Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkeenid, Alküünid (0)

1 Hindamata
Punktid
Milliseid süsivesinikke nim. küllastumata süsivesinikeks? Defineeri
Ühendeid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik ja kolmiksidet
Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi.
Eteen – värvitu gaasiline aine, mis vees paktiliselt ei lahustu. Iseloomuliku lõhna ja narkoosi tekitava toimega
Etüün – Värvitu gaas , nõrk eetri lõhn. Sissehingamisel tekitab narkoosi.
Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine?-
Hüdraatimine – alkeeni liitmine veega
Hüdrogeenimine – alkeeni liitmine vesinikuga
Nitreerimine - kui benseeni molekuli üks vesiniku aatom asendatakse nitrorühmaga.
Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi.
Värvitu, veest kergem. Iseloomuliku lõhnaga vedelik, ei lahustu vees. Toatemperatuuril aurustub, aurud on väga mürgised. Iselahustiks rasvadele ja valkudele.
Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide.
Alkeenid – ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kaksiksidet. Nt: -C=C- / CH2=CH2
Alküünid – ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kolmiksidet. Nt: -C=C- / CH=CH
Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest?
Aromaatsed süsivesinikud kujutatakse alati kinnise ehk tsüklilise süsinikuahelana. Ehk Graafiliselt.
Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri.
Ained mis sisaldavad benseeni tuuma.
Nimeta eteeni, etüüni ja benseeni kasutusalad.
Benseenist toodetakse nitrobenseeni ja aninovärve. Benseeni baasil valmistatakse sünteetilisi pesemisvahendeid. Benseeni lisamine bensiinile tõstab oktaanarvu.
Eteeni kasutatakse etanooli, polüeteeni, kloroetaani tootmiseks.
Etüüni kasutatakse vinüülkloriidi, eranaali ja õlikindlate kautšukite tootmiseks ning metallide keevitamisel.
Korda reaktsioonivõrrandid ja ülesanded.
Alkeenid-Alküünid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lauaall Õppematerjali autor
Kontrolltöö küsimused ja vastused II kursusele.

Sarnased õppematerjalid

Küllastumata süsivesinikud-Benseen
2
docx

Küllastumata süsivesinikud. Benseen.

Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine? Hüdraatimine - on liitumisreaktsioon veega (H2O) Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide või nitreerimisseguga toimides. Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti ­ lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid ­ süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid ­ süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest? Aromaatne ühend ­ orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri.

Keemia
Orgaaniline keemia
25
doc

Orgaaniline keemia

Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur kui sama molekulmassiga süsivesinikel, kuid madalam kui alkoholidel. Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt (ammoniaagi, roiskunud kala lõhn) ja on mürgised. Oksüdeeruvad kergesti, tumenedes seejuures. Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna. Küllastumata ühendid Küllastamata süsivesinikud: 1. ALKEENID CH2 = CH ­ CH3 2. ALKADIEENID CH2 = CH ­ CH = CH2 3. ALKÜÜNID CH C ­ CH3 NOMENKLATUUR Alkeeni tähistab liide ­een. Alkeeni nimetuse moodustamiseks leitakse vastava alkaani nimest süsiniku aatomite arvu tähistava sõnatüve ja liidame sellele lõpu ­een. NT: etaan ­ eteen; butaan - buteen Alkeenide isomeeria sõltub kaksiksideme asukohast. NT: pentaan - pentadieen

Analüütiline keemia
Orgaaniline keemia
24
doc

Orgaaniline keemia

Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur kui sama molekulmassiga süsivesinikel, kuid madalam kui alkoholidel. Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt (ammoniaagi, roiskunud kala lõhn) ja on mürgised. Oksüdeeruvad kergesti, tumenedes seejuures. Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna. Küllastumata ühendid Küllastamata süsivesinikud: 1. ALKEENID CH2 = CH ­ CH3 2. ALKADIEENID CH2 = CH ­ CH = CH2 3. ALKÜÜNID CH C ­ CH3 NOMENKLATUUR Alkeeni tähistab liide ­een. Alkeeni nimetuse moodustamiseks leitakse vastava alkaani nimest süsiniku aatomite arvu tähistava sõnatüve ja liidame sellele lõpu ­een. NT: etaan ­ eteen; butaan - buteen Alkeenide isomeeria sõltub kaksiksideme asukohast. NT: pentaan - pentadieen

Keemia
Küllastumata ühendid
4
docx

Küllastumata ühendid

Küllastumata ühendid 1. Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. 2. Küllastumata ühend ­ alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. 3. Alkeenid ­ süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CH­CH3 (propeen), liide -een Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli CH2=CH2_CH3CH2OH , kuid ka vastupidi ­ mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist

Keemia
Keemia konspekt
11
doc

Keemia konspekt

[redigeeri] Füüsikalised omadused · Ebameeldiva lõhnaga · Amiinid on kergestilenduvad · Inimestele mürgised · Lahustuvad vees Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Amiinid" KÜLLASTUMATA ÜHENDID Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside. Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp ­een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp ­üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH2=CH­CH2­CH3 1-buteen ehk but-1-een CH3­CH=CH­CH3 2-buteen ehk but-2-een CHC­CH2­CH3 1-butüün ehk but-1-üün CH3­CC­CH3 2-butüün ehk but-2-üün CH2=CH­CH=CH2 1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE KEEMILISED OMADUSED

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA 2-osa
23
pdf

ORGAANILINE KEEMIA 2. osa

ORGAANILINE KEEMIA II osa (Pildiallikas: http://crdp.ac-amiens.fr/edd/compression/bio/hevea.jpg ) 7.2 ALKEENID Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ­EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA JA NIMETUSTE ANDMINE Küllastumata süsivesinike homoloogilised read algavad süsiniku aatomite arvust kaks, sest mitmikside saab tekkida ainult kahe süsiniku aatomi vahel

Keemia
Keemia
18
doc

Keemia

Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O

rekursiooni- ja keerukusteooria
11 klassi Orgaanika konspekt
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

Alküüne hapeteks Näiteks eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdrogeenimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 à C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdrogeenita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdrogeenimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga KMnO4 Õrnroosa lahuse toimel oksüdeeruvad alkeenid dioolideks, kuna värvus seejuures kaob (valastumine) saab ka seda reaktsiooni kasutada küllastumata ühendite tõestamiseks. Võrrand on keeruline, tekib diool R-CH=CH2 à R -CH(OH)-CH2OH Tähtsamad esindajad Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 à H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun