ANATOOMIA 22 LOENG 31.10.11 Peensoole motoorika Peensoole liigutuse eesmärgiks on soolesisaldise ehk küümuse segamine ehk transportimine, see toimub soole silelihaste osavõtul, küümus jõuab peensoolde maolukuti kaudu, mis sel ajal kui maos on veel toitu on suletud, ja avaneb perioodiliselt, laseb järjekordse portsjoni läbi, kuid laseb läbi ainult neid toiduosakesi, mille läbimõõt ei ületa 1-1,5 ml. Suuremad toiduosakesed paisatakse maolukuti piirkonnast tagasi ja neid lõhustatakse edasi hõõrutakse üksteise vastu. Kui magu on tühi, on lukuti avatud ja makku jõudnud jook läheb vabalt läbi. Peensooles toimuvad järgmised liigutused:
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem
Kui sisaldis on jõudnud antrumi 11 piirkonda, tõmbub see kokku ja alla 2 mm läbimõõduga osised surutakse läbi püülorusekanali duodeenumisse. Ka püülorus tõmbub kokku. Kogu ülejäänud toit surutakse antrumi kokkutõmbe tõttu tagasi korpuse piirkonda. Niimoodi toimib mao motoorika pidevalt, toit käib edasi tagasi: väike osa peenestatud toitu läheb läbi püüloruse, suurem osa paisatakse tagasi korpusesse, selle käigus küümus segatakse ensüümidega ja peenestatakse. Peenestamata jäänud suuremad osised, kui 2...3mm, viikase maost duodeenumisse interdigestiivses perioodis, siis kui magu on suuremalt jaolt tühjenenud. Tühja kõhu motoorikas esinevad tugevamad lained, et viia välja suuremad toiduosised. Gastroduodenaalühenduse e. püüloruse talitlus Kuigi maosisaldis on happeline, on limaskestal selle eest kaitse lima näol. Maohape võib
● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge
seedimist maos, pärsib maomahla eritumist b) ekstraktiivained kutsuvad esile maomahla eritumise( supp, puljong). Süsivesikud läbivad mao ruttu( puuduvad seedeensüümid), kõige kauem maos rasvad. Kanege alkohal pidurdab, kerge alko kiirendab seedeprotsesse maos. 4. Seedimine sooletraktis (12-sôrmiksooles, peensooles, jämesooles). – Maos segatakse toit maomahlaga, tekib toidukört e. küümus, mis püsib seal kuni 10 H ja liigub sealt edasi läbi lukuti ( maolihaskesta kokkutõmmete abil) kaksteistsõrmiksoolde. 12- sõrmiksoolde suubuvad nõred ja nende ülesanded: 1. Kõhunäärmenõre sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme: 1) trüpsaiin lõhustab valke 2) amülaas lõhust.süsivesikuid 3) lipaas rasvu 2. Sapinõre: a) muudab rasvade lõhutumise kiiremaks. b)Sapphapped emulgeerivad rasva c) toimub rasvahapete
Väljutamine: Sapipõis tühjeneb CCK mõjul, mis vallandub söömise ajal ja järgselt. Sapp läheb sapijuha kaudu, mis enne peesoolde jõudmist ühinev pankreasejuhaga, 12sõrmiksoolde. Koostis: sapihapped ja nende soolad, rasvhapped, kolesterool, letsitiin ja mineraalsoolade ioonid. Omadused: a) emulgeerida lipiide ja muuta nad seeläbi kõhunäärme lipaasi toimele vastuvõtvaks b) aktiveerida lipaasi SEEDMINE JÄMESOOLES. DEFEKATSIOON Seedimine jämesooles: jämesoolde läheb küümus peensoolest sulguri kaudu, mida kutsutakse ileotsökaalsulguriks, see on suurema osa ajast kokku tõmbunud. Sulgur avaneb siis, kui tugevam peristantika aine jõuab peensoole lõppossa ja tekitab siin surve, rõhk tõuseb. Kui surgu avaneb, siis peensoole sisaldis läheb jämesoolde, mistõttu sulgurkaas tõmbub kokku. Kui surve või rõhk jämesooles tõuseb, siis see sulgur ei avane, vastupidist liikumist jämesoolest peensoolde ei ole. Jämesooles toimub rooja formeerumine, see toimub vee
4. Kuidas toimub inimese organismi mao tühjenemine? Inimese organismi mao tühjenemine toimub: • väikeste portsjonite kaupa; • süsivesikud ja vedelik läbivad mao kiiresti; • veepuudusel võib osa vett imenduda maos; • kõige kauem on maos rasvad; • maost imenduvad ka mõned ravimid, alkohol ja kofeiin. 5. Kuidas toimub seedimine inimese organismi peensooles? Seedimine inimese organismi peensoole tühi- ja niudesooles: • toitkört ehk küümus lõhustatakse lõplikult; • toimub toitainete imendumine ehk resorptsioon verre ja lümfi. 6. Milline on maksa osa seedimisel? • osaleb toitainete lõhustumisel; • sapi tekke kohaks; • maksas toimub paljude ainete süntees; • maksas on mitmete ainete ja vitamiinide depood. 7. Kuidas toimub toitainete imendumine ehk resorptsioon inimese orgnismis läbi peensoole? Toitainete imendumine ehk resorptsioon inimese orgnismis toimub läbi peensoole limaskesta epiteeli verre ja lümfi:
II Faas Tahtele allumatu, neelust söögitooru III Faas Tahtele allumatu, peristaltika abil 4. Söögitoru OESOPHAGUS Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas 5. Magu GASTER Imenduvad Vesi, alkohol, mõningad ravimid. Imendumist soodustab süsihappegaasi juuresolek. Algab valkude lammutamine pepsiinide toimel. Küümus Duodeenumisse sattuv toidumass 6. Maomahl SUCCUS GASTRICUS Funktsioon Kaitse bakterite vastu Sisaldab Vett, HCL, pepsinogeenid, seesmine faktor, lima Maomahla komponentide funktsioonid: Vesi Niisutab allaneelatud toitu HCI Hapustab toidu ja lõpetab ptüaliini toime Pepsinogeenid Alustab valkude lõhustamist Seesmine faktor On vajalik B12 imendumiseks Lima Kaitseb mao seina mehaaniliste- ja keemiliste kahjustuste eest 7
a) rasvane pidurdab seedimist maos, pärsib maomahla eritumist b) ekstraktiivained kutsuvad esile maomahla eritumise( supp, puljong). Süsivesikud läbivad mao ruttu( puuduvad seedeensüümid), kõige kauem maos rasvad. Kanegealkohal pidurdab, kerge alko kiirendab seedeprotsesse maos. 4. Seedimine sooletraktis (12-sôrmiksooles, peensooles, jämesooles). Maos segatakse toit maomahlaga, tekib toidukört e. küümus, mis püsib seal kuni 10 H ja liigub sealt edasi läbi lukuti (maolihaskesta kokkutõmmete abil) kaksteistsõrmiksoolde. 12-sõrmiksoolde suubuvad nõred ja nende ülesanded: 1. Kõhunäärmenõre sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme: 1) trüpsaiin lõhustab valke 2) amülaaslõhust.süsivesikuid 3) lipaas rasvu 2. Sapinõre: a) muudab rasvade lõhutumise kiiremaks. b)Sapphapped emulgeerivad rasva c) toimub rasvahapete imendumine organismi d) aktiveerub lipolüüs. 3
Sellest üha suurenemast hingamiskeskuse erutusest tekib esimene sissehingamine. Stimuleerimiseks pritsida pisut vett kehale või anda kerge laks vastu tuharat. Kui see aita, siis tehakse süstid – süstitakse veeni stimuleerivaid lahuseid (nabaveeni). ------------------------------------------------------------- ---------------- Jämesoole osad on järgmised: 1. ülenev osa 2. Risti osa 3. Alanev osa 4. Sigmasool 5. Pärasool (colon = koolon) Küümus jõuab jämesoolde peensoolest ileotsökaalsulguri kaudu (sulgurlihase kaudu). Selgur on põhiliselt kinni ja avaneb siis, kui peensoole peristaltika intensiivistub ja lükkab .... lõppossa. Jämesoole sisaldis ei lähe, sest kui rõhk jämesoole sulgurlihase juures tõuseb, läheb see veel rohkem kinni. (mida vittu) Jämesoole mikrofloora on kahesugune: seal olemas roisubakterid ja käärimist põhjustavad bakterid – normaalselt on nad tasakaalus.
funktsioon, kuniks seedetrakti alumised osad on valmis toitu vastu võtma • Mao tühjenemist kontrollivad ENS, autonoomne NS ja rida hormoone • Mao motoorika eest vastutavad silelihaskihid mao seinas • Mao ülemine osa toimib reservuaarina, pülooruse poolses osas algavad mao täitumisel peristaltilised lained, mille ülesandeks toidumassi segamine ja muljumine • Iga kontraktsioonilainega kaasneb pülooruse (привратник) lõõgastumine, küümus (химус) surutakse mõne milliliitri kaupa kaksteistsõrmiksoolde • Mao tühjenemise kiirust mõjutavad: – Mao täitumise aste (mida rohkem täis, seda kiiremini tühjeneb) – Maosisu koostis (rasvad, valgud, hapu ja soolane toit aeglustavad tühjenemist) – Autonoomse närvisüsteemi sisend (sümpaatikuse aktivatsioon aeglustab, parasümpaatikuse aktivatsioon kiirendab). Süsivesikud • Toit: polüsahhariidid, disahhariidid • Imendumine: monosahhariididena
kus toimub toitainete edasine lõhustamine pankrease nõres sisalduvate ensüümide abil. Peensooles toimuvad toitainete lõpliku seedumisega seotud lõhustumise ja lõhustamissaaduste imendumise protsessid. Peensooles imendub keskmiselt 7585% rasvhapetest. Süsivesikutest jõuab peensoolde vaid tselluloosi ja tärklist. Mineraalained imenduvad samuti peaasjalikult peensooles. Peensoole lõpu moodustab sirgem lõik, mida nimetatakse niudesooleks. Sedakaudu suundub küümus edasi umb ja käärsoolde. Jämesooles imenduvad lõplikult seedeprotsessides lõhustatud süsivesikud, aga ka vitamiinid ja vesi. 24. Veise liitmagu millisesse liitmao ossa jõub toit esmalt ja mis seal toimub? Veis on mäletsejaline, kellel on liitmagu, mis koosneb ees ja pärismaost ehk libedikust. Allaneelatuna jõuab sööt eesmakku, mis koosneb vatsast, võrkmikust ja kiidekast. Esmalt satub süljega segunenud sööt vatsa
Soolhape pehmendab tselluloosi. 2. lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab siis peensoolde. Kui toit maos on saavutanud vastava niiskuse ja happesuse, siis lükatakse see väikeste pulseerivate liigutustega läbi sfinkteri duodeenumisse. Mao tühjenemise aeg sõltub toidust. Süsivesikuterikas toit läbib mao 2-3 tunniga, valgurikas kauem ja rasvarikas püsib kõige kauem. Duodeenumisse sattuv toidumass on küümus (chymus). 3. imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses. Vesi, alkohol, ja mõned ravimid imenduvad venoossesse verre 4. kuigi raua imendumine toimub peensooles, saadakse ta toidust HCl juuresolekul paremini kätte 5. sisemine faktor seondub maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas. PEENSOOL intestinum tenue Peensool on kõige pikem seedetrakti osa. lingud on eest kaetud suurrasvikuga. Pikkus u
5. hapnemine tegevad on piimhappebakterid, mis aga ei salli happelist keskkonda, nt piimatooted. 6. rääsumine rasvadega toimuv protsess, mille kutsub esile valgus ja happed. 2. Valkude, rasvade, süsivesikute (SV) seedimine ja imendumine inimese seedetraktis Toidu lõhustamisprotsessi nim seedimiseks ja sisekeskkonda absorbeerimist imendumiseks. Viimane toimub kas passiivselt difusiooni, aktiivselt kandurite vahenusel või endotsütoosi teel. (Suu söögitoru magu (küümus) peensool jämesool pärasool. Valkude seedimine ja imendumine. Valgud on kõrgmolekulaarsed orgained, mis koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast, peamisteks ehituslikeks ühikuteks on aminohapete jäägid, keem el sis: C, O, H, S ja N (sisaldus stabiilne), väga suur molekulmass, ruumiline struktuur. Lihtv.-koos ainut AH jääkidest, *Fibrillaarsed (niitjad mol) reeglina vees mittel; müosiin, keratiin, kollageenid, elastiinid. Globulaarsed
ja fruktoos). Valgud lõhustatakse lõplikult aminohapeteks. Lipiidid lõhustatakse glütserooliks ja rasvhapeteks Imendumisfunktsioon. Imendumine suuremalt jaolt toimub peensoolest. Süsivesikud saavad monosahhariidide kujul imenduda, valgud aminohapetena, lipiidid glütserooli ja rasvhappetena. Imendumine toimub pärast lõpliku lõhustamist. Motoorne funktsioon. Liigutuslik funkt. Toimub silelihaste abil ja nii transporditakse seedekulgla (küümus) sisaldist edasi. Seedekulgla endokriinne funkt ehk sisesekretoorne funkt. Seedekulglas on hulgalisel sisesekretoorseid närvirakke. Eriti palju on neid peensoole ja mao limaskestas. Need paiknevad seal hajutatult. On laiali. Erinevaid rakke on u paarkümmend. Paiknevad endokriinsed närvirakud, kokku moodustavad: difuusne neuroendokriinne süsteem. Erituslik funktsioon. Seedekulgla kaudu väljutatakse toitainete lõhustamisel tekkinud jääkaineid ja sapipigmente
Maos seguneb toit maonõrega, maonõre ja sõljega segunenud toitu nimetatakse küümuseks ehk toitkördiks. Magu toodab umbes kolm liitrit nõret päevas, mille pH = 1......2 ning ta kujutab endast 0.01...0.1 molaarset soolhappe lahust. Mao ensüüm: pepsiin (katalüüsib valkude hüdrolüüsi). 3. etapp - PEENSOOL Peensooles lõpetatakse biopolümeeride hüdrolüüs ning toimub enamuse toitainete imendumine. Peensoole esimeseks osaks on kaksteistsõrmiksool (duodendum) kus küümus kohtub maksa ja kõhunäärme (pankreas) eritistega. Sapp tuleb samuti kaksteistsõrmiksoolde. Peensoole pikkuseks on 4.....6m ja pindalaks 300m2, inimese soolestiku kogupikkus on umbes 9m. Monosahhariidid, aminohapped ja peptiidid transporditakse läbi peensooleseina verre, rasvhapped ja monoatsüülglütseroolid transporditakse lümfi. 4. etapp - JÄMESOOL Seedimata materjal läheb peensoolest jämesoolde, kus imenduvad vesi, sapisoolad,
nihkub edasi. Pikilihased on lõtvunud ja ringlihased kontraheerunud, seejärel pikilihas kontraheerub ja samal ajal ringlihas lõtvub – rütmiline. 8. Seede ühekambrilises maos: maonäärmed ja maonõre koostis ja omadused. Maonõre sekretsiooni regulatsioon. Mao funktsiooniks toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Lisaks peenestatakse (vahelduva lihaste kokkutõmmete ja lõdvenemisega) ja samal ajal segatakse toitu soolhappega (tekib küümus – toiduosade ja seedenõrede segu), algab valkude seede ja mao proksimaalses osas ka tärklise seede. Näärmeepiteeli järgi jaotatakse maolävis, maopõhi, maokeha ja maolukuti. Mao proksimaalne osa ei sisalda näärmeid – sülje amülaas saab tärklist lagundada (madal pH inaktiveerib amülaasi) – suurim näärmevaba ala on hobusel. Maolävis – siin toodetakse ainult lima - lima tootvad rakud – kaitsevad epiteelrakke HCl eest ja on ka tüvirakud
pikaahelalisteks peptiidideks. · Sellega pannakse alus valkude edasisele seedimisele seedetrakti järgnevates osades. · Libediku kümosiinisisaldus on eriti suur piimavasikatel. · Kümosiin toimib piima kaseiini esmase lõhustajana. · Seda kümosiini omadust kasutatakse juustutootmisel piima kalgendamiseks laabiga. · Looduslikku laapi toodetakse piimavasika libedikest · Libedikust liigub küümus edasi soolestikku, mille kõige olulisem osa on peensool (joonis). · Joonis: 1-libedik, 2-tühisool, 3-käärsool, 4-maks, 5-sapipõis, 6-kõhunääre, 7-kaksteistsõrmik, 8-umbsool, 9-9-pärasool, 10-niudesool · Libedikus tekkinud peptiidid stimuleerivad kõhunäärmes ehk pankreases ensüümide eritumist, mis on vajalikud seedeprotsesside jätkumiseks peensooles. · Veise peensool on 4052 m pikk ja see moodustab üle 80% kogu seedetrakti pikkusest
kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võib osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest jm. PANKREAS Kõhunääre on oluliseim seedenääre. Pankrease nõre on alkaalne(aluseline), läbipaistev. PEENSOOL Peensole moodustavad kasteistsõrmiks, tühisool ja niudesool. Täiskasvanud seal on peensoole kogupikkus 16-21m (sellest 4-5% kaasteistsõrmik, 88-91% tühisool ja 4-5% niudesool). Kasteistsõtmikus segunevad maost tulev küümus maksa-,pankrease- ja peensoolenõrega. JÄMESOOL Sigadel on suhteliselt lühike umbsool ja pikk käärsool. Täiskasvanud sigadel on jämesoole kokugpikkus 3,5-6m. Käärsoole pikkus on ligikaudu 25%peensoole pikkusest, kuid tema mahutavus on sama. Jämesoole limaskestas puuduvad seedeensüüme tootvad näärmed. SIGADE SEEDESÜSTEEMI TALITLUS SÜLG Niisutab toitu. Libestab söögitoru. Sisaldab tärklist lõhustavaid seedeensüüme (kuigi sülje
Seedimine maos: Toidu ajutine hoidla,jätkub süsivesikute lõhustumine kuni mao pH lubab,pH 5,muutub amülaas inaktiivseks.Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel.algab valkude/lipiideide lõhustamine.Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl(pH0,9- 2,5),sisaldab 0,5 HCl,valkusid lõhustavaid ensüüme pepsiini ja vähe lipiidide lõhustumise lipaasi.HCl tekib katterakkudes(maopõhi,maokeha),HCl aktiveerib pepsinogeene- pepsiinideks,Toidusegamisel maomahlaga-toidukört e küümus,püsib 2..6h,perioodilised mao limaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad portsionitena kaksteistsõrmik soolde.Lihaskontaktsioone maos mõjutab para/sümpaatikus.Toidu mehaaniline peenestamine. Toidu edasiliikumise reguleerimine peensoolde 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi
Seedimine maos: Toidu ajutine hoidla,jätkub süsivesikute lõhustumine kuni mao pH lubab,pH 5,muutub amülaas inaktiivseks.Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel.algab valkude/lipiideide lõhustamine.Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl(pH0,9- 2,5),sisaldab 0,5 HCl,valkusid lõhustavaid ensüüme pepsiini ja vähe lipiidide lõhustumise lipaasi.HCl tekib katterakkudes(maopõhi,maokeha),HCl aktiveerib pepsinogeene- pepsiinideks,Toidusegamisel maomahlaga-toidukört e küümus,püsib 2..6h,perioodilised mao limaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad portsionitena kaksteistsõrmik soolde.Lihaskontaktsioone maos mõjutab para/sümpaatikus.Toidu mehaaniline peenestamine. Toidu edasiliikumise reguleerimine peensoolde 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi
Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel, algab valkude ja lipiidide lõhustumine. Valke lõhustab pepsiin, lipiide aga lipaas. Soolhape tekib maopõhja ja maokeha piirkonnas asuvates parietaal- ehk katterakkudes. HCl aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks, ühtlasi teeb kahtutuks ka makku sattunud 11 mikroorganisme. Toidu segamisel maomahlaga tekib toitkört ehk küümus, mis olenevalt toidu iseloomust võib maos püsida 2...6 tundi. Perioodilised mao lihaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad seda portsjonitena edasi kaksteistsõrmiksoolde. Süsivesikud: lagundamine algab suust, amülaasi sekreteeritakse ka kaksteistsõrmikusse, edasine lagundamine peensooles. Lipiidid: Lagundavaid ensüüme sekreteeritakse süljenäärmetest, makku, pankreasest kaksteistsõrmikusse. Valgud: Lagundamine algab maos, jätkub peensooles 15. Seedimine peensooles
See moodustub esialgu inaktiivse pepsinogeenina, kuid muutub HCl mõjul pepsiiniks. Pepsiini toimel lõhustub söödavalk peptiidideks. Täiskasvanud sea magu võib mahutada kuni 8 liitrit vedelikku. Sigade maonõre on happeline, pH on maos 1–2. Maonõret tekib kuni 6 liitrit ööpäevas ja selles on 0,3–0,4% vaba soolhapet. Süsivesikute lõhustumine toimub maos tavaliselt kuni 1,5–2 tundi peale söötmist, kuni küümus imbub soolhappega läbi. Edasine süsivesikute lõhustumine toimub peensooles. Tärklis lõhustub glükoosiks, sahharaasi toimel lõhustub sahharoos samuti lihtsuhkru molekulideks. Tärklise seeduvus sõltub tärklisetera ehitusest. Teravilja ja keedetud kartuli tärkliseterad seeduvad sea peensooles hästi, toore kartuli tärkliseterad jäävad aga peensooles osaliselt seedumata, sest nende pealispind on _amülaasi suhtes resistentne
Jämesooles toimub vee tagasiimendumine ja roojapallide formeerumine. Kõhukinnisuse korral intensiivistuvad roiskumine ja käärimine. Loomadel kaob isu, muutuvad loiuks ja sooltes esineb meteorismi. Obstipatsioonid tekitavad sooleseina veresoontes staasi, laienenud veresooned võivad lõhkeda. AUTOINTOKSIKATSIOON Enesemürgistus e. autointoksikatsioon tekib: 1. Iileusseisundi puhul, kui areneb soole nekroos. Iileusest eespool olev sooleosa laieneb, kuhjuv küümus roiskub, käärib, moodustub gaase. Soole antiperistaltikaga püütakse soolesisust vabaneda mao suunas, võimalik soolesisu oksendamine. Küümusest ja nekrotiseeruvast koest imendub verre toksilisi ühendeid. Enesemürgistus on eriti akuutne siis, kui küümuses toimuvad ulatuslikud roiskumisprotsessid, on pärsitud maksa barjäärifunktsioon ja neerude eliminatsioonivõime. 2. Peensoole põletikud rosikumis- ja käärimisprotsessid suure ulatusega ja toimuvad neis seedetrakti osades, kus
vereringest katterakkudesse sattunud kloriidioonid asenduvad vastupidises suunas liikuvate vesinikkarbonaatioonidega. Pepsinogeen ja pepsiin. Mao pepsiini toimel algab valkude lagundamine maos. Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivne pepsinogeen. Puutudes kokku HCl maovalendikus, muutub ta proteolüütiliselt aktiivseks pepsiiniks. Toidu segamisel maomahlaga tekib toidukört e küümus, mis võib püsida maos 2-3 h, sõltuvalt toidu kogusest ja iseloomust. Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe. CH-rikas toit läbib mao kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao talitluse regulatsioon: · Autorütmia. Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kus 3-4 korda minutis algab peristaltiline laine · Neuraalne regulatsioon: PS kiirendab, SP aeglustab
vereringest katterakkudesse sattunud kloriidioonid asenduvad vastupidises suunas liikuvate vesinikkarbonaatioonidega. Pepsinogeen ja pepsiin. Mao pepsiini toimel algab valkude lagundamine maos. Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivne pepsinogeen. Puutudes kokku HCl maovalendikus, muutub ta proteolüütiliselt aktiivseks pepsiiniks. Toidu segamisel maomahlaga tekib toidukört e küümus, mis võib püsida maos 2-3 h, sõltuvalt toidu kogusest ja iseloomust. Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe. CH-rikas toit läbib mao kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao talitluse regulatsioon: · Autorütmia. Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kus 3-4 korda minutis algab peristaltiline laine · Neuraalne regulatsioon: PS kiirendab, SP aeglustab
süljeensüümide toimel seni, kuni seda võialdab maomahla pH (kui pH<5, siis -amülaas inaktiivne). Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel, algab valkude ja lipiidide lõhustumine. Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl on happelise reaktsiooniga vedelik, sisaldab 0,4...0,5% soolhapet, pepsiine, lipaasi. Maomahla üldhulk ööpäevas 1,5...2 liitrit. Soolhape tekib maopõhja ja maokeha piirkonnas asuvates parietaal--e katterakkudes. Toidu segamisel maomahlaga tekib toidukört e. küümus, mis olenevalt toidu iseloomust võib maos püsida 2...6 tundi. Perioodilised mao lihaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad seda portsjonitena edasi kaksteistsõrmiksoolde. Maomotoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmisel mao lihaskest lõõgastub, mao aeglased kontraktsioonid segavad sisaldist ja suruvad seda edasi. Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada kolme faasi: 1. aju- e. kefaalfaas
pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. suus toimub hammastega toidu mehhaaniline peenestamine ning segamine süljega. NB! Kui hambad on korras, korras ka seedetrakt ( Hammaste alged tekivad juba raseduse I poolel s.t. looteeas.) neelust liigub toit edasi söögitorru ja sealt edasi osaleb juba seedeprotsessis magu. Kõik toimub silelihaste kokkutõmmete tagajärjel. Maos seguneb toit maonõrega. Maoliigutuste tagajärjel liigub küümus maos allapoole. Maolukuti kaudu lastakse toidumass kaksteistsõrmiksoolde. Siia tuleb kõhunäärmest nõre ja maksast sapp,et parandada seedimist. Siin sünteesitakse ka hulk hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensooles toimub enamus imendumisprotsessist. Imendumine on toidust väljalõhustunud osade "filtreerumine" sisekeskkonda, peensoole limaskesta kaudu lümfi või portaalverre (veri läbi maksa).
ja põhjaosas asuvad pärismaonäärmed. Nende seinas paiknevad küllaltki suured katterakud. Need eritavad väga konsentreeritud soolhapet (pH=0,9). Pepsinogeen ja pepsiin ·Mao pepsiini toimel algab valkude lagundamine maos ·Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivne pepsinogeen ·Puutudes kokku HCl maovalendikus, muutub ta proteolüütiliselt aktiivseks pepsiiniks ·Toidusegamisel maomahlaga tekib toidukört e küümus, mis võib püsida maos 2-3 h, sõltuvalt toidu kogusest ja iseloomust: Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe CH-rikas toit läbib mao kiiresti Valgurikas toit aeglasemalt Kõige kauem on maos rasvarikas toit Mao talitluse regulatsioon ·Autorütmia.Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kust 3-4x minutis algab peristaltiline laine. ·Neuraalneregul: PS kiirendab, SP aeglustab. ·Enterogastrilinerefleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust
1. Limaskest 2. Lihaskest 3. Serooskest Selline mitmekihiline lihaskest võimaldab mao seintel kokku tõmbuda erinevates suundades. Siis jätkub valkude ja lipiidide lõhustamine maomahla ensüümide toimel: - 0.4-0.5% soolhapet (vesinikkloriidhape) - pepsiinid (valkude lõhustamise ensüümid) - vähesel määral lipaasid (lipiidide lõhustamise ensüümid) - maomahl on happelise reaktsiooniga - üldhulk: 1.5-2 l/ööpäev Toitkört e küümus – tekib toidu segamisel maomahlaga. Olenevalt toidu iseloomust võib see maos püsida 2- 6h enne, kui mao lihaskesta kokkutõmbed seda kaksteistsõrmiksoolde edasi lükkavad. Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmine: mao lihaskest lõõgastub; toidu edasilükkamine: mao aeglased kontraktsioonid. Maomahla sekretsiooni regulatsioon: eristatakse 3 faasi (mis ajaliselt osaliselt kattuvad):
1. Limaskest 2. Lihaskest 3. Serooskest Selline mitmekihiline lihaskest võimaldab mao seintel kokku tõmbuda erinevates suundades. Edasi jätkub valkude ja lipiidide lõhustamine maomahla ensüümide toimel: 0.4-0.5% soolhapet (vesinikkloriidhape) pepsiinid (valkude lõhustamise ensüümid) vähesel määral lipaasid (lipiidide lõhustamise ensüümid) maomahl on happelise reaktsiooniga üldhulk: 1.5-2 l/ööpäev Toitkört e küümus – tekib toidu segamisel maomahlaga. Olenevalt toidu iseloomust võib see maos püsida 2-6h enne, kui mao lihaskesta kokkutõmbed seda kaksteistsõrmiksoolde edasi lükkavad. Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmine: mao lihaskest lõõgastub; toidu edasilükkamine: mao aeglased kontraktsioonid. Maomahla sekretsiooni regulatsioon: eristatakse 3 faasi (mis ajaliselt osaliselt kattuvad): a
annaabi.ee 
