Ta lähtub oma käsitluses Meadi isiksusearenguteooriast (peegel- mina mõistest). Aga kui Mead keskendus nö passiivsele enesetõlgendusele, siis Goffman arendas seda edasi, rõhutades inimeste aktiivset rolli ettekujutuse loomises, kuidas teised meid näevad. Inimene on mõtleja, planeerija. Ta loob pidevalt tegevusplaane, kombineerides tähendusi ja plaane , mida kultuur pakub mudelitena. Ise (self) ei ole mitte teiste heakskiitu ootav teadvus, vaid teiste muljet teadlikult kujundav. (Kõuts ja Seppel 2012) Goffman vaatab argielu sotsiaalseid suhteid kui teatrilava. Sestap nimetatakse tema teooriat ka ,,dramaturgiliseks". Ta käsitleb inimest kui näitlejat, kes töötab teatud sotsiaalsetes piirides, teatud sotsiaalsete ressurssidega. Selle lähenemise järgi on elu lava, millel toimuvad meie näitemängud. Erinevad situatsioonid eeldavad erineva ,,ise" esitamist. Me oleme oma erinevates rolliesitlustes erinevad inimesed- nt lapsevanemana, kolleegina. (Kõuts ja Seppel 2012)
Lõpuks jõudis Teofrastus metsa ja leidis ühe varjualuse, kus ta oli terve öö. Ta rändas edasi kuni üks poiss ta enda juurde võttis. Poisi isa ei lubanud kassi endale jätta. Nad andsid Teofrastusele piima, kuid talle ei meeldinud see, sest see oli külm. Ta jõi piima ära ja läks edasi. Teofrastus läks ühte sooja keldrisse, kuid sinna tuli koristaja, kes hakkas Teofrastust lumelabidaga peksma. Kass oli väga nõrk, vigastatud, väsinud ja näljane. Kui kõuts ärkas, oli ta kioskis. Inimesed ostsid ajalehti ja Teofrastus kuulis perenaise häält. Perenaine palus kioskimüüjalt näha kassi, kes oli kioskisse ära eksinud. See oligi Teofrastus. Perenaine ja peremees ravisid Teofrastuse kodus terveks ja viisid ta maale. Maal oli lisaks naabrikoer Timile ka uusi elanikke juurde tulnud. Teofrastus vihastas ja tahtis oma territooriumi kaitsta teiste eest. Ühel päeval kuulis kass õrna näugumist kase otsast. See oli punakas-pruuni värvi kass Punapea
TARTU ÜLIKOOL Meril Mägi, Marianne Sokk, Veronica Palm, Ivika Tihhonova, Carina Peet Eesti ajakirjad 2014 Referaat Juhendaja: Ragne Kõuts Tartu 2014 Sisukord Referaat............................................................................................................................... 1 1. AJAKIRJADE OLEMUS..................................................................3 2. AJAKIRJADE LIIGITUS.................................................................3 3. AJAKIRJALAADSED VÄLJAANDED.................................................4 3.1 Veebiajakirjad...................
// Lääne Elu. - (2009/Apr/25) - Lk. 6 MÄRKUS: Juubeli puhuks valmistatud koduvalla kaardiks olid seatud imekaunid ja maitsvad külatordid. Samas: Tordid ja tordimeistrid Ülesanne 2 Enamik Anneli Ammase artikleid on kirjeldatud väga lühidalt, mitte pikkem kui ühe lausega. Nad sisaldavad ainult sündmuse nimi, millest on räägitud artiklis ja mõnikord ka selle ürituse ajaloost. Mitmetel on märgitud ka inimesed, kelle arvamust kasutati artiklis. Ammas, Anneli. Kõuts laenas kaitseväelt ekskavaatori. // Eesti Päevaleht. - (2006 / Sep / 20), lk. 5 ANNOTATSIOON: Viitseadmiral Tarmo Kõuts põhjendab kaitseväe ekskavaatori laenamist. Arvamus kaitseminister Jürgen Ligilt MÄRKSÕNAD: Eesti / kaitseväe juhataja / kaitseministrid / tehnika / eeskirjad / suhted Minu arvatest, see annotatsioon väga selgelt kirjeldab, millest on jutu artiklis. On märgitud koht, sündmuse erilisus ja lühike kirjeldus, mis siin toimub. Seda piisab üldiseks teadmiseks.
selle lisa ,,Rahvuslaul" · rahvuslikkuse rõhutamine · 1849 langes revolutsiooni viimases lahingus Ernst Theodor · jurist, karikaturist, · romaan ,,Õpetlikke · Fantaasia ja õudus Hoffmann oli sakslane, Amadeus helilooja, joonistaja, ülestähendusi kõuts Murri · Tumedad teemad keda ma teadsin enne Hoffmann muusikakriitik sulest" · Kunstniku teemad heliloojana. Sooviksin · armus 10 aastat · ,,Väike Zaches" · kaheplaanilisus kunagi lugeda tema vanemasse naisesse, kel · ,,Kuradi eliksiirid" romaani ,,Õpetlikke
Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Boyband” Autor: Peter Quilter Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Pärnu Endla teater Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter Lavastaja: Taavi Tõnisson Teater: NUKU väike saal Pealkiri: “Evita” Autor: Andrew Lloyd Webber & Tim Rice Lavastaja: Georg Malvius Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Ooperifantoom” Autor: Andrew Lloyd Webber Lavastaja: Georg Malvius Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Kõuts pampuši muinasjutud” Autor: Daniil Harms Lavastaja: Saša Pepeljajev Teater: Vene Teater Pealkiri: “Detektiiv Lotte” Autorid: Janno Põldma, Heiki Ernits, Priit Pajusaar ja Leelo Tungal Lavastaja: Ain Mäeots Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Helisev muusika” Autorid: Richard Rodgers & Oscar Hammerstein Lavastaja: Ain Mäeots Teater: Teater Vanemuine
EKSS
1. Annab tähenduse või seletuse.
2. Näitab erialamärgistust.
NÄIDE
mangold ‹-i, -it 2› ‹s› aiand lehtpeet
käänamine, eriala e aiandus, tähendus
SYS
Näitab võimalikke sünonüüme ehk sama tähendusega
sõnu.
NB! Pead oskama valima, mis sobib kirjakeelsesse või
ametlikku teksti!
kass, hiirekuningas, hiirekütt, kiisu, miisu, tiisu, kiiss,
kiisu-miisu • halvustavalt: kassimait, kassirisu,
kassiroju, kassiroisk • suur kass: kassivolask,
kassivooster • isakass: kõuts
VSL
Annab võõrsõnadele tähenduse (sh käänamine, muuttüüp ja
muud grammatilised andmed)
Näide
karantiin
Kassi tänu Peategelase valikud vaadates läbi erinevate eetika teooriate Keset päist päeva päästab noor tütarlaps Haru elava liiklusega tänaval möödakihutava veoauto rataste alt suurepärase kassi. Tüdruku suureks üllatuseks tõuseb tänulik kõuts tagajalgadele ja tutvustab end inimkeeles kui Kasside Võluriigi printsi. Tema isa, kassiriigi kuningas, otsustab tänutäheks tüdrukust oma minia teha, ent Haru pole sugugi vaimustatud väljavaatest saada kasside printsessiks. Niisiis röövib kasside kuningas Haru ära ja kui tüdrukul poleks ustavaid sabalisi sõpru, paksu hulkuvat kassi Mutat ja iludust Parunit, siis peakski ta kõutsile mehele minema. Kasside kuningriigis ootavad Harut ja tema sabalisi saatjaid ootamatud kohtumised
Uuendatud formaadis saatesari OP Margit Kilumetsa juhtimisel kunstitutvustuse seisukohast oma ülesannet ei täida, mis omakorda kinnitab muidu professionaalsete ajakirjanike võhiklikkust kaasaegses kunstis orienteerumises ja kinnitab vajadust vastavaks käsitluseks, kuidas olukorda parandada. Kultuuriajakirjandust tervikuna on hiljuti uuritud ka riiklikul tasandil: 2014. a tellis EV Kultuuriministeerium Tartu ülikooli teadlastelt uuringu (Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Ragne Kõuts-Klemm, 2016), mis võtab vaatluse alla nii kultuuriajakirjanduse sisu kui ka kasutajaskonna, otsides vastuseid küsimusele, kuidas täidab Eesti kultuuriajakirjandus oma rolli kultuuri ja ühiskonna sidustajana. Ka selle uuringu tulemusest ilmneb kaasaegse kunsti sügav alakajastatus. Kuigi ennekõike on kaasaegse kunsti ja publiku suhted kinni hariduses ja kaasaegse kunsti õpetamises, siis ma praegu ei peatuks rohkem hariduse teemal, sest see väljub minu peamisest
kutsumissõnast Liivi keeles kuska,kuski Vene keeles , Läti keeles kuceemakoer, kuciskoer Itaalia murdeis guttsu Ei ole laenatud Soome, isuri, karjala keeles emis Soome sälko sälg Karjala sälky sälg(varss,põdravasikas) Vadja mullikaz mullikas(noor pull) Soome mullikka mullikas(noor pull) Ilma korraliku seletuseta Sõnn (soome keeles sonni(pull)) Tall (soome keeles tallo(aastane siga)) Ups kult (liivi keeles õ'pkz) On toodud kirjakeelde eelmisel sajandil Kõuts(isakass) tõi Mulgi murdest Oskar Loorits 1920. Küülik(kodujänes) tehistüvi, tõi Manivalde Lubi 1930. aastate algul. Eeskujuks vene (kodujänes) Tänan tähelepanu eest!
Duell toimus intriigide tõttu. "Jevgeni Onegin" 11. Kes on loonud Poola rahvuseepose? Poola rahuseepose on loonud Adam Mickiewicz. 12. Millisest rahvusest oli Andersen? Nimeta tema 3 teost. - Andersen oli taanlane. "Lumekuninganna", "Väike merineitsi", "Hoiukarp". 13. Kes ujus ühelt mandrilt teisele? Kust kuhu? Miks? George Gordon Byron ujust ühelt mandrilt teisele. Euraasiast Aafrikasse. Tahtis näidata, et legend vastab tõele. 14. Kes on loonud teose: "Õpetusi kõuts Nurri sulest vms"? Hoffmann 15. Nimeta Vendade Grimmide eesnimed. Jacob ja Wilhelm 16. Kelle auks loodi teos "Poeedi surm"? Aleksandr Puskini 17. Kelle auks loodi teosed: "Mees, kes naerab" ja "Hüljatud"? Heidikute- mis mõttes??? :D 18. Kes romantikutest sõdis Kaukaasias? Mihhail Lermotov 19. Kuidas ta suhtus kaukaaslastesse? Vastastesse e. kaukaaslastesse suhtus sümpaatiaga. Tegelikult oli nende poolt. 20. Mehe nime all kirjutav naine? George Sand 21
Kätlin Kuuspalu 105860TASB Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Artikkel käsitleb erinevate nägemuste vastasseisu mitmetes küsimustes. Esiteks tsiviilkontroll, teiseks riigikaitse põhimõtteid, ajateenistust või profiarmeed. Kummaline on tõdeda, et omavahel depateerivad kaitseküsimustes kõrgetel ametikohtadel, kuid mitte omaala prohvesionaal: tollane kaitseminister Jürgen Ligi ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts (Soome Vabariigi maakaitse kõrgkool-kursused). Nende ühine joon on see, et kummalgi pole sõjalist haridust ja kumbki neist pole sõjaväes aega teeninud. Sellest tulenevalt on ka arvamused tingitud tsiviil ja populistlikest vaatenurkadest, et saavutada paremaid tulemusi valimistel. Artiklis toodud diskusiooni on raske pidada sisuliseks ja asjatundlikuk ning kaitsepõhimõtete alaseks diskusiooniks. See on Eesti üsna levinud ka
alustati naturaalsete puuviljamarjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult enne nõukogudeaegset kuiva seadust, mil toodeti 800 tonni veini aastas. Kuiva seaduse ajajärk elati üle samas tehases õlut villides, et pärast kolhooside kokkuvarisemist jätkata veini tootmisega eraaktsiaseltsis Valtu Vein, mis moodustati 1993.a. Põhiliselt turundusprobleemide tõttu langes tehase toodang aastaks 1997 kriitilise piirini 110 tonni veini aastas. Toodeti kuut veini: Kõuts, Merevaik, Nova Stella, Punane, Rubiin ja Valtu. 1998. aasta sügisel sai Valtu veinitehase omanikuks AS Tallinna Karastusjoogid. Lahenesid turustusprobleemid ja algas tehase rekonstrueerimine. Otsingute ja uute retseptide katsetamise tulemusena on tunduvalt laienenud veinide sortiment. Senistele magusatele veinidele on lisandunud poolkuivad puuviljamarjaveinid. Aastaringselt jätkub ostjaid hõõgveinile. Naturaalsed puuviljamarjaveinid · Tegija Kirsi · Tegija Vaarika
maitsele. Bremeni linna moosekandid, hunt ja 7 kitsetalle, tuhkatriinu, lumivalgeke, vahva rätsep, jpm. Ernst Theodor Amadeus Hoffman (1776-1822) Hoff mann oli suurepärase fabuleerimisande ja rikka fantaasiaga jutumeister ning tegelikkuse parodeerija, kelle teoseid läbib kunstiloomingu ja kunstniku elusaatuse teema, seda alates tema esimestest kuni viimase, lõpetamata romaanini ,,Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest". Selles lustakas loos ühendab romantik hoffmann tegelikkuse eri aspekte - ajalisi, süzeelisi ja emotsionaalseid sidudes need omapäraseks kompositsiooniks, ta segab traagilist koomilisega, satiiri ja groteski lürismiga. Hoffmann lähtub oma loomingus kahe teineteisele vastandliku maailma olemasolust, kusjuures kunst asetab tal tegeliku maailma vastu mingi vaimse absoluudi. Kunstnik on Hoffmanni teosts
Pikaajalise kogemusega Matti Õunapuu on tegelenud osavalt turunissi tabanuna suusabokside kujundamise ja tootmisega ning andnud oma panuse ka auto- ja vannitööstusesse. Kaasaegset väljundit disainiturule otsib meie sügavatest põhjamaistest juurtest sirgunud tarbekunstitraditsioon. Ehtekunstnikud ja tekstiilidisainerid kombivad tarbekunsti ja disainivahelisi piire, näitena ehtekunstnikud Kadri Mälk, Anneli Tammik, Katrin Amos, Ülle Kõuts. Traditsioonilistele tekstiilitoodetele pakub uudsust uus põlvkond disainereid, kes katsetavad innovatiivseid lahendusi ja koostöös IT-spetsialistidega tegelevad n-ö tarkade materjalidega. Nii tekivad külma- ja soojatundlikud tekstiilid, rääkivad või helendavad vaibad jne. Kunstiliselt ja tehniliselt näitavad väga kõrget taset tekstiilidisainerid Mare Kelpman, Annike Laigo, Monika Järg, Krista Leesi, Elna Kaasik ja paljud teised. Eesti graafilisel disainil on tugevad juured
Pikaajalise kogemusega Matti Õunapuu on tegelenud osavalt turunissi tabanuna suusabokside kujundamise ja tootmisega ning on andnud oma panuse ka auto- ja vannitööstusesse. Kaasaegset väljundit disainiturule otsib meie sügavatest põhjamaistest juurtest sirgunud tarbekunstitraditsioon. Ehtekunstnikud ja tekstiilidisainerid kombivad tarbekunsti ja disainivahelisi piire, näitena ehtekunstnikud Kadri Mälk, Anneli Tammik, Katrin Amos, Ülle Kõuts. Traditsioonilistele tekstiilitoodetele pakub uudsust uus põlvkond disainereid, kes katsetavad innovatiivseid lahendusi ja koostöös IT-spetsialistidega tegelevad n-ö tarkade materjalidega. Nii tekivad külma- ja soojatundlikud tekstiilid, rääkivad või helendavad vaibad jne. Kunstiliselt ja tehniliselt näitavad väga kõrget taset tekstiilidisainerid - Mare Kelpman, Annike Laigo, Monika Järg, Krista Leesi, Elna Kaasik ja paljud teised. Disainerite autasustamine
massikommunikatsiooni väljal” (McQuaili 2003:375). Mõju on mõiste, mille kehtivust saab jälgida nii eelkommunikatiivses, kommunikatiivses kui ka järelkommunikatiivses faasis. Esimeses faasis toimub teate vastuvõtt, tähelepanu kontsentreerimine ja teate vahetu mõistmine. Teises faasis, pärast saate või multifilmi vaatamist toimuvad tegelikud käitumise või hoiakute muutused, kirjutab Tartu ülikooli teadur Ragne Kõuts – Klemm. Ta kirjutab ka, et kitsamas tähenduses mõistetakse mõjudena kõiki neid protsesse järelkommunikatiivses faasis, mis tulenevad massikommunikatsioonist ja kõiki käitumisviise kommunikatiivses faasis, mis tulenevad inimeste pöördumisest massimeediumi poole. Kõige suurem on mõju järelkommunikatiivses faasis, see tähendab, et inimestel on saanud enam teadmisi, võib muutuda arvamus. Aga Kõuts – Klemmi järgi võib muutuda ka
Tema loomingut läbiv teema on kunst ja kunstnik. Teda nimetatakse tondiHoffmanniks, sest ta kasutab tihti oma teostes haldjaid, vaime, tonte. Filister on enesega rahulolev piiratud silmaringiga väikekodanlane. Tema looming on mõjutanud: Poe, Baudelaire, Gogol, Dostojevski, Wilde. Novellikogud: ,,Fantaasiapalu Callot' maneeris", ,,Serapioni vennad" Romaanid: ,,Kuradi eliksiir", ,,Õpetlikke ülestähenduse kõuts Murri sulest", Kunstmuinastjutt: ,,Väike Zaches" · E. A. Poe on Ameerika poeet, tema luuleraamatud on ,,Tamerlan ja teisi luuletusi", ,,Al Aaraaf, Tamerlan ja lühemaid luuletusi", ,,Luuletusi". Ta töötas peamiselt ajalehtede toimetajana. Virginia Clemm oli Poe elus oluline, sest naine oli kirjanikule peamiseks inspiratsiooniks, elujõuks ja nii mõnigi teos on saanud ainest Virginiast. Töid iseloomustavad märksõnad on mitmekihiline ja kummaline
. ,,Pihtimused" Clemens Brentano: . ,,Üksildase uitaja . ,,Poisi võlusarv" mõtisklused" Archim von Arnim Vennad Grimmid . ,,Hunt ja 7 kitsetalle" E.T.A. Hoffmann: . ,,Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest" Lord Byron John Keats William Blake Walter Scott Chateubriand Germaine de Stael Victor Hugo
9. Igor Gräzin 10. Andres Herkel 11. Kaia Iva 12. Tõnu Juul 13. Helmer Jõgi 14. Raivo Järvi 15. Mart Jüssi 16. Helle Kalda 17. Lembit Kaljuvee 18. Kalev Kallo 19. Ene Kaups 20. Urmas Klaas 21. Valeri Korb 22. Kalev Kotkas 23. Peeter Kreitzberg 24. Jaan Kundla 25. Tiit Kuusmik 26. Tõnis Kõiv 27. Tarmo Kõuts 28. Kalvi Kõva 29. Kalle Laanet 30. Mart Laar 31. Lauri Laasi 32. Valdur Lahtvee 33. Heimar Lenk 34. Margus Lepik 35. Jürgen Ligi 36. Väino Linde 37. Aleksei Lotman 38. Inara Luigas 39. Lauri Luik 40. Ott Lumi 41. Maret Maripuu 42. Jaanus Marrandi 43. Silver Meikar 44. Maret Merisaar 45. Marko Mihkelson 46. Sven Mikser 47. Tatjana Muravjova 48
9 - Riigikaitsekomisjon Riigikaitsekomisjon menetleb juhtivkomisjonina riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivaid eelnõusid, teostab tsiviilkontrolli riiklike jõustruktuuride üle ning osaleb riigi julgeoleku ja kaitsepoliitika kujundamisel. Komisjoni esimees: Mati Raidma Komisjoni aseesimees: Toivo Tootsen Komisjoni liikmed: Tõnu Juul Jaan Kundla Tarmo Kõuts Kalvi Kõva Lauri Laasi Nelli Privalova Jaak Salumets Trivimi Velliste Komisjoni ametnikud: Aivar Engel Helena Koff Irene Talu 10 - Sotsiaalkomisjon Sotsiaalkomisjon on üks Riigikogu alatistest komisjonidest, mis moodustati 1992. Aastal. Alguses oli komisjoni nimeks sotsiaal-, töö- ja tervishoiukomisjon. Alates 1992. Aasta 1.
1. Jaak Aab 2. Rein Aidma 3. Robert Antropov 4. Peep Aru 5. Hannes Astok 6. Ivi Eenmaa 7. Enn Eesmaa 8. Eldar Efendijev 9. Ene Ergma 10. Igor Gräzin 11. Andres Herkel 12. Kaia Iva 13. Tõnu Juul 14. Helmer Jõgi 15. Raivo Järvi 16. Mart Jüssi 17. Helle Kalda 18. Lembit Kaljuvee 19. Kalev Kallo 20. Ene Kaups 21. Mari-Ann Kelam 22. Urmas Klaas 23. Valeri Korb 24. Kalev Kotkas 25. Peeter Kreitzberg 26. Elle Kull 27. Jaan Kundla 28. Tiit Kuusmik 29. Tõnis Kõiv 30. Tarmo Kõuts 31. Kalvi Kõva 32. Kalle Laanet 33. Mart Laar 34. Lauri Laasi 35. Valdur Lahtvee 36. Heimar Lenk 37. Margus Lepik 38. Väino Linde 39. Aleksei Lotman 40. Inara Luigas 41. Lauri Luik 42. Ott Lumi 43. Maret Maripuu 44. Jaanus Marrandi 45. Silver Meikar 46. Maret Merisaar 47. Marko Mihkelson 48. Sven Mikser 49. Tatjana Muravjova 50. Aadu Must 51. Leino Mägi 52. Tarmo Mänd 53. Eiki Nestor 54. Erki Nool 55. Mart Nutt 56. Kalle Palling 57. Georg Pelisaar 58. Keit Pentus 59. Heljo Pikhof 60
kurseeriv - kindlal liinil sõitev miljard - 1000 miljonit ehk 1 000 000 000 kuväär - kirjaümbrik modernne - moodne, ajakohane kvaliteet - omaduste kogum monoloog - ühe inimese kõne kviitung - tähik, allkirjaga kirjalik tõend raha montöör - monteerija (elukutse), üksikosadest vm andmise ja saamise kohta kokkupanija, paigaldaja kõuts - isane kass moonakas - mõisa põllutööline käimad- jalanõud morsk - pikkade ülakihvadega veeloom, käkruma - kortsu minema merihobu kämmal - käelaba muistne - vanaaegne, vana, iidne kärbis - tugipuudest ja lattidest toestik vilja mustama - laimama või heina kuivatamiseks mustand - esialgne viimistlemata tekst, joonis
Siin peaks sotsiaaltöötaja lähenema Jaagu perspektiivist lähtuvalt uuesti ja lihtsamas keeles väljendama oma pakkumist. Elisabethi juhtumis toimub tegelikult sama probleem, et ta ei mõista Hollandi seadustest tulenevaid tingimusi ja Hollandi lastekaitse ei süvene Elisabethi elustandardite olulisusesse. „ /…/ kui me kõneleme erinevaid keeli ja kumbki ei mõista teise keelt, ei ole võimalik, et me saavutame kommunikatiivses tegevuses oma eesmärgi“ (Kõuts- Klemm & Korts, 2010). Et saada kontakti ja jõuda ühisele eesmärgile lähemale s.t „kommunikatsiooni tulemus sõltub mõlemast osalejast, nii saatja kui ka vastuvõtja vastastikusest, üksteist arvesse võtvast suhtlusest“ (Kõuts-Klemm & Korts, 2010). Sotsiaalprobleem Narkootiliste ainete tarvitamine noorte seas Üheks väga tõsiseks probleemiks meie ühiskonnas on narkootikumide kättesaadavus noorte seas
Genoomselektsioon geenipõhine valik. *Piimalehmade arv eestis 80 000. Piimatoodang lehma kohta aastas 9000. Eesti maatõugu lehm- nudi, 2 udarasarve. *Hobuste arv eestis 10 000. Hobustega tegeevaid organisatsioone 9. *Karva värvuse faktid: kolmevärvilised kassid on reeglina emased (x kromosoomi mosaiiksus). Valged kassid siniste silmadega on kurdid. Suur kollane kass on reeglina isane. Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimisobjektideks on koduloomad, ulukid ning nende haigusi tekitavad mikroorganismid, loomade haigusresistentsus ja immuunsuse geneetika, veterinaarne selektsioon, mikroobigeneetika, farmageneetika.
EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas Kasutatav õppekirjandus Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. Kasutatav lisamaterjal Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest;
See referaat võiks olla kaleidoskoop, mis annab teatava pildi ühest olulisest isikust Eesti riigis ning näidata, et meedia eksib tihti inimestes kirjutamisel. Kasutatud kirjandus Jaan Kross, Eerik-Niiles Kross, Kaur Kender „Kross üksikud head mehed“ Internet: www.wikipedia.org www.kross.ee Lisad Pildid Noored vastalised 1982. aastal Tallinnas. Kross keskel, Villu Tamme vasakul. (Allikas:Internet) EKV juhataja T. Kõuts andmas üle Eriteenete risti ’06.a (Allikas:Internet) Artiklid Eerik-Niiles Kross sai Iraagi ülesehitamise eest brittidelt medali Eile andis Briti suursaadik Nigel Haywood Tema Majesteedi Kuninganna nimel Eerik-Niiles Krossile üle autasu (Iraq Reconstruction Service Medal) väljapaistvate saavutuste eest Iraagi demokraatia ülesehitamisel. Medali üleandmisel ütles suursaadik Haywood et Suurbritannia ja Eesti koostöö
kuidas see kajastub tema teostes? Skanneri ja projektsiooniaparaadi abil näidata fotosid kirikust 3.rühm - E.T.A Hoffmann Lugeda õpikust lk. 84 88 ja vastata küsimustele. a) Mitmetasandiline on Hoffmanni looming? Nimeta neid. b) Iseloomusta teost "Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest" c) Milline oli Hoffmani mõju Euroopa kirjandusele? KODUS: Lugeda MKL-st lk. 346-352 läbi "Rüütel Gluck" 7.TUND TEEMA: Merimee "Carmen" TUNNI EESMÄRK: Leida romantismile omaseid jooni Merimee teosest "Carmen" IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid aktiivõppeks, õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID:
e.m.a kuni XIII sajni m.a.j) põld, raha, raud, rikas slaavi laenud muinasvene keelest vm vanast slaavi 5475 aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, keelekujust (kuni XIII sajni) turg, vaba, värav läti laenud läti keelest (VIII sajst alates) 3142 kanep, kauss, kõuts, magun, mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk alamsaksa laenud keskalamsaksa keelest (XIII saj algusest 771850 alp, amet, arst, karske, kelm, kokk, kool, köök, liht, alates) paar, prii, vahti
keeltes • põllundus, kalandus, jahindus: sahk, sirp, ike, hurt, und • olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas, koonal, lootsik, saan, turg, vigel ‘suur hark’ • religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (< ?’dokument; tähed’), rist, sundima ‘kohut mõistma’, vaba • muu: tuhkur, varblane, tust, nädal, mässama, rajama Läti laenud (8. sajandist alates; 31–42 tüve) • taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras ‘saarmas’ • olme: harima, kuut, kukkel, kauss, palakas Alamsaksa laenud (13.–17. saj; 771–850 tüve) (1) • suurim laenurühm; pikaaegsed kontaktid, väga suur mõju; ühiskondlikud suhted (mõisnikud, vaimulikud, kaupmehed jne); ühiskonna muutused, uued mõisted • somaatiline: aader, koot, neer • loodus: torm, hunt, heeringas, pull, rott; eesel, elevant, kaamel, lõvi • aiandus: kõrvits, köömen, loorber, till, münt,
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond Ühiskonnateadusinstituut ETV+, eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast Analüüs Autor: Kaspar Erik Lind Juhendajad: Ragne Kõuts-Klemm, Egert Puhm Aine: Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse 2015 Venekeelne riiklik televisioonikanal ETV+ alustas oma tööd 27. septembril 2015. Kanal loodi Eestis paikneva venekeelse rahva jaoks, pakkudes neile emakeelset televisiooniprogrammi riikliku televisioonikanali näol. Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri
Rätsep 2002: 71) Järgmiseks rühmaks on peetud slaavi laenud, mis on tulnud keelde muistsest lääneslaavi keelest. Neid esineb kirjakeeles 54-75 ehk umbes 1% kogu tüvevarast. Nende seas on aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, turg, vaba, värav jt. Slaavlased osutavad ristiusu mõjule. Nendele järgnevad läti laenud, mis on jõudnud keelde alates VII sajandist. Kirjakeeles on neid 31-42 või 0,56- 0,76% tüvede koguarvust. Siia kuuluvad: kanep, kauss, kõuts, magun, mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk jt. (Rätsep 2002: 73) Slaavi laenudele järgnevad alamsaksa laenud, mis põlvnevad keskalamsaksa keelest, mida kõneldi XIII sajandi algul kui linna on jõudnud vaimulikud, ametnikud, kaupmehed ja käsitöölised. Tol ajal see keel oli ametlik keel nii Liivimaal kui ka Eestis. Alamsaksa tüvesid esineb rohkesti kirjakeeles 771-850, 13,92-15,35% kogu tüvevarast.
alustati naturaalsete puuvilja-marjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult enne nõukogudeaegset kuiva seadust, mil toodeti 800 tonni veini aastas. Kuiva seaduse ajajärk elati üle samas tehases õlut villides, et pärast kolhooside kokkuvarisemist jätkata veini tootmisega eraaktsiaseltsis Valtu Vein, mis moodustati 1993.a. Põhiliselt turundusprobleemide tõttu langes tehase toodang aastaks 1997 kriitilise piirini - 110 tonni veini aastas. Toodeti kuut veini: Kõuts, Merevaik, Nova Stella, Punane, Rubiin ja Valtu. 1998. aasta sügisel sai Valtu veinitehase omanikuks AS Tallinna Karastusjoogid. Lahenesid turustusprobleemid ja algas tehase rekonstrueerimine. Otsingute ja uute retseptide katsetamise tulemusena on tunduvalt laienenud veinide sortiment. Senistele magusatele veinidele on lisandunud poolkuivad puuvilja- marjaveinid. Aastaringselt jätkub ostjaid hõõgveinile 1999. aastal alustati tehases lisaks puuvilja-marjaveinidele ka viina tootmisega
muu: tuhkur, varblane, nädal, mässama, rajama Vanarootsi ja rootsi laenud (9. – 17. sajand; 75–173 sõna) meri ja kalapüük: lauter, iil, lant, näkk toidud, toiduained ja -nõud : kann, kirn, korp, pagar, pipar, rumm inimeste iseloomustus: plika, peiar, moor, vaar materiaalse kultuuri uued nähtused ja esemed: käru, kroonu, plasku, ruut, säng, ärtu, äss Läti laenud (8. sajandist alates; 31–43 tüve) taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras olme: harima, kuut, kukkel, kauss, palakas Alamsaksa laenud (13.–17. saj; 476–659 tüve) suurim laenurühm; pikaaegsed kontaktid, väga suur mõju; ühiskondlikud suhted (mõisnikud, vaimulikud, kaupmehed jne); ühiskonna muutused, uued mõisted somaatiline: aader, koot, neer loodus: torm, hunt, heeringas, pull, rott; eesel, elevant, kaamel, lõvi aiandus: kõrvits, köömen, loorber, till, münt, roos, palm, viik ‘viigipuu’
varjunime Bezimenski - Nimetu all paroodia Bulgakovi teosele "Turbiinide päevad". Tema eesnimi, Ivan, viitab selgelt vene folkloorist tuntud loll-Ivani tegelaskujule, kes hoolimata oma lihtsameelsusest saavutab edu ning publiku poolehoiu. Tema osa romaanis pole just kuigi suur, samas on Bezdomnõi just selleks jõuks, mis paneb Meistri jälle elama, saades tema õpliaseks ning näidates üles tõsist huvi tema romaani vastu. Peemot, suur must kõuts ja saatanliku kaaskonna kõige värvikaim tegelane. Temagi nimi on kristliku taustaga. Nii vene keelest, kui ka inglise keelest on sõna Behemoth / Begemot tõlgitud kui jõehobu, mis peaks viitama kassi ebanormaalsele suurusele. Bulgakovi teise naise Ljubovi jutu järgi oli tegelase prototüübiks nende endi suur hall kass. Demonoloogia traditsiooni järgi olevat Peemot (Behemoth) just eelkõige kõhu ihade deemon, mis seletab kassi kiindumust heasse toitu. Peemoti muundumine 32
lõpmatus. See, mille poole poeesia püüdleb, on muusika juba ammu leidnud. Muusika viib kuulaja määramatu tunnete maailma. Poeesia puhul on takistuseks sõna. Sellepärast peab poeesia lähenema muusikale. Hoffmann vaatleb oma teooria valguses mitmeid kuulsaid muusikuid. Hoffmanni loomingus on kaks külge: 1. helge, romantiline maailm; 2. öine maailm. Ta on kirjutanud jutukogumiku „Ööjutud“ ning on kirjutanud ka gootiromaane. Kõige tuntum teos on „Õpetlikku ülestähendusi kõuts Murri sulest“, mis on kirjutatud teise kirjatüki tagakülgedele. Seda peetakse romantilise iroonia üheks näiteks. Saksa ühiskonna, loomade kuningriigi kujutamine. Kass on filosoof ning poeet on moralist. 10. loeng jäi vahele 11. loeng 16.11.15 – jätkame inglise romantismiga 1812. aastat nimetatakse romantismi võidukäiguks (Childe Harold). Šotlastel polnud klassitsismi, selline tundeline joon oli neil koguaeg läbiv. 1800
mõistmine. Romantiline fragment on mõttesähvatus. Kord hüppab mõtte ühte kohta, kord teise kohta. Fragmentsus on väga silmatorkav nende puhul. Armastavad abstraktsioone ilma seletamata, kõik on enesestmõistetav. Schlegel seab kunsti tegelikkusest kõrgemale. Kõrgemalt võib tõsta iroonia. Kunstnik peab tegema pidevalt nalja, see nali peab olema transdentetaalne(?). Romantiline iroonia on pigem ambivalentne, ükski pool ei jää peale. (,,Õpetlike ülestähendusi kõuts Murri sulest". Kahe-vahel olek. Üks romantiline teos: Puskini ,,Jevgeni Onegin" ) Schlegel: poeesia olemus seisneb selles, et ta uueneb kogu aeg, on pidevas protsessis ja ei saavuta täiust. Poeesia filosoofia: kinnitatakse ilu omaette olekut. Ilu peaks olema eraldatud tegelikkusest ja kõlbelisusest. Uue ajastu algul: esteetilist nähakse väljaspool kõike muud. Romantikute meelest elu ja kunst on vastandunud. Esteetika asub väljaspool. Sclegel: romaan on tulevikuvorm. Sclegelist sai 1802
Samuti on võimalik seda seostada luuletajaga, kes varjunime Bezimenski (Nimetu) all lõi paroodia Bulgakovi teosele "Turbiinide päevad". Tema eesnimi, Ivan, viitab selgelt vene folkloorist tuntud loll-Ivani tegelaskujule, kes hoolimata oma lihtsameelsusest saavutab edu ning publiku poolehoiu. Samas ka on Bezdomnõi just selleks jõuks, mis paneb Meistri jälle elama, saades tema õpliaseks ning näidates üles tõsist huvi tema romaani vastu. Peemot, suur must kõuts ja saatanliku kaaskonna kõige värvikaim tegelane. Temagi nimi on kristliku taustaga. Nii vene keelest, kui ka inglise keelest on sõna behemoth / begemot tõlgitud kui jõehobu, mis peaks viitama kassi ebanormaalsele suurusele. Bulgakovi teise naise Ljubovi jutu järgi oli tegelase prototüübiks nende endi suur hall kass. Demonoloogia traditsiooni järgi olevat Peemot (Behemoth) just eelkõige kõhuihade deemon, mis seletab kassi kiindumust heasse toitu. Peemoti muundumine 32
sajandist. Laenud näitavad kahe naaberrahva pikaajalist vastastikust n-ö perekondliku iseloomuga suhtlemist: laenatud on toidu- ja jooginimetusi, 15 rõivanimetusi ning muid koduse majapidamisega seotud sõnu. Eestlaste ja lätlaste ajalugu ning aineline kultuur on väga sarnased, seepärast erilisi mõjuvaldkondi ei ole ja laiemalt levinud laene on vähe. Suurem osa läti laene on jäänud lõunaeesti ja saarte murdesse, kirjakeelde on jõudnud nt kanep, kauss, kuut, kõuts, lääts, magun, mulk ‘Mulgimaa elanik’, palakas, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk. * mustlaskeele laenud eesti keeles – mustlaskeelest on laenatud sõna manguma. Mustlastega on eesti rahval olnud kokkupuuteid juba mitme sajandi jooksul. Mustlaste elukutseks on ennustamine, hobustega parseldamine, kasrjaskäimine ja kerjamine – musteldamine. Viimane elukutse on peaaegu viimase ajani olnud esikohal ja just sellelt alalt ongi tunginud
Raivo Teemets VII 411 620 3710 Raul Aarpuu VII 409 620 3697 Reeli Kuhi-Thalfeldt VII 507 620 3767 Taavi Möller VII 408 620 3708 Tanel Jalakas VII 413 620 3703 Tarmo Rosman VII 310 620 3800 Tiiu Sakkos VII 308 620 3802 Tõnu Lehtla VII 403 620 3704 Toomas Vaimann VII 304 620 3800 Toomas Vinnal VII 309 620 3802 Tuuli-Piret Kõuts VII 410 620 3707 Udo Niinsalu VII 311 620 3802 Ülle Valtna VII 231 620 3695 Ülo Sõstra VII 208 620 3856 Ülo Treufeldt VII 507 620 3767 Uudo Kornel VII 310 620 3800 Valery Vodovozov VII 406 620 3694 Veiko Karu VII 206 620 3854 Viktor Bolgov VII 310 620 3800 Vivika Väizene VII 201 620 3859 Zoja Raud VII 402 620 3700
Oksana Perova 13.11.2009 2004 2292 Krastinsh Aivars Läti 04:53:07 M45 925 929 Kraus Taivo Tartu 03:52:38 M45 439 308 Kuldmäe Toivo Pärnu 03:27:39 M45 2311 2173 Kullam Indrek Ida-Viru 05:33:49 M45 1247 747 Kõue Aarne Lääne-Viru 04:07:38 M45 2124 1762 Kõuts Tarmo Tallinn 05:03:13 M45 2261 1668 Kärner Lauri Tartu 05:22:47 M45 1242 1725 Lacis Andrejs Läti 04:07:28 M45 691 1115 Lainelo Vaido Tallinn 03:40:40 M45 860 2196 Lebedev Evgeni Venemaa 03:49:19 M45 634 842 Lehemaa Agu Läänemaa 03:37:40 M45 308 153 Lehtmaa Aivar Tartu 03:19:09 M45 564 407 Lejins Andis Läti 03:34:14 M45
· Süsteemiteooria loomisel jätka Talcott Parsonsi tööd, kuid seda oluliselt muutes ja arendades 37 · Kui funktsionalistid küsivad kuidas on ühiskond üles ehitatud süsteemina nii, et oleks tagatud selle püsimine ja stabiilsus, siis Luhmann esitas küsimuse: "Miks üldse on süsteemid olemas, millist funktsiooni nad täidavad?" · Süsteemiteooria algab postulaadiga et SÜSTEEMID ON REAALSELT OLEMAS Pikemalt loe nt Ragne Kõuts-Klemmi artiklit "Inimeseta teooria: Sissejuhatus Niklas Luhmanni autopoieetilisse sotsiaalsetesse süsteemidesse", Akadeemia nr 11, 2007. 5. KULTUUR JA VÄÄRTUSED Kultuur Vajadus kultuuri järgi on tekkinud inimevolutsiooni käigus Kultuuri mõiste puudub üks ja konkreetne mõiste, võimalik mitmel moel defineerida. Sõna kultuur (ld colere) - maaharimine, põllumajandus aga 18.-19. saj hakkas tähendama ka inimese harimist 1919
Reeli Kuhi-Thalfeldt VII 507 620 3767 Taavi Möller VII 408 620 3708 Tanel Jalakas VII 413 620 3703 Tarmo Rosman VII 310 620 3800 Tiiu Sakkos VII 308 620 3802 Tõnu Lehtla VII 403 620 3704 Toomas Vaimann VII 304 620 3800 Toomas Vinnal VII 309 620 3802 Tuuli-Piret Kõuts VII 410 620 3707 Udo Niinsalu VII 311 620 3802 Ülle Valtna VII 231 620 3695 Ülo Sõstra VII 208 620 3856 Ülo Treufeldt VII 507 620 3767 Uudo Kornel VII 310 620 3800 Valery Vodovozov VII 406 620 3694 Veiko Karu VII 206 620 3854 Viktor Bolgov VII 310 620 3800
annaabi.ee 
