Süsinikievahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside koosneb -sidemest + -side sidemest ning selliselt seotud süsiniku aatomid on tasandilised. Kaksikside käitub nagu nukleofiilne tsenter. Seda ründavad elektrofiilid. Küllastumata ühendite reaktsioonid algavadki elektrofiili ühinemisega, millele järgneb nukleofiilseosakese ühinemine. Küllastumata ühenditega liituvad halogeenid, vesinikhalogeenid, vesi (hapekatalüütiliselt), vesinik (katalüsaatori abil). Kolmikside on -side + kaks -sidet. Kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Liitumisreaktsioon küllastumata ühendiga algab elektrofiilse osakese ühinemisega. Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku
Küllastumata ühendid on orgaanilised ained, mis sisaldavad kordset sidet. Võivad olla süsivesinikud, küllastumata alkoholid jne. Liigitus: Alkeenid een lõpuga. Alküünid üün lõpuga. Kui aines on nii kaksik-, kui ka kolmikside siis nimetuses tuleb kõigepealt kaksiksideme tunnus ja seejärel kolmiksideme tunnus. Küllastumata ühendid on omega3 rasvhapped (alkeenid) Kui nimetuses on ees di, tri.. siis ei ole üüni/eeni ees heks vaid heksA. Küllastumata ühendite isomeerid: Alkeenidel eristatakse Cis- ja transisomeere. Cisisomeeridel on asendusrühmad ühelpool tasapinda. Transisomeeridel on asendusrühmad erinevatel pooltel tasanditel. Trans- kasulikud rasvad, rakumembraanid on ülesehitatud lipiididest ja nendes peab olema transrasvad. Cisrasvad on halvad. Alkeen ja tsükloalkaan on isomeerid, kui on süsinike arv sama. Alküünid ja tsükloalkeenid ka. Küllastumata ühendite keemilised omadused:
muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas.Ainult piisideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. Kolmikside on o-side + kaks pii sidet. Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel, seda süsinikku nim lineaarseks. Markovnikov- Kuulus vene professor, kes elas aastatel 25.aug 1812-18 veebruar 1880(suri Peterburis).Teda tuntakse ta reegli järgi, ehk Markovnikovi reegli järgi, mis kõlab järgmiselt: ,,Küllastumata ühendi liitumisel vesinikhalogeenidega liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsiniku aatomiga". Trans-isomeeria-esimeses molekolis on kaksiksideme juures asuvad asendajad (metüülrühmad) teine teisel pool kaksiksidet. Sellist isomeeri nim trans-isomeeriks. Paremapoolses isomeeris paiknevad metüülrühmad ühel pool kaksiksidet ja seda vorvi nim cis-isomeeriks. Cis-transi
näiteks= 100 g H2O 100 g Kumma Kumma aine soolalahustumine lahustuvus temperatuuril sõltub temperatuuri 10 °C muutumisest on gsuurem? 50 vähem? veele lisati Põhjenda! temperatuuril 40 °C 20 g KNO3. Kas saadi (sellel temperatuuril) küllastunud või küllastumata lahus? KNO3 Üleküllastunud lahus. Lahuse põhjas on lahustumatud kristallid. Lahus on täpselt 100g vett seoks küllastunud- 60 g soola lahuse põhjas ei NH4Cl 50 g vett seoks ole veel kristalle.
CH2=CCH3 2-metüülprop-1-een CH3 CH2--CH2 tsüklobutaan CH2--CH2 1 Võib esineda cis-trans isomeeria ehk ruumiline isomeeria: CH3 CH3 CH3 H C==C C==C H H H CH3 cis-2buteen trans-2-buteen POLÜMERIASATSIOON Polümerisatsioon on polümeri moodustamine madala molekulmassiga küllastumata ühenditest. nCH2=CHCH3 (CH2CH)n CH3 propeen polüpropeen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ESINDAJAID Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli,
süvarähksed leetunud kamarkarbonaatmullad süvaveeriselised leetunud kamarkarbonaatmullad Tüüp: kamarmullad Alltüüp: küllastunud kamarmullad Variandid: harilikud küllastunud kamarmullad kiltikivi küllastunud kamarmullad süvarähksed küllastunud kamarmullad süvapaelised küllastunud kamarmullad kontaktgleistunud küllastunud kamarmullad Alltüüp: küllastumata kamarmullad Variandid: harilikud küllastumata kamarmullad süvarähksed küllastumata kamarmullad kontaktgleistunud küllastumata kamarmullad Tüüp: leetmullad Alltüüp: tüüpilised leetmullad ehk leedemullad Variandid: kääbusleedemullad huumusilluviaalsed leetmullad huumusraudilluviaalsed leetmullad sekundaarsed leetmullad süvagleistunud leetmullad
· seebistuvad: rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad · mitteseebistuvad: steroolid, prostaglaniidid, terpenoidid Rasvad (ehk triatsüülglütseroolid, neutraalrasvad, triglütseriidid) on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvapooridesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisalduvad erinevad küllastunud ja küllastumata rasvhapped. Inimesele on olulised linool- ja -linoleenhape, kuna neid inimorganism ei sünteesi ja peab saama toidurasvaga. Looduslikud küllastumata rasvhapped on valdavalt cis-konfiguratsioonis, mistõttu on ahela kuju väändunud. Trans- konfiguratsioonis küllastumata rasvhapped on organismides raskesti metaboliseeritavad ja peetakse südame-veresoonkonna haiguste tekitajaks. Glütserofosfolipiidid on amfifiilsed, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annab
Milliseid süsivesinikke nim. küllastumata süsivesinikeks? Küllastumata süsivesinikeks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, kus süsinike aatomite vahel on kordsed ehk kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi. Eteen! Molekulvalem: C2H4 lihtsaim alkeen värvusetu nõrk meeldiv lõhn narkootilise toimega gaas saadakse nafta töötlemisel Etüün Molekulvalem: C2H2 lihtsaim alküün ,värvusetu,meeldiva lõhnaga ,narkootiliste
Küllastumata ühendid Alkeenid süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Alkaanid on küllastunud ühendid, sest molekulil puudub võime liita vesinikku või teisi aineid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. neis kõigis on süsiniku aatomil alati 4 sidet. Kaksikside on G-side +-side (planaarne - -side paikneb tasapinnast väljas.) See on nagu nukleofiilne tsenter. Kolmikside on G-side+ kaks -sidet (lineaarne) -side on nõrgem kui G-side, kuna -sidet moodustavatel elektronidel on energia kõrgem. Ta paikneb aatomeid ühendava sirge kõrval. G-side paikneb aatomeid ühendaval sirgel. Tal on madala energiaga elektronid => tugev side.
paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape- laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti
....... 11 Kasutatud materjalid...........................................................................................................................12 3 Sissejuhatus Penteen kuulub alkeenide perekonda, valemiks on C5H12,Penteeni omadused on samad, mis tema perekonnal ehk alkeenidel. Alkeenideks küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide een. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad
Marita Raudsepp ALKOHOLID Keemia referaat õp. Ruth Pais Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . .3 Mis on alkoholid?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2. Küllastumata alkoholid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.Tioalkoholid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 4. Polüoolid e mitmealuselised alkoholid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
Akroleiinproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik: Kuiva katseklasi kandsin u 1 g NaHSO4 ja lisasin mõne tilga taimeõli. Kuumutasin gaasipõletil tõmbekapis kuni lahus muutus pruunikaks ning tekkis tugev lõhn. Järelikult oli tekkinud akroleiin ning oli tegu glütserooli sisaldanud lipiidiga. 3. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides. Küllastumata rasvhapete sisaldmise kindlakstegemiseks lipiidedes kasutatakse reaktsiooni halogeeniga. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2ml palmithappe-, teise oliiviõli- ja kolmandasse searasvalahust metüleenkloriidis
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HCCH. küllastunud ühend (e. alkaan) - C aatomite vahel on ainult ühekordsed sidemed, kõik vabad sidemed on küllastunud H-ga küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari.Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.Kolmikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Alküülimine on alküülrühmaga asenduse teostamine. Fenoolid (ka hüdroksüareenid) on aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit on seotud hüdroksüülrühmaga.
Aineklassid: Küllastumata ühendite Keemilised omadused Kordamiseks Aga tunneb ära, et molekulis on kordsed side(med), kas = või Kui = siis nimi on alkeen Kui siis nimi on alküün Sidemed koosnevad alkeenidel ühest - sidemest ja ühest -sidemest Alküünidel koosneb ühest -sidemest ja kahest -sidemest Vesinikhalogeniidi liitumine CH2=CH2 + HCl -> -CH2-CH2- -> CH3CH2Cl H Cl Moodustub halogeenühend Kordne side on alati küllastumata ühenditel reaktsioonitsentriks (nukleofiilne)! Kõik liitumised toimuvad kordsete sidemete arvelt, side lõhutakse ära ja seejärel toimub liitumine! Vee liitumine Tingimus katalüsaatoriks on hape CH2=CH2 + H2O (H+)-> -CH2CH2- ->CH3CH2OH H OH H OH Moodustub alkohol! Antud reaktsiooniga on võimalik toota etanooli! See reaktsioon on kallis! Halogeenimine Toimub ka ilma katalüsaatorita, sellist tüüpi reaktsiooniga tõestatakse, kas
Seebistumisvõimest lähtudes jagatakse lipiide seebistuvates ja mitteseebistuvateks. Struktuurist lähtuv jaotus on järgmine: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Rasvad on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid on sobilikud toiduenergia säilitamiseks, olles loomades kogunenud rasvadepoodesse ja taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades esineb palju nii küllastunud kui ka küllastumata rasvhappeid. Inimesele on nendest kõige tähtsamad linool- ja -linoleenhape, sest inimorganism ei suuda neid ise sünteesida. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed enamasti cis-konfiguratsioonis ja ahel on seetõttu väändunud. Trans- konfiguratsioonid olevad küllastumata rasvhapete ahelad on kujult sik-sakilised ja käituvad biomembraanis nagu küllastunud rasvhapped. Organismis on nad raskesti metaboliseeritavad.
molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida nii: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, loomades talletatakse see rasvadepoosse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsed rasvad sisaldavad nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Linool- ja -linoolhape on asendamatud, kuna neid inimorganism ise ei sünteesi. Looduslikud küllastumata rasvhapped on reeglina cis- konfiguratsioonis. Trans-konfiguratsioonis on küllastumata rasvhapete ahelad sik-sak-kujuga ja seetõttu käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Rakumembraanide peamiseks koostisosaks on glütserofosfolipiidid, mis on amfifiilsed molekulid, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile sisaldavad nad fosforhappe jääki.
1. Mis on alkeenid? Osata tuua näiteid ( 101, 110 konspekt) Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): CH3- CH2-CH3 -- H2 + CH3-CH=CH2 (propeen).
Orgaanilise keemia tähtsamad mõisted ALKAANID on küllastunud süsivesinikud, milles on 4 üksikseost. ALKEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb 1 kaksikside. ALKÜÜNID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides aatomite vahel esineb kolmikside. AREENID on aromaatsed süsivesinikud, mille molekulides esineb kuueliikmeline tsükkel ehk benseeni aromaatne tuum. ALKOHOLID on ained, mille molekulis tetraeedrilise aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. FENOOLID on aromaatsed alkoholid, mis sisaldavad benseeni aromaatset tuuma. ALDEHÜÜDID on orgaanilised ühendid, kus süsiniku radikaalid on seotud aldehüüd rühmaga.
Vastavalt molekuli struktuurile: Lihtlipiidid ((neutraal)rasvad ja vahad) Liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid) tsüklilised lipiidid (tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide). Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid, nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape (nn asendamatud rasvhapped), neid inimene saab toidurasvadega. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis (ahel on kujult väändunud). Trans - konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak- kujuga ning seega käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele.
Küsimused 1.Mis on alkeenid ning nende üldvalem? V: Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n 2.Mis on alküünid ning nende üldvalem? V: Alküünideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ÜÜN, mis viitabki kolmiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alküünide üldvalem on CnH2n-2. 3.Kus kasutatakse alkeene ja alküüne? V: 4.Mis iseloomustab polümeeri? V: Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest 5.Milline on benseeni struktuurivalem? V: 6
Küllastumata süsivesinikud (küllastumata = molekulis mitmikside) Alkeenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaksikside CnH2n (Süsinik II valentsolekus 1200) Alküünid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kolmikside CnH2n-2 (Süsinik III valentsolekus 1800) (Alka)dieenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet CnH2n-2 analoogiliselt võib rääkida dieenidest, trieenidest ...... polüeenidest Nimetused Kaksiksidet tähistab liide -een ja kolmiksidet -üün Peaahel sisaldab kõige rohkem mitmiksidemeid - kõige olulisemad on just kaksiksidemed Peaahel nummerdatakse nii ,et kaksiksidemed saavad väiksemad numbrid Vajadusel kasutatakse liiteid: di- , tri- , tetra jne. 4. 3. 2. 1.
Pigmendid Rasvhapped 1 Küllastunud - 1x side Küllastumata -ka 2x side LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON •Rasvhapped on pika R-COOH süsinikuahelaga Palmitiinhape C15H31COOH 1. Triatsüülglütseriidid karboksüülhapped 16:0
Keemil omadused-karbhape +ammoniaak>amiid+vesi- CH3CH2COOH+NH3>CH3CH2CONH2+H2O. Happeline hüdrolüüs amiid +vesi>karb.hape+ NH3 .Aluseline hüdrolüüs-amiid+leelis>sool+ammoniaak(NH3)- CH3CH2CONH2+NaOH>CH3CH2CONaO+NH3-. Ester +NH3 >amiid+alkohol CH3COOCH3+NH3>CH3CONH2+C3OH RASVAD-on rasvhapete ja glütserooli estrid. Rasvhapped- on paaritu süsinike arvuga, hargnemata C-ahelaga nt C15H31COOH- palmithape, C17H35COOH-stearhape.Rasvad võivad olla küllastunud ja küllastumata. Küllastumata esineb kaksiksidemeid. Füüsik omadused-Toatemp tahke, õli on vedel. Hüdrofoobsed, kõllastunud rasvad on tahked ja küllastumata on vedelad. Tihedus vee omast väiksem. Org lahust lahustub hästi.Maismaaloomadel rasv tahke, mereloomadel vedel. Puhas rasv-valge, maitsetu,lõhnatu.Sünteeline rasv-saab teha mistahes happega, looduslik rasv-rasvhapete baasil,hargnemata ahel. Leidumine- taimedes, loomades, inimestes (elundités,naha all) 3funktsiooni.eneriga salvestam ine,
1. Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel? Küllastunud e vedelatel rasvhapetel on C vahel üksiksidemed. Küllastumata e tahketel rasvhapetel on C vahel kaksiksidemed. 2. Milleks lagunevad rasvad .........? Rasvad lagunevad rasvhapeteks ning glütserooliks. 3. Mis tähendab oomega rasvhape? Oomega rasvhapped e küllastumata rasvhapped. Võivad luua vesiniksidemeid teiste molekulidega ning on vajalikud näiteks rakumembraanide ehitamiseks. Leidub taimeõlides ja kalas. 4. Kust saab rasva? Nahaalune rasvkude, mis sulatatakse või pressitakse kuumalt välja Taimsed rasvad saadakse kuumpressil või ekstraheerimisel Näiteks seemned peenestatakse ja asetakse bensiini või eetrisse, mis pärast õli väljalahustamist seemnetest lenduvad 5. Mis juhtub rasvase piruka panemisel kilekotti?
Küllastumata ühendid -ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku esineb kolmiksidemeid. Nad on on omavahel seotud kovalentse aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka reaktsioonivõimelisemad kui alkeenid ja üksiksidemega. olefiinideks. alkaanid, sest side katkeb kergesti.
üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust. Lisan mõlemasse 4 ml destilleeritud vett. Intensiivselt loksutan. Järeldus: Emulsioonitest nr.2 muutus häguseks, => võib teha järeldust, et see sisaldas lipiide. 1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus momentaalselt värvituks. Töö käik: Võtan 3 katseklaasi. Valan 2 ml palmitiinhapet, 2 ml searasvu ja 2 ml oliivõli lahust.
RÜHMAD Radikaal ja funktsionaalne rühm Radikaal (R) orgaanilise ühendi põhiskelett: ·Süsinikuahel ·Stabiilne heterotsükkel Funktsionaalne rühm (Y) heteroaatomid või heteroaatomite rühmad Funktsionaalse rühma koosseisu loetakse ka C aatom, mis on heteroaatomiga ühendatud kordsete sidemete kaudu Orgaanilised ühendid võivad olla: · Lihtfunktsioonilised · Mitmefunktsioonilised Radikaalid - süsivesinikahel Süsivesinikahel: · Küllastunud · Küllastumata · Hargnenud · Hargnemata · Tsükliline Radikaalid küllastunud süsivesinikahel Küllastunud ahel ei esine C=C kaksiksidemeid C aatomite arvu järgi: · Pika ahelaga üle 12 C · Keskmise ahelaga 4 kuni 12 C · Lühikese ahelaga alla 4 C Radikaalid küllastumata süsivesinikahel Sisaldavad C=C kaksiksidemeid : · polüküllastamata mitu C=C kaksiksidet C=C kaksiksideme ümber võimalik cis-trans isomeeria : Radikaalid küllastumata süsivesinikahel
TRANSRASVHAPPED Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks - küllastunud, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Küllastunud rasvhappeid leidub palju loomsetes rasvades, küllastamatuid aga taimeõlides. Küllastunud rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on stabiilsemad, kui küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad, mistõttu küllastumata rasvhappeid hüdrogeenitakse ehk tahkestatakse. See muudab rasvade keemilist struktuuri ja füüsikalisi omadusi. Tootjale tähendab see, et pikeneb toodete säilivusaeg. Rasvade hüdrogeenimise ehk tahkestamise protsessi, mille kõrvalsaaduseks on sõltuvalt tehnoloogiast ka transrasvhapped, töötas 1890. aastate lõpus välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Transrasvhapete kahjulik mõju südametervisele avastati teadusringkondades 1988.aastal. 1994
seebistumisvõimele (seebistuvad ja ja mitteseebistuvad) ja molekuli struktuurile (liht-, liit- ja tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on rasvhapete glütserüülestrid, rasvamolekulid sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape need on asendamatud rasvhapped see tähendab, et need rasvhapped tuleb saada toidust, kuna organismis neid ise ei sünteesita. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis, trans-konfiguratsioonis rasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega ning on organismis raskesti metaboliseeruvad. Glütserofosfolipiidid on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Tänu amfifiilsusele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas lipiidse kaksikkihi. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraani tuum, mille C-3 asend on hüdroksüleeritud ja just
Lipiidid klassifitseeritakse vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele: rasvhapeteks, rasvadeks, glütserofosfolipiidideks, sfingolipiidideks, vahadeks, steroidideks, terpenoidideks. Rasvad e. Triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid, nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid molekule, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annavad molekulile hüdrofoobsuse, sisaldavad nad fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja mille tulemusena moodustub molekulis polaarne tsenter. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid.
Lipiidid Alkohol + rasvhappejääk Biomolekulid Hüdrofoobsed (ei lahustu vees), orgaanilistes lahustites lahustuvad hästi. Pika ahelaga rasvhapped on praktiliselt lahustumatud vees, lahustuvus suureneb süsinike arvu vähenemisega ja cis-kaksiksidemete arvu suurenemisega. Kõik küllastumata rasvhapped, mis sisaldavad üksikut cis-kaksiksidet, absorbeerivad UV- valgust (190nm). Rasvade sulamisomadused sõltuvad atsüüljääkide asetusest kristallvõres. FUNKTSIOONID I. Energeetiline funktsioon (1g=9,3kcal) II. Ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool rakumembraani koostises) III. Varuaine ja struktuurne funktsioon IV. Ainevahetuslik funktsioon (metaboolse vee teke -> lõplikul lõhustumisel CO2 ja vesi) V. Olulised sapiväljutajad
Rasvhapped Pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped Jagunevad küllastunud ja küllastumata ühenditeks Tulenevad triglütseriididest ja fosfolipiididest Olulised energiaallikad Tootmine: Rasvhapped on tavaliselt toodetud tööstuslikult triglütseriidide hüdrolüüsi teel, mis toimub glütserooli eemaldamisega (lõhustatakse molekulid veega reageerides). Leidumine: Leidub lihastes ning lihas. Vajalik inimese organismile. Organism ise ei tooda piisavalt ning saab seda nt liha söömisest. Küllastunud: Pika ahelaga karboksüülhapped, milles on 12-24 C aatomit
Pindmine äravool Vee imbumine pinnasesse Pindmine äravool Veetase Veetase jões kaevus Vee imbumine pinnasesse Veetase kaevus Veetase jões Veetase kaevus Veetase jões Veetase kaevus Veetase jões Veetase kaevus Veetase jões Veetase kaevus Veetase jões Veega küllastumata pinnas Veega küllastunud pinnas Veega küllastumata pinnas Veega küllastunud pinnas Veega küllastumata pinnas Veega küllastunud pinnas Põhjavee kiht Põhjavee kiht Põhjavee tase Põhjavee kiht Põhjavee tase Põhjavee kiht Põhjavee taseme muutumine ülesanne Põhjavee tase niiskel perioodil MÄE TALU kaev tiik ORU TALU kaev tiik
Õhuniiskus ja õhuniiskuse karakteristikud Kairi Kuldma Õhuniiskus Õhuniiskus Küllastumata õhuniiskus Küllastunud õhuniiskus Veeauru rõhk E küllastunud veeauru korral e küllastumata veeauru korral osakeste kaootiline liikumine Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduv veeauru mass grammides. kaalumise meetod 16,4 ºC arvuliselt võrdne veeauru rõhuga Relaktiivne niiskus õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril oleva küllastatud veeauruga kastepunkt temperatuur, mille juures olev õhus olev niiskus muutub küllastavaks udu Niiskuse defitsiit
Fosfatidaadid Fosfatidüül Fosfatidüül Fosfatidüül Fosfatidüül etanoolamiinid seriinid koliinid inositoolid (fosfolipiidid) Rasvhapped Küllastunud R üksidemed Küllastumata Rka kaksiksidemed ·Rasvhapped on pika süsivesinikahelaga RCOOH karboksüülhapped ·Kõige tavalisemad 16 ja 18 C aatomiga Palmitiinhape C15H31COOH ·Süntees toimub 2C kaupa, harilikult kokku 16:0 paarisarv ·Taimsed ja loomsed rasvhapped sageli Arahhidoonhape C19H31COOH küllastumata, cis sidemed!! 20:4( 5,8,11,14) ·Mitme kaksiksideme korral ei ole need reeglina
Küllastumata süsivesinikud. II poolaasta tasemetöö kordamiseks Küllastumata süsivesinik- süsiniku aatomite vahel võib esineda kaksik- või kolmiksidet. Alkeen- süsiku aatomite vahel kaksiksidemed een, Eteen C2h4. Alküün- süsiniku aatomite vahel kolmiksidemed üün, Etüün C2H2. Hüdrogeenimine- vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. Hüdraatimine- keemiline liitumisreaktsioon veega. Nitreerimine- nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse. Benseeni füs omadused- värvusetu,
Küllastumata ühendid on orgaanilised ained kus C aatomite vahel esineb kovalentne kaksikside või kolmikside. Pii side moodustub hübridiseerimata p orbitaalide kattumisel Alkeenid on küllastumata süsivesinikud mis sisaldavad kaksiksidet. (nomenklatuuris -een lõpp) Üldvalem CnH2n eteen Alkeenidel esineb isomeeria: 1) Kaksiksideme asukoha muutusest H3C H2C HC = CH2 -> H3C HC = CH - H3C 2) Süsivesinikahela lagunemisel H3C H2C HC = CH CH3 -> 3) Tsükliliste struktuuride ühendite tekkest
– Emulusioon I ja Emulusioon II. Üks nendest vesi-õli tüüpi emulusioon, teine õli-vesi tüüpi emulusioon. Mõlemasse lisasin 4ml destilleeritud vett ja loksutasin intensiivselt. Emulusiooni II segu läks loksutamisel häguseks. Tulemus: Katseklaasis, kus oli Emulusioon I ei muutunud loksutamise tulemusena midagi, proov jäi läbipaistvaks, katseklaasis, kus oli Emulusioon II läks segu häguseks. Järeldus: Emulusioon II sisaldas lipiide 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvahepete esinemise kindlakstegemisel kasutatakse reaktsiooni halogeenidega – täpsemalt broomiga. Kui proov sisaldab küllastumata rasvhappeid, muutub lahus liitumis- reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töökäik: Valasin 3-me katseklaasi: palmithapet, rapsiõli ja searasva. Kõikidesse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdset kogust broomi lahust triklorometaanis. Loksutasin.
10 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Järeldus: Esimeses katseklaasis ei tekkinud lipiide kuna lahus ei muutunud häguseks pärast destilleeritud vee lisamist ja intensiivset loksutamist. Teises katseklaasis tekkis hägune keskkond sisse mis tähendab, et emulsiooni keskkond tekkis katseklaasi ja lipiide on sees mis moodustasid õli-vees emulsiooni. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete tuvastamine toimub halogeniseerimisel ehk reaktsioon halogeenidega. Tuntuimad halogeenid millega oleks võimalik küllastumata rasvhappeid tuvastada on jood ja broom. Kui küllastumata rasvhape reageerib halogeeniga siis kaksikside katkeb ja tekib kaks sidet kahe halogeeniga ja seda on silmaga näha kui värv katseklaasis valastub. Broomi iseloomulik värvus on pruun. 1
loksutamisel moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati ~2 ml 96% etanooli ning lisati 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest ühes sisalduvad lipiidid. Loksutati, lisati 4 ml destilleeritud vett ning loksutati veel. Tulemus Proovi nr 1 sisaldavas katseklaasis muutus segu loksutamisel häguseks, seega proov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Akroleiini moodustumise järgi saab eristada glütserooli sisaldavaid ja mittesisaldavaid lipiide. O t° H2C HO OH + 2H2O
Küllastumata ühendid ühendid, mis sisaldavad aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. Alkeenid küllastumata süsivesinikud(kaksikside), - een, füüsikalised omadused: moodustavad homoloogilise rea, 3 esimest gaasid järgmised vedelikud, hüdrofoobsed, sulamis- ja keemistemperatuur suureneb homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. Keemilised omadused: HÜDROGEENIMINE e. liitumine vesinikuga CH2 = CH2 + H2 -> CH3 CH3 alkeen alkaan HALOGEENIMINE CH2 = CH2 + Br2 -> CH2Br CH2Br alkeen dibromoetaan LIITUMINE VESINIKHALOGENIIDIDEGA CH2 = CH2 + HCl -> CH2Cl CH3
Küllastumata ühendid 1. Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. 2. Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. 3. Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen), liide -een Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks.
Alkaan Alkeen Alküün Benseen C-C C=C CC C6H6 Küllastunud Küllastumata Küllastumata Aromaatne CH4 C4H10 on gaasid, kuni C10 C2H4 C4H8 on toatemperatuuril C2H2 C4H6 on gaasid. Benseen on toatemp. on vedelikud, ülejäänud on tahked gaasid. kergestilenduv vedelik Nimetuse lõpp aan. Peaahel on Nimetuse lõpp een. Näidata ära Nimetuse lõpp üün, mitme Benseen ehk 1,3,5 pikim järjestikku loetav ahel
Värvitu, veest kergem. Iseloomuliku lõhnaga vedelik, ei lahustu vees. Toatemperatuuril aurustub, aurud on väga mürgised. Iselahustiks rasvadele ja valkudele. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kaksiksidet. Nt: -C=C- / CH2=CH2 Alküünid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kolmiksidet. Nt: -C=C- / CH=CH Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest? Aromaatsed süsivesinikud kujutatakse alati kinnise ehk tsüklilise süsinikuahelana. Ehk Graafiliselt. Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri. Ained mis sisaldavad benseeni tuuma. Nimeta eteeni, etüüni ja benseeni kasutusalad. Benseenist toodetakse nitrobenseeni ja aninovärve. Benseeni baasil valmistatakse sünteetilisi pesemisvahendeid. Benseeni lisamine bensiinile tõstab oktaanarvu. Eteeni kasutatakse etanooli, polüeteeni, kloroetaani tootmiseks.
Niisiis on metaanhape karboksüülhape ja samas ka aldehüüd. Etaanhape ehk äädikhape on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole mürgine. Veiniäädikas. Etaanhapet kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Toiduäädikas sisaldab 3-6% etaanhapet. Rasvhapped kitsamas tähenduses on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsinuku aatomi. Võivad olla küllastunud või küllastumata, tavaliselt on nende süsivesinikahel hargnemata. Rasvhapete (laiemas tähenduses) leelismetallide soolad lahustuvad vees hästi. Rasvhappeid toodetakse peamiselt taimeõlidest ja loomse rasva jääkidest, kokku mitu miljonit tonni aastas. Kosmeetikatööstuses, kangaste pehmendajana, plastide lisandina, korrosiooniinhibaatorina jne. Dihapped on looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH.
Kahte kuiva katseklaasi panin 1g NaHSO4 ja lisasin ~0,5g akroleiini proovi nr 1 ja 2. Kuumutasin põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Eralduvat lõhna nuusutasin ettevaatlikult. Tulemus Katseklaasis teise prooviga sool hakkas sulama esimesena ja värvus muutus tumesiniseks,see tõestas seda,et teine proov sisaldas lipiidi,mille koostisesse kuulub glütserool. 1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Teooria Küllastumata rasvhapete sisaldumise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks.
LAHUSTUVUS https://m.youtube.com/watch?v=gcxU2uXeh0c Aine lahustuvus näitab, mitu grammi aineid saab lahustada 100 grammis vees. Paljudes lahustes on lahustiks vesi. On aineid, mis lahustuvad vees väga vähe, neid võib lugeda vees peaaegu lahustumatuteks. Sellised ained on näiteks: paljud soolad, hüdroksiidid, oksiidid ja suurem osa orgaanilisi aineid. Paljud ained lahustuvad vees hästi, näiteks: HCl, NaOH, H3PO4, sahharoos jne. Küllastumata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, milles lahustatud aine sisaldus (antud tingimustel) on maksimaalne. Hästi lahustuvad ained- lahustuvus üle 1g/100g H²O. Vähe lahustavad ained- lahustuvus 0,1-1g/100g H²O Praktiliselt mitte lahustuvad- lahustuvus alla 0,1g/100g H²O Gaaside lahustuvust vees iseloomustatakse küllastunud lahuses 100 g vee kohta lahustunud gaasi ruumalana normaalrõhul.
ja on mitu korda tugevamad happed kui alkoholid. Nad reageerivad aktiivselt metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Karboksüülhapete tasakaaluasendi määrab nende osakeste stabiilsus, mida saab mõõta indikaatorpaberiga. (Ibid.: 20) Asendamata karboksüülhapete hulka kuuluvad metaanhape, etaanhape ja rasvhapped, eelkõige monohapped. Samuti on looduses laialt levinud dihapped, näiteks etaanhape ehk oblikhape. Tehnikas mängivad olulist rolli küllastumata happed, nendest oluilsemad küllastumata rasvhapped. Igapäeva elus on esindatud asendatud karboksüülhapped, mille alla kuulub piimhape, õunhape, viinhape ja sidrunhape. Neid leidub nii toidus kui ka jookides. Kõige tähtsamad on aminohaped, mis esinevad igas elusorganismis ja on asendamatud. (Ibid.: 24-25) 4 1.1. Etaanhape Etaanhape on üks vanimaid happeid, mida inimkond tunneb. Rahvakeeli tuntakse seda hapet kui äädikhapet
c) funktsiooniisomeeria - sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi 2) stereoisomeeria - aatomi järjestus on sama, erinev on ruumiline paiknemine a) geomeetriline isomeeria e cis-trans-isomeeria - kaksikside, erinevad elemendid b) optiline isomeeria - peegelpildid 12. Mis on funktsionaalne rühm? spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. 13.Mis on: süsivesinikud (küllastumata, küllastunud), alkaanid, alkeenid, alküünid, halogenoühendid? Ained, mis koosnevad süsinikest ja vesinikest. Üksiksidemega on alkaanid, kaksiksidemega alkeenid, kolmiksidemega alküünid. Küllastunud süsivesinikud sisaldavad ainult ühekordseid sidemeid, küllastumata sisaldavad ka teisi ühendeid. Halogeenühendid on orgaanilised ühendid, milles süsivesinikrühm (alküülrühm) on seotud halogeeni aatomiga. (VII A rühm) 14. Millised on nimetatud aineklasside üldvalemid? 15
annaabi.ee 
