Rahvaluule lühivormid (1)

Rahvaluule lühivormid
Rahvaluule lühivormid on mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud.
Vanasõna – lühike, ilmekas, õpetliku sisuga ütlus, millesse on kogutud esivanemate elutarkus.
Näiteks : Õnnetus ei hüüa tulles
Töö kiidab tegijat
Raamatust „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“:
1. Eks nälg ole kõige parem kokk. – Tähendab seda, et kui sul on kõht väga tühi, siis kõlbab kõik söögiks, ka toit, mida sa tavaolukorras suu sissegi ei võtaks.
2. Heategu ei roosteta. – Tähendab seda, et kui sa oled kellelegi head teinud, jääb see inimesele meelde.
3. Laiskus ja hooletus on vennaksed . – Tähendab, et kui oled laisk, siis oled tihtipeale ka hooletu ning vastupidi.
4. Ega viin mehe peale ei kipu, kui mees viina peale ei kipu. – Tähendus on, et viin pole see, mis sunnib end jooma. Inimene tõstab ise klaasi suule ning rüüpab, on andnud viinakuradile näpu.
5. Küll kaval rebane ka ükskord raudu satub. – Tähendab, et lõputult ei saa petta ja vassida, ükskord jääd ikka vahele.
Mõistatus – rahvaluule lühivorm, milles antakse mingist asjast rida tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata. Mõistatus koosneb küsimusest ja vastusest.
Näiteks : Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata ?
Harakas aidas , saba väljas?
Eeposest „Kalevipoeg“:
1. Küsimus :„Kes see kõnnib kõrta mööda, astub aiaääri mööda, piirab pilliroogu mööda?“
Vastus :„Mesilane, linnukene , see’p see kõnnib kõrta mööda, astub aiaääri mööda, piirab pilliroogu mööda.“
2. Küsimus :“Mis sealta jõesta jooneb, katsub küla kaevudesta, kivikildude keskelta?“
Vastus :“ Vikerkaar jooneb jõesta, katsub küla kaevudesta, kivikildude keskelta.“
3. Küsimus :“Mõistke, mõistke, mehikesed , mis tuleb ammudes arusta, singudes sinisalusta?“
Vastus :“ Vihm tuleb ammudes arusta, singudes sinisalusta.“
Raamatust „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“:
4. Küsimus :“Valge poiss, must nina?“
Vastus :“Uba.“
5. Küsimus :“Uus maja, ise kasvatab katuse?“
Vastus :“Piim.“
Kõnekäänd – piltlik ja kujundlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust, isikut. Tähendus selgub lauses .
Näiteks : Ei lausu musta ega valget
Võttis jalad selga
Raamatust „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“:
1. Hirmul on suured silmad. – Kui sa kardad , siis võib sind hirmutada ka selline ese või tegu, mis sind tavaolukorras jätaks külmaks.
2. Võõraste sulgedega ehtima. – Teise inimese tegu või omadust endale omistama .
3. Viinamarjad on hapud . – Tahetud asja mitte saades seda halvustama asuma.
4. Jänes püksis. – Kartma .
5. Leiba luuse laskma . – Puhkama