Keele variatiivsus Võrdlus: noored ja täiskasvanud Triin Lepp Türi Ühisgümnaasium, 10 K Võrdlus 1) Noored, kes kasutavad rohkem kõnekeelt ning kelle keelekasutus on alles välja kujunemas. 2) Täiskasvanud, kes on kõrgharidusega ja kasutavad normikeelt. Neil on välja kujunenud oma keelekasutus. Normikeel ehk kirjakeel Kasutatakse peamiselt kirjas. Ametlikum. Võime kasutada järjekindlalt normikeelt kujuneb arvatavasti nooremas täiskasvanueas, mõjutajateks on kontaktid töö juures ja ülikoolis. Kõnekeel Kasutatakse suulisel kõnelemisel. Kõnekeelde kuuluvad parasiitsõnad, släng. Vabam keelekasutus kui kirjakeelel. Sõnade tähendus on muutuvam ja ebakindlam kui kirjakeeles. Erinevused noorte ja täiskasvanute keelek...
Eesti keel ja eesti meel Meie rahvastik vananeb ja väheneb. Nii ka eesti keele kõnelejate hulk. Eesti keel on meile peamiselt kirja- ja kõnekeel, aga ehk enamgi veel. Eesti keel on meile, eestlastele, väga suure ja tähtsa tähendusega, kuna on meie emakeel. Nagu teada, on emakeel igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Meie keel on pidevas muutumises, kuid tasuks mõelda, kuidas meie keel tegelikult muutub. See oleneb peamiselt ikka meist endist. Meie ise, eesti keele kõnelejad, oleme need keele risustajad ja reostajad, tuues kõnekeelde slängi ning sõnu teistest keeltest
kõnekeelest. Tean, et kirjakeelt kasutatakse enamasti ajakirjanduses, seadusandlikes kui ka ametlikes dokomentides, kõnekeelt aga teiste inimestega suheldes näiteks bussis või arstikabineti taga olevas järjekorras. Kirjakeele olemus ning tähtsus peitub õigete grammatiliste vormide kasutamisel kirjakeeles. Keel on küll muutuv ajas, aga ikkagi säilitab konservatiivsuse. Kirjakeel nii plahvatuslikult ei arene kui kõnekeel, kõnekeel on rohkem muutuv, st on mõjutatav nii slängist kui ka laenudest võõrkeeltest. Kirjakeelt vajame informatsiooni edastamisel võimalikult suurele hulgal inimestele, näiteks kui aineõpetaja kirjutab koduseidtöid ekooli, siis ta edastab informatsiooni suurele hulgal inimestele. On teada, et kirjakeeles väljendab inimene end igati paremini, ei lisandu parasiitväljendeid, ei partikleid, ega ka mõttepause.
1. keele nimi singali keel 2. keelkond Indoeuroopa keelkond 3. täpsem piirkond, kus seda keelt kõneldakse Sri Lanka 4. kõnelejate arv - 15,568,750 5. numbrid 1-10: 1 - eka - 2 - deka - - 3 - tuna 4 - hatara - 5 - paha - 6 - haya - 7 - hata - 8 - ata - 9 - navaya - 10 - dahaya - 6. Muu keele näide: Mis su nimi on? - Oyaaghe nama mokka'da? Appi! - Aaneh!/aayoh!/amboh! Puuvili - Palaturu 7. Kirjaviis singali kirjaviis 8. Veel huvitavat keele kohta: · Singali keele kirjapildis puuduvad üldjuhul vokaalid, need märgitakse teatavate krõnksude abil konsonantide külge. · Singali keeles on 58 tähte: 16 täishäälikut ja 42 kaashäälikut. · Kõnekeeles kasutatakse 37 tähte. · Kirjakeel ja kõnekeel erinevad teineteisest suurel määral.
Inimese evolutsioon · Australopiteegid o Elasid Aafrika vihmametsades o Esialgu elasid puudel, hiljem asusid maapinnale o Liikusid rühmadena o Püstine kehaasend o Sarnane aju praeguste inimahvidega · Osav inimene o Oskas juba valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu · Püstine inimene o Päris suured 1,5m pikkused o Suurem aju o Tundsid tule tegemist o Hakkas kujunema kõnekeel o Levis Aafrikast kaugemale Euroopasse ja Aasiasse · Tark inimene o Kolju oli sarnane tänaäeva inimese omaga o Arvatavasti ühiskonnakorraldus o Kunst · Nendertallased o Moodustavad inimese sugupuus üks kõrvalharu o Jässakas kehaehitus o Kohmakas kõnnak o Tugevad kulmukaared ja jüuline alalõualuu o Osavad küttid o Matsid surnuid · Tänapäeva inimene o Pikem ja sihvakam o Füüsilise ja vaimse töö tegemise võime
kujundid: epiteet (iseloomustav omadussõna), võrdlus (kui, nagu), metafoor (peidetud võrdlus), isikustamine (asjadele, nähtustele inimlike omaduste ja tegevuse ülekandmine), sõnamäng · ametlik stiil kantseleikeel, mida kasutatakse ametlikus asjaajamises, dokumentides, tarbetekstides, sisaldab oskussõnu ja kindlaid rekvisiite; kantseliit silmatorkavalt paberlik, kantseleilik keelepruuk · argistiil kõnekeel, släng Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse. kõrgkeelne sõnavara ------------ normaalne kirjakeel ------------ madalkeelne sõnavara pidulik, ülev neutraalne sõimusõnad, vulgarismid ÕSis sõnadel stiili/valdkonna märgend Teksti keelekasutust analüüsides kasuta sõnavara: homonüümid, sünonüümid, antonüümid, võõrsõnad, arhaismid, uudissõnad, tsitaatsõnad ja väljendid, murdesõnad, vanasõnad,
Rooma Rooma tõus suurriigiks · Vallutussõjad I Puunia sõda (264-241 eKr) II Puunia sõda (216-201 eKr) Kartaago sõda (al. II saj. keskpaik 146 eKr) · Sõjavägi Kuni II sajandini kasutati maakaitseväe põhimõtet Alates Puunia sõdadest tugevdati sõjaväelaevastikku Julius Caesar (100-44 eKr) · Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik · Vallutas Galllia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada · 49. aastal eKr alustas kodusõda ja kuulutas end diktaatoriks · Mõrvati 44. aastal eKr. · Ta võttis vastu Juliuse kalendri Keisrivõimu kehtestamine · Augustus oli esimene Rooma keiser · Valitses autokraadina kuni 40 aastat, kuid säilitas vabariigi vormid · Lõpetas kodusõjad ja tõi Rooma riigile rahu · Augustuse valitsemisaega peetakse Rooma impeeriumi kulminatsiooniks. Rooma idaprovitnsid j...
Keele leksikaalsed kategooriad Sünonüümid Erikujulised sõnad, mis märgivad sama eset,omadust, nähtust jne.Moodustavad sünonüümkondi e jadasid, mille dominantsõna on stilistiliselt neutraalne. Vastastikune asendamisvõime on väga tähtis omadus. Täielikke sünonüüme, mis oleksid asendatavad kõikides tekstides, leidub vähe, ja/ ning, ligidal/lähedal Pale, nägu, lõust, silmnägu Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad. Karjatama,kulu, värvitud huuled, seal on hea elu Homo...
Muusika teke ja olemus Muusika on sama vana kui inimkond, aga ürgsem kui kõnekeel. Millal, kuidas ja miks ta tekkis, tehakse oletusi: 1) ürginimene kujunes tööprotsessis. Arvatakse, et muusika tekke põhjuski peitus töös ja sellega kaasnevates rütmilistes hüüatustes. Inimhääl oli esimene muusikainstrument. 2) muusika sündis häälitsustest, millega inimene püüdis loomade-lindude hääli järele teha. 3) muusika tekkis enne kõne arengut. Esimesed muusikalised helid seostusid ürginimese tugevate emotsioonidega:
ÜLDANDMED Asukoht kaardil: Pealinn: Lhasa Suurus: 2,47 milj km2 Elanike arv: 13,7 milj RELIGIOON Levinuim usund on budismi haru Tiibeti budism. Seega on Tiibeti budismi ajalugu osa ka Tiibeti ajaloost. Tiibetlased peavad Dalai-Lamat oma vaimseks juhiks. Religioon on tegelikult keelatud Hiina poolt. KEEL Tiibeti keel kuulub Tiibeti-Birma keelkonda. Kirjakeel pärineb VII sajandi algusest. Tiibeti kõnekeel jaguneb mitmeks dialektiks. Tiibetis kõnetakse Mandarini keelt (lihtsustatud Hiina keel) TAVAD, RIIETUMINE Usuvad eluiga pikendamise tavadele. (Nt: Minnakse tihti kalaturule ja ostetakse kalu, et need siis vabaks lasta.) Riietus- nii mehed kui ka naised kannavad pikavarrukalist kleiti, ka palavatel aegadel. KÕRGKULTUUR Pealinn- Lhasa linnaosasid taastatakse. Kunst- Kujutava kunsti väljendusvormideks tiibeti kunstis on
kuid Eestis on neist puudust. Riigivanem võiks luua autasu, mille kirjanikule andmisel saaks ta nii suureks, et keskkooliõpilane võiks temalt keelt õppida. Reegliteloojatest teadlased peaks aga sokutama mõnda instituuti, kus nad elavat keelt ei tapaks ning sinna peaks saatma ka kõik kirjanikud, kes kirjutavad surnuile. Muidu peavad õpetajad õpilastelt reegliteta keelt õppima hakkama. Tammsaare tekst seondub tänapäevaga mitmeski mõttes. Kõnekeel ja kirjakeel erinevad üksteisest olulisel määral ning ometigi teevad keeleteadlased juurde veel reegleid, või kustutavad vanu. Pean siiski tõdema, et meie keel muutub nende tõttu veidikenegi loogilisemaks ja paljud reeglid lubavad kõnekeeles nii tavaliseks saanud sõnu. Tekst on kirjutatud väga loogiliselt ja selgelt.
Giovanni Boccacio - novellizanri looja. Novellikogu "Dekameron" koosneb 100-st novellist, raamjutustus. Eriti lühike novell - novellel Eesti raamjutustus: August Gailit "Toomas Nipernaadi", Mehis Heinsalu Novelli liigid: *suletud ehk taskaana *Gervanteslik novell - vabama ja lõdvema struktuuriga *tsehhovilik ehk avatud: 19 saj. lõpul - ei pruugi olla puänti *Pärast II ms- i novell veelgi avatum - suurenenud huvi inimsuhete vastu. Kaadrid vahetuvad kiiresti, filmilikus, argipäevane, kõnekeel, eluprobleemid Edgar Allan Poe "Vaat amontilladot", Anton Tsehhov /"Ametniku surm" ja "Paks ja peenike"/, Peet Vallak, Friedebert Tuglas Mati Unt "Helgi Sallo lahkumine" puänt puudus Tunnused: *puänt(vajada tabada mingit erakordset seika, isikut ja erakordset psühholoogilist sõlme) *1 - 100 lk *vähe tegelasi *tegelased loo käigus eriti ei muutu *detaile mitte palju *tihe sündmustik *keskendumine ühele sündmusele, tegelaskarakterile, probleemile või meeleolule
Kõneviis Eelised Puudused Sõnasõnaline Perfektne kõnekeel Võid kaotada kontakti Konkreetne ajakasutus, aeg Ei reageeri ei lähe üle muutustele(inimeste Kindlustunne emotsioonidele) Märksõnad e kõnekaart Selge struktuur, järjestus Ebaühtlane üleminek Peast esinemine Selge kontakt, hea kasutada Võib minna meelest ära,
· perekonnaseis; · elukoht, telefon; · praegune töökoht, amet, aadress, telefon. Hariduskäik (kõrgemast haridusest alustades): · kõrgharidus (õppimise aeg, eriala, ülikool, teaduskond, asukoht); · üldharidus (õppimise aeg, kool, asukoht, kooli vahetamine); · kutseharidus (sama mis kõrgharidusel); · täiendusharidus (kursuse pikkus, eriala, õppeasutus või firma, selle asukoht); · keeleoskus (arusaamine, kõnekeel, kirjakeel); · arvutioskus (keskkond, programmid); Teenistuskäik (ajaliselt hilisemast alustades) · tööle asumine, lahkumine (kuu ja aasta), asutus, ametikoht; · tööülesanded, oskused, kogemused; · edutamine (kunas, millega, millisesse ametisse); · lahkumine (millal, põhjus); · seotus teiste firmadega. Lisateave: · sõjaväeteenistus; · juhiload; · tunnistused (litsentsid, sertifikaadid); · hobid; · tervislik seisund;
Seega tuleb väga ettevaatlik olla kui võõrastega suhtlema hakkad. Tänapäeva elu on kõigil nii kiireks läinud, et paljud kasutavad suhtlemisel sõpradega just Internetti. Positiivne on see, et saad suhelda olenemata, kus maailma otsas keegi viibib. Negatiivse külje pealt võib välja tuua, et Internetis kasutatav sõnavara rikub korrektset eesti keelt. Peamiselt kasutatakse lühendeid ja Internetis suhtlemisel on välja kujunenud oma släng ning kõnekeel. Seetõttu on väga oluline kirjutada kirjandeid ja lugeda raamatuid, et säiliks meie emakeel. Elu ilma Internetita oleks harjumatu. Mõnus on pühapäeva hommikuti teed juua, muusikat kuulata ja sõbrannadega suhelda. Internet on sobiv igale vanusele, kõik leiavad sealt midagi huvitavat või vajalikku. Arvan, et Intrnet on siiski kasulik, kui kasutada seda mõistlikult, teades ohte mis ülemäärane arvuti taga istumine kaasa võib tuua. Intrnett annab võimaluse suhelda
VANA-ROOMA I 1. Rooma asus Apenniini poolsaarel Tiberi jõe ääres. Roomlaste kõnekeel oli ladina keel. 3p 2. Nimeta sündmus, mis sai roomlastel ajaarvamise alguseks! Rooma Linna rajamine Mis aastal see sündmus toimus? (21 aprill) 753a eKr. 2p 3. Vali üks periood Rooma ajaloost ja iseloomusta seda perioodi! Kirjuta vähemalt 3 just sellele perioodile iseloomulikku joont või sündmust! 4p Periood: Kuningate aeg (753-509 a eKr) Iseloomulikud jooned: 1) Esimese Rooma kuninga valitsemise aeg (Romulus)
Keel sisaldab näiteks varieerumisi. Varieerumine on nimelt see, et ühte ja sama sisu on võimalik väljendada erineval moel. Varieerumine on samaaegselt nii hea kui ka halb. Hea on ta selles mõttes, et siis saab kasutada erinevaid stiile ja keeleline väljendus muutub kohe mitmekesisemaks ja laiemaks, ilmekamaks. Samas on see ka halb, sest varieerumine võib takistada ka arusaamist. Kindlasti sisaldab meie igapäevane kõnekeel ja ka kirjakeel slängi. Slängi kasutatakse kõige rohkem noorte seas. Slängisõnad on ka üsna sellised, mida kooslusest väljaspool inimesed ei mõista. Kuid on ka selliseid slängisõnu mis on väga populaarsed ja millest kõik aru saavad. Kindlasti ei ole släng sobiv avalikel esinemistel või tõsistel vestlustel täiskasvanud inimestega. 200 Sammuti esineb meil ka kõnekeelt. Kõnekeelt kasutatakse igapäevases elus, kuid on siiski poole korrektsen ja arusaadavam kui släng
Peategelane on vaimse alge, loovuse ja rahu läkituse kandja. 10. Kangelastes sisalduvad vastuolud (pos tegelastel nõrkused, neg tegelastel ootamatud helgemad loomujooned) annab alust nende psühhologiseeritud kujutamisele. 11. "Kalevala" paistab silma oma ühtlase poeetilise rütmi ja tiheduse poolest. Arvukad parallelismid metafoor kujund laieneb. Mahlakas rahvalik kõnekeel, humoorikad varjundid, alliteratsioon. Olmelisasine realistlik tasand vaheldub lüürilise ja ülevaga. 12. "Kalevala" eestindas August Annis.
tegemisi kirjeldada) ning iseloomusta (välimus, iseloom, hobid jne) lähemalt kolme sinu arvates Illimari jaoks tähtsamat täiskasvanut. · III sisulõik tänapäev ja Illimari aeg Võrdle elu Illimari-aegses Eesti külas tänapäevase elukorraldusega. Leia erinevusi ja sarnasusi. Milliseid töid kodus ise enam tänapäeval ei tehta ? Vaba aeg ja selle sisustamine Illimari ajal ja tänapäeval. Kombed, riietus, traditsioonid, kõnekeel jne sarnasused ja erinevused (võimalusel näiteid tekstist). · IV sisulõik teose autor Näiteks, kas kirjanik kasutas kujundlikku keelt, oli tema tekst kergesti mõistetav ja kutsus lugema või oli igavaid looduskirjeldusi liiga palju jne. Võrdle teksti mõne varem loetud kohustusliku teosega (näiteks ,,Jumalaema kirik Pariisis" või ,,Kõrboja peremees") ning anna hinnang, milline tekst oli kergemini mõistetavam ja
1) Keel kui märgisüsteem. Vanimad märgisüsteemid. Keel on märgisüsteem, millega kommunikeerivad inimesed. Keele märgiks on sõna. Vanim märgisüsteem on DNA. Üks vanimaid on ka valuaisting, mis tähendab 'oht elule' 2) Keele funktsioonid ja nende kirjeldus. Keele üldfunktsioon on suhtlemine 1) info vahetamine-info andmine/saamine 2) suhtlemine- sõnad, kõnekeel(80%) 3) mõtlemisvahend- inimene mõtleb oma emakeeles 4) identiteedi kandja-rahvusliku enesemääratluse tähtsamaid tunnuseid 5) emotsioonide väljendaja- kehakeel, muud häälitsused, sõimud, kehaline agresiivsus 6) maagilisus- kasutatakse maagiaks 7) kultuuri kandja- keelega pärandadakse kultuuri järgmistele sugupõlvedele 3) Suhtlemine eluslooduses Loomad, linnud, putukad jm. suhtlevad ka märgisüsteemi kasutades. Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerun...
Kontor Ettevõtte territoorium on hubane ja omapärane värv on oranz. Klienditeenindajatel on nimesilt rinnus ja jätsid teenindamisel profesionaalse mulje. Teenindaja kõne on arusaadav. Teenindaja välimus on korralik. Tol hetkel kontoris viibis peale minu veel 2 tsiviil isikut. Välja on toodud kirjade ja pakkide näiteid. Kohapealt saab soetada kirju, pakke jne. Toodete ja teenuste eest saab tasuda pangakaardiga või sularahas Küsimustele sain alati vastuse, kõnekeel on arusaadav. Kliendigrupid on igast vanusegrupist, nooremad inimesed teevad enamasti enda toiminguid interneti teel vanemad inimesed käivad aga harjumusest kohapeal. Probleemide puhul otsitakse alati koheselt lahendus. Kaebusi tehakse pakke hilinemisel, teeninduse paremaks muutmisel tuleks kaubad õigel ajal kohale tuua. Kõige raskemad kliendid on need kes on mingist asjast valesti aru saanud ja üritavad enda teooriat peale suruda.
Räägiti Itaalias, Latiumi maakonaas (preagu Rooma ja Lazio maakond). 753 eKr oletatavasti rajati Rooma linn 5.saj. eKr roomlased olid vallutanud kogu itaalia ja hävitanud muud keeled Itaalias. Riigikeeleks ladian keel. 1. saj. pKr ladina keele hiigelaeg, impeerium on hiigelsuur. Põhjapiiriks Reini jõgi. Ei usustud elu sealt edasi. Caesar ja Cicero tegid oma variandi ladina keelest. Ikka veel kasutusel. Kuldne ladina keel. 5. saj. pKr ALLAKÄIK. Rooma riik laguneb. Kõnekeel erineb kirjalikust ladina keelest, mida koolis õpitakse. 10. saj. pKr keskaeg, kirjakeel oli olemas, kuid vähesed mõistsid ,,puhast" ladina keelt. Eraldati prantsuse, hispaania, portugali, itaalia. Ladina keelest sai vaid ametlik keel. 18. saj. pKr euroopa ülikoolid ei õpetanud enam ladina keeles. Kalender Caesari poolt välja mõeldud. Mujal maailmas ka ladinakeelsed kuunimed. Calendae kalendid = iga kuu esimene päev. (5
Kitoon-värviliste tikanditega kaunistatud varrukateta ülariietus Skenee-orkestra näitlejate tagaruum,ajutine lavaehitus,kus vahetati riideid Pronteion-piksemasin e. Suur trumm,millega teatati jumalate tulekust Komöödia-ehk pilke-või naljamäng on lõbusa lõpplahendusega näidend,üks dramaatika zanre Oidipuse kompleks-Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus,mille kohaselt võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga Koinee-antiik Kreeka ühtne kõnekeel 4saj e.K.r Heeros-jumala sarnane kangelane,pooljumal kreeka mütoloogias Müüt-jutustav pärimus mis räägib maailma loomisest Ood-pidulik ülistus Eleegia-kurvatooniline luuletus kindla süsteemi järgi Jamb-kahesilbiline värsijalg;statiiriline luuletus Meelika-antiikkirjanduse üks tähtsamaid vorme Epitaaf-epigrammi alaliik Epigramm-pealiik,mälestuskiri hauakivile,lühiluuletus Sofistid-vana kreeka mõtlejad,palgalised filosoofi ja kõnekunsti mõtlejad
raamatuid. Eriti huvitavad mind raamatud, mis on seotud Eesti ja eestlaste ajalooga nagu näiteks ,, Nimed marmortahvlil''. Tänu neile raamatutele olen saanud teada, kuidas elasid minu esivanemad, kuidas võideldi meie riigi eest ja olen õppinud hindama neid inimesi, kes meie vabaduse eest on andnud oma tervise ja elu ning tunnen, et tänu raamatutele on noorus olnud palju täisväärtuslikum ning mu kirjakeel ja kõnekeel on arenenumad, kui oleks ilma raamatuteta. Hoolimata sellest, et noored ei soovi eriti raamatuid lugeda, peaks nii nende vanemat kui ka õpetajad innustama ja soovitama neil lugeda, sest need, kes raamatuid ei loe, jäävad ilma paljustki. Raamatud arendavad inimeses mitmeid omadusi, sealjuures kirjaoskust ja fantaasiat, ning selle aja, mis me raamatutele kingime, saame kuhjaga tagasi raamatutest saadava hea emotsiooni ja teadmistega.
USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa Rahvusvaheline turundus Nimi Kadi Lõiv Õpperühm TU2 Kontrolltöö 2.3 7. Millistes riikides on keelatud võrdlev reklaam Belgia, Itaalia, Saksamaa 8. Millega peab arvestama nn reklaami loomingulises osas Keelebarjäärid on üks peamisi takistusi efektiivse kommunikatsiooni teel. Reklaam kasutab kõnekeelt, mis peab samas olema väga täpne. Samal ajal pole kõnekeel tähenduse aspektist sageli täpne. Ka kasutatakse sageli slängi, mis on väga lokaliseeritud. Kõnekeele tõlkimine on eriti raske, sest siin pole täpseid vasteid; tuleb kasutada idiomaatilisi väljendeid, mis on eri keeltes erinevad. 9. Millised on kaubamärgi funktsioonid tarbija jaoks Kas kõikides riikides ostavad sama toodet või teenust samad tarbijategrupid? Kas kõikjal on ostu initsiaatoriteks samad perekonnaliikmed? Kas kaubamärgi üle otsustavad alati samad perekonnaliikmed
riigikeeleks. Kreeka vallutamine 146.a. eKr aitas kaasa kreeka keele tähtsuse tõususle ja selle mõju suurenemisele ladina keele arengus. Kreeka kõrge kultuur tõi kaasa selle, et haritud roomlase jaoks oli loomulik osata ladina keele kõrval ka kreeka keelt, seega kultuurilises mõttes oli Rooma riigi õitseajal valitsevaks kakskeelsus. Koolis õpitav ladina keel on klassikaline ja normeeritud variant. Oma arengus tegi ladina keel läbi mitmed staadiumid, mille jooksul muutus ja arenes nii kõnekeel kui ka kirjakeel. Vanimad mälestised kuuluvad 6. sajandisse eKr. Need on raidkirjad, millest vanim on Rooma Foorumist leitud Lapis Niger (´must kivi´) , kus ladina keel esineb oma arhailises vormis. Ladina kirjakeelt saab põhjalikumalt jälgida 3. saj keskpaigast eKr, kui ilmuvad pikemad kirjalikud tekstid. Edasises arengus kõne- ja kirjakeel kaugenesid teineteisest. Klassikaline ladina kirjakeel kujunes välja1. sajandiks eKr, selles valitsesid ranged keelelised reeglid.
Vastandsõnu luuletustest ma ei leidnud, sünonüüme ka mitte, see võib olla tingitud sellest, kuna minu raamatus pole kõik täispikad luuletused, vaid mõned on luuletuste katkendid. Tsitaatsõnad Tsitaatsõnu ka ei leidu, kuna see on suhteliselt vana luulekogu (1998) ja luuletused seal sees on palju vanemad veel, ma arvan samuti kuna on tegu isamaaliste luuletustega siis prooviti ikka kasutada päris eesti keelseid sõnu. Kõnekeel Ausaltöeldes ma leitsin ainult kolm sellist sõna, nendeks sõnadeks olid kuis, läeb ja mil, ja ma pole isegi kindel et needgi sobivad. Vananenud ja harvaesinevad sõnad Neid ma leidsin suht palju , näideteks toon siin ainult mõned. Näiteks: pääl, sääl, sull', kurbeline ja kurbelisem, eha · Kas on sõna- ja lausemängu ? Kuna tegemist on pigem tõsiste luuletustega, ei ole siin sõna- ega lausemängu.
Vokabelliste Vokabeln Im Kontext Übersetzung Hallo! Guten Tag! Tere! Tervist! Grü dich!(kõnekeel) sich vorstellen Ich möchte Ihnen Frau Tamm tutvustama kedagi vostellen. der Vorname Mein Vorname ist Paul. eesnimi der Nachname/Familienname Mein Familienname ist Hendrikson. perenimi Ich heie..... Minu nimi on Mein Name ist..... das Alter Ich bin 22 Jahre alt. vanus kommen aus Ich komme aus Tartu. (kust) pärit olema die Nationalität Ich bin estnischer Nationalität. Olen rahvuselt eestlane. der Este/die Estin Herr Lepp ist Este. Eestl...
" Tal on maailma alatusest küllalt ja ta asub teele indiaanlaste territooriumide poole, kus arvab leidvat vabaduse, mida vajab. Huck on ja jääb mässajaks. "Huckleberry Finn" tegi Mark Twainist rahvakirjaniku ja rahvusvahelise kuulsuse. Müügiedu ületas koguni "Tom Sawyeri" oma. Vaimustuses ei olnud mitte ainult rahvas. "Huckleberry Finn" märkis Ameerika kirjanduse jaoks maha uued rajajooned. Siiani olid kirjanikud "kõrge" inglise klassika diktaadi all. Nüüd avastati kõnekeel, lihtsate inimeste kõnepruuk. Huckist sai kartmatu revolutsiooni prototüüp, kes hakkab vastu konventsioonidele ja klassibarjääridele riiuhimuline ja otsekohene, seejuures hea südamega ja alati valmis vabaduse eest kõik ära andma. Tom Sawyer mõjub tema kõrval lausa väikekodanlasena. Kui ta õnnelikuna räägib, et nad on tänu Indiaani Joe aardest saadud rahale tehtud mehed, vastab Huck ainult: "Kuule Tom, rikas olla ei olegi nii tore, nagu seda kiidetakse
Nad kujutavad endast rahvust, millel ei ole kodumaad ning mis alati on seisnud teistest eraldi, olles samal ajal kaasa tõmmatud mängima ajaloos kindlat rolli, mõjutades sellega ka teiste rahvaste saatusi. Juudid põlvnevad semiidi rändsuguharudest, kes elasid Ees- Aasias, Mesopotaamias. Esimesed kaks tuhat aastat elasid nad kompaktselt oma kodumaal või selle vahetus läheduses. Esimesed kas tuhat aastat elasid nad kompaktselt oma kodumaal või selle vahetusläheduses. Neil oli ühine kõnekeel, mentaliteet ja tavad, sarnased looduslikud tingimused ja elatusallikad. Teisel perioodil elas valdav enamik rahvast Läänes, hajutatult paljudes maades vähemusrahvusena, kaotasid nad omavahelised sidemed, hakkasid kasutama põhirahva keelt või selle ja heebrea keele baasil tekkinud murret, neil olid erinevad eluviisid ja kujunesid uues traditsioonid. Ometigi juudid ei assimileerunud, ei sulanud kokku ühegi rahvaga, vaid jäid juutideks. Neid
romantilise ballaadi stiil. Tegelaste Stiil: jämedakoeline vs õukondlik Psühholoogilisus avaldub tegelaste pihtimustes ja iseloomud ja lood mis nad räägivad ja peen keelekasutus monoloogides, mis ühtlasi väljendavad ka on vastuolus. Ta Varieerib Boccaccio enda seisukohti. Stiil: 1) rahvalik sõnavaraga, kujundite paljusus. kõnekeel 2) poeetika-ülev stiil Autor teoses Raamjutustuse meeskarakterid kehastavad Autor on üks palveränduritest Ta ise ja ta vend on tegelaste Boccaccio erinevaid poolusi. 1) Dioneo-lõbus ja hulgas, Marguerite=Parlemente mahlakas, Venusele pühendatud B. 2) Filostrato- armastuse poolt võidetud, reedetud, õnnetu, armastav B. 3) Pamfilo-üleni armastus, edukas
lihvida. Mida autor kutsub ülesse ka rohkem al määral tegema, kuna tihti tundub et trukki lastakse kõik mis sulepeast välja tuleb. Keerulisem on kõnekeelega, kuna korra lausutud, ei saa enam tagasi võtta. Mõtte kiirusel tuleb mõte meeles sõnastada ja siis veatult välja hääldada. Vaat selle järgi, kuidas see välja kukub, tunneb suure ande kohe ära. Näiteks Heinz Valgu sujuv, selge, isikupärane, ilmekas keel tema esinemistel. Kadestamisväärselt suurepärane oli Linnart Mälli kõnekeel. Fred Jüssit kuulates on kohe selge, et ta kogu aeg mõtleb ja annab endale aru, mida ta välja ütleb. Nemad pole õnneks ainsad. Selliseid andeid on siiski sama vähe kui täiusliku kuulmisega muusikuid Tuleb välja, et rikkalik, ilmekas ja samas täpne keel on üks keeruline kunst. Eesti keele olukorrast rääkides eristatakse artiklis kahte aspekti sisemist ja välist. Väljast poolt vaadatuna ei ole ei eesti keel ega sellele eelnenud maarahva keel veel
hulgas president Toomas Hendrik Ilves. President Ilves kannab ametlikel üritustel sageli traditsioonilist Mulgi kuube. Majanduslik edu, tänu millele sirgus Mulgimaalt Eesti eliit, oli samuti põhjuseks, miks nõukogude ajal Mulgimaa käsi kõige kehvemini käis. 1941., 1945. ja 1949. aasta massiküüditamised laastasid piirkonda ja kohalik dialekt säilis vaid ime läbi. Mulgi keel (mulgi kiil) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalne kõnekeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka. Keeleajalooliste käsitluste järgi on mulgi keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Mulgi murre. Sellesse rühma kuulub veel võru keel, seto keel ja tartu keel.2012. aasta rahvaloenduse andmetel kõneleb mulgi keelt ligi 10 000 inimest. Põhiliselt räägitakse seda kõnekeelena maapiirkondades, suuremates linnatüüpi asulates kõneldakse seda vähem. Kuna koolides õpitakse kirja- ja õppekeelena eesti keelt, siis lastega
Proosa on kirjanduse ühe põhiliigi eepika väljendusvorm. Proosateoses jutustatakse sündmustest, tegelastest ja olukordadest enamasti rahulikult ja tõepäraselt. päevikus tehakse vahetuid ülestähendusi oma elu päevasündmuste kohta minakesksest vaatepunktist. Romaan on proosazanr, mida iseloomustavad täiuslikkusetaotlus, mitmekülgsus elu kujutamisel, suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajalike kulg. Seiklusromaanis on ülekaalus seikluslik ainestik. erinev kõnekeel, mis iseloomustab selle kõneleja rühmakuuluvust. Iga sugupõlv loob uue slängi, samuti on oma släng eri elualade esindajail. Referaat esitab kogu teksti kohta kokkuvõtliku ülevaate. Reisikiri sisaldab reisil läbitud kohtade kirjeldusi, ajaloolisi ja geograafilisi andmeid, märkmeid kohalikest kommetest, elanikest, samuti autori meeleolusid, tundeid ja mõtteid. Eesmärgist lähtuvalt eristatakse teadusliku, vestelist ja ilukirjanduslikku reisikirja.
Evolutsioon Koostas: Kätlin Lääne 1 2 Sisukord 3. Evolutsioon 4. Taimeriigi evolutsioon 14. Roomajad 5. Vetikad 15. Imetajad 6. Ürgraikad 16. Inimese evolutsioon 7. Sõnajalgtaimed 17. Australopiteek 8. Katteseemnetaimed 18. Homo habilis 9. Paljasseemnetaimed 19. Homo erectus 10. Loomariigi evolutsioon 20. Homo neandertalensis 11. Esimesed loomad 21. Homo sapiens 12. Selgroogsed. 22. Homo sapiens sapiens 13. Maismaaloomad 3 Evolutsioon Kõik taimed ja loomad on tekkinud järkjärgulise muutuse käigus, mida nimetatakse evolutsiooniks. Tänapäevaste loomade ja taimede liigid arenesid palju varasematest liikidest, mis nüüdseks on välja surnud. 4 5 Vetikad Üherakuliste vetikate k...
LUULEKOGU ANALÜÜS Nõmmelill Anna Haava ·Leia luulekogu autori kohta mõned elu- ja loominguloolised andmed. Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale.Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotus, eriti isa ja õe manalasse varisemisele järgnenud ema surm. Peale seda kaotas Haava igaveseks ka selle, kellele ta senine armastusluule oli pühendatud, ning luuletajas tekkis tunne, nagu poleks enam mingit eesmärki edasivõitlemiseks. Armastus oli avanud tema luulelätte nüüd näis...
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
Ütlus ,,maamehega räägi maamehe keeli, õpetatud mehega ladina keeli,, osutab just sellele. Pole sugugi ebatavaline, et asjatundja kasutab sõnu ja väljendeid, mida vastuvõtja ei mõista. Mis tahes rühmitusel võib tekkida oma erikeel. Omavahelisse kõnepruuki tuleb pidevalt juurde uusi sõnu, väljendeid, lühendeid- ning neid kasutatakse rühma siseselt täiesti loomulikult. Seda nimetatakse argooks või erialaslängiks. Oluline on meeles pidada, et kõnekeel ja kirjakeel erinevad teineteisest. Inimestega rääkides tuleb muidugi kõnekeelt tarvitada. Kui räägitakse nii , nagu kirjutatakse, tunduks see vastuvõtjale ülespuhutud, suurejooneline ja kunstlik. Kehakeel Kehakeelega väljendame ääretult palju. Mõned uuringud ostuavad, et sel moel antakse edasi palju rohkem kui sõnades. Kehakõnel on määrav sõnadega väljendatu usutatavusele. Kui te loiult ja ükskõikse kehakõne saatel kirjeldate eelseisvat
*arendas eesti keelt Kuulsamad õpilased: *Ignatsi Jaak *Pakri Hanso Jüri Nende õpilaste teadmistega jäi kuningas rahule. 5. H.Stahli ja B.G.Forseliuse kirjaviis 17.sajandil hakati pöörama tähelepanu eesti keele grammatikale, sest kavatseti tõlkida eesti keelde piiblit. Sel ajal levis kaks kirjaviisi : *Heinrich Stahli kirjaviis, eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa grammatikast nt : metz,lesck *Forseliuse kirjaviis, eeskujuks talurahva kõnekeel ehk foneetiline keel, mistõttu tuleb tähestikust välja tähed, mida eestlane ei häälda . nt : x, y w 6. Nn. piiblikonverentside kokkukutsumise põhjus ja tulemus. Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686.-1687. aastal kokku nn piibli konverentsid, et jõuda selgusele kumba kirjaviisi kasutada piibli tõlkimisel. Lisaks sellele oli vaja piiblikeelele vasteid eesti keelest. Sageli tuli lausa uued sõnad luua, aga sisuliselt oli tegu keelekonverentsidega, kuid üksmeelele ei jõutud
keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi -- kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles." ... ,,Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda." Lastele on ilmunud veel mõned absurdimaigulised proosalood
ja Pärsia lahe ääres on palju siiite. · Muhameedlase kahte harru jagunemise aluseks on vaidlus selle üle, mille pärast prohvet Muhamedi surma toimus tegelik võimu üleminek (kalifaat) · Muhameedlaste ühiskonda juhib sariaat e isalmi seadus · Islami usu aluseks on viis peamist käsku : oma usu tunnistamine, palvetamine viis korda päevas, almuste jagamine abivajajatele, paastumine ramadaanikuul, palverännak Mekasse Keel · Araabia kõnekeel erineb tugevasti araabia kirjakeelest. Kirjakeeleks on klassikaline araabia keel, kõnekeelena kasutatakse ametlikku araabia kõnekeelt ja igapäevakeelt, kus on palju murdeid. · Klassikalist araabia keelt kasutatakse kirjakeelena ja ametlikes aruteludes. See on ühesugune kõikides araabia riikides. Igapäevane araabia keel mitteametlikus kirjavahetuses, filmides. Ametlik araabia kõnekeelt kasutavad haritud inimesed vestluses araablastega.
võimust kasu, tagati sisekord ja saadi kaitset välisvaenlaste eest. Armee-algselt kodanikest ja liitlastest koosnev sõjavägi asendus elukutselistest palgasõduritest, ülesehitus, relvastus, võitlustaktika jäi samaks. Roomlased olid head kindluse piirajad, kasutasid katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. Kujunes piirikaitsevöönd. Rooma linn-vahemeremaade suurim linn, elanike arv oli ligi 1 mln, elanike varanduslik ja ühiskondlik seisund oli väga erinev, sisserännanud, üldine kõnekeel oli ladinakeel, keisririigi ajal hakati linna sihipärasemalt ehitama, ehitati hipodroome, amfiteatreid, templeid, triumfikaari, obeliske. Kujunes välja kanalisatsiooni süsteem, avalikest saunadest-termidest-kujunesid puhkeasutused. Ehitati korruselamuid vaesemate jaoks. Ehituskunst-väga arenenud, rajati kivist sildu, teid, monumentaalseid veejuhtmeid(akvedukte), linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades põrandaalused küttesüsteemid. Peamiselt kasutati tellist, kaeti
kui ka kõnet, mistõttu termini kurt-tumm kasutamine ei ole enam sobiv. Kuigi see on ikka veel väga levinud termin, on see kurdi jaks solvav ja soovitav on seda vältida. Kõne areng on väga erinev ja sõltub kuulmisjäägist, kahjustuse tekkimise ajast, intellektist, keskkonnast, logopeedilisest abist, lapse jaoks optimaalseima arendusmeetodi valikust jm.Kuulmiskontrolli puudumisest tingituna on hääl võõras. Kuna kõnekeel on kurdile ikkagi teiseks keeleks, siis on sõnavara puudulik ja ebatäpne, koartikulatsioon puudulik, esinevad tempo ja rõhu vead. Kuna viipekeel visuaalsena allub hoopis teistele grammatilistele reeglitele, siis mõjutab see ka kõnekeelt: muutevormide kasutamine, sõna tähenduse laienemine või kitsenemine, sõnade segistamine mõne tunnuse alusel. Kõne arenguga on omakorda seotud mõtlemine. Tingituna visuaalsest keelest on mõtlemine kaemuslik-kujundlik
aspekt oli tegelase juures kõige olulisem. Väärtustab eeskätt müütost kui lugu. Lugu määrab karakteri. Draama – tragöödia kaas žanr. Lõbusat sorti vaatemäng. Dionysuse saatjaskond on tegelasteks. Tragöödiaid loodi triloogiatena, üks neist oli enamasti draama. Naeruvääristas neid tragöödia kangelasi koomilises kontekstis. Sellega kaasnes ka vastav butafooria/kujundus. Sisu seotud tragöödiaga, kuid ei tarvitsenud olla. Struktuurilt sarnane. Tavapärane kõnekeel. Lühikesed järellugud tragöödiatele. Tragöödia keskne mõiste on kannatus. Intellekti põhine. Teatrivastane suund. Platon oli esimene filosoof, kes leidis, et tragöödia ei tohiks kuuluda ideaalriigi kodaniku kasvatusse ning huvisfääri. Kahjulik ratsionaalsele arutlusvõimele. See lõhub ja eksitab inimest. Olulisemad on moraal ja kasvatus. Kirjandus ja teater ei saa selles protsesis osaleda. Tragöödia kangelane kannab traagilist süüd. Tema õlul on kanda suurem koorem kui
võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi -- kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles." ... ,,Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda." ... ,,Minul on ikka konkreetne sõnum olge mõnusad! Ma ei tahakski eesti rahvale muud
· lõi uue lugemaõpetamise meetodi ja andis välja oma meetodile vastava aabitsa · Seminari lõpetanud võitlesid koolide avamise eest, mille tulemusena koolide arv kasvas ja tõusid rahva lugemisoskus · arendas eesti keelt 3. H.Stahli ja B.G.Forseliuse kirjaviis. H. Stahli kirjaviis Forseliuse kirjaviis Eeskujuks saksa keel Eeskujuks rahva kõnekeel e foneetiline keel Eesti keel peab lähenema saksakeelele (metz, Eesti keel peab jääma eesti keeleks, mistõttu tuleks palck, lesck) tähestikust välja jätta c, f, x, y, lühend ch k, v w 4. Nn. piiblikonverentside kokkukutsumise põhjus ja tulemus. Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686 -1687 kokku nn piiblikonverentsid, et jõuda selgusele, kumba kirjaviisi kasutada piibli tõlkimisel
Kui uppus ära, ei olnud nõid, kui ei uppunud, siis põletati enamasti tuleriidal. 17. Pühajõe mäss. ?Minul pole seda? 18. Rahvakoolide õpetajate seminari asutamine, tegevus ja tähtsus, kuulsamad õpilased. Forselius. 19. H. Stahli ja B.G. Forseliuse kirjaviisid. H.Stahli kirjaviis – eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa keele grammatikast (mets – metz, lesk – lesck) Forseliuse kirjaviis – eeskujuks talurahva kõnekeel, mistõttu tuleb tähestikust välja jätta tähed, mida eestlane ei häälda 20. Nn piiblikonverentside kokku tulemise põhjus ja tulemus. Piiblikonverentsidele (1686-1687) tuldi kokku selleks, et otsustada, millise kirjaviisiga piibel Eestimaal välja anda. Lisaks sellele oli vaja piibli keelele leida vasteid eesti keelest ja luua lausa uusi sõnu. Tulemus oli see, et ei jõutud kokkuleppele ning piibel jäi tõlkimata. 21. Näited eestikeelse kirjasõna arengust 17
Üldistus helitust keelest Keeleliselt on viipekeeled sama keerukad ja mitmekülgsed kui mistahes kõnekeeled. Proffesionaalsed keeleteadlased on uurinud paljusid erinevaid viipekeele vorme ja on leidnud et kõik nende omadused ja ülesehitus on võrdväärne kõnekeelega. Seega võib neid pidada täisvaartulikuks keeleks maailmas. Üks tüüpilisemaid väärarvamusi on, et viipekeel sõltub kõnekeelest. Arvatakse et viipekeel on kõnekeel märkidena, või et viipekeele leiutasid ja võtsid kasutusele kuuljad. Manuaaltähestik (käe tähemärgid) on tihti kasutusel viipekeeles. Kuid peamiselt kasutatakse neid nimede ja tehnilste terminite jaoks kuna igale sõnale pole märki viipekeeles. Üldiselt ei sõltu viipekeel kõnekeelest, pigem läheb ta oma arengus teisi radu kui kõnekeel. Näiteks Briti ja Ameerika viipekeel on üksteiset vägagi erinevad kuigi kõnekeel on praktiliselt sarnane.
(see näitus tuleb korduma aastast aastasse; turistide saun lahkus ära; osad inimesed usuvad nõidust; Ei ühtki süstalt.) Grammatilisus käsitletavas suhtes, nt. partitsiip eesatribuudina, mitte järelatribuudina väsinud külaline, aga ?külaline väsinud. Semantiline või süntaktiline vastuvõetavus? 1. Mootor käib mürinal 2. Poiss käib koolis 3. ?Mootor käib koolis 4. ?Poiss käib mürinal Kirjeldatud on peamiselt normeeritud ühiskeelt; keele variante nagu argikeel, kõnekeel vähe (keerukas!) Kus võiksid olla järgnevas suulise kõne näites 1) lausete ja osalausete piirid, 2) mitteterviklikud laused? ja siis tuli minimood/T. pagan võtku/T vat sellega oli küll/MT, see läks niimodi/M+T, muide/, taotleti peaaegu=et sama asja/T, et keelata ära/MT. mini läks järjest minimaks/T, ja lõpuks=e oli veel niisugunegi moment/M+T, mina näiteks nüüd
Üleüldiselt on uue keel sugenemiseks võimalusi mitu. Enamasti kujuneb see keel mõne keele murde või murrete iseseisvumise teel. Uus keel areneb teatud aja jooksul lähtemurretes toimunud keelemuutuste põhjal. Samal ajal on väga oluline ka vanade tunnusjoonte säilimine lähtemurretes. (Rätsep 2002: 10) Võrreldes eesti keelt inimkeele tekkega, siis on see üpris lühike. Kirjakeelel ja kõnekeelel on erinev kujunemislugu, kuid kindlasti arenes enne välja kõnekeel ning on teada, et hõimumurded, millest kujunes hiljem välja eesti keel, hakkasid lahknema alles 2000-2500 aastat tagasi. Andmeid tol ajal kõneldud keele kohta on saadud praeguste läänemeresoome keelte ja murrete omavahelisest võrdlusest. (Rätsep 2002: 9-10) Teada olevaid põhiandmeid lähteolukorra kohta on piisavalt. On teada, et esimese aastatuhande paiku e Kr või veidi hiljem kujunes Soome lahe põhja- ja lõunaranna läheduses välja hilise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
