50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
derp58
Õppematerjali autor
.................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kärbseseened....................................................................................................................................4 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis)..............................................................................5 1.1.1 Rõngata Kärbseseen..................................................................................................5 1.1.2 Kahevärviline kärbseseen.........................................................................................5 1.1.3 Oranz kärbseseen......................................................................................................6 1.1.4 Lepa kärbseseen.......................................................................................................
Tartu 2008 2 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 MÜRKSEENED......................................................................................................................... 6 KÄRBSESEENED......................................................................................................................8 Punane kärbseseen.................................................................................................................. 8 Valge kärbseseen.................................................................................................................... 9 Roheline kärbseseen................................................................................................................9 Teised kärbseseened ....................................................................................
beeta-karoteeni, D- ja B-vitamiini (peamiselt B1, B3). Energiasisaldus 100 g kukeseentes 30 kcal. Kukeseene moodi näeb välja Eestiski kasvav mittesöödav seen kuld-kukeseenik. Neid eristavad kõigepealt värvus: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranz, ja kuju: kukeseen on ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld- kukeseenik on pisut väiksem ja peenema jalaga. Punane kärbseseen(Amanita muscaria) See seen on üks levinumaid seeni Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades, nagu Hindukusis, Kesk-Ameerikas ja Vahemeremaades kasvab ta mägedes. Koos männiseemnetega on ta sisse talutud mitmele poole lõunapoolkerale, sealhulgas Austraaliasse, Uus-Meremaale, Lõuna- Ameerikasse ja Lõuna-Aafrikasse. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma.
paljundada ja kasvatada tehistingimustes pildistada, filmimida I kategooria 35 taimeliiki, millest: 1. 4 sammaltaime 2. 10 sõnajalgtaime 3. 21 õis e katteseemnetaime Sammaltaimed (Bryophyta) Tähelepanu liikidel, mis on Eestis taandumas või oma levila piiril ning ohustatud ka mujal Euroopas. Kasvavad kaitset väärivates kooslustes või erilisel substraadil. Substraat ehk toitekeskkond on taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupind. Sammaltaimed 1) roheline hiidkupar Buxbaumia viridis 2) tömbilehine tiivik Fissidens arnoldii 3) suur paelsammal Metzgeria conjugata 4) kolmisseligeeria Seligeria patula SUUR PAELSAMMAL Metzgeria conjugata SUUR PAELSAMMAL Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Helviksammaltaimed (Marchantiophyta) Klass: Lehthelviksamblad (Jungermanniopsida) Selts: Paelsamblalaadsed (Metzgeriales) Sugukond: Paelsamblalised (Metzgeriaceae)
omaduste parandamiseks. Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetussaadusi e. metaboliite. Üks tuntumaid metaboliite on penitsiliin antibiootikum, mis pärsib bakterite rakukesta sünteesi. Kõrreliste parasiidi tungaltera abil toodetakse alkaloide, mida kasutatakse nt. migreeni ja Parkinsoni tõve ravil. Seenemürgitused: Seenemürgistusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvab nt. valge kärbseseen, mida aetakse segamini sampinjoniga. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Aflatoksiinid: Väga kantserogeensed omavahel lähedase koostisega ained, mida teatud tingimustel (kõrge temperatuur, niiskus) toodavad näiteks hallitusseened. Nad kuuluvad mükotoksiinide hulka. Looduses esineb neid vähemalt 20; inimesele kõige ohtlikum on aflatoksiin B1. Kollane kerahallik. Ohratoksiinid:
nad muudavad keerulise keemilise ehitusega orgaanilised ühendid, surnud orgaanilise aine taas lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. Iidne ja auväärne teadus botaanika nimetab seenteks kolme klassi klorofüllita taimi. Siin on kottseente, vetikseente ja kandseente klass (levinuim on suguline paljunemisviis, mis enamikel liikidel toimub nn. + ja - niitide ühinemisel), viimane nelja seltsiga, millest üks on kübarseente selts, kuhu kuulub ka Amanita muscaria ehk punane kärbseseen (vaata Lisa 2). Maailmas on praegu teada ca 100 000 seeneliiki, Eestis ca 3800, kuid nende oletatav arv on mitu korda suurem. Kuid botaanikas ammu püstitatud kaanonite kohaselt ei ole seened, mida me metsas korjame, hoopiski mitte seened, vaid ainult nende eostekandjad ehk viljakehad.Teiste sõnadega, maa sees elavate taimede omapärased moodustised paljunemiseks. Need taimed saadavad maapinnale oma paljunemisorganid, mis siin inimeste saagiks langevad
Nad on levinud kaskedega leht- ja segametsades, raiesmikel ja parkides. Kasepuravike hooaeg on väga pikk, kasepuravike levik võib alata juba suve algul.Kasepuravikud on söögikõlblikud, kasutuskõlblikud, mahedad söögiseened, aga kasvades valmivad kiiresti ja on tihti ka vägagi ussitanud. Kuigi väikesed, kõva viljalihaga kasepuravikud tasub küll üles korjata ja targalt tarvitada värsketeks seeneroogadeks. Liivatatik Liivatatik ei ole väike ega ka suur, vaid keskmise suurusega ja paks puravikuline. Liivatatiku kübar on kumer, kollakaspruun ja vähemalt noored seened on tumedate soomustega kaetud. Torukestekiht on rohekaspruun, vajutades muudab värvi sinakaks. Poorid on väikesed ja ümarad. Jalg on kollakaspruun ja sile, viljaliha on oranzikas kollane, lõikekohtadel muutub siniseks. Liivatatik kasvab männirohketes nõmmemetsades ja rabades. Liivatatik on sage ja rohke saagikusega seen.Kõige parem on
Ei ole kaitsealune liik. Aastasada jooksul lubas loodus inimesel üles leida palju mõjusaid ravimtaimi ning avastada ravimisviise, mille tõhusust tänapäevalgi tunnustatakse. Ka seentega ravimisel ehk fungoteraapial on kindel koht rahvameditsiinis. Kaasaja arstiteadus on kindlaks teinud, et seene vitamiinid kaitsevad inimest viiruste ja bakterite eest, mineraalained hoolitsevad terve vere, tugevate luude ja hammaste eest. 2. Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid