Vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Tegelased: Mõistatus Vanasõna Kõnekäänd Lapsed Mõistatus: Mõista, mõista, kes see on: Ilus ja sale ja esitab alati küsimusi? Vanasõna: Õpetaja. Mõistatus: Vale vastus, see on mõistatus, see olen mina. Mina olen mõistatus. Vanasõna: Mõista, mõista, kes see on: Väärikas ja kaunis ja jagab õpetussõnu? Kõnekäänd: Ema. Vanasõna: Vale vastus, see on vanasõna. Mina olen vanasõna, kes sina oled? Kõnekäänd: Kuidas sa ei tea, mina olen kõnekäänd, piltlik ja naljakas olukorra, eseme või nähtuse iseloomustus. Mõistatus: Teeme nüüd ühe mängu, kes soovib kaasa lüüa? (Soovijad tulevad mängu) Vanasõna: Ma panen siia põrandale paberilehtedele trükitud mõistatused, kõnekäänud ja vanasõnad. Kõnekäänd: Teie võtate ühe lehe ja arvate ära, kas on tegemist mõistatuse, vanasõna või kõnekäänuga. Nii tulete vastavalt valitud tekstile meie juurde.
Rahvaluule liigid Kermo ja Karel 1/ Rahvaluule Rahvaluule jaguneb: rahvalaul: regivärsiline, lõppriimiline; Kukerpillid Unelaul https ://www.youtube.com/watch?v=dIy9134PA7k rahvajutt: muistend, muinasjutt, naljand, pajatus; rahvaluule lühivormid: mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. 2/ Rahvajutu tunnused Puudub kindel autor. Jutu sisu võib paikkonniti erineda. Peegeldavad vanarahva uskumisi ja tarkust. Tegelasteks on müütilised olendid, tegevuspaigaks müütilise tähtsusega kohad. Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, see on üks rahvaluule põhiliikidest. Rahvajutt on üldmõiste muistendi, muinasjutu, pajatuse, naljandi ja anekdoodi 3/
Rahvaluule ehk folkloor Rahvalaul 1. regivärsiline 2. lõppriimiline Rahvajutt 1. muistend 2. muinasjutt 3. naljand 4. pajatus rahvaluule väikeliigid 1. mõistatus 2. kõnekäänd 3. vanasõna regivärsiline - regilaulule omane värsivorm lõppriimiline - uuem rahvalaul (salmiline) muistend rahvajutt mille sündmustik on seotud mingi koha, aja või inimesega muinasjutt rahvajutt, mis pajatab väljamõeldud sündmust, tegelase elust ja saatusest naljand rahvajutt mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga pajatus aluspõhjata humoristlik, mütoloogiline rahvajutt, mis on tekkinud tõelise ütluse põhjal
muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist 5) muinasjutu liigid looma-, ime-, olustiku- ehk tõsielulised-, ja kunstmuinasjutud 6)muinasjutu tunnused kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine kasutades arve (3,7,9,12), tegelased vastandatud, pajatab väljamõeldud sündmustest. 7) rahvaluule lühivormid mõistatus, vanasõna, kõnekäänd 8) rahva pärimus kombed, traditsioonid,rahvariided,tantsud, peod, arhidektuur jne... mõistatus-sõnaline peitepilt,mis sisaldab küsimust, millele tuleb vastata vanasõna-vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt kõnekäänd- rahvapärane piltlik väljend, lõplik tähendus selgub lausest
7.klass Koostanud: Anu Laidinen RAHVALUULE VÄIKELIIGID 2010 Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on vanasõnad mõistatused kõnekäänud Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on Click to edit Master text styles Second level lühikesed Third level väljendusrikkad Fourth level Fifth level tabavad. Rahvaluule väikeliigid 7.klass VANASÕNAD kir jeldavad, iseloo...
Naljandites on oluline koht sõnamängul ja sõnakoomikal. 6. Mis on pajatus? Pajatus on lühike,mütoloogilise sisu tagapõhjata rahvajutt,mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. 7. Mis on anekdoot? Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu. 8. Mis on mõistatus? Mõistatud on sõnaline peitepilt. See sisaldab küsimust,millele peab vastama. Nt. Seest siiru viiruline,pealt kullakarvaline. 9. Mis on kõnekäänd? Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub lausest. Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. Nt. Leidis uue omaniku varastati. 10. Mis on vanasõna ? Vanasõna on vaimukas napisõnaline ütles,mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt. Pill tuleb pika ilu peale.
nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud. 5. Vanasõna - Mis ta on ? 10 vanasõna : Vanasõna on vana-rahva tarkus lause mis sisaldab rahva elutarkust. Aeg kaob, aga õnn ei kao. Loll pea on kere nuhtluseks. Elu õpetab aga eluõpetus on kibe-kibe. Muna õpetab kana. Vesi on vanem kui tuli. Ei ole halba ilma heata. Lapsel on keisriõigus. Pill tuleb pika ilu peale. Suur tükk ajab suu lõhki. Käbi ei kuku kännust kaugele. 6. Kõnekäänd - Mis ta on ? 8 näidet : Kõnekäänd on lühike piltlik ütlus (poolik lause), mis iseloomustab mõnda nähtust või võrdleb situatsiooni. Käib peale nagu uni. Kärbseid pähe ajama. Peenike nagu piitsavars. Viies ratas vankri all. Leiba Luusse laskma. Kopsu üle maksa ajama. Nagu sukk ja saabas. Nagu öö ja päev. 7. Mõistatused : Mõistatus on rahvaluule lühiliik, mis kooneb kahest poolest (küsimus ja vastus). Kõige elavam rahvaluule liik.
jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Eriti tihedad ajaloolised sidemed on ütlusfolklooril valmiga, mis mõnede uurijate arvates ongi loomamuinasjutuga sama algupära valmi lõpus on tihti kokkuvõtlik vanasõnavormiline nn moraal. Vanasõna- ja kõnekäänuvormide vahekorrad ütlustes on väga tihedad ja mitmekesised. ,,Ühe ja sama ütluse" üldistavaid/mitteüldistavaid vorme on tihti raske eristada juhtudest, kus kõnekäänd kui ,,väiksem" on vanasõna kui ,,suurema sees. Eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes on registreeritud u 1200 juhtu, kus vanasõnadel on kõnekäändudega tüpoloogilised sugulussuhted. Näiteks: Kalamees toidab kassi, kütt ei toida kedagi (vanasõna) ~ Toidab nagu kalamees kassi ja Kassi toidab ära 'kalasaagi suurused kohta' (kõnekäänd); Kes koera saba kergitab, kui mitte koer ise (vanasõna) ~ Ma ei tahtnud koera saba kergitada 'end ise kiita' (kõnekäänd). (A
Muinasjutt- Väljamõeldud jutt. Looma muinasjutud (nt Hunt ja 3 põrsakest), imemuinasjutud, tõsielulised muinasjutud(nt. Punamütsike, Tuhkatriinu). Mõistatus - koosneb kahest osast - ülesandest ja vastusest. Vanasti algas: "Mõista-mõista..." ja vastus oli ühesõnaline. Mõistatused on taibukuse proov. On ka piltmõistatusi. Muistend - tõsieluline. Ta on seotud kindla aja, koha või inimestega või sündmustega. Kõnekäänd - Folklooris kild e. parool. Kõnekäänd on rahvapärane väljend, mis annab edasi lühidalt piltlikult mingi olukorra või omaduse iseloomustuse. Vanasõnad - terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Naljand - käsitletakse elu huumoriga. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust - puänti 13.saj.- tekkis eesti kirjakultuur 1535.a
Rahvalaul e. folkloor- pärimuskultuuri see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming Lühiliigid : mõistatus- sõnaline peitepilt kõnekäänd- rahvapärane piltlik väljen, lõplik tähendus selgub lausest vanasõna- vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt Muinasjutt- rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovuunelmaid. Liigid : loomamuinasjutt, imemuinasjutt, olustikuline muinasjutt, Tunnused: kindel algus- ja lõpuvorm, oluliste sündmuste rõhutamine, sümboolsete arvude esinemine loos, vastand tegelased jne. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Liigid : usundilised, tekke- ja seletus, ajaloolised, koha, vägilas Tunnused : vähem viimistletud, vabama vormiga, tõsielulisena võetav ja tavalisse k...
Esta : 1. Rahvaluule mõiste ja liigid rahvaluule- eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa,mille moodustab poeetiline sõnalooming. rahvalaulud,rahvajutud ja rahvaluule väikeliigid 2. Regivärsiline ja lõppriimiline värsiread,algriim,ununenud sõnad,lõppriim,mõtteriim pole tulpe,iga rida seob riim,rõhuta ja rõhulise silbi vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6. Naljand anekdoot *lühike koomilise sis...
Katoliiklus on peamine usund Aastavahetusel põletatakse nukke Kolumblased on: Huumoririkkad Sõbralikud Külmanärviga Abivalmid Eesti ja Kolubia Mõlemad riigid on väga kokkuhoidvad Loodus on mõlemal väga eriline Kolumbias on väga levinud kokaiin Perico tähendab kokaiini. Sõna perico (slängis ,,papagoi") kasutatakse sellepärast, et kokaiin tekitab ninas tunde, nagu hammustaks seda papagoi. Kolumbia tänavaslängis on muide kõnekäänd: kui tuju pole kiita, siis... vaheta diilerit! Riigist pilte Maastik Aitäh vaatamast!
RAHVALUULE ALGRIIM-sõnade algushäälikute kordamine värsi(või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku)piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti puändi ja vabastava naeruga. KÕNEKÄÄND-rahvapärane piltlik väljend.Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne. MÕISTATUS-sõnaline peitepilt.Ta sisaldab küsimust, millele paeb vastama. NALJAND-lühika, koomilise või satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lühi...
Muinasjutt rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kauduinimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend mingi asja, koha, eseme tekkelugu. (Rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Mõistatus sõnaline peitepilt. (sisaldab küsimust, millele peab vastama) Vanasõna vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. (õige õnn õitseb, valel on lühikesed jalad, mis täna tehtud see homme hooletu, missüdames keeb, raha hea sulane aga..) Kõnekäänd rahvapärane piltlik väljend.(nagu siil udus, peenike kui.., sajab nagu..) Naljand lühike koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Pajatus lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. (tekkinud mingi tähelepanuväärse sündmuse v olukorra põhjal;seotud elava v kunagi elanud isiku elujuhtumiga; pajatusel puududb mütoloogiline tagapõhi) Afroism vaimukas nap...
Referaat rahvaluulest Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Seega on rahvaluule kolm põhilist tunnust: · Ta on rahva vaimne looming. · Ta on traditsiooniline looming. · Ta on kunstilooming. Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänd. Rahvaluule on : · Anonüümne · Kollektiivne · Suuline Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks ja uuemat poplooriks. Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele ja siis on teine esitaja seda natukene kohendanud. Tänapäeval täidab rahvaluule kohta uuem rahvalaul ehk poploor. Rahvakunst on see osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks.
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
RAHVALUULE 1. levib anonüümselt 2. On kollektiivne 3. Levib suuliselt 4. Teisenemine 5. Räägib rahva elust 6. Peegeldab keskkonda 7. Rahvalik kunst JAGUNEMINE: RAHVAJUTUD: MUINASJUTT- inimese lootusi ja soovunelmaid MUISTEND- Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse, või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk, vägilasmuistendid) Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus. Tegelasi 1 või 2 NALJAND- lühike koomilise sisuga lugu. PAJATUS- lühike ja lihtne jutt, mille aluseks kindel elujuhtum ja isik. Ka mälestused. ANEKTOOT- teravmeelne teemaarendus, puänt. PAROODIA- tehakse tuntud vana lugu tänapäevaseks, uued sõnad tuntud viisile. RAHVALAULUD: REGIVÄRSILINE RAHVALAUL-ei ole salme, ridu seob mõtteriim ...
Rahvaluule ehk folkloor suuline rahvalooming, mis kandub edasi põlvest põlve · lühivormid vanasõna, muistend, kõnekäänd · proosavorm muistend, pajatus, müüt, muinasjutt · rahvalaul regivärsiline (vanem), riimiline (uuem) Põhitunnused: anonüümsus, traditsioonilisus, kollektiivsus (erinevad variandid) Põhiolemus: teisenemine (muutub pidevalt) Temaatika: töö, orjus, laulud kodust ja lapsepõlvest, laulust ja laulikust Jagunemine: eepiline, lüüriline, lüroeepiline / regivärsiline, riimiline (tekib 19. sajandil) EESTI REGILAUL Tunnused:
Kompositsioon on lause ülesehitus. Teema on teoses käsitletud probleemide ja nähtuste ring. Probleem on tekstis sisalduv ja teose pealmise mõtte seisukohast oluline, lahendust nõudev küsimus. Meedia ehk ajakirjandus on teabelevivahendite üldnimetus. Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, reklaam, veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust. Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks ja muudeks romaanideks. Näitekirjanduse zanrid on komöödia, draama ja tragöödia. Rütm silpide pikkuse ja arvu ning rõhkude korrapärane vaheldumine Riim häälikute kokkukõla värsiridade lõpus Stroof ehk salm luuletuse sisu tervikosa luulevormi pealmine väljendaja Värss ehk luuler...
MIDA TÄHENDAB TERVISLIK TOITUMINE ? Kõnekäänd ütleb, et sa oled see, mida sa sööd. Tänapäeval räägitakse väga palju tervislikust toitumisest, selle tähtsusest meie elus. Tervislik toit on hea tervise alus, toetab inimese head enesetunnet, säilitab normaalse kehakaalu ja parendab ajutööd. Mida tähendab tervislik toitumine ja mida see endas sisaldab? Tervisliku toitumise põhialused on tasakaalustatus, mitmekesisus, mõõdukus. Tasakaalustatud toit tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat nii, et oleks piisavalt süsivesikuid, toidurasvu ja valke. Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonidetööks ja organismi kaitseks. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Tervi...
Kirjandus- belletristika Kirjandus- kogu inimkonna poolt loodud, kirja pandud või trükitud looming. Ilukirjandus- on kirjanduse kitsamas tähenduses autori või autorite poolt loodud tekst. Teabe kirjandus- annab infot (nt:ajakirjad, ajalehed) Proosa ehk eepika: Romaan Jutustus Novell Dramaatika ehk: Draama Tragöödia Komöödia Lüürika ehk luule: Sopettod Pastaraal Haiku Valm Balaadid Rahvuskirjandus on ühele rahvusele kuuluv kirjandus, mille loojaks on selle rahva esindaja. RAHVALUULE Rahvajutt Rahvalaulud 1)vanasõnad 1)muinasjutud 1)regivärs 2)kõnekäänd 2)muistend alliteratsioon,assonats,parallelism 3)mõistatus 3)naljandid 2)riimiline 4)pajatused viis,sõnad,esitajad Juhan Liiv ÜKS SUU Üks suu, nii vana ...
Naljandites käsitletakse elu huumoriga. Nendes naeruvääristatakse negatiivseid iseloomujooni, ameteid ja igapäevaelu nähtusi. Naljandid on jutustavad tekstid, mis põhinevad karakteri-, sõna- või olukorrakoomikal. Sageli kasutatakse naljandites dialoogi ning ootamatut lõpplahendust- puänti. Anekdoot Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm osa: karakterid süzee tegevuse aeg ja koht Anekdoodid.net Kuula Youtubest Kõnekäänd Kõnekäänd on rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändu kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja imestamiseks. Kõnekäände on võimalik mõista vaid lauses. KAS TUNNED KÕNEKÄÄNDE? KILLUD Tänapäeval asendavad kõnekäändusid killud ehk paroolid. Kildusid iseloomustab ajakohastus ja mängulisus. Enamasti on killud erineva algupäraga tsitaadid (Kus Siim on
Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epitee...
- eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Porkuni preili" II Eepika: - muinasjutud Hans Christian Andersen ,,Hans ja Grete" - vanasõnad ,,Kes teisele auku kaevab see ise sisse kukub" - mõistatus ,,Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline" - anekdoot Juku anekdoodid - kõnekäänd ,,Vesi ahjus" - muistend ,,Emajõe sünd" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - romaan August Mälk ,,Hea sadam" - pentaloogia Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" - sari Honor de Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell
NALJAND naljalugu, tõsieluline, põhineb enamasti sõnamängul, nt ,,Soe piim". MÜÜT on muistend, mille tegelasteks on jumalad. Enamasti räägib maailma ja selle nähtuste tekkest jne RAHVALUULE VÄIKEVORMID MÕISTATUS koosneb küsimusest ja vastuses, küsimus on peitepilt, nt Talvel sööb ja suvel magab, ihu soe, aga verd ei ole? (Ahi) KÕNEKÄÄND (ei püsi pudeliski paigal) JA VANASÕNA (Enne mõtle, siis ütle) eristab see, et vanasõna on terviklik lause, kõnekäänd aga fraas, väljend, mille tähendus selgub vaid lauses, kontekstist, nt ümber palava pudru käima. 2. Kirjandus jaguneb ilukirjanduseks, publitsistikaks ja aimekirjanduseks. ILUKIRJANDUS rahuldab inimese esteetilisi vajadusi, see pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei esitata tõelist maailma, vaid pakutakse selle tõlgendust. Ilukirjandus aitab inimesel ennast paremini mõista. PUBLITSISTIKA ehk ajakirjanduse vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaid
Rahvaluule lühivormid Rahvaluule lühivormid on mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud. Vanasõna lühike, ilmekas, õpetliku sisuga ütlus, millesse on kogutud esivanemate elutarkus. Näiteks : Õnnetus ei hüüa tulles Töö kiidab tegijat Raamatust ,,Sada saarelehte, tuhat toomelehte": 1. Eks nälg ole kõige parem kokk. Tähendab seda, et kui sul on kõht väga tühi, siis kõlbab kõik söögiks, ka toit, mida sa tavaolukorras suu sissegi ei võtaks. 2. Heategu ei roosteta. Tähendab seda, et kui sa oled kellelegi head teinud, jääb see inimesele meelde. 3. Laiskus ja hooletus on vennaksed. Tähendab, et kui oled laisk, siis oled tihtipeale ka hooletu ning vastupidi. 4. Ega viin mehe peale ei kipu, kui mees viina peale ei kipu. Tähendus on, et viin pole see, mis sunnib end jooma. Inimene tõstab ise klaasi suule ning rüüpab, on andnud viinakuradile näpu. 5. Küll kaval rebane ka ükskord raudu satub. Tähendab, et lõp...
Antonüümid vastandsõnad Ballaad lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, kangelaslik või ajalooline.Sünge sisu, põhineb rahvajuttudel Draama tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Eepika üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Komöödia lõbusa sisuga näidend Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse Kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab piltlikult mingi nähtuse, eseme või omaduse ise-loo...
3. Assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. 4. Eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks on vägilase või muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Kunst- ja rahvaeeposed. Viimased põhinevad kangelaslugudel. 5. Folkloor rahvaluule- 6. Kõnekäänd rahvapärane väljend, annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. 7. Muinasjutt põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik (imeesemed). Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. Tõsieluliste mj. tegevus areneb
Ülimalt õnnelikel inimestel polegi vaja kasu, vaid naudingut, sest nad tahavad just teistega seltsis olla. On olemas ka teine sõpruse vorm, mis rajaneb ülimusele, nt isal pojaga ja üldse vanematel inimestel noorematega, mehel naisega ja valitsejal valluvatega. - kumbki ei saa teiselt sedasama vastu ega pea ka seda taotlema. Sõprus seisneb võrdsuses ja sarnaseuses ning kõigepealt loomutäiusele vastavas sarnasuses. Õige on ka kõnekäänd, et sõpradel on kõik ühine, sest sõprus rajaneb ju ühistegevusel. Sõpruse aluseks on ühelt poolt eetos ja teiselt poolt seadus.
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustami...
Mets on kooslus, kus puud Mets katab peaaegu et pool Neis kohtades, mis vahel vee määravad üksteise ja teiste Eesti pinnast. Eesti on alla jäävad suudavad ainult organismide elutingimusi. metsarikas maa. Suurem osa kasvada puudest sanglepad, Metsapuu on kitsama võraga Eesti metsast on okas- ja neid metsi ja sihvakama tüvega. segametsad. Eestist N pool nim.Lodumetsadeks Üksikult kasvavad puud on peamiselt Madalatel maadel, mis on aga laia võraga, sest lagedal okasmetsad(peamised puud: pidevalt niisked, kasvavad saavad ka alumised otsad mänd&kuusk). Lehtmetsa kidurate mändide v piisavalt valgust. peamised puud on kask,lepp kaskedega soometsad ja Kõnekäänd metsa kohta: ja haab. Seal kus kasvavad paljudes soodes ei saa mets mets on vaese mehe nii okas-ja lehtpuud nim. üldse kasva...
ning täidlasemad veinid muutuvad säilitades paremaks. Meie poodides on saadaval rohkem veini, mis on valmis kohe joomiseks. Säilitamiseks ja erilise sündmuse jaoks hoidmise veini leiab veinisõber pigem vinoteekidest. Paljud tootjad valmistavadki veini, mida poest ostes on võimalik juba sama päeva õhtul nautida. Veinisõbrale, kes ei malda aastaid oodata, on see väga hea lahendus. Kõnekäänd „nagu hea vein, mis muutub ajaga paremaks“ viitab ka väga õigesti faktile, et mitte iga vein ei muutu ajaga paremaks, vaid ikka hea (loe: väga kvaliteetne) vein. VALMISTAMINE Pressimine Pressimise eesmärk on saada marjast kätte mahl ja viljaliha. See protsess aitab kaasa pärmiseene paljunemisele, värvainete eraldumisele ja virde õhustumisele. Kivide eraldamine Kivide eraldamine toimub samaaegselt pressimisega, see seisneb eemaldatud
Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tüüpideks. Tüübid avalduvad teisendeina ehk variantidena. Mõnest tüübist on jäädvustatud sadu teisendeid, aga leidub ka tüüpe, millest on kirja pandud ainult üks-kaks teisendit. Mida
maalilmisviise. Reeglina maalitakse Jaapanis tušiga siidipaberile. Värv kantakse paberile erineva tehnikaga: üks viis on hoida pintslit sirgelt püsti ning teha sellega õhus ringe, puudutades vaevu paberit, ning teine variant on suruda pintsel agressiivselt vastu paberit ning n-ö nühkides joonistada midagi minimalistlikku. Enne maalimist tuleb oma teos väga detailselt ära planeerida; tuleb ette mõelda kuhu mida paigutada ning kuidas see välja hakkab nägema. Nagu ka Hiina kõnekäänd ütleb, et maalida puud, peab puu all 30 aastat mõtisklema. Ka minimalism on Jaapanis väga tähtsal kohal, kuna seal väärtustatakse disainis avarat ruumi, valgust ja tühjust, seega ka maalimisel on samuti kõige tähtsam lihtsalt teada millal lõpetada ja viibata see viimane tõmme. Adamson-Ericu muuseumi keldris asuvas hubases õpitoas said õpilased ka omal käel proovida maalimist kasutades Jaapani tehnikat ning maalimisvahendeid ehk tuši kuivatatud briketi kujul
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjandu...
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad eestlaste kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised ja naljasoon, inimesele ürgomased hirmud ning põlised salajased soovid. Regilaulud
Kuritegu on mõistmatult lai mõiste, mida defineeritakse väga erinevatel viisidel ja mida on võimalik uurida mitmete erinevate vaatenurkade alt. Seaduse järgi kuuluvad kuriteo alla sellised tegevused nagu pisivargus, vargus, avalik vargus, rööv, relvastatud rööv, kallaletung, vägistamine, tapmine, tahtlik ja tahtmatu materjaalse kahju tekitamine, füüsilise vägivalla kasutamine, kehaliste vigastuste tekitamine ja veel palju muud. Levinud on rahva seas sageli kasutatav kõnekäänd, et ükski heategu ei jää karistamata. Selle all peetakse silmas, et tihtipeale tehakse kellelegi heategu mille vastutasuks on ebameeldiv üllatus või halvakspidav käitumine teiste poolt, laim ja tagarääkimine. Loomulikult esineb ka selliseid kuritegusid, kus selle toime paneja ei tahtnud tekitada mitte kellelegi kahju ning ei osanud ette näha oma tegevuse tagajärgi. Enne kuritöö sooritamist on olemas ajendid, mis sunnivad või suunavad sellele halvale teele paratamatult
Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosn...
Venus näinud imeilusat valget lille ja võtnud selle oma kätte. Roosil aga olnud okkad, mis teinud Venuse käe katki. Jumalanna veri värvinud roosiõie punaseks. Sellest ajast ongi punane roos armastuse sümboliks. Aga kui vanaroomlane sõbra intiimsele lõunale kutsunud, riputanud ta laua kohale valgetest roosidest punutud vaniku. See tähendanud, et kõik külalisega räägitud jutud jäävad sinnasamasse nelja seina vahele, saladuseks. Tekkis kõnekäänd: sub rosa distum - (ladina k.) rooside all öeldu, s.o. vaikimiseks ehk saladuskatte all räägitu. PILT- ZEUS NIMI- Zeus ehk Jupiter. MILLE JUMAL- Peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. KEDA KAITSEB- Inimlikke seadusi PÄRITOLU/SÜND- Titaanide Kronose ja Rhea poeg
Epiteet-lisandsõna, mis tõstab esile mõne asja/nähtuse omadusi Võrdlus- kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel ja algab enamasti sõnaga kui/nagu Metafoor-on peidetud võrdlus Personifikatsioon- põhineb sellel, et eluta olendile antakse elusolendi tunnused Sümbol- on kui võrdlus, kus kasutatakse kindlaks määratud tingmärke Allegooria- on mõistukõne, kus kirjutatakse ühte, aga mõeldakse teist Rahvaluule Rahvalaulud · Regivärsiline · Lõppriimiline Rahvaluule väikeliigid · Kõnekäänd · Vanasõna · Mõistatus Rahvajutt · Muinasjutt · Muistend · Naljand · Anekdoot · Pajatus · Paroodia Ulmekirjandus Ehk teaduslik-fantastiline kirjanus sai alguse 18 sajandi lõpus, kui ilmus sakslase Goethe "Faust". Kuulsaks tegi selle agha Mary Schelly raamatuga ,,Frankestain". Suurkujudeks peetakse Jules Vernet(,,20 000 ljööd vee all") ja H.G. Wells (,,Ajamasin", ,,Nähtamatu" Eesmärk on hoiatada inimesi tuleviku eest. Noorsookirjandus
Epiteet-lisandsõna, mis tõstab esile mõne asja/nähtuse omadusi Võrdlus- kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel ja algab enamasti sõnaga kui/nagu Metafoor-on peidetud võrdlus Personifikatsioon- põhineb sellel, et eluta olendile antakse elusolendi tunnused Sümbol- on kui võrdlus, kus kasutatakse kindlaks määratud tingmärke Allegooria- on mõistukõne, kus kirjutatakse ühte, aga mõeldakse teist Rahvaluule Rahvalaulud · Regivärsiline · Lõppriimiline Rahvaluule väikeliigid · Kõnekäänd · Vanasõna · Mõistatus Rahvajutt · Muinasjutt · Muistend · Naljand · Anekdoot · Pajatus · Paroodia Ulmekirjandus Ehk teaduslik-fantastiline kirjanus sai alguse 18 sajandi lõpus, kui ilmus sakslase Goethe "Faust". Kuulsaks tegi selle agha Mary Schelly raamatuga ,,Frankestain". Suurkujudeks peetakse Jules Vernet(,,20 000 ljööd vee all") ja H.G. Wells (,,Ajamasin", ,,Nähtamatu" Eesmärk on hoiatada inimesi tuleviku eest. Noorsookirjandus
pingeid, mis paljudel seostuvad õpetajatega suhtlemise ning koolis õppimisega. Mingil määral on see õige. Samas oodatakse ka minult palju rohkem. Ma ei saa lubada endale "tööluusi", olgu tegemist siis tundidest puudumise, väljasõitude või ürituste organiseerimisega. Inimesed loodavad mulle, sest ma ei vea neid alt. Kes teeb, see jõuab- lihtne ja loogiline. Võibolla Sa mõtled, et miks ma sellest praegu räägin... Tuleb meelde veel üks kõnekäänd: "Harjutamine teeb meistriks." Peab paika. Seega, kui ma teen pidevalt paljusid asju, siis ma saan ka aina paremaks paljude asjade tegijaks. Võibolla mitte meistriks igal ajal, aga vähemalt heaks harjutajaks küll. Ma olen väga õnnelik, et mul on olnud võimalusi end väga paljudel erinevatel aladel arendada ja olen tänulik inimestele, kes on minusse uskunud ja selleks võimalusi andnud. Tänaseks seisan ma väga mitme metafoorilise ukse ees. Mõnest on mul
Eesti Rahvaluule Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholom...
see: armastab!" " Ma seda armastan, kes ihkab võimatut." " Su jalge ees las laman, truu ja vaba, oh käskijanna- lahinguta said sa mu vara ja mu trooni valitsejaks. " " Rohkem siis ei ole vaja: sina mul ja mina sul. Kaunis liit jääb üle aja kestma kahel armunul." " Minu õnn ja silmarõõm on ta pilgu metsik lõõm. Hoian keha kallist, kuuma, tema suule surun suu ma." "Üks leebem pilk- ma rohkem teilt ei vaja. Nii armastajat vaatab armastaja." VÄÄRTUSED:" On kõnekäänd, et pärlid ega kuld ei vääri tublit naist ja oma kolde tuld." " Ma lasen raha laekas lasuda. Ma lootsin uljust, tegutsemistahet, kuid tundes teid ei märka mingit vahet ja mõistan nüüd, et rikkuski ei loe. Ei oma nahast keegi välja poe." " Ehk jumal jumalaga küll vägikaigast veab, kes surelik, see aga neid kõiki kartma peab." " Ka võimatut võib võimalikuks muuta see, kes tark ja palju näinud." " Õnn on see, kui mees ja naine armastavad teineteist, aga õndsus ebamaine,
Maa väe ja sünnitava ema seos oli meie esivanemate teadvuses lahutamatu: mida oleme pärinud emalt, seda oleme saanud oma maalt ja see seobki meid kodumaaga. Elu- ja tööprotsessi on reguleeritud kuu faaside järgi: kui noorkuu kasvab täiskuuks, siis sigineb, kasvab ja küpseb kõik ka looduses; kui kuu kahaneb vanaks ja kustub, siis kahaneb ja kustub ka looduse elujõud. Selle teadmise põhjal alustati või lõpetati töid ning toiminguid, püüti ilma ennustada. Näiteks on teada selline kõnekäänd: "Kuri kuu on kummuli, hea kuu on seljali, soe kuu sõrveti, külm kuu küljeti." Tänapäevalgi on meie kaks suuremat püha seotud aastaaegade vahetumisega: jaanipäev ja jõulud, kuigi jõulude sisu on seotud ristiusuga. Ka kuufaase jälgitakse endiselt ja püütakse teha vastavale kuufaasile sobivaid toiminguid. Kuna meie esivanemate eluring piirdus maise ilmaga, siis ei tuntud esialgu ka erilist vajadust surnute teise ilma pääsuks ega otsitud selleks ka vahendeid
inimese ja loomi paanilise hirmuga. Kükloobid - kreeka mütoloogias hiidkoletised, kel oli ainult üks tohutu suur silm, mis asetses keset laupa. Kuldlõige- jumalik proprtsioon Minos- Kreeta kuningas. Zeusi ja Europa poeg. Kassiopeia- oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Aethiopiat ei tohi segi ajada tänapäeva Etioopiaga, mida antiikajal kutsuti Aksumiks. Tüliõun- sageli midagi kõrvalist ja juhuslikku, millest saab alguse mõnikord tohutuks paisuv asi. See kõnekäänd vihjab kuldsele õunale, mille abil tülijumalanna Eris muutis jumalate rahuliku söömingu ägedaks tüliks. Augeiase tallide puhastamine- Augeiase tallid on tänapäeval tuntud väljend ning tähendab lohakusest tekkinud korralagedust, mis vajab kõrvaldamist; midagi, mis on käest lastud ja kus valitseb täielik korratus. Sisyphose töö- Üldisemalt peetakse Sisyphose töö all silmas ränka, aga mõttetut tööd.
Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suur...
kasutada klassikalisi keerulisi toiduvalmistamisvõtteid või toidu seedimise seisukohalt kahjulikke tooraineid ja roogasid. Trend leidis ka palju vastaseid osad olid konservatiivid, kes sellest lahti ütlesid, teised kliendid, kes suhtusid sellesse kahtlevalt. Paljudes riikides jäigi nouvelle cuisine rakendamata. Arvati, et nouvelle cuisine portsjonid peavad olema väikesed. Miniatüürsete portsjonitega einekordadesse suhtuti halvustavalt ja täiesti õigustatult. Tekkis kõnekäänd: "Taldrikult ei leia midagi, kõik leiab arvelt!" Millised on aga trendid läbi aegade olnud? Restoranides mindi vaagnatelt toidu serveerimiselt üle taldrikutel serveerimisele. Taldrikute läbimõõt kasvas ja taldrikuid hakati disainima. Kaste, millega varem roog üle valati, vahetas asukohta. See pandi taldriku põhjale, kaste muutus ka oluliselt vedelamaks; sooviti esile tõsta põhikomponendi ilu.
Vari Juhan Liiv I Kukulinn ja sealne elu Kukulinn oli vaene linn ja see linn asus keset sood. Linnas elasid vaesed inimesed, kes ei olnud kellegi päralt. Need inimesed lahkusid sealt võimaluse korral, sest seal oli halb elu. Kukulinnas oli ka midagi, mida ei olnud terves vallas: käekatsujad, kupulaskjad, nikastuse- arstid ning jala lahasesse panijad. Kukulinna ei teatud eriti, ainult kohalikud inimesed teadsid sellest linnast. See linn ei olnud kuhugi kirja pandud. II Villu ja järv metsa taga Villu oli ühe vaese pere laps, kes elas Kukulinnas. Ta tahtis teada, mis on järve, sest ta polnud kunagi järve näinud. Ta ei saanud järve minna vaatama, sest järve varjas mets ja tal polnud särk ega saapaid. Villu ema pidi kellelegi midagi tegema, et ta saaks küla peal pü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
