Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuuma töökeskkonna toime organismile". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mikrokliima, õnnetust, töötaja, soojus, õhutemperatuur, põletuse, päikesepiste, jaheda, mugava, kiirabi, kuumarabandus, töökeskkond, müra, valgustus, õhuniiskus, soojuskiirgus, hapnikusisaldus, liikumiskiirus, põletused, leek, summutada, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, jooke, mähised, annus, piirnormrambid, märg, jahutamineTALLINNA TEENINDUSKOOL Georg Badasjan 021PK TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD Georg Badasjan Referaat 1. Mikrokliima Normaalsest erinevad meteoroloogilised tingimused toiduainete töötlemisel on: 1) madal temperatuur klmtsehhis, liha, kala, ja juurvilja ettevalmistusruumides 2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt toitudelt 3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest 4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kpsetamisel eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak, CO.
Rõhuv enamik (~95%) tööstusettevõtetest on väikeettevõtted töötajate arvuga alla 100 inimese. Ohutusnõuetele on sagedamini mittevastavad metalli- ja puidutöötlemisseadmed ning vahendid kõrguses töötamiseks. Tööinspektorid uurisid kahe aasta jooksul 732 raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse asjaolusid ja põhjuseid ning tegid tööandjatele ettekirjutised analoogiliste õnnetuste vältimiseks. Samuti uuriti 397 töötaja kutsehaigestumise põhjuseid. Töökeskkonna seisundit uuris tervisekaitseinspektsioon 1996. ja 1997. a 3510 2 tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum Tootmiskeskkonna meteroloogiliste tingimuste uurimine Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: TEOORIA Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima – see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumist, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Eestis on sagedased “külmetushaigused”. Organismi märgataval jahtumisel algavad lihaste
Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika
*Lasku põlvili kannatanu kõrvale. Painuta ta lähemalasuvat jalga põlveliigesest. *Aseta lähemalasuv väljasirutatud käsivars keha alla. *Painuta kannatanu teine käsivars üle rindkere, haara tema õlast ja puusast ning keera ta küliliasendisse. *Painuta kannatanu pea tahapoole, aseta pealmine käsi põse alla alalõua toetamiseks! Kontrolli hingamise ja pulsi olemasolu pidevalt, kutsu kiirabi. Kui patsient ei hinga ja pulssi ei ole tunda, siis alusta elustamisega. Kui puuduvad hingamine ja pulss tuleb kannatanut elustada. Kui inimene pole kolm-neli minutit hinganud, siis on pool tema ajust juba surnud, veel paar hapnikuvaba minutit ja ajust pole enam pea midagi võimalik päästa. Esmalt avastades, et kannatanu ei hinga, painutage ta pea kuklasse ja tõstke teise käega lõug üles. Eemaldage suust võõrkehad ja katke suu marli või mingi riidetükiga.
kohaletulekuks võib kuluda rohkem aega. Sündmuskoht on soovitav piirata käepäraste vahenditega. Inimeste olemasolul võib kasutada nende abi lähenevate juhtide hoiatamiseks ja suunamiseks. Hinda olukorda Kutsu juuresolijad appi Hinda kohapeal võimalikud ohud Kaitse ennast ja teisi Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht: 1. Andma abivajajale esmaabi ja kutsuma vajadusel kiirabi (lühinumbril 112). 2. teatama juhtunust politseisse (lühinumbril 110) ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele; 3. Kannatanu tohib toimetada omal käel haiglasse ainult erandjuhtudel ja seisundis, kus transportimine pole kannatanule ohtlik. Kuidas aidata liiklusõnnetuse korral? Inimene, kes satub pealt nägema liiklusõnnetust, on tahtmatult saanud enda peale suure vastutuse. Kõigil inimestel on kohustus abistada kannatanuid, kuid kõigil on selleks erinev valmisolek
kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (nt: puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Traktor ja traktorist võivad vibreerida erinevates suundades. Arvestada tuleb veel seda, et vibratisooni kahjulikku mõju organismile soodustavad alajahutus, füüsiline pingutus, mürataseme tööprotsessis. Vibratsiooni mõju sõltub samuti töötaja individuaalsetest omadustest (kehaehitus, tervislik seisund, vanus jne). Kohtvibratsioon põhjustab ,,suremistunnet" kätes (eriti öösel), valusid kätesülajäsemetes, käed kardavad külma, sõrmeotsad lähevad külmas valgeks, labakäed on niisked, jahedad. Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Valgete sõrmede sündroom esineb vibratisooni korral sagedustel f= 25-150 Hz ja amplituudiga A= 100 mikronit.
abaluude vahele. Selle võttega võib võõrkeha hingamisteedest väljuda. · Võõrkeha saab hingamisteedest eemaldada ka Heimlichi võttega. Selleks tuleb minna abivajaja selja taha ning aseteda oma käsivarred tema keskkoha ümber. Panna oma rusikas käsi rinnaku ja naba vahele, aseteda teine käsi rusika peale ning mõne kiire, ülespoole suunatud liigutusega võib võõrkeha hingamisteedest välja saada. Kui võõrkeha ei õnnestu eemaldada, tuleb kutsuda kiirabi. Väike laps tuleb tõsta jalgadest üles ja raputada üles-alla, kloppides samal ajal teda seljale. · Juhul, kui kannatanu kaotab teadvuse: - aseta kannatanu selili põrandale; - kutsu kiiresti kiirabi; - alusta taaselustamisega. UPPUMINE 1. Tegutsemisjuhised Vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb.
Keha kaotab rohkem soojust säilitamaks naha temperatuuri 0 kraadise välisõhu temperatuuri korral. e) tuule faktor. Komandörid peaksid olema tuttavad tuule faktori tähendusega. Tuule kiirus kiireneb kehasoojuse kaotamist nii märgades kui ka külmades tingimustes. Kui ilmajaamast antakse näitajad, mis langevad ohtlikku tsooni või veelgi kaugemale, tuleb külmakahjustuse mineerimiseks võtta kasutusele lisaettevaatusabinõud. Vastava tuulehoo temperatuur on eriti oluline kui õhutemperatuur on 0 kraadi või vähem. Tuule käes olnud kehaosad võivad külmuda kui ollakse kaua tuule käes ning ei tegelda pidevalt kehaosade soojendamisega. Mida madalam on tuule temperatuur, seda tõenäolisemalt võib ilmneda külmumist. Külmakraadide võrdlus tuulise ja tuulevaikuses ilmaga Tuulevaikus 5 m/s 10 m/s 15 m/s 20 m/s 0 C 5 C 15 C 18 C 19 C
· II B aste ehk osaline dermaalne põletus · Sügavad põletused: · III aste ehk täielik dermaalne põletus · IV aste ehk subfastiaalne põletus Päikesepõletuse vastu: · Päikeseblokaator, mis kaitseb nii UVA kui ka UVB kiirte eest. · Määrige peale 30 min enne väljaminekut, regulaarselt, isegi pilves ilmaga. · Kaitsetegur vähemalt 25. Kõrgemägedes 40. · Valige veekindel blokaator. Ka vee all võite saada põletuse. Külmakahjustused: · Inimene on troopiline olend ja ei peaks elama meie laiuskraadil. · Kõige paremini tummene ennast +28C juures alasti puhates · Inimesed elavad ka meist põhjapool: neenetsid, jukagiirid, itelmeenid, nihvid jne on põhjarahvad, kes elavad piirkonnas kus ei ole võimalik põldu haruda. · Põhjarahvastest on õppida mõtte-ja toitumisviise, kuidas ellu jääda ilma elektri, majapidamismasinate, telkide, toidukonservide ja ravimiteta.
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS Töö nr: 2 Nimi: Kuupäev: Töökeskkonna mikrokliima Kursus: 24.03.15 tingimuste uurimine TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades temperatuuri-, suhtelise õhuniiskuse ja õhu kiiruse määramise seadmeid; (2) mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Digitaalne termohügromeeter ...................................................... 2. Testo termo-anemomeeter 405-V1 (Velocity stick) 3. Baromeeter .................
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra
Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid.
Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika
Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
ERGONOOMILINE TÖÖKOHT Koostas Endla Kuura Töökohana mõistetakse ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töötaja seab oma töökoha korda nii, et seal töötamine oleks ergonoomiline Töökeskkonna sisseseade ning töövahendi kuju ja mõõtmed, tööriista käepideme kuju jne peavad vastama inimkeha omadele, nii nagu inimese mõõtmetega on arvestatud riietusesemete ja jalatsite puhul. Mõni sentimeeter võib tööolukorras suurendada traumasid ja väsimust mitukümmend protsenti (näiteks kui töötatakse ülestõstetud kätega) TÖÖKOHA KUJUNDAMINE
seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen mehe poolistuvasse või istuli asendisse, ei lase tal kõndida. Kutsun kiirabi, tagan talle värske õhu(avan aknad näiteks), rahustan teda, küsin infot kasutavate ravimite kohta, kui tarvitab nitroglütseriini, siis aitan tal seda manustada.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: 08,04,2014 Töökeskkonna mikrokliima Joonas Hallikas Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter 2. Aspiratsioonpsühromeeter 3. Digitaalne õhutermohügromeeter 4. Tasku termohügromeeter 5. Kooli termomeeter 6. Baromeeter
aspiratsiooni ehk sissehingamise teel. Võõrkeha sattumine hingamisteedesse põhjustab hingamisteede sulgumist ja lämbumist või kui võõrkeha jääb hingamisteedesse püsima, siis tekivad hiljem hingamisteede probleemid nagu köha ja põletik. Sümptomid tugev köha lämbumishoog hingamine on takistatud ja võib muutuda häälekaks lõrisevaks Esmaabi Kui laps on võõrkeha sisse hinganud, siis püüda võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale. Või võta laps kõhuli asendis oma põlvedele ja anna 5 tugevat lööki abaluude vahele. (2) Täiskasvanute puhul võib kasutada Heimlichi võtet (abistaja asetab käed patsiendi selja tagant ümber keha risti ülakõhule nabast ülespoole ja tõmbab käsi järsu liigutusega tugevasti üles enda poole, see võte tõstab rõhku kõhus, liigutab
Kaudse südamemassaaži tegemisel peab kannatanu lamama selili kõval alusel. Abistaja laskub põlvili kannatanu kõrvale. Pannes oma käed tema rinnaku keskele. Sirgete käte labad asetatakse risti üksteise peale elustatava rinnaku alumisele kolmandikule. Rinnakule surutakse otse ülalt alla nii tugeva jõuga, et rindkere liigub allapoole umbes 4-5 cm. Vajuta nii 30 korda minutis. Elustamist jätkatakse kuni kannatanu elutegevus taastub. Juba alustatud elustamist ei tohi katkestada enne kiirabi saabumist. NB! Kunstliku hingamise ja südamemassaži vahekord on 2:30-le. 112 appikutse Kiirabi kutsumiseks helistada numbril 112. Enne abi kutsumist selgita välja kas ja millist abi vaja on. Helistades telefonile 112 katsu säilitada rahu ja räägida juhtunust vastates dišpetseri küsimustele. Kuigi see võib tunduda sinule kui abikutsujale aja raiskamisena, on küsitav informatsioon vajalik kannatanu paremaks aitamiseks. Säilitades rahu, katsu vastata järgmistele küsimustele:
põletus. Kui on põletada saanud näo piirkond, siis tõenäoliselt ka hingamisteed. I staadium- tugev valu, punetav nahk II staadium- valu, punetus, villid III staadium- mustjas nahk, valu ei tunne, sokk Lapsel loetakse suuremaks põletuseks juba tema peopesa suurust ala. Riided tuleb kiiresti eemaldada, isegi siis, kui tulevad koos nahaga ja jahutada leige veega (vähemalt 15 minutit). Jääkülma vett ei tohi lasta, iga viivitus muudab põletuse sügavamaks. Põletusele ei asetada sidet ega raskeid , õliseid salve/kreeme, ka mitte panthenoli. On mitmeid valuvaigistavaid ja põletuse sügavust vähendavaid spetsiaalseid geele- Burn-shield, Burn-Relief. Vajadusel kutsu 112. Termilised kahjustused Laste väga ebastabiilse termoregulatsiooni tõttu tekib neil kiiresti ülekuumenemine ja alajahtumine. Kuumakurnatus (päikesepiste) Üldjuhul ei ole eluohtlik, esinevad gripilaadsed sümptomid, kahvatus, iiveldus, higistamine,
· Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse. KUUMARABANDUS Kuumarabandus on kõige tõsisem kuumakahjustus. Selle korral ei suuda organism küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel tekkinud või väljastpoolt saadud liigsoojust, mille tõttu tõuseb organismi sisetemperatuur liiga kõrgele. Selle tagajärjel tekivad kiiresti tõsised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga. Kannatanu päästmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi. TEGUTSEMINE KUUMARABANDUSE KORRAL: Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama. · Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse. · Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega. · Jälgi kannatanu seisundit. · Kutsu kiirabi. 2. Valgustatus 3. Müra 4
· Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Ohud esmaabi protseduuridest TEGEVUS ESMAABI OSUTAMISEL · Hinda olukorda · Kutsu juuresolijad appi · Hinda kohapeal võimalikud ohud · Kaitse ennast ja teisi · Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi · Kiiresti välista ohvrite eluohtlikud seisundid · Osuta esmaabi kõigepealt eluohtlike seisundite kõrvaldamiseks · Saada kellegi abi järgi kiirabi, politsei jne. · Esmaabist keeldumisel ole kannatanu juures seni, kuni abi on saabunud · Kui kannatanu elu ei ole ohus ja puuduvad teadmised kuidas toimida,ole kannatanu juures ning saada abi järgi · Ole ettevaatlik abi osutamisel vältimaks vigastuste süvendamist · Osuta sellist abi nagu sooviksid ise samasuguses olukorras · Abista kannatanu evakueerimisel kiirabiga · Abista meditsiinilist abi mitte vajavaid
Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi. Avan akna, et tagada meesterahvale värske õhk. Rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi
...................................................4 2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE........................................................5 3. VIBRATSIOON................................................................................................................5 3.1 VIBRATSIOONI OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE.........................................6 4. VALGUSTUS...................................................................................................................7 5. MIKROKLIIMA...............................................................................................................8 6. UV KIIRGUS.................................................................................................................8 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................10
2000, 4, 30 SURVESEADMED RT I 2002, 49, 309 ELEKTRIOHUTUSSEADUS RT I 2002, 49, 310 TEGEVUSALADELE ESITATAVAD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 1999, 60, 616 TÖÖÕIGUS TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või
Stressi tööl põhjustavad mitmesugused tegurid. Tööülesanded võivad olla konkreetsele inimesele liialt rasked. Halvad töötingimused: füüsikalised töötingimused, halb psühhokliima, tunnustuse puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht. Inimene hindab oma suhteliselt normaalseid töötingimusi raskeks, tunnetab enda sobimatust. Vastutustunne. Mis juhtub, kui tööd tehakse halvasti? Keskkonna optimeerimine Tegureid, mis mõjutavad töötaja tervist: a)mürgised ained b)infrastruktuur- ja ultrahelid c)sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid d)füüsilised koormused e)muutused tehnoloogilise protsessi kulgemises jne. Mikrokliima Mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Töötades ruumis on mikrokliima suhteliselt stabiilne. Olulisemad tegurid: 1) õhutemperatuur; 2) õhuniiskus; 3) õhu liikumiskiirus;
1. Räägi kannatanuga, küsi, kas ta kuuleb sind. 2. Raputa kannatanut kergelt. 3. Näpista teda või rulli ta kõrvu. Kui kannatanu vastab, on ta järelikult teadvusel, kui ta ei reageeri tegevusele, on ta teadvuseta. Minestus on lühiajaline teadvuse kaotus vereringehäire tõttu. Kui inimene pole ise juba kukkunud, panna ta lamama, tõsta tema jalad kõrgemale, avada aken. Kui minestanu ei tule kahe-kolme minutiga teadvusele, kutsuda kiirabi. Tavalise minestuse korral ei ole kiirabi vaja. Pärast teadvusele tulekut ei tohi kiiresti tõusta, esialgu oleks mõistlik natuke lamada, siis tasakesi istuma sättida. Võiks juua magusat sooja teed või limonaadi. (2) Minestuse, shokki ja teadvusetuse puhul tuleb inimesel kontrollida hingamist. Kõrvaga kuuleme hingamist, põsega tunneme õhu liikumist ja silmaga näeme, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis. (1) Kes vähegi oskab, peaks püüdma eluohtlikus seisundis kannatanut elustada, sest ei saa loota,
Kohustused: · analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib otsuste täitmist) · osaleb seadmete muretsemisel · analüüsib tööõnnetusi, kutsehaigusi ja muid haigestumisi 5. Töötervishoiuteenus teenus, mida pakub töötervishoiuarst, -õde, tööhügieenik, -psühholoog või ergonoom. Eesmärgid: · Aidata kaasa töötaja tervisele ohutu keskkonna loomisele · Ennetada tööga seotus haigestumisi · Säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimelisust Töötervishoiuteenuse osutaja on Terviseametis registreeritud või Terviseameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. 6. Riiklikku järelvalvet teostavad: · Tööinspektsioon
töötajate valitud esindajaid. Kohustused: analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib otsuste täitmist) osaleb seadmete muretsemisel analüüsib tööõnnetusi, kutsehaigusi ja muid haigestumisi 5. Töötervishoiuteenus – teenus, mida pakub töötervishoiuarst, -õde, tööhügieenik, -psühholoog või ergonoom. Eesmärgid: Aidata kaasa töötaja tervisele ohutu keskkonna loomisele Ennetada tööga seotus haigestumisi Säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimelisust Töötervishoiuteenuse osutaja on Terviseametis registreeritud või Terviseameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. 6. Riiklikku järelvalvet teostavad: Tööinspektsioon –
telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112). - Paigutama nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi. - Selgitama töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks. - Tagama tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus, esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamine kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele). 1 2. ESMAABI EESMÄRK
puudumine, töötajate isetegevus ning nõrk kontroll tööohutuse üle. (See vastus sai ise välja mõeldud) 14. Tööliste roll ohutuse kindlustamisel. Töötaja on kohustatud täitma kehtestatud töökaitsenõudeid; keelduma töölepinguvälisest tööst, mille tegemiseks ta ei ole saanud väljaõpet; kasutama õnnetuste ja tervisekahjustuste vältimiseks kaitsevahendeid; jälgima, et tema poolt töö tegemine või selle tagajärjed ei ohustaks töötaja enda või teiste elu ja tervist ning keskkonda; täitma tööandja, tema esindaja ja töökaitse järelevalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi ning teatama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust viivitamatult tööde juhatajale või tööandjale. 15. Riigi roll ohutuse kindlustamisel Riigi pädevuses on riikliku poliitika elluviimine töötaja kaitsmiseks tehis-, sotsiaal-ning looduskeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjude eest töökaitsealaste õigusaktide ettevalmistamine;
annaabi.ee 
