.................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kärbseseened....................................................................................................................................4 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis)..............................................................................5 1.1.1 Rõngata Kärbseseen..................................................................................................5 1.1.2 Kahevärviline kärbseseen.........................................................................................5 1.1.3 Oranz kärbseseen......................................................................................................6 1.1.4 Lepa kärbseseen.......................................................................................................
Jõhvi Gümnaasium Kärbseseened Referaat Koostaja: Reelika Lõhmus 11B Juhendaja: Tiina Gaskov Savala 2009 Sisukord: Kärbseseened ja nende ohtlikkus.............................................................................lk 3 Roheline kärbseseen................................................................................................lk 4 Valge kärbseseen.....................................................................................................lk 4 Punane kärbseseen..................................................................................................lk 4 Roosa kärbseseen....................................................................................................lk 5 Lisad.........................................................................................................................lk 6
Tartu 2008 2 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 MÜRKSEENED......................................................................................................................... 6 KÄRBSESEENED......................................................................................................................8 Punane kärbseseen.................................................................................................................. 8 Valge kärbseseen.................................................................................................................... 9 Roheline kärbseseen................................................................................................................9 Teised kärbseseened ....................................................................................
Punane kärbseseen Eestis kasvab 15 kärbseseeneliiki, nendest levinuim on punane kärbseseen. Punane kärbseseen on üks levinumaid seeni kogu Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades kasvab isegi mägedes. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma. Juulist oktoobrini. Mürgine, põhjustab kärbseseenemürgistust. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette
6 korda100 jagatud 15võrdub 40%.Selgus,et naised käivad rohkem seenel kui mehed. Kolmas küsimus-Milliseid seened meeldivad kas praetud, morineeritud või kupatatud? Küsimusele vastasid 7 inimest neist 5 ehk 71%vastasid meeldivad ainult praetud seened ja 2 ütlesid ,et neile meeldivad morineeritud ja kupatatud. Selgus ,et 3 inimest pole kunagi proovinud kupatatud seeni. Neljas küsimus- Milliseid mürgiseid seeni sa tead ,ütle vähemalt 3? 7 küsitletud naisest vastasid 5 punane kärbseseen, roheline kärbseseen ja valge kärbseseen. 1 vastas kevadkorgits, kuhik-narmasnutt ja viimane vastas siid-narmasnutt, terav paljak, kevadkogrits.6 küsitletud mehest vastas esimene kaseriisikas ,valge kärbseseenja harilik murukera. Teine vastas punane kärbseseen, pruun kärbseseen. Kolmas vastas roheline kärbseseen, kühmvöödik ja punane kärbseseen. Neljas teadis ainult 1 punast kärbseseent.5ja 6 vastas kevadkorgits ja roheline kärbseseen
Tallinna 21. Kool Valge kärbseseen Katarina Veltri Tallinn 2021 Kuuluvus: Valge kärbseseen kuulub kandseente hõimkonda, eoslavaseente klassi, kärbseseenelaadsete seltsi, kärbseseeneliste sugukonda ja kärbseseente perekonda. Eluviis: Valge kärbseseen kasvab sageli kogu Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades, augustist oktoobrini. Enam-vähem iga kümne aasta tagant ilmneb valge kärbseseen Eestis paiguti hulgaliselt, viimane valge kärbseseene aasta oli 2010. Valge Kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Välimus: Valge kärbseseen on üleni valge, ka eoslehekesed ja lõikel seeneliha. Kübar on kuni 12 cm läbimõõduga ja kleepuv ning iseloomulikult koonusjas-kellukja kujuga. Jalg on üleni vatjalt ebemeline, alusel avara kotja tupega ja äärmises tipuosas ebemeteks laguneva kaduva rõngaga. Valget
See on algul munakujuline, seejärel kellukjas ja kumer ning lõpuks laialt lamenev. Suur sirmiku jalg on 25-35 cm pikk. Suur sirmik kasvab huumuserikastel põlluservadel, aedades ja metsaservades ning lagendikel.f Plussid ja miinused Suur ,ühest kübarast Viimasel ajal haruldane saab juba toitu leida. valmistada. Jalg kiuline ja sitke. Üldiselt puhas, ei ole Võib segi ajada pruuni ussitanud. kärbseseenega. Kerge kuivatada. Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) Roheline kärbseseen on kärbseseente perekonda kuuluv liik. Roheline kärbseseen on levinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Roheline kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Pilte Muutke teksti laade Muutke teksti laade Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase
Roheline kärbseseen Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) on kärbseseene perekonda kuuluv seeneliik. Roheline kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Sisaldab rakumürke amatoksiine ja fallotoksiine. Amatoksiinide surmav annus on 0,1 mg kehakaalu kilogrammi kohta. 70 kg kaaluvale inimesele on surmav 7 mg amatoksiini, mis sisaldub 35 grammis värskes seenes. Täiskasvanud seen kaalub umbes 50 grammi. Esimesed mürgitusnähud ilmnevad 8-12 tundi pärast seene söömist. Surm saabub umbes 5 päeva pärast maksa ja neerude kahjustuse tõttu. Roheline kärbseseen on levinud Euroopas ja Põhja-Aafrikas.
Kukeseen Kukeseen on söödav seen. Kukeseenest saab teha enamasti sousti ning seda marineerida. Mina koos oma vanaemaga käin ka sügisel seenel. Kukeseened sisaldavad A-vitamiini. Kukeseen on kollast värvi. Seentega on alati selline asi, et kui sa rebid selle seene koos juurega maa seest lahti, siis sinna enam uut ei kasva. Punane kärbseseen Punane kärbseseen on mürgine seen. Punane kärbseseen kasvab väga erinevates metsades, kuid kõige levinumad elukohad on tal kaasikud, kuusikud, männikud. Kärbseseene kübara peal on valged täpid. Kärbseseen on küll ilus, aga mürgine. Valge sampinjon Valge sampinjon on kõva viljalihaga ja peaaegu valge värviga, maitse on mahe ja suhteliselt nõrk. Seenekasvamisel ja seenekübara avanedes muutub seene värvus tumedamaks, eriti märgatavalt muudavad värvi kübara all paiknevad lehekesed. Sampinjone kasvatatakse ka aedades.
Rakvere Eragümnaasium XII klass Aleksander Pihlak MÜRGISEENED EESTIS Referaat Juhendaja: Malle lepp Rakvere 2012 SISUKORD 2 SURMAVALT MÜRGISED SEENED Valge kärbseseen - Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga. Eestis küllaltki sage seen augustist oktoobrini. Kõige rohkem aetakse valget kärbseseent segi sampinjonidega. Sampinjone eristab valgest kärbseseenest eoslehekeste värvus. Valge kärbseseen on üleni valge sealhulgas eoslehed, kuid sampinjonide eoslehtede värvus varieerub heleroosast kuni tume-punapruunideni.
„Maagilised“ seened Koostaja: Kerli Kivimurd Üldine info Välimuselt tavalised 500 eKr Mükoloogia Kärbseseened Jalal rõngas ja tupp 17 liiki, 7 neist söödavad Punane kärbseseen Surmavalt mürgised: valge-, http://pilt.delfi.ee/picture/10187383/ roheline- ja panter-kärbseseen Asjad tunduvad suurematena ja eredamatena Üledoseerimine Kärbseseene toimeained Bufoteniin Atropiin Muskariin Iboteenhape http://www.metsas.ee/uploads/images/seen4.jpg Tagajärjed Roheline ja valge kärbseseen Deliirium Lihastõmblused, väljamõeldud inimesed
Pomerantspuravik Kübar on kollakas-punakasoranz. Seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks. Jalasoomusd on nõgimustad. Kukeseened Rebukollane, mõnikord kahvatukollane seen. Tarvitatakse peamiselt praetult, kupatamata. Mürkseened Eestist on leitud umbes 15 seeneliiki, mis võivad inimesel mürgisust põhjustada. Surmava mürgituse võib esile kutsuda valge kärbseseen ja roheline kärbseseen.Vähem mürgine on punane kärbseseen. Neid seeni ei tohi korjata ega süüa. Punane kärbseseen Kübar on veripunast värvi kaetud valkjate täpikestega.Vars on valge. Vart ümbritseb sakiline krae. Roheline kärbseseen Väga mürgine seen. Seene söömine võib lõppeda surmaga. Valge kärbseseen Surmavalt mürgine. Hallitus Hallitus on ka seen. Pärm Pärm on kokkupressitud kuivatatud pärmseened
Pomerantspuravik Kübar on kollakas-punakasoranž. Seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks. Jalasoomusd on nõgimustad. Kukeseened Rebukollane, mõnikord kahvatukollane seen. Tarvitatakse peamiselt praetult, kupatamata. Mürkseened Eestist on leitud umbes 15 seeneliiki, mis võivad inimesel mürgisust põhjustada. Surmava mürgituse võib esile kutsuda valge kärbseseen ja roheline kärbseseen.Vähem mürgine on punane kärbseseen. Neid seeni ei tohi korjata ega süüa. Punane kärbseseen Kübar on veripunast värvi kaetud valkjate täpikestega.Vars on valge. Vart ümbritseb sakiline krae. Roheline kärbseseen Väga mürgine seen. Seene söömine võib lõppeda surmaga. Valge kärbseseen Surmavalt mürgine. Hallitus Hallitus on ka seen. Pärm
Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Punane kärbseseen kasvab väga erinevates metsades, kuid kõige levinumad elukohad on tal kaasikud, kuusikud, männikud. Teda loetakse küll mürgiseks, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Seene nimetus "kärbseseen" tuleb selle kasutusalast
nad muudavad keerulise keemilise ehitusega orgaanilised ühendid, surnud orgaanilise aine taas lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. Iidne ja auväärne teadus botaanika nimetab seenteks kolme klassi klorofüllita taimi. Siin on kottseente, vetikseente ja kandseente klass (levinuim on suguline paljunemisviis, mis enamikel liikidel toimub nn. + ja - niitide ühinemisel), viimane nelja seltsiga, millest üks on kübarseente selts, kuhu kuulub ka Amanita muscaria ehk punane kärbseseen (vaata Lisa 2). Maailmas on praegu teada ca 100 000 seeneliiki, Eestis ca 3800, kuid nende oletatav arv on mitu korda suurem. Kuid botaanikas ammu püstitatud kaanonite kohaselt ei ole seened, mida me metsas korjame, hoopiski mitte seened, vaid ainult nende eostekandjad ehk viljakehad.Teiste sõnadega, maa sees elavate taimede omapärased moodustised paljunemiseks. Need taimed saadavad maapinnale oma paljunemisorganid, mis siin inimeste saagiks langevad
seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks. võrdle pruunmädanikku ja valgetmädanikku. ( 3 erinevust , vist ) 1. Pruunmädanik levib kännupessil , valgemädanik levib tuletaelal. 2. Pruunmädanik on pruuni värvi ja valgemädanik heledat värvi . 3. Valgemädanik mis muudavad puidu värvuse tavaliselt heledamaks. Milleks on vaja samblikes vetikaid ? - Vetikad aitavad samblikel toitaineid omandada. Miks satub surmavalt mürgine valge kärbseseen Eestiski aeg-ajalt inimese söögilauale ? - Sest ta on väga sarnane sampinjoniga Seenerakk Loomarakk Taimerakk Rakukest Kitiinist Puudub Tselluloos Vakuoolid Puudub Puudub Olemas Ainevahetustüüp Heterotroof Heterotroof Autotroof Varuaine Glükogeen Glükogeen Tärklis
8) Seente tähtsus inimesele? Värvmine (Puravik) 9) Taimeparasiitseened? Teravili(nõgiseened), kõrrerooste( terasvili), tuletain(puud), juurebess (puit), jahukaste(roos), mädanik(puuvili) 10) Inimesi kahjustavad parasiitseened ja kuidas neist hoiduda? Kõõm, jalaseen- kasutan oma kammi, jalatseid ja riideid. 11) Seente säilitusviisid? Kuivatamine,marineerimine,soolamine,külmutamine,õlis säilitamine, hapendamine 12) Jäävalt mürgised seened? Valge kärbseseen, punakas narmsnutt, roheline kärbseseen, punane kärbseseen. 13) Toorelt mürgised, kupataatult söödavaid seeni? Männiriiskas, kevadkogrits, karvane riisikas, 14) Söögiseened? Kukimürkel, kukeseen, suur sirmik, linnazampinjon, punane pilvik, kollane pilvik, liivtatik. 15) Kes on samblikud? Samblikud on liitorganism, kus elavad vastaatikku kasulikus kooselus seen ja fotosünteesiv organism, koosneb: ainurakne rohevetikaid või sinivetikaid 17) Samblike kasvukohad,eluvajadused, paljunemine
Prk Baeospora Sgk Mycenaceae Kleepuv mütsik Mycena epipterygia Kännumütsik Mycena galericulata Verimütsik Mycena haematopus Harilik mütsik Mycene vulgaris Sgk Pleurotaceae Kopsservik Pleurotus pulmonarius Sgk Pluteaceae Kollakaspruun kärbseseen Amanita fulva Pruun kärbseseen Amanita porphyria Roosa kärbseseen Amanita rubescens - Amanita submembranacea Rõngata kärbseseen Amanita vaginata Valge kärbseseen Amanita virosa Kahevärviline kärbseseen Amanita battarrae Põdranapsik Pluteus cervinus
Seente kahjulikkus Seente kahjulikkus Hallitusseened rikuvad toiduaineid, raamatuid jne Mürgiseid kübarseened Seened põhjustavad haigusi inimestel Seened tekitavad ka loomade ja taimede haigusi Seened kahjustavad puid Seened lagundavad tarbepuitu Hallitusseente kahjulikkus Hallitusseened kahjustavad raamatuid, toiduaineid, Click to edit Master text styles riietusesemeid jne soojas ja Second level niiskes keskkonnas. Third level Fourth level Hallitanud toit sisaldab Fifth level mürkaineid, mis on inimesele kahjulikud. Hallitusseene õhus olevad eosed võivad põhjustada allergiaid. Mürgised kübarseened Eestis on umbes 200 Click to edit Master text styles mürgist seent Second lev...
beeta-karoteeni, D- ja B-vitamiini (peamiselt B1, B3). Energiasisaldus 100 g kukeseentes 30 kcal. Kukeseene moodi näeb välja Eestiski kasvav mittesöödav seen kuld-kukeseenik. Neid eristavad kõigepealt värvus: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranz, ja kuju: kukeseen on ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld- kukeseenik on pisut väiksem ja peenema jalaga. Punane kärbseseen(Amanita muscaria) See seen on üks levinumaid seeni Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades, nagu Hindukusis, Kesk-Ameerikas ja Vahemeremaades kasvab ta mägedes. Koos männiseemnetega on ta sisse talutud mitmele poole lõunapoolkerale, sealhulgas Austraaliasse, Uus-Meremaale, Lõuna- Ameerikasse ja Lõuna-Aafrikasse. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma.
Esmaabi nagu taimemürgitusel NB: krampide ja teadvusehäirete korral ei tohi oksendamist esile kutsuda. Seenemürgistustele on iseloomulik pikk peiteaeg (624 tundi). Esimestele sümptomitele võib järgneda rahunemine või näiline paranemine, kuid tegelikult toimub elulise tähtsusega organite kahjustamine. Kui abi ei saabu, järgneb surm. Mida pikem on peiteaeg ja seenesöömisele järgnenud suhteliselt vaevustevaba ajavahemik, seda raskemaks ja ohtlikumaks kujuneb mürgitus. Roheline kärbseseen Amanita phalloides Valget kärbseseent Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aassampinjoniga Agaricus arvensis Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad tekivad südame rütmihäired, krambid, süda seiskub.
BAKTER- JA SEENEHAIGUSED SEENEMÜRGITUS Nakatumine toimub suu kaudu. Eestis on leitud 15 seene liiki, mis võivad inimestel mürgitust põhjustada. Surmava mürgituse võivad esile kutsuda valge kärbseseen ja roheline kärbseseen. Peaaegu kõik mürkseened, sõltumata nendes sisalduva mürgi laadist, põhjustavad häireid mao ja soolestiku tegevuses. Ennetus – ei tohi korjata söögiks teada olevaid mürgiseid seene, ei tohi korjata kindlasti tundmatuid seeni ja vähe mürgiseid seeni tuleb korralikult töödelda. DÜSENTEERIA Düsenteeria on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioonssus
Seeneretk sarnaste seente maailma Valge kärbseseen ja metsašampinjon Valge kärbseseen ja metsašampinjon Kasvavad okas-ja segametsades kuuskede läheduses. On olemas valget värvi kübar, krae ja jalg. Seen on üleni valge, sh eoslehekesed, mille värvus ka vananedes ei muutu. Seen on valge, aga eoslehekesed on roosakad, punakad või lõpuks mustad. Jalg on otsapidi kotjas tupes, mis võib maa seest märkamata jääda
..10 cm. Kübar on alguses kumer, hiljem lame ja nõgus. Jalg on kõva, noorelt valge, mõnikord kollakas.Viljaliha on valge, seistes muutub kollakaks, seejärel halliks.Kollast pilvikut võib süüa ilma kupatamata. Seent võib külmutada või kuivatada. Pilviku sordid: Kirbe pilvik,ere pilvik ,kase pilvik,mahe pilvik,kollane pilvik. Seenemürgitus Eestis kasvavaist (~4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Kindlasti on toime käes vähemalt tunni jooksul jumalikke nägemusi ootaval punase kärbseseene tarvitajal. Sama kiirelt võivad iiveldust ja oksendamist ning vaevavat kõhulahtisust põhjustada mõned pilviku ja heiniku liigid. Valge ja roheline kärbseseen (amanita phalloides, virosa) ning mõned sirmiku liigid sisaldavad
seenhaigused Seenemürgitus Eestis kasvavaist (u.4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt. Seenemürgituste põhjuseks võib olla: seente muutunud välimus, vaesus, mis paneb korjama mida iganes mõnuainenahallutsinatsioonide esilekutsujana kasutatavate seente üledoseering. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Valge ja roheline kärbseseen ning mõned sirmiku liigid sisaldavad rakkudele mürgist ainet amatoksiini, mille toime avaldub alles 612 tunni pärast. Rakkude tapmine võtab aega. Mürgitus algab kõhulahtisuse, kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm saabub maksa , neeru ja südamepuudulikkuse tõttu mõne päevaga. Sarnase toimeajaga on mõnedes korgitsalistes sisalduv monometüülhüdrasin, mis põhjustab hoolisi kõhukrampe, nõrkust. Tekkiv maksapuudulikkus ja vererakkude lagunemine mõjub
omaduste parandamiseks. Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetussaadusi e. metaboliite. Üks tuntumaid metaboliite on penitsiliin antibiootikum, mis pärsib bakterite rakukesta sünteesi. Kõrreliste parasiidi tungaltera abil toodetakse alkaloide, mida kasutatakse nt. migreeni ja Parkinsoni tõve ravil. Seenemürgitused: Seenemürgistusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvab nt. valge kärbseseen, mida aetakse segamini sampinjoniga. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Aflatoksiinid: Väga kantserogeensed omavahel lähedase koostisega ained, mida teatud tingimustel (kõrge temperatuur, niiskus) toodavad näiteks hallitusseened. Nad kuuluvad mükotoksiinide hulka. Looduses esineb neid vähemalt 20; inimesele kõige ohtlikum on aflatoksiin B1. Kollane kerahallik. Ohratoksiinid:
kontsentratsiooniga lahust. Vakuooli lõhkedes ''tulistatakse'' eosed paari meetri kaugusele. 8. Eesti metsades on levinud tuletael, kes kasvab nii elusal kui surnud puidul. Tema viljakuju on hobusekabja kujuline. Eesti metsades esineb ka väävlik, kes igal aastal moodustab uue viljakeha. Haavadel esineb haavataelik, kes põhjustab havapuudel südamemädanikke. 9. Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvav mürkseen on valge kärbseseen, mida tihti aetakse segamini sampinjoniga. Valge kärbseseen sisaldab mürgiseid tsüklopeptiide, mille toime võib ilmneda alles 12-24 tunni järel. Esmasteks mürgitunnusteks on iiveldus, kõhuvalu ja oksendamine ning hiljem teadvusehäired ja maksakahjustus, mis võib viia surmani. 10. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. 11
Analüüsi teema: "Seened looduses ja inimese elus" (õpikus lk 64-71) Materjali olulisus Peatükis esitatud materjal võimaldab õpilasel omandada tulevasteks õpinguteks vajalikud teadmised seentest. 1. Näide: Looduses on seened surnud puude lagundajatena kasulikud. (lk 68) Materjali olulisus Annab teadmised seentest, mis võivad päästa õpilase surmast seenemürgituse läbi. 2. Näide: Üks surmavalt mürgine seen on valge kärbseseen, keda on lihtne segi ajada sampinjonidega. (lk 67) Saadud teadmisi võimalik kasutada ka väljaspool kooli neist on reaalselt kasu. 3. Näide: Seenhaigusi põhjustavate seente eoseid on näiteks ujulate ja üldkasutatavate saunade põrandal. (lk 69) Materjali olulisus Elulised ja ühtlasi seentega seotud pildid kutsuvad kaasa mõtlema. 4. näide 5. näide Motiveeriv esituslaad
Seened Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2005 Aspergillus Kärbseseen Kübarseene ehitus Kartuli- lehemädanik Kartuli- lehemädanik mikroskobis Nõiaring Penicillium Penicillium Punguv pärmseen Pärmseene ehitus Pärmseente koloonia Pärmseente paljunemine Pärmseente pungumine Saprolegnia Seeneniidistik Puravik Tuletael ja ebatuletael Kübarseened
alkohol.eralduv südihappegaas muudab taigna kobedaks .alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisel. 10. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 11. Too näiteid kevad, suve, sügis, taliseentest. Kevad :harilik karikseen , kevadvõluheinik,kurrel, Suve: Sügis: Talve: 12. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 13. Mürgised:tavahelik, kärbseseen , Kupatatult:männiriisikas,kevadkogrits Värsked:kuuseriisikas, timpnarmik,porgandriisikas Mittesöödavad: 14. Kuidas eristada valget kärbseseent ja arusampinjoni? Valge kärbseseen on üleni valge , jalal on tal rõngas ja jala alusel avar kotjas tupp .Ta jalg on embeline . sampinjonidel on eoslehekesed juba noorelt roosad või hallid ,hiljem pruunikasroosad , sokolaadpruunid kuni peaegu mustad , tupp puudub kuid rõngason olemas ning jalg on täiesti sile. 15
rineeritud-ja-paneeritud.html Kuldpilvik (Russula aurata) https://alchetron.com/Russula-aurea- 4250194-W#- Harilik kivipuravik (Boletus edulis) http://www.pokumaa.ee/index.php? page=10&id=4&menu=2 Kitsemampel (Rozites caperatus) Foto: G.Maly Aasšampinjon (Agaricus arvensis) Foto: Pamela Kaminski Siitake seened (Lentinula edodes) https://www.amazon.ca/Shiitake- Mushroom-Mycelium-Plug- Spawn/dp/B00ZEBZFCS Punane kärbseseen (Amanita muscaria) http://pilt.delfi.ee/picture/10187383/ Valge kärbseseen (Amanita virosa) Foto: Arne Ader (Loodusemees) Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) Foto: G.Maly Verkjas vöödik (Cortinarius semisanguineus) http://www.velutipes.com/natural/cortin arius_semisanguineus.htm Seente kasutusalad Seeni kasutatakse: Söömiseks Lõngade värvimiseks Antibiootikumide tootmiseks
tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota). Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Punane Kärbseseen:Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv
...........................................................................8 2.4 Mürgised kalad..................................................................................................................9 Kerakala.....................................................................................................................................9 2.5 Mürgised seened..............................................................................................................10 Valge kärbseseen......................................................................................................................10 2.6 Mürgised putukad............................................................................................................11 Mesilane...................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus..................................................................................
Paljudel loomadel on varjevärvus, või varjekuju- muudavad keskkonna taustal märkamatuks- näiteks valgejänes, rabakana) Kohanemine- kui indiviid oma elu jooksul sobitub elutingimuste muutustega. Kohastumine- Organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Liigiteke Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila (Harilik mänd, Punane kärbseseen, valge kärbseseen, harilik kärnkonn, rohukonn jms) Liigiteke- omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsima jäämine looduskeskkonnas. Isolatsiooni mehhanism (Peab välja kujunema iseseisva genofondi tagamiseks) 1) Erinev paljunemisperiood (aeg-kuu/aastaaeg) 2) Käitumine paaritumisperioodil (lõhnaained, pulmatantsud) 3) Erisugused suguelundid (ka õieehituse erinevused) 4) Sugurakkude biokeemiline sobimatus
Peen põdrasamblik Põdrasamblik Liudsamblikulaadsed Kottseened Seened 1 Cladina ciliata Cladina Cladoniaceae Lecanorales Lecanoromycetes Ascomycota Fungi KANDSEENED Punane kärbseseen Kärbseseen Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Amanita muscaria Amanita Amanitaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Valge kärbseseen Kärbseseen Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Amanita virosa Amanita Amanitaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi
Hallutsinogeensed seened: Ajalugu: Juba aastatuhandeid on inimesed kasutanud taimseid hallutsinogeene. Paljudes muistsetes hõimudes ja kultuurides kasutasid preestrid ning prohvetid hallutsinogeenseid seeni, et näha nägemusi ja saavutada religioosset sisekaemust. Neid kasutati ravimisel, nõidumisel ja usutalituste läbiviimisel. Enam levinud hallotsinogeensed seened: Kõige sagedamini kasutatav seen Psilocybe semilanceata, mis kasvab metsikult põldudel ja mida saab korjata septembrist novembrini. Tuntud on ka punane kärbseseen(Amanita Muscari). Tarvitamine: Hallutsinogeenseid seeni võib korjata ja süüa toorelt või küpsetada, teeks keeta või hilisemaks kasutamiseks kuivatada. Ekstaasi põhjustavate ainete manustamisviisid on: · suu kaudu puhtalt või keedetult; · nahale määrimiseks salvidena (nõiasalv); · põlevate taimede suitsu sissehingamisel; · süstimine lihastesse või veeni. ...
pärmseen; pintselhallik, kerahallik, punaliudik viljakehad on mürkelil ja kogritsal parasiitkottseened: jahukaste, sitikaseen, kaseluudik, tungaltera 3) Kandseened kõige enamtuntud kõige tähtsamad lagundajad suguline ja mittesuguline paljunemine sugulisel paljunemisel tekib eoskand e. basiid, mille peal tekivad eosed (eosed + basiid= eoslava) haploidne kromosoomistik nt. punane kärbseseen, pilvik, riisikas, taelik (puuseen- kasvab alt), vamm, väävlik, tatik, kõrrerooste, tuletael (puuseen- kasvab ülevalt) 4) Viburseened tavaliselt vaheseinteta; hulktuume seeneniit kerajas rakk (kui seeneniiti pole) tavaliselt saprotroofid või taimede/seente/loomade parasiidid Samblikud: · sümbioos seenega: seen + rohevetikas = samblik seen + tsüanobakter = samblik
absoluutne advokaat aitähki aktsionär asbest aktsiaselts "Aktuaalne kaamera" anekdoot annlulleerima Antiik-Rooma apelsinid ja mandariinid arhitekt Baltimaad ballaad ballett bassein Browni liikumine brosüür Charles Baudelaire demokraatia depressioon distsipliin dusi all dzemper ebaaus Eesti Ekspress eestikeelne Eesti kroon "Eesti-vene sõnaraamat" Eesti Üliõpilaste Selts efekt ehkki entsüklopeedia Euroopa Liit garaazki garderoob geisa Francesco Petrasca fokstrott fänkond Guy de Maupassant hajameelne Hea Lootuse neem händikäp hüüumärk igihaljas intelligentne interjöör intervjuu itaallanna itaallased jõululaupäev jõulueelne aeg kabinet kadripäev kakssada kausjas kausjasse orgu Kreutzwaldi-aegne kristallvaas kodakondsete kohvgi kokku-ja lahkukirjutamine kolmas maailmasõda konstateerima koralllane kotlet kooki kõrbes koolikohustusseadus kuldsed kuplid kunstnik kurioossed kärbseseen käskkiri laiu välju leiutaja luteri usk lõunaeestlane lätik...
V JÄRK Kes on pild il? Kes ta o n? Kullerkupp Võsaülane sinilill KAKS MÜRGIST TAIME? Ke s on pil dil ? Ke s ta on ? Neli Kes l oom on p ildil? a ke s el ava dm etsa s KARU METSSIG A JÄNES REBANE Ke s ta on ? Kes on p ildil...
energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Seenekeha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud, mis soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku emütseeli. Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel kui mittesugulisel teel. Osal seentest arenevad eosed sugulisel teel viljakehades. Joonis. Kärbseseen Mõista - mõista, kes see on? Lapseeas tal tuba pime, kasvab nii, et sünnib ime: seinu laiali ta rõhub, kuni seisab värskes õhus. Istub metsas puude seas, imetore kübar peas. ,,Kukeseen"
seene sarnasus taimedega: seente sarnasus loomadega: ● kasvavad ühel kohal ega ● toituvad valmis liigu aktiivselt orgaaniisest ainetest, mida ● seenerakkudel on saavad väliskeskkonnast rakukestad ● rakkudes talletuvad ● kasvavad kogu elu samasugused varuained Valge kärbseseen kübara alt valge tupp Šampinjon pole kunagi kübara alt pole tuppe valge Hallitusseenest kasu Hallitusseenest kahju ● antibiootikumid ● tervisehäired ● juustude valmistamine ● allergia ● sissehingamisel võib
....................................................................................................................... 2 .......................................................................................................2 ...........................................................................................................................3 .......................................................................................................4 ..................................................................................4 ......................................................................................................5 ........................................................................................................6 ......................................................................................................................8 .......................................................
SEENED VÕHMA GÜMNAASIUM Pilvi Ailt 2007 ... päristuumsed organismid ... paljunevad põhiliselt eostega või seeneniitidega ... Kasvavad kõikjal, kus leidub piisavalt: - toitu, soojust, niiskust - NB! Valgust nad ei vaja Enamik seeni koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seeneniidid harunevad ja põimuvad omavahel moodustavad seeneniidistiku e mütseeli Seened erinevad nii taimedest kui loomadest Sarnasused taimedega Erinevused taimedega - puudub aktiivne - puuduvad plastiidid liikumisvõime - pole klorofülli - rakukestad - ei fotosünteesi - vakuoolid - piiramatu paljunemine Sarnasused Erinevused loomadega loomadega - Varuained (glükogeen - on liikumatud või rasvad) - sisaldavad rakukesta - toituvad orgaanilisest - sisaldavad vakuooli ainest - paljunevad eo...
Jaapanis kasvab seen shiitake Lentinus edodes, millest eraldati polüsahhariid lentinaan. Lentinaaniga on võimalik hoida veres suhkru tase normaalse lähedasena ja koos dieedi ning ravimite kasutamisega saab vähendada diabeedi süvenemist kuni 60%. Haigusi põhjustavad mikroorganismid on võimelised kohastuma ja moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Teadlased on uute bakterivastaste preparaatide otsingul valinud uurimisobjektiks makroseened. Punane kärbseseen sisaldab muskariini, mida on kasutatud homöopaatilises ravis ning see on mürgine. Arusampinjoni tõmmisest on eraldatud agaridoksiin, mis omab tugevat toimet mitmetele haigustekitajatele. Seda kasutatakse mädaste haavandite, tüüfuse, paratüüfuse ja isegi tuberkuloosi ravimisel. Kaseriisikad on tuntud kui antibiootikumid, seda sisaldav lactarioviolin mõjub tuberkuloositekitajatele. Murumunadest on saadud kasvajatele mõjuvaid antibiootikume. Näiteks
I K N L D S I V I K I ELULUGU Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Kivisildnik kodanikunimega Sven Sildnik Eesti kirjanik ja ajakirjanik ning luuletaja Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides- EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest ELULUGU Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisesse, samuti Eesti Kostabi $eltsi 2006–2009 oli ta Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja alates 2009. aastast on ta partei aseesimees Ansambli Whaw! Zaiks laulja Töötas 1993–1996 ajakirjanikuna ajalehes Post Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a TEOSED "Märg Viktor" (1989) "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist" (1990, avaldatud 1996 internetis) "Dawa vita" (1991...
väheneb tema vananemisel ja säilitamisel. Hangib elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Lagundavad puitu Põhjustavad haigusi Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened Nad kahjustavad nii taimi kui ka loomi. Seenemürki nim toksiiniks. Seen, mis ise mürki toodab nim mükotoksiid. Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune. Eestis on teada ligi 200 mürgist suurseeneliiki. Valge kärbseseen Pärm Lahjad alkohoolsed joogid (õlu) Veini kääritamine Kali Sai Leib Piimatooted Torukulised elavad puudel. Nad lagundavad puitu. Nad meenutavad kujult kapja. Tuletael: kasvab 2-5 aastaseks Erinevalt mustast taelikust võib teda leida ainult surnud tüvedel ja kändudel. Mürgitused - inimene sööb mürgiseid seeni. * Mükotoksikoos - inimene tarbib toiduks hallitanud toiduaineid. * Mükoos - seened kasvavad inimese nahal või nende tekistel; seened kasvavad elundites.
IBiloogia kontrolltöö: SEENED JA SAMBLIKUD 1. Joonisele märkida seeneosad ja tunda ära mis seeneda on tegu (sampiljon või kärbseseen) V: 2.Kuidas seened paljunevad? V: Seened paljunevad peamiselt eostega. 3. Millest seened koosnevad, ehk mis moodustavad seene? V: Seened koosnevad, seeneniidistikust, jalast ja kübarast. 4. Mõisted hüüf ehks seeneniit, seene niitjas rakkude rida autoroof- taimnetoitumisviis heterotoof- loomnetoitumis viis. 5. Mida tähendab sümbjänt? V: Organism, kes elab koos teiseorganismiga. Parasiit kes elab teisesorganismis. Vahe märkus:(Seened on loomse toitumisega) Nõgiseen (mürgine), Jahukasteseen(mürgine), majavamm(kahjustab pitu, lagundades) auster servik (söögi seen). 6. Mis ülesannet täidab seenejuures ehk mükoriisas, seeneniitide põimik? V: Seeneniit annab taimejuurele vett ja mineraalaineid, taimejuur annab seeneniitidele orgaanilisi anineid, 7. Mis ülesannet täidab taimejuur?(vaata tv 26) V...
5.Toitumine: orgaanilisest ainest Mida leidub mullas- lagundajad Mida saavad sümbioosi teel puudelt Paljunemine: Puravikud- eostega, mis tekivad torukestes Riisikad- eostega, mis tekivad eoslehekestel 6. Söödavuse järgi Värskelt söödavad seene näit. kukeseen, arusampinjon, kuuseriisikas Kupatatult söödavad näit. männiriisikas, kaseriisikas Mittesöödavad (mittemürgised) näit. sapipuravik, pipartatik, pruunkärbseseen Mürgised näit. kärbseseen, saatanakivipuravik, punanekärbseseen 7. Sampinjonil on eoslehed roosad Kärbseseenel on tupp Kärbseseenel on ebemeline jalg Sampinjonil on rõngad hästi näha 8. Sest, et seened koosnevad 90% veest. 9. PARASIITSEENED Toituvad- teiste organismide arvelt Näit. taimedel: jahukasteseen, torikseened loomadel: nahaseened inimestel: nahaseen, küüneseen, kõõmaseen KAHJU? 10. LOODUSES:
.. 81 · riisikad: jalg seest õõnes, eraldab (enamasti) kibedat piimmahla kupatada! · pilvikud: jalg õõnsuseta · puravikud: kübara alaküljel on eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine) Tv 35.4 Torikseened pikaealised lagundajad · tuletael · kännupess · kasekäsn · must pässik Hallitusseened ehk hallikud Rohehallik Nutthallik Hallikute mõju tervisele · toidul kasvavad hallikud eritavad mürke põhjustades tervisehäireid · vannitubade must hallitus eritab mürke põhjustades allergiat · ... Hallikute kasutamine inimese poolt
Kaitstavad seeneliigid ja kivistised Seeneliigid Eestis on kaitse all 46 seeneliiki: I kategoorias 9 II kategoorias 27 III kategoorias 10 I kategooria seeneliigid I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites. I kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega I kategooria seeneliigid poropoorik Amylocystis lapponica lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus salmonifolius roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa I kategooria seeneliigid leht-kobartorik - Grifola ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
