui handaeolini. Instrumenti täiustas austerlane Cyrill Demian (1772 1847), kes lisas saatebassid ja patenteeris leiutise nimega accordion. Kuigi Demiani lõõtspill erines veel paljus tänapäevasest, on selle põhilised konstruktsioonielemendid on säilinud tänapäevani. Lõõtspilli hakati mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber nii, et sündis 46 noodiga kromaatiline helirida koos kõigi pooltoonidega. Klaviatuuri ülemises
Tantsulaulud; rituaalsed samaanilaulud; tseremoniaalsed laulud; nalja- ja lastelaulud; mängulaulud. Euroameerika muusika 8. Töölaulud euroameerika muusikas kes ja miks laulsid? Milliseid töölaule tead eesti rahvamuusikast? Meremehed laulsid; lauldes läks töö hoogsamalt ning pikkadel meresõitudel aitas laul ka meelt lahutada. Külvilaulud, karjalaulud; lõikuslaulud; 9. Nimeta levinumad saatepillid. Bandzo; viiul; kitarr; suupill; lõõtspill; fiidel; 10. Mis on hillbilly? Milline muusikastiil sellest hiljem välja arenes? Muusikastiil,mis on oma nimetuse saanud Apaltsi mägedes elanud iiri ja soti asukate järgi. Jutustasid kodumaa ajaloost, aga ka eluraskustest, pettumustest ja tragöödiatest. Country ja western. 11. Mis on cajun`, kuidas seda näiteks kantrist eristada? Prantsuse mõjudega soololaulud. Cajuni pillikoosseis oli 2 fiidlit ja lõõtspill. Kantriga lisandusid bandzo, kitarr ja trummid. Afroameerika muusika
Sarv Kus kandis levis rootsi kannel? Valga seminar Mis pilli järgi tantsiti? Varem, hiljem.... „Vanemuine” Mis on vanimad pillid? Kui vanad? Põhjenda. Wirkhaus Kuidas levis Eestisse ja Eestis lõõtspill? Värss Mis pilli mängisid just rätsepad? Miks? Väägvere Kuidas nimetatakse teisiti parmupilli? Miks? Väägvere Taavet Mille poolest erineb lõõts akordionist? II Jutusta: Kust pille saadi? Põhjenda. Regilaulu ülesehitusest, tekstist
*töölaulud- Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. *kehapill- inimese kehapillid (käteplaks, vilistamine, põsepill) *loits- Loitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised ** loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); ** inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); *lõõtspill- Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) koosneb volditud nahksest või muust materjalist lõõtsast, mille otsaplaatidesse on kinnitatud hulk sisse- ja väljapoole painduvaid metallkeeli. Olenevalt sellest, kas lõõtsa surutakse kokku või tõmmatakse laiali, hakkavad võnkuma ühed või teised keeled. Igale klahvile vastab kaks keelt. Lõõtspillil mängiti enamasti tantsumuusikat.
Estonia seltsi meeskoor Lisaks oli rohkesti kõnesid Hurdalt. Jannsenile heideti ette saksameelsust, valitsevate ja kirikuringkondade soovide arestamist. Rahvale sisendas laulupidu usku ja lootust, andis hoogu koorilaulu edasiseks arenguks. Segakoorid jäeti eemale. Innustus luua uusi oma laule. Jakobson oli kuri saksaliku kava pärast, tema arvates sobisid eesti laulude eeskujuks soome viisid ja vanad eesti rahvalaulud. 6. Rahvapillid Kannel, torupill, lõõtspill, parmupill, jauram, hiiu kannel, lokulaud, vilepill, pasunad 7. Rahvatants Labajalavalss, voortantsud, söörtantsud, kaerajaan, reinlender, harakatants, mustlaspolka 8. Regi- ja uuema rahvalaulu tunnused Liigid: töö-, kalendri-, tavandi-, laste-, kiige- ja lüroeepilised laulud Tunnused: *aluseks värss (8silpi), refräänisõna võis lõpetada (kaske, jaani, alee-aa) *algriim *ühehäälne (v.a setud) *meloodia lihtne, lühike, väikese ulatusega *eeslaulja + koor
MUUSIKAINSTRUMENDID Muusikaõpetus VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad...
,,Mets neidude vahel" (lüüriline laul Karksist) Uuemad rahvalaulud: ,,Mu viimne laev" (Saaremaalt Pöidest) ,,Pimedal ööl tulen" (Karksist) ,,Transval, Transvaal, mu kodumaa" (Setumaalt) 2. RAHVAPILLID JA PILLIMUUSIKA Eesti rahvapillid on maarahva traditsioonis levinud pillid, mida enamasti valmistati kodus. Muistsed kohaliku päritoluga pillid: kannel, vilepillid, samuti naaberrahvastelt pärit ja siin kodunenud muusikariistad: viiul, lõõtspill. Kõrvuti viisipillidega mängiti ka rütmipille, milleks sobisid käepärased tarbeesemed ja tööriistad: luuavars, pink, saag. Samuti tunti ja kasutati kehapille: plaksutati käsi, trambiti jalgu, punnis põskedele sõrmedega nipsutades mängiti põsepilli. Mängiti tavaliselt üksi. Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. sajandil, kui populaarsuse võitsid suurema heliulatusega ja saatehääli võimaldavad pillid viiul, külakannel ja lõõtspill.
SOOME MUUSIKA · Soome Vabariik on meie naaber · Soomlased on meie lähim sugulasrahvas: meie keeled on sarnased ja ka meie rahvamuusikas on ühiseid jooni. RAHVALAUL · Soome vanim rahvalaul on runolaul. · Iseloomulik algriim ehk sarnaste algushäälikutega sõnade kasutamine värsireas Näiteks: Õit-se, õit-se, õi-e-ke-ne, Kas-va- kas-va, kau-ni-ke-ne. · Laule esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes. · 18-19. sajandil asendus vanem rahvalaul uuema rahvalauluga · Lõppriim- on sõnade lõpphäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena. RAHVATANTS · Soome rahvatantsud on rahulikud ning neis on tunda naabrite Rootsi ja Vene tantsude mõjutusi. RAHVAPILLID · KANNEL PARMUPILL VILEPILL LÕÕTSPILL · Eesti ja Soome hümnil on sama viis, mille autoriks on saksa päritolu Soomes elanud ja töönanud helilooja Friderik Pacius · Soome kuulsaim professionaalne hel...
Kantele- kõige olulisem soome rahvapill. Algselt oli 5 keelne, valmistatud enamasti kasepuust. Keeled olid punutud jõhvidest, tänapäeval vask- ja teraskeeled. Keelte arv kasvas järk järgult. Algselt oli näppepill, hiljem hakati kasutama nn katmisstiili. (akordid) Viiul (viulu)- uuem rahvapill, mida on mainitud juba 17 saj kohturaamatutes. Alles 19 saj alguses oli laialdaselt levinud (Ida-Soomes). Eriti populaarne oli pulmapillimeeste seas. Lõõtspill (hanuri)- leiutas berliinlane 1822 aastal. Pill patenteeriti 1829. Esimesed lõõtspillid jõudsid läbi Ingerimaa ja Karjala Venemaalt 19. Saj teise poole alguses kotikaupmeeste ja sõdurite kaudu Soome. Vanimad lõõtspillid olid üherealised, millel sai mängida vaid mažoorseid lugusid. Uuemad pillid olid kaherealised, sai mängida ka minoorseid lugusid. Sai kiiresti populaarseks ning kujunes kergesti mängitavaks tantsu- ja ajaviitepilliks.
sõnu teadmata. Värsirea kordamise ajal ei tarvitsenud eeslaulja kaasa laulda, sel ajal sai ta meelde tuletada või välja mõelda järgmist värssi. Laulmine oli oluline mitmete maagiliste toimingute juures, sest lauldud sõnadele omistati teistsugust mõju, kui kõneldud sõnadele. Laulmine võimaldas teksti valjusti, sisendavalt ja meeldejäävalt esitada ning pakkus ka meelelahutust. Lauldi ka pilli saatel, mis omakorda mõjutas lauluviise. Levinumad saatepillid olid kannel ja lõõtspill. Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, selle kohta öeldi toon, mõnu, hääl vms. Et lauliku peatähelepanu oli teksti taasloomisel, ei võinud viis olla tema jaoks liiga keeruline, see pidi tulema nagu iseenesest. Viisi heliulatus on väike. Vanemad regiviisid põhinevad kolmel-neljal heliastmel. Uuemates regiviisides on kasutusel viis-kuus heliastet.
● 19. Sajandil saab muusikakeskuseks Helsingi: Loodi Helsingi Akadeemiline Muusikaselts Helsingi Ülikoolis hakati õpetama muusikat ● Sibeliuse Akadeemia Soome rahvapillid ● Soome siiani vanemaid ja siiani armastatumaid rahvapille on kantele ● Vanemate pillide hulka kuuluvad: jouhikko, vilepill, sarv ja karjasepasun ● 19.sajandil levisid Soomes ka viiul ja lõõtspill ● Pelimanni muusika ● ● Jean Sibelius ● 1865-1957 ● 65 aastat abielu ● Helsingi muusikakool, Viin, Berliin ● Põhjamaade suurim sümfoonik ● Sibeliuse kodust on nüüdseks saanud tema majamuuseum Sibeliuse looming ● Seitse sümfooniat “Esimene sümfoonia” ● Sümfoonilised poeemid, “Finlandia” ● Süidid (Süit on mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud, kuid kontarstsetest iseseisvatest osadest) “Karelia”
abit haigete tervendaisega) 3) Tseremoniaalsed laulud (Tähstatel tähtpäevadel või sündustel, nagu jaht, uue paadi vette laskmine, surm ja sünd) 4) Nalja ja laste laulud 5) Mängu laulud Meloodiad on sageli pentatoonlised. Hääl on intensiivne ja ilma vibraatota. Palju kasutatakse sujuvaid üleminekuid ühelt toonilt teisele, vokaliise, röhitisesarnaseid tõukeid, karjeid ja sosinaid. Uuemal ajal on linnas kasutusele võetud lõõtspill ja kitarr. Nüüd on üle võetud ka popmuusika. Sageli kaasneb lauluga tants. Tants on mitmekesine. Eriti nõtke on Ida- Gröönimaa naiste tants.
Araabia muusika 1. Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koaani laulmine või retsiteerimine,pidulikud laulud 2. Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. 3. Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) 4. Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab Juudi muusika 1. Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) 2. Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi). On tihedalt seotud usuga. 3. Kuulsad heliloojad on : F.Mendelssohn 4. Teksti ja meloodia mittevastavus tähendab seda, et laul võib olla kurva meloodiaga ja rõõmsate sõnadega või vastupidi. 5
*sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus temaatika- tundelised armastuslaulud. Vaimulikud rahvalaulud Tekst jagune tavaliselt salmideks Lõppriim värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine Viis- cviiside heliulatus suureneb(6-12astet). Helikõrguste täpne intoneerimine. Esitus laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel Esitajate hulgas suureneb oluliselt meeste osakaal RAHVAPILLID kordofonid(keelpillid) hääle tekitaja pingul keeled aerofonid(õhkpillid) hääle tekitaja õhusammas -vabad aerofonid õhusammas(piiramata) -puhk- ja lõõtspilid õhusammas(pilli sees) idiofonid(isehelisevad pillid)- pilli korpus, materjal membranofonid(väriseva membraaniga pillid värisev nahk, kile
Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega, Trumm, Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepill, Putkepilli (härjapill) saab teha heinaputkest või pärnakoorest. Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) on looma- või linnukujuline savipill, mis on mõeldud lastepilliks. Roopill ,Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Karjapasun, Sokusarve, Lõõtspill ehk härmoonik. Põispill, Moldpill, Kannel, Viiul. Hiiu ehk rootsi kannel 2 3
Konspekt Eesti rahvamuusikast Eesti rahvapillid Primitiivsed Palju teistest kultuuridest laenatud Olulisemad puhk-ja keelpillid Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest
5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadusvõitlus,revolutsioon,usuvahetus,sõjad. Oli lõppriim ja salmid Pillid: 1)Parmupill 7)Jauram 2)Pajupill 8)Lõõtspill 3)Lehepill 9)Vilepill 4)Sarvepillid 10) Hiiukannel 5)Kannel 11)Viiul 6)Torupill Janis Cimze seminar: 1839. Aastal Valmieras. Toonitas rahvamasside osatähtsust. Lauluseltsid: 1)1862.a Revaalia ,Tallinn 2) 1865.a Estonia, Tallinn 3) 1865
Helikõrguste täpne laulmine 3. Esineb heterofooniat(juhuslik mitmehäälsus 4. 20. saj. levib mitmehäälsus 4. Esineb burdoonheli(saatehääle laulmine ühel noodil) 5. Alumine hääl-torrõ. Ülemine hääl-killõ Esitus 1. Levinum koori ja eeslaulja vaheldumisi laulmine 1. Lauldakse kõik koos või üksi 2. Kasutatakse ettehaaravat sisseastumist(7. ja 8. silpvärsis 2. Laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel eeslaulja ja koor koos) 3. Tekstid levivad alguses käsikirjaliselt, hiljem trükitud 3. Kahe koori vaheldumisi laulmine laulikutes 4. Üksi laulmine(peamiselt hällilaulud) 4. Oluliselt kasvab meeste osatähtus 5. Regilaule laulsid peamiselt naised Rütm 1. Valdavalt kaheksandiknootidel ühesugune 2. Kasutatakse pikendatud lõppheli
saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikutes hakas kõlama 1häälne Gregoriuse koraal. Koolide õppekavas oli ka kirikulaul. 1329 orel kirkikus. 1319 foiniiklaste kloostrikoolis õppisid esimesed Eesti poisid. Kirik suhtus vaenulikult rahvamuusikasse aga nt. Eesti kalendri laulude hulgas on üsna palju kristlike pühadega seotud laulud. Ilmaliku muusikaga Eestis tegeldi maal.13.saj lõpus on Baltazar Russov
Esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega raamat ilmus 1656. 1684 astutas kirikuõpetaja Forselius rahvakooli õpetajate seminari, mis andis hariduse ligikaudu 160nele köstrile. Johann Valetin Meder on 17. Sajandil Eestis tegutsenud helilooja ja laulja, kes kirjutas 20kantaati ja ooperi „kindlameelne Argenia“ 7. Rahvalaulu pillid – (viiul, flööt, klarnet, metsasarv) Tulid muusikasse pillid alles uuema rahvalauluga – hiiukannel, lõõtspill, parmupill, torupill, kannel, viled, roopill, jauram.
ROOTSI STOCKHOLM Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 17. sajandil oli ka Eesti rootslaste võimu all. Sellel perioodil : talupoegadele hakkati pidama eestikeelseid jumalateenistusi alustati piibli tõlkimist eesti keelde 1632. aastal asustati kuningas Gustav II Adolfi eestvõtmisel Tartu Ülikool. RAHVALAUL Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul, sarnaneb eesti uuema rahvalauluga. Levinud kaks rahvalalude gruppi: nukrad balladid, mis jutustasid loodusest, armastusest ja kodust. Laulud tantsude saateks. RAHVATANTS Rootsi rahvatants on ¾ taktimõõdus paaristants polska Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ...
Näiteks vanemas rahvalaulus ilmneb lihtsus e. helletused ja hüüded, mida kasutati kutsumise või ohu korral. Palju lauldi itkusid e. nutulaule. Sama oli ka pillidega-varem kasutati ühehäälseid lihtsaid käepäraseid pille, takti löömiseks, hiljem aga laulude saateks.Need pillid, mis teevad ise häält (parmupill,käristi) olid idiofonid.Eestlased tegid pille kõikvõimalikest nahkadest-membranafonid(trummid,põsepill) Keerulisema ehitusega olid aerofonid(lõõtspill,sopill). Pillid ja muusika said alguse eestlaste uskumustest, et muusikal on maagiline ja raviv toime. Näiteks mängiti surijale kannelit, et pikendada eluiga. Algul mängiti muusikat tantsu saateks, hiljem aga laulude saateks. Arvan, et Eesti rahvamuusika tundmaõppimine on peamiselt oluline ajaloolastele, kuigi ka mulle. Rahvamuusika kaudu saab teada vanade eestlaste kombeid,uskumusi ja käitumist. Rahvamuusika aitas vanadel eestlastel vahetada muusika kaudu infot.
19. Sajandist alates levis mitmehäälne laul ja pillisaade(akordion , kitarr , suupill , viiul , bandzo). 19. Sajandil sai populaarseks kauboilaulud. Kasutati saateks kitarri , suupilli , bandzot. Muusikastiil hillbilly arenes 20. Sajandil. Populaarsem pill fiidel(3-5 keelt). Mängiti tantsu saateks. Hiljem lisandusid bandzo ja kitarr. Hillbillyst arenes välja kantri ja vesteri stiil. Prantsusmaalt tuli cajuni muusikastiil(levis Kandas , USA-s). Mängisid tavaliselt 2 fiidlit ja lõõtspill. Afroameerika muusika Kujunes välja 17. Sajandil Aafrikast sissetoodud mustanahalistest orjadest ja valgete muusikakultuuri sünteesina. Kõige ehedamalt on säilinud töölauludes ja rütmiline a capella laul mida lauldi füüsilise töö tegemisel. Oli eeslaulja ja koor. Spirtuaal oli vaimulik koorilaul , mis kujunes välja Aafrika ja Euroopaliku muusika segunemisel. Euroopa kui Aafrika spirtuaalis esineb pentatooniline helilaad
sajandisse. Neid pille mänigsid vanasti vaesed ja kerjused, kes sellega elatist teenisid. Eestisse jõudsid väntorelid sarnaselt teiste välismaiste muusikariistadega, koos rändmuusikute ja loomuliku kultuurisuhtluse läbi. Muuseumis on ka eraldi ruum eesti rahvuspillidele. Seal võib näha moldpilli, mis on ühe keelega keelpill, mida mängitakse poognaga. Samuti võib seal näha ka sukusarve, mis on tühjaks tehtud sarvest puhkpill. Veel on seal väljas ka lõõtspill, kõige kuulsaim lõõtspilli mängija on A. Tepo. Mulle meeldis Teatri- ja Muusikamuuseum väga. See oli palju huvitavam ja põnevam kui ma algselt arvasin. Giidi jutt oli väga huvitav, kuid samas ka lihtsasti kuulatav. Külastaksin Teatri- ja Muusikamuuseumi veel.
(hällilaul) ESITUS: · Siirdevormiline · eeslaulja ja koori rahvalaul - üleminekuvorm vanemalt vaheldumine väheneb regilaulult uuemale rahvalaulule. · lauldakse koos ja üksi (võivad esineda koos alg- ja lõppriim ning · laulmine pilli saatel parallelism ning salmid) (kannel, lõõtspill ja viiul) · levik on kirjalik (vanasti oli suust suhu) · kinnistuvad tekstid (ei improv. enam) · viiside ja laulude autorid
LIL-LI, O-JA-KE-NE RÕÕM-SALT VOO-LAB LÄ-BI HEI-NA-MAA. :;: KAU-NILT KÕ-LAB LAU-LU-HÄÄ-LI Ü-LE HAL-JA AA-SA, SI-RIS- TA-DES SA-LA-KEE-LI HÕIS-KAB METS JA MAA. :;: Kordamis küsimused · Millest erineb Rootsi rahvalaul, Eesti ja Soome rahvalaulust? Rootsi rahvalal on ühehäälne lõppriimiga salmilaul, Eesti ja Rootsi regilaul ja runolaul põhinevad algriimile ning neid esitab eeslaulja ja koor. · Nimeta Rootsi rahvapillid? vilepill, lõõtspill, parmupill, torupill, nükkelharv · Nimeta Rootsi tuntumaid heliloojaid ja ansambleid? M. Bellmann, Arne Mellnäs, ABBA NÜKKELHARF ROOTSI RAHVAPILL · Kuidas peamiselt lauldi norra rahvamuusikat? lauldi peamiselt üksi. Seleta mis on ballaad? Ballad on pikk jutustava sisuga laul. · Kuidas nimetatakse norra meeste rahvatantsu? halling · Nimeta norra rahvapillid? viiul, parmupill, sarved, viled, oinasarv, hardangeri viiul. · Nimeta tuntumat Norra heliloojat, nimeta tema
kirjut/is, mälest/us või liittüvi, näiteks peremehe/lik, raskerõhu/line. Sõna, millest tuletis on moodustatud, nimetatakse tuletusaluseks sõnaks e alussõnaks. Alussõna tüvi võib olla: · Tugevaastmeline, nt kirg/lik · Nõrgaastmeline, nt kire/tu · Nominatiivne, nt suusk/le/ma · Genitiivne, nt suusa/ta/ma · Vokaaltüvi, nt ranna/lik · Konsonanttüvi, nt rand/lane Kolm põimliitnimisõna on näiteks perenaine, lõõtspill ja põlluäär. Kolm rindliitnimisõna on näiteks kapplaud, ööpäev ja sinivalge. Frekventatiivverbid, näiteks sõnelema ja praksuma, väljendavad tegevuse kordumist. Kontinuatiivverbid, näiteks pragisema ja näkitsema, väljendavad tegevuse kestust ja pidevust. Sõnad ürgaeg, raudtee, kevadlill, tuliuus, saunaskäik, kiirbuss on kõik liitsõnad. Tüve ees seisev tuletussufiks on eesliide.
armastus looduse vastu. Leedu keeles tähistab rahvalaulu sõna DAINA. Leedu vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud. Suurem osa neist on ühehäälsed kuid esineb ka mitmehäälsust. Näiteks kirde-Leedust pärineb kaanonilaadne rahvalaulu tüüp sutartine ,mida saadeti mõnikord pillidel ,ning mille saatel vahel olid ka tavalised naised ,pille mängisid mehed. Elizabeth :) (paaniflööt). Praegused Leedu rahvapillid on torupill ,viiul ja lõõtspill. Leedu vanemad rahvatantsud on enamasti rahulikud ja väärikad sõõrtantsud ,hiljem lisandusid paaristantsud. Ka leedu rahvatantsu pidude tuntuim tants on polka laadne hüppetants suktinis ,kus paarid tantsivad mööda ringjoont. Leedu popmuusikud on Gjan, Tautinis Brandas , PINUP GIRLS , Milita , Alive Way , Martynas jpt. Leedus asuvad kas sellised muusika koolid nagu: Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia ja Elizabeth Gorjatseva ja Kirke Kallasmaa 6a
Monetvideo alamklasside seas sündinud tants. Silmapaistev tangode looja on A. Piazolla. Tango taktimõõt on 4/4. • Gato on kergete sammude ja kiire rütmiga. Seda nimetatakse inimeste tantsuks. See on kantud edasi põlvkondade kaupa. • Libertango https://www.youtube.com/watch?v= RUAPf_ccobc • Tango https://www.youtube.com/watch?v=k6_cg2LNc- g • Gato https://www.youtube.com/watch?v=23yGtAI12jg INSTRUMENDID • Bandoonium-kuusnurkse põhiplaadija lõõtspill, mis teeb kõrget häält. • Bombo legüero-puust trumm, mis on kaetud kitse-, lamba- või lehmanahaga. • Erkencho-Argentiina klarnet. • Pifilka-aukudeta flööt. NÄITED • https://www.youtube.com/watch?v=woLb87m9tqs • klaver, viiul,kitarr, flööt http://www.visittangobuenosaires.com/musical_in struments-Piano-en.htm LISAKS • Astor Piazolla (11.03.1921-4.07.1992) oli Argentiina tango helilooja ja lõõtsamängija.
Rahvalaulud on enamasti rahulikus tempos. Lauldi mitmekesi ja improviseeriti viisihäälele juurde lisahääli. Tantsu- ja pillimuusika 16. sajandist hakkas üha rohkem populaarsust võitma tantsu- ja pillimuusika. Tantsude saateks mängiti viiulit, lõõtspilli ja suupilli. 19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ning tantsudest said populaarseks naabermaadest pärit polka, lendler ja valss. On ka levinud joodeldamine. Väike lõõtspill concertina Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suupill Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
välja. Õhukoti materjale võib olla mitm eid: kõig e tavalise m a d on lähiümbru s e loom a d e nahad (näitek s kitse , lamba , leh m a , se a jt.) Õhupuh u mi storu st puhutak s e kotti õhku juurd e. Mänguvilel män gitaks e tantsu või lauluviise. Bas svile annab ühtlast pikka bas sih eli, mida nim etatak s e burdo onik s (prantsu s e ke el e s bourdon). Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Lõõtspill on vaba ehk läbilööva ke el e g a (ke el e üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabad e aerofonid e (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhus a m m a s t ) rühma kuuluv kaas a s k a ntav muu sikariist . Lõõtspill toetub m ängi mi s e ajal män gija põlved el e või rihmad e abil kätele või õlgad el e . Pilli ke sk o s a s asuvat voldilist lõõtsa horisontals elt
tööriistu ning ehitasid maju ja paate. Naised tegid süüa, tegid nahatöid ning tegelesid korilusega. Eskimote muusika: Valdav on vokaalmuusika. Traditsiooniliselt lauldakse paatide vettelaskmisel, jahil, kingituste vahetamisel ja samanistlikel riitustel. Kasutatakse eeslauljat. Levinuim rahvapill on ühe nahaga raamtrumm qilaat, millega laulu saadetakse. Trummi lüüakse viltu altpoolt. Uuemal ajal on linnas kasutusele võetud lõõtspill ja kitarr. Tänapäeval on üle võetud ka popmuusika. Eskimote tants: Sageli kaasneb lauluga ka tants. Tants on mitmekesine. Eriti nõtke on IdaGröönimaa naiste tants. Gröönimaal eeslaulja mängib trummi ja ka tantsib. Seda nimetatakse trummilauluks ja trummitantsuks (inngerutit). Muud huvitavat: Kalastamisel kasutavad eskimod omapäraseid paate, mis on valmistatud mereloomade nahkadest. Selliseid veesõidukeid nimetatakse kajakkideks.
valged hobused sots. Teemad ( sõjad, usuvahetus, pärisorjusest vabastamine) tütarlaste unistused nalja ja pilkelaulud tornid kõrtsi ja joomalaulud PILLID RAHVAMUUSIKAS Puhkpillid – vilepill, torupill, karjapasun Keelpillid – kannel, hiiu kannel, viiul Lõõtspillid – lõõtspill Löökpillid lokulaud REGILAUL UUEM RAHVALAUL algriim lõppriim värsid värsid koondusid salmidesse eeslaulja + koor mehed ja naised nii üksi kui ka hulgi (naislauljad) FOLKLOORSED TANTSUD: labajalg polka kupparimuori ingliska keilender
kodudes ja omal käel, ilustati ning muudeti, ning tekkisid uued lood, kirikutes ei kasutatud, tekkis omaette traditsioon (Cyrillus Kreek) Kuidas nimetatakse peamisi häälerühmi setu laulus? EESLAULJA, TORRÕ, KILLÕ RAHVAPILLID Kuidas liigitatakse Eesti rahvapille? (4 rühma) Nimeta igast rühmast vähemalt kolme pilli. Keelpillid kannel, viiul, põispill Puhkpillid pasunad, sarved, torupill Lõõtspillid akordion, lõõtspill, libliklõõts Löök-/rütmipillid trumm, parmupill, jauram Kirjuta kandle ajaloost (millal jõudis Eestisse), liikidest. Vanem kannel ehk väikekannel Uuem kannel ehk viisikannel Duurkannel Rahvakannel RAHVATANTS Kuidas jaguneb Eesti rahvatants? (2) Vanem rahvatants Uuem rahvatants Millised olid vanema rahvatantsu peamised liigid? (2) Sõõr ja rida ehk voor (juhttantsija) Imiteerivad ja akrobaatilised tantsud (väikeses grupis) Nimeta kuidas jaguneb uuem rahvatants? (2) Paaristantsud
Rahvapillide liigid Rahvapillid on rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 6-7 keeleline puust kannel. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja seetõttu valmistati neid kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi alguspooleni valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks. Pillide liigituses on neli rühma: *aerofonid (õhkpillid) * kordofonid (keelpillid) * idiofonid (korpusega helisevad pillid) ja *membranofonid (väriseva membraaniga pillid). Eesti rahvapillide päritolu järgi jagas rahvaluuleteadlane Herbert Tampere instrumendid kahte rühma:
suurem osa repertuaarist pulmamarsid ja labajalamarsid; kuulsaim torupilli mängija oli Johannes Maaker e. Torupilli Juss · Sarvepillid · Pulli sarvest sarvepill (trompetiline) · Soku sarvest sarvepill (klarnetiline) · Karjapasun kõige suurem klarnetiline e. tõri; valmistati kahest puukoorest, ümber kasetahk; mängiti tantsupidudel · Lõõtspill (lõõts, kortspill, härmoonik) valmis Berliinis; kuulsaim lõõtsameister oli August Teppo; Eestis olnud kasutusel vaid sadakond aastat (ca 1900 aastast); viiuli kõrval üks popimaid rahvapille maailmas; esimene lõõtspill sündis Saksamaal 1822 kui laste mänguasi; palju erinevaid lõõtspillitüüpe; algul vaid mazoorsed lõõtspillid; Venemaal arendati nad ka minoorseteks; nn
Eriti populaarsed olid skulptuurid ja graafika. Tegu oli valdavalt uusloominguga, millel sageli oli ka kunstiline väärtus. Eskimote muusika on tavaliselt vokaalne. Laule lauldakse näiteks matustel, paatide vetelaskmisel, samaaniprotsetuuridel ja kingituste üleandmisel. Palju kasutatakse sujuvaid üleminekuid ühelt toonilt teisele, röhitsusesarnaseid tõukeid, karjeid ja sosinaid.Uuemal ajal on kasutusele võetud lõõtspill ja kitarr. Nüüd on üle võetud ka popmuusika. Sageli kaasneb lauluga tants. Tants on mitmekesine. Eriti nõtke on IdaGröönimaa naiste tants.
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne
Sündmus on tagaplaanil, eeskohal on tunded ja emotsioonid. Lood jutustavad tavaliselt lähiminevikus ja lähiümbruses toimunust. Uuema rahvalaulu tähtsaimaks liigiks oli nekruti e. Sõdurilaulud, aga hiljem lauldi ka mängu ja tantsulaule. Kõige rohkem kujundasid uuemat ragvalaulu saksa romantilise laadiga armastuslaulud ning ka vaimulik laul ja naabrite muusika. Suur osa kujunemisel oli ka sellel et tekkisid uued pillid ( nt. Torupill, lõõtspill ja uuem kannel). Kuigi uuem rahvalaul oli levinud lauldi ka mingil määral regilaulu. Uuemad rahvalaulud olid kindlasti lõppriimilised see oli üks peamisi uuema rahavalaulu tunnuseid. Peale naiste hakkasid nüüd ka sõna võtma mehed ja tekst muutus kaasaaegsemaks. Kerkisid esile pilge ja paroodia. Muusika oli jaotunud laenviisideks ( enamasti saksa) ja tantsuviisideks (polka, valss jne). Uuemat
Beethovenit. Nendest sai eeskuju paljudele heliloojatele. Palujde laulude autor on Franz Schubert. Viinist on pärist maailmakuulus tants Viini valss, mis arenes välja austria rahvatantsust lendlerist. Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks. Austria rahavamuusika on hoogne ja rõõmsameelne. Oluline osa on tantsumuusikal. Tuntumad rahvatantsud olid valss, lendler ja polka. Populaarsemad pillid olid lõõtspill, viiul ja kandlesarnane tsitter. Arvatakse, et Alpides tekkis eriline laulmisviis ehk joodeldamine, mida mägikarjused kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Teiseks sidepidamiseks oli alpisarv, mis on kuni 4 meetrit pikk ja mängides toetatakse maha. SAKSAMAA Saksa kultuur on pikkade traditsioonidega ja mõjutanud kogu Euroopa kultuuri arengut. Mitemed Eestile omaseks saanud laulud ja tantsud on üle võetud saksalstelt. Tüüpiline saksa rahvalaul oli ühehäälne ja duur-helilaadis
välja antud tutvustav voldik Mälestusmärk lõõtsameister August Teppole Asukoht: Loosu, Võru vald August Teppo sündis 29. augustil 1875.a. Võru vallas Loosu külas. Koolis August ei käinud, lugema ja kirjutama õppis vend Aleksandri abiga. 11aastasena alustas ta tutvust lõõtspillide ehitusega. August lammutas osadeks ja taastas mängukõlblikuks vend Aleksandri vana pilli. 15aastasena sai valmis esimene omatehtud lõõtspill. Poisil endal tuli muretseda kõik vajalikud materjalid ja hädapärased tööriistad. 1898.a. August Teppo abiellus. Pille sai teha vaid talutöödest vabal ajal, on hääle omapäraselt kaunikõlaline tämber, helipuhtus ja häälestuse harukordne püsivus, mis on saavutatud vaid meistrile endale teada olnud erilise pillikeelte valmistamise, eelkõige aga nende karastamise oskusega. Teppo pillid taluvad hästi ilmastiku ja temperatuuri muutusi
Parmupill metallist pill, millel keel pannakse võnkuma puhudes. Kõlakastiks inimese suu, heli kõrgus muudetakse suukoopa suurusega. Pingipill laud, mille vastu hõõrutakse nuiaga, pandi peale ka tuhka Lokulaud signaalide tekitamateks puutükk. Jauram puuoks, metallist taldrikutega, lüüakse vastu maad. Viiul varem Kagu-Eestis kiik ehk kiigapill Lõõtspill Suupill · RAHVATANTS seotud kindlate kommetega, rituaalidega, tantsiti kalendripühadel, perekondlikel üritustel. Elemendid on kujunenud eestlaste iseloomulikest liigutustest. Maagilise tähendusega olid imiteerivad tantsud. N: karutants, sokutants, ristitants, kepitants. · Voortantsud sabatants, juhttantsija läheb ees ja kogu saba läheb talle järgi. Üks vanimaid tantsuvorme.
o Pulmamarsid ja labajala valsid o Kõige kuulsam mängija oli Johannes Maaker (a.k.a. Torupilli Juss). o Aleksander Maaker viimane pärimuslik torupilli mängija. (kuulasime) KORDOFONID Nöör kõige primitiivsem. Hiiu kannel e rootsi kannel e kintsuviiul mängitakse põlvedel hoides. Põispill rütmiline keelpill. Moldpill monokord; mängitakse poognaga / sõrmitsedes; selle pilliga õpetati koolides lapsi laulma (nt ,,Jaan läheb jaanitulele") Lõõtspill e jarmul e kortspill kõige populaarsem rahvapill. Sündis 1822 Saksamaal. Alguses levisid ainult mazoorsed lõõtspillid, minoorsed lõõtspillid arenesid Venemaal. On tantsupill. (kuulasime) Kannel 19. sajandini 5-keelne (kuigi üksikuid 6-, 8-keelseid on leitud juba 13. saj), pilli kuju hakkas 19. sajandil muutuma: puust virblite asemele raudvirblid, keelte asetus muutus paralleelseks, muutus ka pilli kuju ja mängimistehnika. August Pulst tähtis rahvamuusika koguja.
Laulmisele on iseloomulik hääle liuglev liikumine ja rikkalikud meloodiakaunistused. Muhameedlikul palvusel kuuleb koorani esitust kõnelauluna. Islami kerjusemungad tantsivad, laulavad ja mängivad mitmesuguseid pille, püüdes muusika kaudu saavutada ühedust Allahiga. Araabia pillid Araabia pillid: Ud lautotaoline näppekeelpill Rabab viiulitaoline poogenpill Zurna oboetaolinee puhkpill Lõõtspill Hammondorel Nai Sofar Turinga Lauto http://www.youtube.com/watch?v=0SCP6Wirld0&translated=1
annaabi.ee 
