mütsiga. Mütside tähendused on eelnevalt kokku lepitud: Valge kui paber. Mõtted valge mütsi all on seotud informatsiooniga, faktidega, küsides: "Mida me sellest teame?", "Mida oleks meil tarvis teada?", "Milliseid küsimusi peaksime püstitama?". Keskendub puuduvale või olemasolevale faktipõhisele informatsioonile. Must nagu kohtuniku kuub. See on ilmselt kõige kasulikum ja kasutatuim müts. Musta mütsi all pesitseb ettevaatus ja ohutunne, mis kaitseb meid kahjulike sammude eest. Musta mütsi mõtted paljastavad võimalikud riskid ja osutavad kriitiliselt meie senise mõttekäigu nõrkadele kohtadele. Ilma musta mütsita oleksime tihti hädas. Samas ei tohiks seda liiga sageli kasutada - see võib halvata meie konstruktiivse mõttelennu. Kollane kui päike, seondub optimismiga. Kollast mütsi kandes huvitavad meid
Loovus ja innovatsioon Anett Linno 23.09 Lühidalt minust • Avastaja • Organiseerija • Tegutseja • Pidev arendaja ja parendaja • Võimaluste otsija • Elurõõmus • Uusi seiklusi otsiv • Ema, abikaasa, kassi omanik... Tänase tunni ülesehitus • Räägime loovusest • Räägime innovatsioonist • Kaardistame probleemid • Defineerime oma isiklikud ärivõimalused • Leiame lahendusi Mis on loovus? Loovus on võime mõelda ja näha sündmusi ja olukordi teisest vaatenurgast ning tajuda ja näha seoseid, mida teised ei taju. • Kas loovus on isiksuseomadus? • Kas loovus on tegevus või tulemus? Mis on loovus? Loovust rakendatakse kahel juhul: esiteks siis, kui tehakse midagi rahulolust, mis on loominguline protsess ja tulemuseks on mingi looming. Mis on loovus? Teisel juhul ollakse loovad rahulolematusest ehk inimene tajub kusagil probleemi või olukorda, mida on
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL VÄRVID ARHITEKTUURIS REFERAAT TEEMAL ,,Värvid ja arhitektuur" Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA-11 Kehra 2010 Värvikogemus............................................................................................................................. 3 Värviaisting ............................................................................................................................ 3 Värviteooria ................................................................................................................................ 4 Artur Schopenhauer ................................................................................................................ 4 Isaac Newton .......................................................................................................................... 4 Vassili Kandinsky....................................................
Eesti kunstiakadeemia Getri Mitt Moestilistika I kursus Värvipsühholoogia Referaat Juhendaja Alvar Reisner Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. Värvimõjud 4 2. Värvipsühholoogia 9 3. Värviteraapiast 20 4. Kokkuvõte 21 5. Kasutatud kirjandus 22 2 3 1.Värvimõjud Värvimõju kujutab endast radikaalselt erinevat lähenemist värvipsühholoogiale: see on selge, loogiline süsteem, mille 1980te alguses töötas välja värvipsühholoog Angela Wright. See kehtib sisekujunduse, tootekujunduse, võrgulehekülgede ja kaubamärkide kohta. Süsteemi on edukalt rakendatud 16 aastat ja suured korporatsioonid tunnistavad selle tõhusust, kuna see on aidanud kasvatada müüki ja hoidnud kokku väärtuslikku disainile kuluvat aega. On inimesi, kes väidavad, et see on muutnud nende elu. Seda, et värv mõjutab meie
Südamekeskus. Asetseb südamega ühel joonel selgroo kohal. Kui keskus on tugev, siis inmene on kaastundlik, andekas, kui ei toimi, siis kaastundetu, tihti kannatab solvumise all. V SININE Side kosmosega. Asetseb kurgu kohal. Temast sõltub kõne, eneseväljendus, loov intellekt, vaimsus. Häirete puhul kurguhaigused, nahalööbed, närvilisus. VI INDIGOSININE Asetseb kolmanda silma kohal. Nägemise, kuulmise ja haistmise keskus. VII VIOLETNE Temast oleneb intuitsioon, loovus, keskendumine, kunstimaitse, usk. Tugeva keskusega andekad ja omapärased, väga tundlikud. Vanad rahvad uskusid, et värvidega on võimalik ravida. Selleks sulgeti inimesi ruumidesse, kus nende probleemide leevenduseks lasti vajaminevat värvivalgust või anti juua vett topsikust, mis oli kaetud värvilise kilega ja mida oli lastud päikesevalgusel soojendada. Inimene tervikuna on avatud süsteem füüsilises, psühholoogilises ja hingelises mõttes. Iga
SISSEJUHATUS Me elame kogu aeg keset värve, aga ei mõtle just eriti tihti nende olemas oleku vajadusele. Kui hakkame mõtlema, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud värvitud asjad ise üle värvib, siis saame aru, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Kuidas teaksime, millal tohib edasi sõita ja millal peaksime ristmikul seisma jääma? Valisin selle teema, sest oleks huvitav teada saada, kuidas meie meeleolud ju tujud on seotud värvidega meie ümber. Tavaliselt ei mõtle inimesed enne, kui ostavad mõne riide- või mööblieseme selle positiivsele või negatiivsele mõjule. Oleks ju huvitav teada, kuidas on seotud halb uni seina või voodipesu värviga või kuidas peita riietega üleliigseid kumerusi. Peale selle referaadi valmist tahaksid osata analüüsida värve enda ümber ja värvide mõju enda elule. Tahan kunagi tulevikus oma en
Suurimad Saavutused Vaimne Tarkus Tegutsemisoskus rõõmud Teiste teenimine sisevaatlus avastused Põnevus Tunnustus Lähedus Uuendused Võit Armastus Seksuaalsus Pakkuv/andev Romantiline Avastav Energiline Usaldav Emotsionaalne Leidlik Oskuslik Sobitav ja täielik Loominguline Tähelepanelik Lõbus Teeb muret Korratus Disharmoonia Ebaloogilisus Vaimukus Ebastabiilsus Ebaausus Ebaõiglus Piirangud Vastutustunde Tundetus Sentimentaalsus Uhkeldamine puudumine Julgustab Panuse Hindamine Intelligentsus Vabadus tunnustamine Emotsionaalne Kinnitus Austus
*Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on liitvalgus mis koosneb paljudest ühesuunalistest kiirtest.Valguse erinevad kiired värvi ei oma, kuid neil on omadus kutsuda esile silmas värviaistingut. Rajas värvusõp. Kahel alusel: 1) objektiivsel e füüsilisel ( kontrollitav, erapooletu ) 2) Subjektiivsel e psüühilisel ( sõltuv kõigest) Nüüd teame, et elektronmagnetilist kiirgust, mis tekitab silmas valgusaistingut nim. Nähtavaks valguseks. Valgusspektri nähtav ala Lainepikkusvahemik on: 700-620 nm PUNANE 620-585 nm ORANz 585-575 nm KOLLANE 575-510 nm kollakasroheline, ROHELINE 510-480 nm HELESININE 480-450 nm SININE 450-400 nm VIOLETT Värvidenägemine on keerukas pshühhofüsioloogiline nähtus, millest võtavad osa nägemiselundud
P(Ei) tõenäosus on 1/3, st is mees võtab enda mütsi. Teiselt poolt teades, et is mees võtab oma mütsi, siis järelikult js mees võib valida ühe kahest mütsist, kus üks on tema müts ja teine ei ole. Järelikult tõenäosus P(Ej|Ei) = ½. Seega P(EiEj) = P(Ei)P(Ej|Ei) = 1/3*1/2 =1/6 Nüüd arvutame P(E1E2E3). P(E1E2E3) = P(E1E2)P(E3|E1E2) = 1/6 P(E3|E1E2). Kui esimene mees võttis oma mütsi ja teine mees võttis ka oma mütsi, siis järelikult ka kolmandale jäi oma müts, seega P(E3|E1E2) = 1 ja P(E1E2E3) = 1/6 . P(E1 U E2 U E3) = P(E1) + P(E2) + P(E3) P(E1E2) P(E1E2) P(E2E3) + P(E1E2E3) = 1 1/2 + 1/6 = 2/3. Tõenäosus, et ükski mees ei võtnud oma mütsi on 1 2/3 = 1/3. TÕENÄOSUSTE KORRUTAMINE Tõenäosuste korrutamine kahe sündmuse korral avaldub: P(A B) = P(A) P(B|A). Kolme sündmuse korral P(A B C) = P(A)P(B|A)P(C|A B). Nelja sündmuse korral P(A B C D) = P(A)P(B|A)P(C|A B)P(D|A B C). jne. Näide 7
(Struthers 2008: 13) 1.1.1 Punane Punane värv ergutab ning annab meile energiat. Punane muudab meid aktiivsemaks, annab jõudu ja soojendab. Punasel on värvispektri värvidest pikim lainepikkus ja madalaim sagedus. Liigne punase kasutamine võib olla ülistimuleeriv, muuta tujukaks, põhjustada vaidlusi ja mõningatel juhtudel ka vägivalda ja agressiooni. Punane soodustab ka vastupidavust. Kõrge vererõhu puhul tuleks punasega tervendamisel ettevaatlik olla, sest see võib seisundit veelgi halvendada. Samuti paeks punast vältima menstruatsiooni ajal. Punast ei tohiks ka kunagi suurtes kogustes või palju ühe korraga kasutada. Punane on sobiv värv väsimuse leevendamiseks, kuid magamistoas seda värvi kasutades võib punase energia häirida unerütmi. Punane kiirendab haavade ja põletike paranemist. (Struthers 2008: 26, 27) Punane sobib aneemia, bronhiaalastma, melanhoolia ja tuberkuloosi raviks
Küllastus näitab ära värvuse tugevuse kui ka kromaatilise kauguse hallist värvitoonist. Heledus näitab ära elektromagnetkiirguse energia hulka, kui ka kaugust must ning valge vahel. Need kolm värvuse omadust saavad ja võivad muutuda iseseisvalt, üksteisest sõltumatult olenevalt. Värvilised objektid peegeldavad teatud sagedusi ja neelavad teisi. Nähtava värvuse põhjustavad objekti pinnalt peegeldunud lainepikkused. Niisiis võib öelda, et värvus on pinna omadus neelata ja peegeldada nähtavat valgust. Kui valge valgus valgustab värvitud objekte, siis need neelavad kõik spektri valguskiired, välja arvatud need, mis korrespondeeruvad kattevärviga. Roos tundub punasena, kuna roosi pind neelab kõik valguskiired peale punaste. Valguse peegeldumine tekitab meis ettekujutuse värvusest. Nii punase roosi kui ka punase auto puhul punased valguskiired peegelduvad, jõuavad meie silmadeni ja stimuleerivd neid.
gümnaasium Tundmatu JUUSTE VÄRVIMINE Referaat Tallinn 2020 Sisukord Värvipigment Värviring Vastandvärvid Värvi liik ja toime Aktivaator ehk vesinik perotsiid Juuste heledaks värvimine Juuste tumedaks värvimine Blondeerimine Hallid juuste värvimine Eelpigneteerimine Värvieemaldus ehk blondeeriv pesu Juuksevärvi ülevärvimine Juuste värvimise protseduur Ettevalmistused Triibutamine Juuksevärvi maha pesemine Abivahendid Kasutatud allikad Värvipigment Värvipigmenti toodavad kehas kindlad rakud – melanotsüüdid. Need rakud muudavad kehale omased aminohapped värvilisteks pigmentideks. leidub kahte liiki pigmenti: • eumelaniin – annab juustele musta ja pruuni tooni. Eumelaniin on oma struktuurilt teraline. • pheomelaniin – annab juustele punase pigmendi, kuid määrab ära ka heleblondi ja blondi tooni. Oma ehituselt on ta märksa väiksem ja peenem kui eumelaniin. Vastavalt
Referaat Monitorist, graafikakaardist ja muust sellega seonduvast Tallinnas, 2007 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Liigitus 2.1. Monokroomsed ja mitmevärvi-kuvarid 2.2. Elektronkiire- ja vedelkristallikuvarid 2.2.1. Elektronkiirekuvarid 2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte 2.2.3. Pildi saamine 2.3. Trinitron 2.4. Vedelkristallikuvarid 2.4.1. LCD-monitori ülesehitus 2.4.2. LCD-kuvari tööpõhimõte 2.5. Plasmakuvarid 3. Värvid arvutimaailmas 4. Bitisügavus 5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujundusprotsessi jälgimist, siis val
12. KLASS, KUNST 1. FOVISM metsik TAUST: Sai alguse 1905. aastal Pariisis ja liikumine hääbus 1907. Meeleolu minevikust, mitte kunagi ei ole dramaatiline palju punast TUNNUSJOONED: 1. Maastikud, aktid ja portreed on figuratiivsed, kuid lihtsustatud. 2. Ruumilisus on kadunud. 3. Joon vaba ja lainetav, moonutab vormi. 4. Oluline on kunstniku subjektiivne lähenemine. 5. Värvid kirkad, jõulised ja eriti palju kasutatakse puhast punast. 6. Pintslitöö hoogne ja andis edasi kunstniku emotsioone. 7. Oluline ei ole lõuendi korralik katmine värviga, jäetakse nähtavale krunditud lõuendi laike. KUNSTNIKUD: Henri Matisse (18691954) liikumise juht, eraldas maali plaanid erinevate punaste toonidega. Hiljem hülgas visandava stiili ja tegeles peente värvikombinatsioonidega. Georges Rouault (18711958) sünge värvivalikuga inimliku viletsuse kujutaja Albert Marquet (18751947) kasutas alates 1897. puhtaid vär
AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM Kristel Kiisler Kodutütred ja Noored Kotkad Referaat Juhendaja: Harri Mäesalu Karksi-Nuia 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Koeutütarde ajalugu 3 Kodutütarde sümboolika 3.1 Lipp 3.2 Kotkamärk 3.3 Varrukaembleem 3.4 Järgutäpp 3.5 Hoolsuspael 3.6 Teeneterist 3.7 Vorm 4 Noorte Kotkaste ajalugu 5 Noorte Kotkaste sümboolika 5.1 Kotkamärk 5.2 Lipp 5.3 Vorm 6 Kodutütarde tegevus 7 Noorte Kotkaste tegevus 8 Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja kodukord. Noored Kotkad, lühendatult noorkotkad, on Kaitseliidu alluvuses tegutsev vabatahtlik isamaalis-patriootlik poisteorganisatsioon mida alustati 1930-ndal aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe asutustega ja paljud noorliikm
võimalust (Õppida mõtlema 2005). Loogiline ja loogilis-analüütiline mõtlemine ei ole inimesele kaasa sündinud. Me õpime seda näit. matemaatika kaudu. Analüütilist, diskursiivset, loogilist mõtlemist arendatakse aja jooksul. Lahendite arvu järgi liigitades saame: · Divergentne e hargmõtlemine kasutatakse nende probleemide lahendamisel, mille puhul võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. · Kovergentne e koonduv mõtlemine- kasutatakse nende probleemide lahendamisel, millel on üks lahend - matemaatikaülesanded, faktikeskseid teadmisi eeldavad küsimused, intelligentsus-testid. Suundumuse põhjal kas teooriale või praktikale liigitatakse: · Teoreetiline mõtlemine - suunatud objektide vaheliste seoste avastamisele.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU.................................................
"KÕIKE!". Vähemalt mis puutub multimeediasse ja eriti arvutigraafikasse. Vaatame mõningaid näiteid: Fotograafid - vähe on fotograafe, kes ei kasuta tänapäeval piltide parandamiseks Adobe Photoshop'i. Võimaldades näiteks varjude parandamist, värvikorrektsiooni, eemaldada punaseid silmi, parandada objektiivimoonutusi. Kusjuures Photoshop võimaldab seda kõike teha ilma originaalfaili rikkumata. Ja kui loominguline tuhin peale tuleb, siis saab pilte omavahel kombineerida ja lisada erinevaid efekte. Fotograafid kasutavad kindlasti ka Photoshopiga kaasasolevat Adobe Bridge ning seda suurte koguste piltide haldamiseks. 10 Disainerid - töötamine logodega, firmasümboolikaga, pakendidisain, plakatid, sildid, voldikud, ajakirjad, raamatud jne
kontrolliks asetatakse klaasplaadile universaalindikaatorpaberi tükike (5x5 mm) ja puudutatakse seda uuritavas lahuses niisutatud klaaspulga otsaga.Paberi värvust võrreldakse pH-skaalaga , vajaduse korral reguleeritakse keskkonnatingimusi (puhverlahuse,happe või leelise abil). Lahuste soojendamine toimub tavaliselt veevannil.Lahuste keetmine viiakse tavaliselt läbi portselantiiglis asbestvõrgul (tõmbe all!).Lahuse keetmisel katseklaasis tuleb kasutada katseklaasihoidjat ja olla ettevaatlik, sest sageli võivad tekkida keemistõuked.Katseklaasi suue peab olema suunatud kaaslastest eemale,kuumutamist alustada lahuse pealispinnast , katseklaasi hoida kaldu ja liigutada teda leegi kohal edasi-tagasi. Tsentrifuugimist kasutatakse sademe eraldamiseks lahusest.Tsentrifuugi tasakaalustamiseks peavad tema pesades paiknema vastamisi kaks võrdselt täidetud katseklaasi.Pöörlevat tserntrifuugirootorit ei tohi käega peatada! Tsentrifuugimisel sademest eraldunud lahust
Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja valgus ei pääse kuskilt kaamerasse
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst.
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised
Kordamisküsimused Trükitehnoloogia üldõpingud (trükkalid ja trükiettevalmistajad) Ofsettrüki tehnoloogias trükkimise põhiprintsiip (milline on trükiplaat, kuidas toimub kujutise trükitavale materjalile ülekandumine) • Ofsetmasinate töö printsiip seisneb kujutise edasiandmises trükivormilt paberile üle elastse vahepinna. Ofsetmasinates kasutatakse harilikult lametrüki vorme, milledel trükkivad ja vaheelemendid lamavad praktiliselt ühel ja samal tasapinnal. Tänu trükivormide erilisele keemilisele töötlusele omavad trükkivad ja vaheelmendid erinevaid nakkamisomadusi. Trükkivad elemendid nakkuvad vett tõukavate trükivärvidega. Vaheelemndid aga nakkuvad hästi veega. • Harilike ofsetmasinate tööprintsiip on järgmine. Trükivormile, mis on kinnitatud trükivormi silindrile kantakse niisutusaparaadi telaga õhuke niiskuskiht, mis kinn
Tema väärtus sõltub elektronkiiretoru mõõtmetest ja liigist ja on vahemikus 1,5...25 kV. Elektronid kui samanimelised laengud tõukuvad omavahel. See ilmneb elektronide suurte tiheduse puhul kiires, mil tekib kiire hajumine. Sellest tulenevalt on elektronide poolt "joonistatud" joon ekraanil kiire suure helenduse korral halvemini fokuseeritud. Kuna kiire voolu (heleduse) reguleerimine toimub tüürelektroodi pingega, siis heleduse reguleerimisel kipub muutuma ka fookus. Selle nähtuse vastu aitab täiendava, nn. kiirendusanoodi A1 kasutamine, mis paigutatakse tüürelektroodi ja esimese anoodi vahele ja millele antakse püsivalt positiivne pinge. Objektiiv on kaamera 'silm' ja seetõttu on selle omadused üheks kõige tähtsamaks asjaks, mis määravad pildi kvaliteedi. Iga pildistamisolukorra jaoks on olemas sobiv objektiiv. Selleks, et edukalt pildistada, on väga tähtis aru saada sellest, kuidas objektiivid mõjutavad tehtavat pilti. Et
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib ol
Paikneb aja taju Ruumi taju- kujundi ja vormi mälu Sõna mälu , kõne ja kiri (verbaalne asi) Nägude ära tundmine ja kujundline mõtlemine Nimed jäävad meelde, aga näod lähevad Sa oskad kirjeldad, aga teha ei oska sassi (vasaku ajupoolkera häire) Analüüs ja arvutamine, loogiline mõtlemine Loovus kirjanduses ja sõnalistes asjades Kujutava kunsti loovus (käsitöö, maal jne) Aisting ja taju · Taju on aistingute summa · Väline ärritaja (nõel) Mõjutab reptseptoreid (nahas) Liigub mööda närvikiude Liigub aju vastavasse keskusesse (naha tundlikkuse keskus) Analüüs ning tekib valuaisting Liigub tagasi reptseptorisse tagasi Tekib refleks · Taju- aistingute summa · Piiratud taju o Osad aistingute tajud on välja lülitatud
töövahenditega - neil on olnud algne otstarve, kuid need on 'lahti monteeritud' nii, et neid saab kasutada ka millekski muuks (mis võib algfunktsioonist väga kaugel olla). Teine sarnasus seisneb selles, et kumbki neist ei ole 'puhta muutumise' produkt (neither are products of pure and simple 'becoming'). Nende algne täpsus kaob, kui nad saavad uue funktsiooni. Need (müüdi tähenduslikud kujundid) on täpsed, kui nad on valmisproduktid (ehk keele terminid). Niisiis on nad paratamatute suhete kontsentraat. See paratamatus ei ole lihtne ega ühetähenduslik, kuid on olemas teatav semantiline invariantsus (see iseloomustab gruppi (piiratud arvul9 transformatsioone). See loogika meenutab kaleidoskoopi, kus samuti killukesed moodustavad struktuurseid mustreid. Killud tekivad juhusliku iseloomuga lagunemise protsessis, aga selle protsessi saadused peavad olema teatavas mõttes homoloogilised. Seeläbi kaotavad killud oma iseolemise ja defineeritavuse
Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline).
Korporatsioon Lembela Rebasereferaat Inimese bioenergia ehk aura Koostas: reb! Helen Püümann Coetus: C 03 / II Kuupäev: 27.09.04 Esitatud: 2004 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................3 2. Nähtuse ajaloost...............................................................................3 3. Mis on inimese bioenergia ehk aura?......................................................3 4. Aura värvide tähendused. ...................................................................5 · Vaim ja mõte........................................................................5 · Ideed, ideaalid ja intuitsioon......................................................6 · Kasvamine ja tasakaal........................................................... ..7 · Füüsil
Intelligentsuskvootsient e IQ - on arv, mis kirjeldab inimese intelligentsust ülejäänud elanikkonnaga võrreldes TEMPERAMENDI TÜÜBID (H. EYSENCK) Koleerik aktiivne, optimistlik, impulsiivne, agressiivne-närviline, rahutu, muutlik, avatud; [tugev ja tasakaalustamata] Sangviinik jutukas, energiline, elav, muretu, tasakaalukas, avatud [tugev tasakaalustatud ja liikuv] Flegmaatik passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahumeelne, kontrollitud, kannatlik, suletud, tasakaalukas[tugev tasakaalustatud ja väheliikuv] Melanhoolik vaikne, pessimistlik, tagasihoidlik, ärevil-närviline, tujukas, tundlik, suletus; [nõrga närvisüsteemiga] ** []-s I. Pavlov tüüpidest kõrgema närvitalitluse omaduste alusel ISIKSUSE KONTROLLKESE (EKSTERNAALSUS JA INTERNAALSUS) Isiksuse kontrollkese sotsiaalse õppimise teooria väidab, et inimesel on kontrollkese. selle alusel jagatakse kaheks: Eksternaalsus
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „KUVARID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1 Mis on kuvar?....................................................................................................... 3 2 Terminoloogia...................................................................................................... 3 3 Kuvari olulisemad näitajad.................................................................................. 4 4 Kineskoopmonitor (CRT)...................................................................................... 6 5 Plasmakuvar........................................................................................................ 8 6 LCD monitor........................................................................................................ 9 7 CRT vs LCD....................
Värviedastusvõime iseloomustab võimet näidata esemete värve samasugustena, nagu nad paistavad päevavalguses. Luminofoorlampidel on see võime üldiselt kõrge. Head värviedastusvõimet pakuvad lambid, mille Ra>80. Luminofoorlampide valgusviljakus on tavaliselt vahemikus 50–100 lm/W, seega vähemalt viis korda suurem kui tavahõõglampidel (10–20 lm/W), ja tööiga 5000–15 000 tundi, mis ületab hõõglambi oma keskmiselt 10 korda. Niisiis vähendaks hõõglampide asendamine luminofoorlampidega valgustuseks kuluvat elektrienergia hulka umbes viis korda nii igas peres kui ka riigi mastaabis. Kokkuhoiu täpsemal rehkendamisel tuleb arvesse võtta ka lampide erinevat hinda. Kompaktlampide hinnad on viimastel aastatel kiiresti langenud ja müügikampaaniate käigus võib osta neid juba praegugi hinnaga, mis ületab hõõglambi oma vaid kümme korda.
obscura puhul oli võimalik joonistada istudes mugavalt seadme taga. Vennad Johannes ja Peeter Parikas kirjeldavad camera obscura tööpõhimõtet 1911. aastal väljaantud "Fotograafia Õpperaamatus" nii: "Optikalise pildi saamiseks mõikab juba auguke pimedakstehtud toa aknaluugis. Kuidas niisugune pilt sünnib, näitab joonistus. Igaühte meile nähtavat, s.o. valgustatud asja wõib omale kui suur hulka valgustatud punktisid ette kujutada, mis igasse külge valguskiiresid välja saadavad, nende kiirte läbi, mis meie silma sattuvad saabki asi meile nähtavaks. Niisama lähevad igast asja punktist valgusekiired läbi aknaluugi augukese ja sealt otse edasi, kuni eesoleva seinani ning valgustavad seal igaüks oma punkti pilti. Kõikide punktide pildid kokkuvõetult annavad asja joonistuse ja nii ilmub seinale ümberpööratud puu kuju. Selle peale vaatamata, kui kaugel asi ise on, suureneb või väheneb selle kujutis seda mööda, kui kaugel või ligidal tagumine sein august on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
