Mina olen mõistatus. Vanasõna: Mõista, mõista, kes see on: Väärikas ja kaunis ja jagab õpetussõnu? Kõnekäänd: Ema. Vanasõna: Vale vastus, see on vanasõna. Mina olen vanasõna, kes sina oled? Kõnekäänd: Kuidas sa ei tea, mina olen kõnekäänd, piltlik ja naljakas olukorra, eseme või nähtuse iseloomustus. Mõistatus: Teeme nüüd ühe mängu, kes soovib kaasa lüüa? (Soovijad tulevad mängu) Vanasõna: Ma panen siia põrandale paberilehtedele trükitud mõistatused, kõnekäänud ja vanasõnad. Kõnekäänd: Teie võtate ühe lehe ja arvate ära, kas on tegemist mõistatuse, vanasõna või kõnekäänuga. Nii tulete vastavalt valitud tekstile meie juurde. Mõistatus: Loeme kõigile oma teksti ette ja püüame natuke pikemalt seletada, mida selles tekstiga on tahetud öelda. Vanasõna: Vanasõnaga on lihtne, see on õpetus, mida kõik austavad. Kõnekäänd: Kõnekäänuga on ka lihtne, see on piltlik olukorra kirjeldus.
Tallinna Pedagoogiline Seminar KÕNEKÄÄNUD EESTI KEELES Referaat Juhendaja: Malle Tänav Koostaja: Eliis Väljaäär LÕ11 Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................2 Vahvad kõnekäänud eesti keeles.......................................................................................................3 Kõnekäänud Eno Raua ,,Peep ja sõnadest.......................................................................................3 Väljendeid Eesti kirjandusloolisestlugemikust(1.osa).................................................................4-5 Uurimus.......................................................................................................................
Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest. Sama sõna tähistab ka fraseologismide kogumit ja me võime seda tarvitada mitmes mahus, nt eesti keele fraseoloogia, eesti somaatiline fraseoloogia. Fraseoloogia põhimõisteid on fraseologism ehk fraseoloogiline üksus, s.o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning hrl ka metafoorsus. Fraseologismidena esinevad idioomid, võrdlused, kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad? 2. Mida tähendab idioom? Mõiste ja näited Idioom on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast. Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas
Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse. kõrgkeelne sõnavara ------------ normaalne kirjakeel ------------ madalkeelne sõnavara pidulik, ülev neutraalne sõimusõnad, vulgarismid ÕSis sõnadel stiili/valdkonna märgend Teksti keelekasutust analüüsides kasuta sõnavara: homonüümid, sünonüümid, antonüümid, võõrsõnad, arhaismid, uudissõnad, tsitaatsõnad ja väljendid, murdesõnad, vanasõnad, kõnekäänud, lastekeelne sõnavara, hinnangusõnad (humoristlik, satiiriline, kriitiline, paroodia) jne
Kirjanduse jaotus Proosa ehk eepika Luule ehk Näitekirjandus ehk Lüroeepika lüürika draamatika Mõistatused, kõnekäänud, Tavaline luuletus: Komöödia E.Vilde Eepos F.R. vanasõnad, aforismid, J. Liiv ,,Rändaja" ,,Pisuhänd" Kreutzwald popfolkloor, anekdoodid ,,Kalevipoeg" Valm J. Tamm ,,Siga tamme Haiku L.Tungal, Tragöödia W. Värssromaan A. all J.Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni
Zanri looja: 1519,,Usalduslikud Petrarca ,,Kirjad" ning ,,Laulude ,,Õukondlane" tõepäraseid või Giovanni Boccacio kõnelused" Erasmuse ,,Kõnekäänud", raamat" 1374 tinglikult tõepäraseid Michel de Montaigne Essais". sündmusi, olukordi ja tegelasi. Luulevormis RÜÜTLIROMAAN - olukorrad, Luuletajaid poeeemid
Realism ja romantism; rahvaluule REALISM kirjandusvool, mis taotleb elu tõetruud kujutamist. Tekkis 1830. aastatel Lääne- Euroopas Prantsusmaal (Stendhal). Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Stendhal, Balzac, Dickens, Tolstoi, Dostojevski b) Eesti kirjanduses Tammsaare, Vilde ROMANTISM kirjandusvool, mis vastandus klassitsismi reeglitele ja rangele mõistuspärasusele. Taotles isiku- ja loominguvabadust, väärtustas rahvaluulet, loodust, tundeid. Romantilised tegelased eraklikud, salapärased, julged, õilsad, rüütellikud mehed, ilusad, saladuslikud ja õrnad naised. Oluline koht looduskirjeldustel. ROMANTISMIS LEVINUD SÜMBOLID: Ärevus tormine ilm, tuulisus; segadus äike, tugev torm; kavalus rebane; kindlus lõvi ja kotkas; õnnelik armastus päikseline loodus; usaldus koer. Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Byron, Shelley, Keats, Puskin, Hugo b) Eesti kirjanduses P...
Rahvakunst on see osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti alla kuuluvad majad, rõivad, ehted, lelud, tööriistad, mööbel jm. Sõnaloominguna mõistetakse rahvalaule, rahvajutte, mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände. Folkloor Rahvajutud Lühivormid koosnevad : Rahvalaulud koosnevad : Muinasjutud koosnevad : Kõnekäänud Muistendid 1) regivärsiline rahvalaul Mõistatused Pajatused 2) riimiline rahvalaul Vanasõnad Naljandid Rahvalaulud Eesti rahvalaulu areng jaguneb 2 järku: a) a) vanem ehk regivärsiline rahvalaul, kujunes välja ürgkogukondliku korra ajal ja püsis muutusteta 18 sajandi lõpuni.
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F
7.klass Koostanud: Anu Laidinen RAHVALUULE VÄIKELIIGID 2010 Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on vanasõnad mõistatused kõnekäänud Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on Click to edit Master text styles Second level lühikesed Third level väljendusrikkad Fourth level
puhtusest väga lugu, visa, tahtmise kindlusega, õpihimuline, jonn, kius, kangekaelne, kade teise õnne peale, mehed on kodumaa eest valmis paljuks. Esimene kirjanduslik teema millest rääkida võib on folkkloor- rahvaluule. Rahvaluule on meie esivanemate suuline, traditsiooniline , põlvest - põlve edasi antud looming. Rahvaluule on anonüümne. Rahvaluule alaliigid : *lõhiliigid : 1. vanasõnad 2. mõistatud 3.kõnekäänud *rahvajutud 1.muinasjutud 2.pajatused 3. muistendid 4. naljandid *rahvalaulud 1.vanem e.regivärsilised rahvalaulud 2.uuem e. riimvärsiline rahvalaul
3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865. aastal asutas Jannsen laulu-ja mänguseltsi „Vanemuine“ 3. 1871. aastal asutas Jannsen oma ajalehe Sakala Esindajad: L.Koidula, J.Hurt, J.Pärn L.Koidula luule – Mu isamaa on minu arm; Näidend – Säärane mulk; Fr.R. Kreutzwaldi teosed –
RAHVALUULE FOLKLOOR JA POPLOOR Sissejuhatus Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Põhitunnused: Rahvaluule on rahva vaimne looming. Rahvaluule on traditsiooniline looming. Rahvaluule on kunstilooming. NB! Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänud. Rahvaluule on: anonüümne (autor pole teada), kollektiivne (iga esitaja lisa omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks, uuemat poplooriks. Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja
E karjaste dialoog. humanistik õpetlane, teoloogia puudutab erinevaid romaanidest ,,Euphes Viljelesid Dante, doktor, Karl V nõuandja, teemasid, kasutab ehk Teravmeelsuse Boccaccio, Petrarca, kritiseerib sõda. Teosed palju tsitaate, anatoomia" ja Sannazaro ,,Arkaadia" ,,Narruse kiitus" , mõtiskleb elumõtte ja ,,Euphes ja tema 12 ekloogi ,,Kõnekäänud" ja õnne üle Inglismaa" ,,Usalduslikud kõnelused" Essee - kunstipärane teadusliku, ühiskondliku või kirjanduskriitilise sisuga kirjutis Faabula- teose ,,Fiammetta"- Fortinbras-Norra F sündmustik ajalises ja Boccaccio, prints, kes tahab isa
lõputust muutuvusest ja uuenemisest. Sellest seisukohast osutuvad naeruväärseiks dogmas ja ebajumalad, mis inimesed kummardavad. Erasmuse dialektilist mõtteviisi, erisuguste ja tihti vastandlike vaatepunktide kõrvutamist ning nende põhjal tõe selgitamist peegeldavad samuti tema vaimuteravad dialoogid kogus ,,Usalduslikud kõnelused" Laia tähelepanu avalikkuses tekitas Erasmuse antiigi mõtteteradest inspireeritud moraalfilosoofiline essekogu "Kõnekäänud" Kõigis teisteski Erasmuse teostes kordub inimese kui vaba isksuse kaitse ning vaimse piiritatuse kriitika. Samas rõhutab Erasmus kõikjal eetilisi iseid: kristlut peab ta ülimaks filosoofiaks just seepärast, et see ühendab tarkuse ja headuse ideaali. Tähtsal kohal Erasmuse teostes on militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. Ta näitab veenvalt, et ei sõjakas tapakirg ega jõhker isevalitsus ei ole kooskõlas kristuse ideaalidega.
Rahvaluule lühivormid Rahvaluule lühivormid on mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud. Vanasõna lühike, ilmekas, õpetliku sisuga ütlus, millesse on kogutud esivanemate elutarkus. Näiteks : Õnnetus ei hüüa tulles Töö kiidab tegijat Raamatust ,,Sada saarelehte, tuhat toomelehte": 1. Eks nälg ole kõige parem kokk. Tähendab seda, et kui sul on kõht väga tühi, siis kõlbab kõik söögiks, ka toit, mida sa tavaolukorras suu sissegi ei võtaks. 2. Heategu ei roosteta. Tähendab seda, et kui sa oled kellelegi head teinud, jääb see inimesele meelde. 3
Ladinakeelsed kõnekäänud Acta est fabula Lugu on lõppenud, kõik on läbi. Amat victoria curam Võit armastab hoolt, midagi ei saavuta ilma vaevata Ars longa, vita brevis est Kunst on pikk, elu lühike Audentes fortuna iuvat Julgeid aitab õnn Carpe diem qam minime eredula postero Kasuta tänast päeva, usalda vähe järgnevat (Horatius) Cogito, ergo sum Mõtlen, järelikult olen (R.Descartes) Concordia civium murus urbium Kodanike üksmeel on linnade müür Cras, cras, semper cras, sic evadit aetas Homme, homme, alati homme nii möödub elu Docendo dicimus õpetades õpime ka ise (Seneca) Dum spiro, spero Kuni hingan loodan (Ovidius) Dum vita est, spes est Kuni on elu, on lootust Errare humanum est Eksimine on inimlik Est modus in rebus Asjades on mõõt, kõigel on piir (Horatius) Exceptio probat regulam Erand kinnitab reeglit Fabula docet Lugu õpetab, et... Facta loquantur Kõnelegu teod ise enda eest Festin...
Kõige elavam rahvaluule liik. Tänapäeva mõistatused - Viktoriinid, ristsõnad, sudoku. 8. Kevadpühad : Täiskuu pühapäev, palmipuudepüha = urbepüha(päev), Suur Neljapäev, Suur Reede = sündinud võis omada võimu näha vaime. Ülestõusmis - = kevad - = munade - = lihavõttepühad. Suur = Vaikne nädal. Kiigepühad. 9. Vastlapäev : Vastlapäeva - Liikuv püha, liulaskmine, hernesupp, kontidest vurr, vastlakukkel. 10. Rahvaluule lühiliigid : Vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) valge poiss , must nina ( uba ), roheline mehike, rohelised jalad ( rohutirts), kaks korda sünnib, üks kord sureb ( lind ), vana hobune, kuus küljeluud ( lootsik )) 11. Mida tead rahvaluulest tänapäeval ?
kultuuriväärtusi, kohalikke looduslikke kultuuriväärtusi, kodukoha eripära (näiteks keelt, kombestikku, omakultuuri) ja traditsioone (näiteks käsitööd, rahvarõivaid, külakultuuri, kohalikke laulu- ja tantsupidusid). See kõik aitab välja kujuneda ja säilida kohalikul identiteedil, mis on samuti väikese koha jaoks väga oluline. Igal piirkonnal võivad välja kujuneda kohaliku päritoluga vanasõnad, kõnekäänud, rahvalaulud või muistendid; kohalikud kirjanikud, muusikud, näitlejad ning nende looming võib tähelepanu alla sattuda. Kunagi tulevikus on leht tunnistuseks antud koha tegevuse ja elu kohta. See säilub kirjaliku ajalooallikana ning hea oleks näidata ka enda lastele ja lastelastele, milline oli aeg siis, kui mina veel noor olin. Seega kokkuvõtlikult läheb kohalikku lehte vaja selleks, et edastada aktuaalset infot,
POPLOOR Mauris laane MEEMID Meem on idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jms. Meemi on Dawkins oma meemiteoorias piltlikult nimetanud ka mõistuse viiruseks, mis kultuuris end kordab ja paljundab ning mõjutab inimeste käitumist. Üldkasutuses tähistab meem eelkõige internetis jagatavat ja imiteeritavat humoorikat pildimakrot või videot. Tuntumate näidetena võib välja tuua LOLcat- ja Pepper Spray Cop tüüpi internetimeemid. PAAR PILTI: ANEKDOOT: Blond jääb linnas autoga lumetormi kätte. Paanikasse ta siiski ei satu, sest talle meenub isa õpetus: "Kui jääd lumetormis hätta, oota sahka ja sõida siis selle sabas!" Varsti tuligi sahk ja blond hakkas saha järel sõitma. Tunni aja pärast jäi sahk seisma ja juht ronis välja uurima, kes ja mis põhjusel tal sabas tolgendab. Blond rääkis tall...
eluhoiak, mida kannab isikuvabaduse ideaal, ja tammarulaste enesesalgamist ning püsimist väärtustav hoiak on mõlemad õigustatud. · Lavaklassikas püsivad ka Kitzbergi lõbusad rahvatükid ("Rätsep Õhk", "Püve talus", "Kosjasõit"). Nende väärtuseks on · ilmekad tegelaskujud, kelles on täpselt tabatud ja koomiliseks võimendatud eesti rahvusliku karakteri tüüpjooni; elavale kõnekeelele toetuv dialoog, mida rikastavad kõnekäänud, rahvapärane mahlakas ütlemisviis, murdejooned; · suur lavapotentsiaal: näidendi tekst sallib teatripoolseid edasiarendusi ja täiendusi, näiteks olustikustseenide, laulude jms lisamist. Kirjandus: Epner, Luule 2002. "Kitzbergist Raudsepani". Tallinn: Koolibri, lk 15- 19, 23 31, 38; "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 1975. Toim. E. Nirk, E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 145- 148; Hennoste, Märt 1997
Murdesõnastik Sünonüümisõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat Tuxaatori Baas 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Sünonüümisõnastik Antonüümisõnastik 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Kõnekäänud ja fraseologismid (KM) Eesti keele seletav sõnaraamat (EKI) Faktiinfoallikad Leidke vastused järgnevatest allikatest (NB! Kasuta kõiki allikaid vähemalt ühe korra) : Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Riigi Teataja http://www.riigiteataja.ee/ Statistikaamet http://www.stat.ee Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Free Online Encyclopedia http://www.encyclopedia.com 1. Mis oli De la Gardie suguvõsa algne nimi ning millisest riigist on nad pärit? Millisest
Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad( vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt.Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure-Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)), kõnekäänud(Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nätust või isikut.Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. ), mõistatused( : 1) üks hani, kaks kaela ( püksid) 2) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) 3) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) 4)üks ema, üheksa
- pastor - hingekarjane - õpetaja - rahvavalgustaja - hunt - pajuendel, susi, hallivatimees, kriimsilm, võsavillem - jänes - pikk kõrv, nödisaba, haavikuemand, lõhimokk Paronüümid: Sõnad omavahel suguluses - käsitlema- infot valdama - käsitsema - mingi objektiga midagi tegema - käsitama - mõistma Polüseemia: Teatud ülekanne, mis on seotud funktsionaalsusega - laud - tuli algselt saelauast - sulg - lind - kirjutusvahend Fraseologismid: Kõnekäänud, piltlikud väljendid, enamasti saksa keelest -kuu pealt kukkunud -vihma käest räästa alla Homonüümid: sama kirjapilt, tähendus erinev - tee (jook, kõnnitee, käsk) Homograafid: Sõnad, mille kirjapilt on samad, hääldus erinev - palk - sulg - metsa Homofoonid: Hääldus sama, kirjapilt erinev - müüa - müüja - maia, majja Sõnaraamatute liigid ja liigistamine: Sõnaraamatuid liigitatakse a) märksõnastiku järgi (millist sõnavara kirjeldatakse ja
seoseid. Psüühika organismi võime peegeldada ümbritsevad keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Teadvus teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus inimese salajane peidukoht, kuhu tõrjutakse mõtted, soovid, tungid ja impulsid. Teaduslik psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumisvorme. Eelteaduslik psühholoogia rahvapsühholoogia (vanasõnad, vanarahvatarkused, kõnekäänud, rahvameditsiin). Filosoofiline psühholoogia teadmine või arutlus inimesest ja elumõttest. Parapsühholoogia ebateaduslik psühholoogia; ei saa tõestada, et pole olemas. Teoreetiline psühholoogia üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu isepärasusi (nägemine, kuulmine, taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine, sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia uurib, kuidas psüühilised seaduspärasused avalduvad ja kuidas
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
Nüüd olen hakanud aru saama, et raamatut ei loeta ainult selle sisu pärast. Tihti on seal ka teine õpetlik tagamõte, mis tulevikus kindlasti kasuks tuleb, et ise samas kurvis ei väärataks. Nii mõistsin raamatut "Külmale maale" lugedes, et igal võimalusel tuleks teisi abistada, isegi kui peaksid selle nimel natuke vaeva nägema. Kui sinul endal kunagi halvemad ajad on, siis ehk mõistlikud inimesed on ka sinule toeks. Samuti raamatu "Peep ja sõnade" abil on kirjanduse tunnis kõnekäänud kergesti meelde tulema. Iga raamat annab või õpetab lugejale midagi, seega on nende lugemine võga mõistlik. On ka salkkond inimesi, keda raamatud üldse ei huvita ning vihkavad neid. See oleneb aga inimese isiksusest. Võib-olla tuleks neil vähemalt korra üks põnev raamat läbi lugeda ning hiljem mõelda, kas sellest ka tulu oli. Pakun, et nende vihkajate raamatute lugemiskogemus piirdubki "Sipsiku" ja "Jussikese seitsme sõbraga".
haukuma, haugatus · Assonants - täishäälikuline algriim Anu armastab õunu, ema eemaldus minust · Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim koer kükitas kamina ees, memm maiustas meega Rahvaluule · Rahvajutud: muinasjutud muistendid naljandid pajatus · Rahvalaulud: regilaul uuem rahvalaul laulumängud · Väikevormid: vanasõnad mõistatused kõnekäänud Stiilikujundid · anagramm - ühe sõna tähtedest saab teise sõna (isa-asi-sai-ais) · palindroom - eest taha/tagant ette lugedes sõna sama (issi, piip, kirik) Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja" · gradatsioon - astmeline kordus "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" (level up)
Eesti keele dotsent Kersti Lepajõe leiab: ,,Neti pidev kättesaadavus, lõputu suhtlusvõrgustikes olek, jututubades osalemine, kus kiiresti reageerida tuleb, on kokkuvõttes vähendanud noore inimese kontsentreerumise võimet, mis omakorda avaldab mõju õpitulemustele" (Lepajõe, 2012). VÄIKE SÕNAVARA ,,Vähikäiku on teinud ka keele kujundlikkus, mis tuleneb vähesest ilukirjanduse lugemusest. Vanasõnad ja kõnekäänud, mis põlvkond varem olid iseenesestmõistetavalt arusaadavad, neid lapsed enam ei tea" (Järvela, 2012). ,,2010. aastal korraldatud uuringus näitasid tulemused, et sõnatundmise keskmine tase on testi piires hea, kuid on ootamatuid lünki ülioluliste sõnade tundmises ning samuti on silmatorkavalt nõrk harvema sõnavara tundmine" (Leitmaa, 2012). INGLISE KEELE MÕJU Loone ots on märganud, et võõrkeelne maailm pressib interneti kaudu järjest jõulisemalt peale
Ma arvan, et lihtsaks ja külmaks jäämine õpetaja poolt ei ole väga hea viis kellelegi midagi selgeks teha. Just aitab kaasa see, kui osatakse rääkida hästi ja tuntakse oma eriala. Kirjeldused, näited ja oma kogemused – neid on alati huvitav kuulata, kui õpetaja ise oskab seda tehaa huvitavaks. Kui minul seisaks ees iga päev õpetaja, kes räägi 7 tundi monotoonset juttu, siis mul oleks juba esimese päeva lõpus sellest kõrini. Teiseks, ma usun küll, et kõnekäänud ja poeetilised ilustused võivad aidata kaasa õpitava selgitamisele, kuid tuleks jääda arusaadavaks. Laps vanuses 12 aastat ei pruugi hästi mõista mingit kõnekäändu ja siis ta peab sellesse süvenduma, et sellest aru saada. See ei tee just kogu õpitavat kergemaks või kergemini omandatavaks. „Ta ei pea teadust õppima, vaid seda uuesti leiutama.“ Ma arvan, et selline õppimisviis võis kunagi veel toimida, kuid tänapäeval pole selline õppimisviis küll võimalik
Müüdid eestlastest ja eestlusest - tõesed või mitte Igal rahval on oma müüt sellest, millised nad on. Eestlased on ikka kiitnud oma väikese rahva usinust, tagasihoidlikkust ja kohusetundlikkust. Kõik kirjeldused pole muidugi nii positiivsed. Uue aja kõnekäänud räägivad sellest, et ,,eestlase lemmik toit on teine eestlane" ja ,,eestlase lemmikmäng on kotisjooks", mis vihjavad eestlaste kalduvusele teisi ülemäära kritiseerida ja kilplaste kombel alustada maha ehitamist katusest. Mina arvan, et eestlased on väga tublid ja kaugele arenenud, kuid kindlasti ka kiuslikud , samas on nad ka töökad.Nagu paljud välismaalased on öelnud, et Eesti naised on kõige ilusamad, seetõttu on paljud Eesti naides läinud ka välismaalastele mehele.
3)mõtlemise objektiivse sisu, eelkõige teaduslike ideede, poeetiliste mõtete ja kunstiteoste sisu maailm-inimlooming, see maailm muutub pidevalt *Teadmiste liigitamise kaks võimalust: Esimene võimalus: 1)teaduslikud teadmised (teooriad- Einsteini relatiivsusteooria, valemid- a2+b2=c2, seadused -Newtoni mehhaanikaseadused, faktid, definitsioonid) 2)argiteadmised-elutarkus, mida väljendavad käibetõed (ära seisa äikesega puu all), vanasõnad (tasa sõuad, kaugele jõuad), kõnekäänud Teine võimalus: 1)empiirilised-sellised teadmised tulenevad meelelisest kogemusest (näen, kuulen, katsun, haistan, ei pea olema minu meeleline kogemus, vaid võib olla ka teiste oma, näiteks teadlase oma. minu kogemus pliidiga) 2)aprioorsed-need on teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest. Neid võib jagada omakorda kaheks: a)mõistupärased ehk loogilised teadmised, mis on nii ilmselged, et nendes kahelda pole võimalik. Näiteks ei ole võimalik olla korraga nii ilus kui surnud
See kõik tõi kaasa muutusi ka kultuuris: rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teiste linnakodanike huve. Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode stiil on jõuline ja keel mahlakas, värvikust lisavad rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis fabliooga sarnane ja sellest mõjutatud švank, mis põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid. Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks võib pidada ka allegoorilisust. Allegooriat ehk abstraktse mõiste piltliku kujutamist võib leida „Rebaseromaanis“ samuti ka „Roosiromaanis“. Keskaja kirjandus on kui ajastu peegeldaja, kuna selle aegne kirjandus kirjeldab
teadmine nt oskus rääkida meie emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Teadmine- on põhjendatud tõene uskumus. Jah, võivad, sest tema arvates on teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodaustavad justkui omaette maailma. 1.Teaduslikud teadmised(välja töötatud teoreemid, def. valemid,; phyt. teoreem, kehamahlade teooria) 2. Argiteadmised( elutarkus(äikesega ära uju), vanasõnad(käbi ei kukku kännust kaugele), kõnekäänud)v sisi 1. empiirilised- teadmised, mis tulevad meelelisest kogemusest(ma tean et tuli kõrvetab)ei peaolema isiklik, kuu tagaküljel on mäed)2.aprioorsed-teadmised, mis on kogemusest sõltumata(meelelised): mõistuspärased e loogilised(inim, ei saa olla korraga elus ja surnud) konventsioonid e kokkuleppelised(ajaarvamine,liikluseeskirjad, kell, enamus matem, teadmisi, gramm,) Ratsionalism: teadm,allik, Kõik telised teadmised pärin, mõistusest enesest, kogemus
Hugo, Goethe jne. lüüriline mina on traagiline ja kannatav. Armastusluule sügavalt autobiograafiline. 8. ,,Jevgeni Onegini" Põhiprobleemid. Ühepoolne õnnetu armastus, koduigatsus, armukadedus, kättemaks, vastuolulisus.. Kuidas rahvaluule jaguneb? Rahvaluule on anonüümne, st laulud ja jutud on paljude inimeste ühislooming. Rahvaluule kandub põlvest põlve. Folkloor Poploor LÜHIVORMID RAHVALAULUD RAHVAJUTUD Kõnekäänud Regivärsiline Muinasjutud LÜHIVORMID RAHVALAULUD RAHVAJUTUD rahvalaul Killud Lauluparoodiad Kunstmuinasjutud Mõistatused Riimiline Muistendid rahvalaul Mõistatused Salmikuluule Hirmujutud Vanasõnad Pajatused
VANASÕNAD Amet meest ei riku. Argpüks kardab ka oma varju. Aus nimi on enam kui raha. Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. Ega amet leiba küsi. Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. Hirmul on suured silmad. Hommik on õhtust targem. Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena na...
paljude kihtide esindajaid. Marguerite de Navarre oli prantsuse silmapaistvaim novellist. Kirjutas Heptameroni. Arutleb armastusest. Annab värvika pildi tollasest õukonnaelust. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis seal tundma klassikalist kultuuri. Seejärel õppis usuteadust, kirjutas ladina keeles nagu enamus humaniste. Kirjutas palju reisikirju ja "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu. Sai teoloogiadoktoriks. Sõbrunes inglise humanistidega. Narruse kiitus pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab pühakujude ja ikoonide kummardamist, dogmaatikat, paavstidest, ebausust ja poliitikute kisklemisest. Usalduslikud kõnealused vaimuteravad dialoogid, mis vaatlevad vastandlikke seisukohti ning arutlevad tõe olemuse üle. Thomas More oli Erasmuse sõber, sündis Londonis. Oli parlamendiliige ja jurist. Jäi peast ilma.
näitlejast(8m, 2n), igaühel kindel roll, ära tunti maski ja kostüümi järgi; commedia dell'arte mõjutas paljusid kirjanikke. Tegelased: Armastajapaar, Pantalone, Dottore, Capitano, Arlecchino, Colombina 8. · Martin Luther kirjutas Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, sellega algatas ta tahtmatult usureformatsiooni · Erasmus Rotterdamist- kirjutas filosoofilisi satiire, traktaate, pamfette jne. "Kõnekäänud" , "Narruse kiitus" . Ta oli üks Euroopa harituimaid mehi, suur humanist, ristiusk oli humanistlik eetika. · Niccolo Machiavelli- "Valitseja" traktaat ajaloolane, kõrged poliitilised ametid, riiki tuleb juhtida kõige hinnaga · Thomas More "Utoopia" reisiromaan. mees õppis kirjandust, parlamendiliige, sai lordkantsleriks, kuulutas iseend Inglise kiriku juhiks, hukati , pani aluse anglikaani kirikule. 9
Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika jt), alates 17. sajandist ka kohtu- jm ülekuulamisprotokollid, pastorite märkmed ja aruanded,
Viies tase LONGOS kreeka kirjanduse rooma periood Elas 2.-3 sajandil eKr. kirjanik Rütmiline proosa ``Daphnis ja Chloe`` PLAUTUS arhailine ajajärk rooma teater Elas 250 184 eKr. Komöödiakirjanik ``Kullapott`` ``Hooplev sõjamees`` Dialoog teravmeelne Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kõnekäänud, sõnamängud, Teine tase alliteratsioonid Kolmas tase Neljas tase Viies tase VERGILIUS kuldse ajajärgu proosa Elas 70 19 eKr. Rooma kirjanik Ekloog ``Bucolica``
-stiilist, * taotleti lihtsust ja rahvapärasust, * rikastas sõnavara laensõnad: jaana-lind, stimipuu `akaatsia`, ahal àaloe` tänapäeval arhailised murdesõnad: puul `mullikas`, udris ´kärmas` Kasutusel vana kirjaviis, ehkki näha veel saksa mõju. Sõnaraamatud ja grammatikad 1730ndatel valmis käsikirjaline Salomo Heinrich Vestringi ,,Eesti-saksa sõnaraamat". Autor hea eesti keele tundja, teoses üle 8000 eestikeelse sõna + vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud, lauseidki. 1732 A. T. Helle põhjaeesti keele grammatika § koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega (kasut Vestringi sõnaraamatu materjale) § esmane keel eesti keel (esmakordselt) § tähestikulises järjekorras § lõpus: erinevaid nimetusi (kuud, nädalapäevad, pühad, taimed, puud jne), § saksa ja vene laensõnade loend, § vanasõnad, mõistatused, § õpetlikud ja moraliseerivad rahvapärased dialoogid. Rahvavalgustuslik kirjasõna,
väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve- Linnakirjandus esindabki nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet. 2.Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud,kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides.Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. 3."Eesli testamendi" sisu Vastus:Selles fablioos süüdistab piiskop preestrit, et too on oma eesli pühitsetud mulda matnud. Kaval preester pääseb sellega, et annab piiskopile 20 liivrit, mille eesel olevat kirikule pärandanud. Fablioos räägib, et preester oli nii rikas, et ta ei pidanud oma rikkuse eest muretsema ja ta soovis aina suurendada enda jõukust
Folkloor · FOLKLOOR - traditsioonilises tähenduses kõik lood, laulud, ütlused, salmid, mängud, tantsud. Pärandatud eelmiselt põlvkonnalt järgmisele ilma sõna vahenduseta. Pärimuslik ehk traditsiooniline looming. · RAHVALUULE talupojaühiskonnas levinud poeetiline sõnalooming. N: rahvalaul, rahvajutt (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused), mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud. Tänapäevane käsitlus lisab anektoodid, keerdküsimused, linnalegendid. Rahvaluulesse on ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Ühest küljest kajastab meie maailmapilti, kuid samas ka kujundab seda. Levis suuliselt nii horisontaalselt (ühest elukohast teise) kui ka vertikaalselt (põlvest põlve). Muutus ja varieerus, kuid arvatakse, et üldine süzee säilis, lisandus levitaja enda improvisatsioon. Lisandus indiviidi fantaasia ja kollektiivi pärimus.
VANASÕNAD 1. Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alu...
muutus oluliseks.Tekkis reisikirjandus.4.Loodus oli üle kõige,et pääseda olevikust.5.Tekkis ulmekirjandus.Jules Verne "20000 ljööd vee all".Põgeneti olevikust kaugele.6.Tekkis seikluskirjandus ja ajalooline seiklusromaan.Dumas"3 musketäri",ajalooline seiklusromaan Bornhõhe "Tasuja". 7.Romaanid võõrastest maadest.Jules Verne"Kapten Grandi lapsed","15 aastane kapten","Kapten Hatterase seiklused".8.Hakati koguma rahvaluulet:(rahvalaul,muistendid, muinasjutud,kõnekäänud).Kreutswald"Kalevipoeg",Lönrot"Kalevala".9.Romantistl ik tegelane on oma ajastu märter,kes ohverdab end eesmärkide nimel.Inimene on hea täpselt sellisena nagu ta on.Bronte"Jane Eyre".10Kangelaste ümber on saladuslik aura Bronte"Jane Eyre".Eelromantism e. sentimentalism- haledusvool,ülitundeline.Kõik põhineb tunnetel.Hakkab arenema romaani zanr.Väga isiklik ja intiimne-päevik,reisikirjeldus,kiriromaan.Sentimentalistlikud teosed lõppevad tavaliselt õnnetult
VANEM EESTI KIRJANDUS Vanim eesti kirjandus: tunnusediseloomustus, mõjutajad, tolleaegne ajalooline taust jne Rahvaluule ehk folkloor jutustab meie esivanemate elu väga ilmekalt(rahvalaulud, luule ehk poeesia, müüdid, mõistatused, kõnekäänud, vanasõnad). Rahvaluule tõesus väljendub meie kommetes ja tavades. Tegemist on suure, hõlmamatu varandusega, mida tuleb koguda ja säilitada. 1. 19.saj keskel hakkasid eestalsed ise kirja panema 2. innukad eestvedajad Faehlmann ja Kreutzwald( hiljem Hurt) Rahvuskirjandus kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat, s.o kirjutatud sõnakunsti
Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Kõigepealt jõudis see realistlikum temaatika naljanditesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt, seda kasutati ka muinasjuttude puhul. Prantsusmaal oli populaarne fabiloo (ld fabula jutt), rahva lõbustamiseks lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Värvikust lisasid kõnekäänud ja vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis svank -põhinevad rahvapärimusel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Näiteks on see motiiv H. Cr. Anderseni muinasjutus ,,Kuninga uued rõivad". Keskaja kirjanduse iseloomulikumaks jooneks oli allegooria üteldi välja oma arvamus selle maailma vägevate kohta
Popper ütles, et saavad. Tema arvates on vaimne looming omaette maailm. nn kolmas maailm valemid, teooriad, raamatud, kunst jne. Kui hävitada asjad ja teha nii, et inimesed unustavad oma teadmised, siis säilinud inimloomingu abil võime me midagi taastada. 4. Teadmiste liigitamise kaks võimalust. o 1)teaduslikud teadmised teooriad, valemid, definitsioonid 2) argiteadmised elutarkus, nt vanasõnad kõnekäänud, käibetõed Teaduslikud erinevad argiteadmistest selle poolest, et nad moodustavad süsteemi, st töötatakse välja teooriad ja nendest lähtuvalt kirjeldatakse teatud valdkonna nähtusi ja sõnastatakse täpselt. o A) ampiirilised teadmised teadmised, mis tulenevad meelelisest kogemusest b) aprioorsed teadmised teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest
panda patta (ega kaunist katla); Põllumees põline rikas (ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas). (A. Krikmann ,,Ütlusfolkloor", ,,Regivärsist netinaljadeni" lk 92)5 4 A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat 5 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri Vanasõnazanri suhted teiste folkloorizanritega Ütlusfolkloori vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Eriti tihedad ajaloolised sidemed on ütlusfolklooril valmiga, mis mõnede uurijate arvates ongi loomamuinasjutuga sama algupära valmi lõpus on tihti kokkuvõtlik vanasõnavormiline nn moraal. Vanasõna- ja kõnekäänuvormide vahekorrad ütlustes on väga tihedad ja mitmekesised. ,,Ühe ja sama ütluse" üldistavaid/mitteüldistavaid vorme on tihti raske
kuuluvad valemid, faktid, teooria, kunst. Kui hävitada asjad ja teha nii, et inimesed unustavad oma teadmised, siis on säilinud inimloomingu abil võimalik midagi taastada. 4. Teadmiste liigitamise kaks võimalust. Teadmisi võib liigitada kahte moodi: a) teaduslikud teadmised- väljatöötatud teooriad, definitsioonid, valemid jms. b) argiteadmised- elutarkus, mida väljendavad kõnekäänud ja vanasõnad ( Jänes põues, vesi ahjus, tal non pikad näpud, targem annab järele, Kus suitsu seal tuld, valel on lühikesed jalad) Teaduslikud teadmised erinevad argiteadmistest selle poolest, et: a) moodustavad süsteemi- töötatakse välja teooriad ja neist lähtuvalt põhjendatakse teatud valdkonna nähtusi. b) Sõnastatakse- täpselt- tuleb selgeks õppida valemid ja definitsioonid.
annaabi.ee 
