Kõrva füsioloogia · KUULMETÕRI- reguleerib õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel. Marina, Kristina, Maria 13 Kõrva füsioloogia · HELIVASTUVÕTT Perilümfi lainetuse tagajärjel hakkab võnkuma basilaarmembraan. Corti organi asend muutub ning kuulmirakkude karvakesed puutuvad kokku kattembraaniga (membrana tectoria), sellega toimub helitundlike rakkude ärritus. Marina, Kristina, Maria 14 Kuulmiskahjustus Tingitud helilainete või närviimpulsside ülekande häirest kuulmissüsteemi eri osades Analüsaatori ehituse ja/või talitluse muutuste põhjused võivad kujuneda igas vanuses Kristiina 15 Kuulmiskahjustus Kuulmissüsteemi ehituse alusel jaguneb kuulmiskahjustus: 1) Perifeerseks 2) Tsentraalseks Kristiina 16 Perifeerne kuulmiskahjustus tingitud välis-, kesk ja sisekõrva vedelike patoloogiast,
Töömüra mõju Kokkupuude töömüraga võib kahjustada töötajate tervist. Kõige paremini teatakse, et töömüra kahjustab kuulmist seda probleemi täheldati vaskseppadel juba 1731. aastal. Kuid see võib ka süvendada stressi ja suurendada õnnetusjuhtumite ohtu. Käesolevas teabelehes kirjeldatakse töökoha müra mõju. Kuulmiskahjustused Kuulmiskahjustused võivad tuleneda heli sisekõrva edastamise mehaanilisest blokeerimisest (konduktiivne kuulmiskahjustus)või sisekõrva teo karvarakkude kahjustusest (sensorineuraalne kuulmiskahjustus). Harva võivad kuulmiskahjustust põhjustada ka kuulmistaju keskse töötlemise häired (kui on kahjustatud aju kuulmiskeskused). Mürast põhjustatud kuulmiskahjustused Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus (NIHL) on Euroopas kõige levinum kutsehaigus, mis moodustab ligikaudu kolmandiku kõigist tööga seotud haigustest; sellele järgnevad nahahaigused ja hingamisteede haigused
Kuulmispuudega lapsed Katrina Viirma Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilisele taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude liigitus: Kerge kuulmiskahjustus kahjustus, mille korral esineb tihti raskusi teistest arusaamisega, aga kõne- ja keele spontaanne areng ei ole oluliselt pidurdunud. Keskmise raskusega kuulmiskahjustus kahjustus, mille puhul kõne- ja keele spontaanne arenemine on pidurdunud, aga ei puudu. Raske kuulmispuue ja kurtus kõne- ja keele spontaanne arenemine on tugevasti pidurdunud või hoopis puudub. Kuulmiskahjustuste põhjused lastel: 1. Pärilikkus 2. Üsasisesed nakkushaigused 3
Tunnetusprotsessid Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost Eristame valgust, värvusi, eseme kuju, suurust, ruumis liik...
Munandipõletik ehk orhiit postpuberteediealistel noorukitel (ca 25% patsientidest), võib põhjustada sigimatust Meningoentsefaliit ehk peaaju kestade põletik (5-20% patsientidest) Entsefaliit ehk peaaju põletik (0,1-0,01% patsientidest) Raseduse esimesel kolmandikul põetud haigus võib põhjustada abordi või lootekahjustuse. Tüsistused Kõhunäärme-, kilpnäärme-, piimanäärme-, munasarja-, südamelihasepõletik. Kuulmiskahjustus. Diagnoosimine Kliinilise pildi alusel Seroloogiline uuring (kaitsekehad veres) Ravimine Spetsiifiline ravi puudub Sümptomaatiline ravi valuvaigistite ja palavikku alandavate ravimitega (ibuprofeen, paracetamol) Voodireziim, eriti palaviku ajal, Tursunud süljenäärmete piirkonda hoida soojas. Rohkesti juua, aga mitte hapusid jooke (suurendavad süljeeritust) Mumps paraneb iseeneslikult nädala või paariga, pärast
3 Rahvusvahelised standardid, mis sisaldavad audiomeetria protsessi [1] IEC 60645, osa 1 kirjeldab audiomeetrite karakteristikuid, mida kasutatakse erinevat tüüpi kuulmistestides ISO 8253 sisaldab infot testimise keskkonna ja operaatori poolt teostatavate protseduuride kohta ISO 389, osa 1 määratleb oletatavad tasemed, mis on normaalsed noorele inimesele, kellel puudub kuulmiskahjustus 4 Uuringu tehnilised tingimused [2] Akustiliselt sobiv, küllaldase pinnaga ruum (20-25 m²) Uuritava jaoks kasutatakse eraldi helikindlat kabiini, mis ehitatakse tavaliselt ruumi ühte nurka Ruumi seinte vastu oleva d kabiini seinad, lagi ja põrand vajavad täiendavat heliisolatsiooni Vajalik on mõõta kõrvalruumide müra ja vibratsiooni toime tase kabinetile selleks võib olla 3035 dB(A)
kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on Euroopa Liidus kõige sagedamini esinev kutsehaigus. Kuulmiskahjustused tekivad pikaajalisel valju müraga kokkupuutumisel. Esimeseks sümptomiks on tavaliselt kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine veelgi, sealhulgas hakkab tekkima raskusi ka madalamate helide kuulmisega. Tavaliselt mõjutab see mõlemat kõrva. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus on püsiv. Kuulmiskahjustus võib tekkida ka ilma pikaajalise müraga kokkupuutumiseta. Lühiajaline kokkupuude impulssmüradega isegi ühe tugeva impulsiga, näiteks püssilaskude või naela- või needipüstolite kuulmine võib avaldada püsivat mõju: kurdiks jäämist või põhjustada pidevat kohinat kõrvus. Impulsid võivad lõhestada ka kõrva trummikile. See on valulik, kuid ravitav kahjustus. Kui müra üle ei saa tekkeallikas piisavat kontrolli teostada, tuleb astuda edasisi samme, et vähendada
Tervisekontroll Vajadusel ravi Nõustamine/koolitus Tervislik elustiil Motivatsioonisüsteemi loomine Riskide ohjamine töökohal Töökeskkonna tingimuste eesmärgipärane parendamine Töökorraldus ja ühiskaitsevahendid Isikukaitsevahendid Tervisekontroll regulaarne töötajate tervise jälgimine Kaebuste esinemine dünaamikas Audiomeetriline uuring Vererõhu ja pulsisageduse jälgimine Lihastoonuse hindamine Müra kuulmiskahjustus preventsiooniga oleme hiljaks jäänud, taastada pole võimalik. Rehabilitatsiooniks kuuldeaparaadi kasutamine. Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (KNS): väsimus, tähelepanuja kontsentratsioonivõime nõrgenemine, mõtteprotsesside liikuvuse aeglustumine, reaktsiooniaja pikenemine vigade, eksimuste, õnnetusjuhtumite tõenäosuse suurenemine Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (2):
müra tervisele ohtlik ning võib põhjustada pöörata tähelepanu sellele, et need võivad töötajatele mitmesuguseid vaevusi, näiteks tekitada müra. peavalu, keskendumisvõime vähenemist, 5. Kui müratase on liiga kõrge ja seda pole unehäireid, kõrget vererõhku, väsimust ja stressi. võimalik teisiti summutada, tuleb kasutada Kuid müral võib olla ka tõsisemaid tagajärgi kuulmiskaitsevahendeid. Nt. Müra summutavaid nagu näiteks kuulmiskahjustus. kõrva klappe. Kuulmiskahjustusega kaasneb sageli selline 6. Müra levib ühest ruumist teise. Seepärast võib haigus nagu tinnitus, mis kujutab endast helinat olla vajalik isoleerida ruumid üksteisest müra või kohinat kõrvades. Tinnitus võib olla mööduv suhtes, samuti ruumid ja kooliõu ning ruumid ja või püsiv. tänav.
/9/ Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. /8/ Kuid millal on tegemist tervisekahjustamisega? Selle kohta on öeldud, et kui kaks inimest ei saa haardeulatuses (50 cm) teineteisega vabalt rääkida, siis on müratase tervisele kahjulik. /7/ Mürataset mõõdetakse detsibellides dB. Kui müratase ületab 85 dB, siis see on alati tervisele kahjulik tekib kuulmiskahjustus, mis pole ravitav. Sel juhul ka kuuldeaparaadid ei taasta normaalset kuulmist selle originaalkujul. /7/ On täheldatud, et mida kontsentreeritumat vaimset tööd inimene teeb, seda tundlikum on ta müra kahjustava toime suhtes. Vaimse töö puhul on müratase üle 45 dB juba kahjulik. /7/ Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav toime kuulmisorganile, täpsemalt sisekõrvale. Müra kahjustav toime oleneb eelkõige järgmistest teguritest:
Kuulmise langust Häireid kapillaarvereringes- südame- veresoonkonna häired, RR tõus Häireid mao- seedetraktis Ainevahetushäireid Sotsiaalset isolatsiooni Müra tekitab Lihaspinget Kõnest arusaamise vähenemist Töö kvaliteedi langust Magamise häirumist Impotentsust/menstruatsiooni häireid Müra tekitab Pikemat reaktsiooniaega Õnnetusjuhtumite sagenemist Töövõime langust Ohutuse probleeme- ei kuule hoiatussignaale, ei reageeri Müratekkene kuulmiskahjustus Professionaalne nürikuulmus Vaegkuulmine Mida intensiivsem on müra, seda intensiivsem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus, hapnikuvarustusest ei jätku Domineerib anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine ja kuhjumine- sellest närvirakkude kahjustus Mitme ohuteguri koosmõju Kemikaalid+ müra- tolueen lahustites, trikloroetüleen, ksüleen, stüreen- orgaanilised lahustid Toksilised ained läbivad kiiremini aju vereringe barjääri Müra+ vibratsioon Kaebused
/9/ Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. /8/ Kuid millal on tegemist tervisekahjustamisega? Selle kohta on öeldud, et kui kaks inimest ei saa haardeulatuses (50 cm) teineteisega vabalt rääkida, siis on müratase tervisele kahjulik. /7/ Mürataset mõõdetakse detsibellides dB. Kui müratase ületab 85 dB, siis see on alati tervisele kahjulik tekib kuulmiskahjustus, mis pole ravitav. Sel juhul ka kuuldeaparaadid ei taasta normaalset kuulmist selle originaalkujul. /7/ On täheldatud, et mida kontsentreeritumat vaimset tööd inimene teeb, seda tundlikum on ta müra kahjustava toime suhtes. Vaimse töö puhul on müratase üle 45 dB juba kahjulik. /7/ Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav toime kuulmisorganile, täpsemalt sisekõrvale. Müra kahjustav toime oleneb eelkõige järgmistest teguritest:
*üld- ja kohtvalgustus, *õhu kuivus või niiskus, *ventilatsioon, *õhu liikumise kiirus, *temperatuur, *elektromagnetväli *laua-tooli ergonoomia Ohutegurid ja riskid ehitusel: *kõrgelt kukkumine *liiklusõnnetus *elektrilöök *kaevetöödel pinnase alla mattumine *kukkuvatelt esemetelt löögi saamine *asbestikiudude sissehingamine *selja vigastamine raskeid materjale tõstes *kokkupuude ohtlike ainetega *valjust mürast tekkinud kuulmiskahjustus Ohutegurid toiduainetöötluses: *mikrobioloogilised *füüsikalised *keemilised Ohutegurid puidutöötluses: *puidukoores ja selle all olevad seened ja nende eosed *hallitusseened, *puidutolmus elavad lestalise, *õietolm *ühetaoliste liigutuste tegemine *raskuste käsitsi tõstmine *töötamine pikka aega jalgadel ja sundasendis viibimine *müra *keemilised ained *suur traumade saamise risk Ohutegurid põllumajanduses *puhastus- ja desinfitseerimisvahendid
kahjustus on ühes ajupooles enne juhtteede ristumist, siis kahjustub kuulmine ühes kõrvas. Kuulmisteede osaline kahjustusülevalpool ristumist põhjustab mõlemapoolse kuulmislanguse, kahjustus on suurem vastaspoolel. Kuna kuulmisaparaadid suurendavad helitugevust, siis on nad neurosensoorse kuulmiskahjustusega inimestele vähe kasulikud. Inimese kõne võib olla küllaltki vali ja moonutatud, sest tal on raskusi omaenda hääle kuulmisega. Paljud inimesed, kel on neurosensoorne kuulmiskahjustus, on leidnud, et nad ei talu tugevaid helisid. Helitugevuse suurendamine annab ebaproportsionaalselt suure tundlikkuse heli valjusele. Seepärast võivad nad vahel öelda: "Ära karju, ma ei ole kurt!" Tugevad helid, eriti kui nad on võimendatud kuuldeaparaadis, võivad inimesele olla valulikud. Karjumine teeb öeldu mõistmise tunduvalt raskemaks, sest helid saavad rohkem moonutatud ja tekitavad valu.
Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. Kuid millal on tegemist tervisekahjustamisega? Selle kohta on öeldud, et kui kaks inimest ei saa haardeulatuses (50 cm) teineteisega vabalt rääkida, siis on müratase tervisele kahjulik. Mürataset mõõdetakse detsibellides dB. Kui müratase ületab 85 dB, siis see on alati tervisele kahjulik tekib kuulmiskahjustus, mis pole ravitav. Sel juhul ka kuuldeaparaadid ei taasta normaalset kuulmist selle originaalkujul. On täheldatud, et mida kontsentreeritumat vaimset tööd inimene teeb, seda tundlikum on ta müra kahjustava toime suhtes. Vaimse töö puhul on müratase üle 45 dB juba kahjulik. Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav toime kuulmisorganile, täpsemalt sisekõrvale. Müra kahjustav toime oleneb eelkõige järgmistest teguritest:
nõuab. Laste puhul sotsiaalsust ja ja isiku võrdsed. fikseeritud kliima.On seadusi, peaksid lapse terviklikku Traditsioonid poiste pensioniiga. mis panevad vanemaks saamisel arengut.Nägemis- ja ja tüdrukute Ümberõppe tingimused paika mängud muutuma kuulmiskahjustus mängude osas. võimalus. ja on ka mitmekesisemaks ja pärsib inimese Lühendatud soovituslikud keerukamaks, mis intellektuaalset tööaeg tähendab tingimused. on seotud lihas- ja arengut. Vanemas eas rohkem aega (ohutus,
MÜRA - ebameeldiv heli, mis väsitab, häirib töötegemist, kahjustab organismi nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt (impulssmüra-1/mitu heliimpulssid kestvusega alla 1 sek, katkendlik, pidev). heli - õhus või muus keskkonnas esinev rõhu muutumine keskkonnas, inimkõrvaga kuuldav võnkliikumine, mis on kuulmiselundi füsioloogiline ärritaja. (kuuldav, infra- ja ultraheli) Müra riskitasemed: vähene oht 40-60db, kahjulik 70-82db, väga ohtlik 85db. Kuulmiskahjustus: akustiline trauma (nt plahvatus üle 140db – kõrvad lähevad lukku, võimalik kuulmekile purunemine), ajutine kuulmisläve tõus (kaob pärast ekspositsiooni), püsiv kuulmisläve tõus (kujuneb välja 4-10 aasta jooksul, püsiv nähtus). Müra mõõdetakse spetsiaalse elektroonilise seadmega. Müra kahjuliku toime ennetamise üldpõhimõtted vähendada müraga kokkupuudet, kõrvaldada müraallikas,
Meeste ja naiste kuulmise kaotus vanusest sõltuvalt. (1, lk 596) Kuulmise kaotus kutsehaigusena Suurem osa kuulmise kaotamise juhtudest on põhjustatud töötingimustest. Enamik sellistest juhtudest on põhjustanud pidev müra, aga samuti põhjustab seda mittepidev müra. Pideva müra mõju all olnud inimesel võib kuulmine taastuda pärast paaritunnist kuni paaripäevast mürast eemalolekut. Kuid aja jooksul taastumine aina väheneb ja väheneb ning inimesele jääb püsiv kuulmiskahjustus. Ka ajutine kuulmise vähenemine võib olla tõsiste tagajärgedega, kui inimese tööülesannete täitmine sõltub auditoorsest informatsioonist. 6 Ajutine kuulmise kaotus pideva müra tulemusena Kuna kuulmine üldiselt taastub pärast teatud aja kulumist, saab kuulmise kaotust mõõta lühikese aja jooksul pärast kahjustamist. Tavaliselt tehakse seda 2 minutit pärast kahjustamist.
säilinud reaktsioon tugevale helile. Sotsiaalse lähenemise puhul on aga kriteeriumiks inimese enda hinnang. Oluline on see, kelleks inimene ise ennast peab, kellena identifitseerib. Siin käsitletakse kuulmispuudega inimesi keelelis-kultuurilise vähemusrühmana. Oluline on kurtide oma keele viipekeele olemasolu. (http://www.ead.ee/) Kurtuse põhjused: Kuni 60% juhtudest (30-60% kõikidest neurosensoorse kurtuse juhtudest) jääb kurtuse põhjus teadmatuks (1991, Inglismaa). Kuulmiskahjustus võib olla kaasasündinud või omandatud: Kaasasündinud: pärilikkus (5%) nakkushaigused ema raseduse ajal: punetised. sünniaegsed kahjustused: enneaegsus, rh-konflikt, hapnikuvaegus. Omandatud: nakkushaigused: meningiit, mumps, leetrid, tuulerõuged jm. keskkõrvapõletik peatraumad ravimite kõrvaltoime Keskmiselt tuleb igal aastal juurde 4-5 sünnipärast kurti ja umbes 16 hiliskurdistunut, kuigi aastate lõikes võib täheldada olulisi erinevusi
järgi. Kuulmispuudega (sünnist saati) – prenataalsed, geneetilised põhjused Hiliskurdistunud (omandatud kuulmislangus) Nakkushaigused: meningiit,leetrid.mumps,gripp,tuulerõuged,vöötohatis, läkaköha,sarlakid • Keskkõrva kroonilised protsessid • Müra • Ototoksilised ravimid • Traumad • Süsteemsed haigused • Kasvajad • Ealised muutused -Progresseeruv kuulmiskahjustus Peamised uurimismeetodid kuulmislanguse puhul. Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Toonaudiogramm, helihargitestid, tümpanomeetria (kõrva impedantsi muutuse mõõtmine,muutes kuulmekäigus õhurõhku), IMPEDANTSMEETRIA Võimaldab hinnata keskkõrva seisundit kuulmekile liikuvuse ja keskkõrva rõhu järgi.Saab mõõta ka keskkõrvalihasrefleksi,mille kaudu hinnata seda
Müra Müra kujutab füüsikalises mõttes hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega toonidest koosnevat aperioodilist heli. Mürana käsitletakse ka kõiki helisid, mis häirivad inimest tootmistöös ja igapäevases elus. - Tuleb tähele panna, et kui kaks inimest ei saa haardeulatuses (50 cm) teineteisega vabalt rääkida, siis on müratase tervisele kahjulik. - Mürataset mõõdetakse detsibellides dB(A). - Müratase üle 85 dB(A) on tervisele kahjulik: tekib kuulmiskahjustus, mis pole ravitav. Peale kuulmiskahjustuse põhjustab töötamine müras ka stressi, vererõhu tõusu, närvisüsteemi kahjustust jne. - Tuleb tähele panna, et mida kontsentreeritumat vaimset tööd teeb inimene, seda tundlikum on ta müra kahjustava toime suhtes. - Vaimse töö puhul on müratase üle 45 dB(A) juba kahjulik. Bakterid Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige
eluaastat) – Vanaduskuulmisnõrkus e. presbyacusis Kuulmiskahjustuse põhjused jagunevad kaasasündinuks ja omandatud languseks (klassifikatsiooni tekke alguse järgi). Kaasasündinud kuulmislanguse võivad põhjustada rasedus- ja sünniaegne hapnikuvaegus, mitmed nakkushaigused (punetised, süüfilis, toksoplasmoos, tsütomegaloviirus), ema ja loote vaheline reesuskonflikt ning ema kokkupuude loodet kahjustavate ainetega (kiniin, talidomiid). Geneetiline kuulmiskahjustus võib välja kujuneda nii lapseeas kui täiskasvanuna. Omandatud kuulmiskahjustuse teguriteks on põhiliselt põletikud, müra, kõrvale kahjulikud ravimid, peatraumad, koljumurrud. Lastel ja täiskasvanutel esineb tihti keskkõrvapõletikke, mille põdemise järgselt kuulmisfunktsioon tavaliselt taastub. Infektsiooni levimise korral sisekõrva või peaaju piirkonda võib kujuneda vaegkuulmine või kurtus. Täiskasvanutel on kuulmiskahjustuse põhjustajaks ka ealised muutused organismis.
inimese individuaalsetest omadustest (vanus, terviseseisund) Kõige kahjulikum on kestvalt toimiv kõrgsageduslik ja impulssmüra. Müra toime on: spetsiifiline (kuulmiskahjustused), mittespetsiifiline (muutused organismi elundites ja elundisüsteemides). Tugev müra kahjustab sisekõrvas asuvaid kuulmisrakke, põhjustades vaegkuulmist, mis võivad väljenduda pideva vilistava helina kõrvades või kuulmislangusena. Müra toimel tekkinud kuulmiskahjustus on pöördumatu. 36. Füüsikalised tervistkahjustavad tegurid Füüsikalised ohutegurid on valgustus, mikrokliima,ventilatsioon, õhurõhk, müra vibratsioon, kiirgus. 37. Keemilised tervistkahjustavad tegurid Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamisega seotud uut tehnoloogilist protsessi ei ole lubatud enne käivitada, kui on tehtud uus riskianalüüs ja rakendatud sobivad kaitseabinõud.
E) söömishäiretega inimesed" 3.Märgi, millist tüüpi optiline kiirgus levib silma eri kihtideni? (VT SILMAEHITUST) A) UVC B) UVB C) UVA D) Nähtav valgus E) IRA F) IRB G) IR 4.Mis on dünaamiline valgustus? Millised oleks valgustustingimused dünaamilise valgus- tusega ruumis? A) muutlik intensiivsus, B) muutlik värvustemperatuur, C) valgusti muutlik värelus D) muutlik valgusti helisurve" 5.Määratle, kas järgnevatel juhtudel on kuulmiskahjustus 1) ravitav või 2) püsiv: A) väliskõrvas(1) B) keskkõrvas(1)C) sisekõrvas(2) D) kuulmisnärvis(2) 6.(Radioaktiivsed ained) Selgita terminit ""poolestusaeg"". A) poole aasta jooksul vabanev radioaktiivsete ühendite arv, B) periood, mille jooksul aine radioaktiivsus väheneb poole võrra, C) aeg, mille jooksul radioaktiivne aine saavutab kriitilise massi ja plahvatab" 7.Millistest komponentidest koosneb ruumiõhu kvaliteet?
E) söömishäiretega inimesed" 3.Märgi, millist tüüpi optiline kiirgus levib silma eri kihtideni? (VT SILMAEHITUST) A) UVC B) UVB C) UVA D) Nähtav valgus E) IRA F) IRB G) IR 4.Mis on dünaamiline valgustus? Millised oleks valgustustingimused dünaamilise valgus- tusega ruumis? A) muutlik intensiivsus, B) muutlik värvustemperatuur, C) valgusti muutlik värelus D) muutlik valgusti helisurve" 5.Määratle, kas järgnevatel juhtudel on kuulmiskahjustus 1) ravitav või 2) püsiv: A) väliskõrvas(1) B) keskkõrvas(1)C) sisekõrvas(2) D) kuulmisnärvis(2) 6.(Radioaktiivsed ained) Selgita terminit ""poolestusaeg"". A) poole aasta jooksul vabanev radioaktiivsete ühendite arv, B) periood, mille jooksul aine radioaktiivsus väheneb poole võrra, C) aeg, mille jooksul radioaktiivne aine saavutab kriitilise massi ja plahvatab" 7.Millistest komponentidest koosneb ruumiõhu kvaliteet?
Vaegus meeleelundid ei toime tavaliselt, vaegnägija, vaegkuulja Terminid ei ole ühtsed, Eesti meditsiini-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnas, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid (1) Kognitiivse arengu hälbed 2 o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus võimekust on rohkem kui tavaliselt Meelepuuded o Kuulmiskahjustus (kurtus, vaegkuulmine) o Nägemiskahjustus (pime, vaegnägemine) Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded närvisüsteemi tasemel o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Erivajaduste liigid (2) Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired autismi spektrile kalduvad häired
Samuti ei ole veel teada, kui kaua implantaat vastu peab. Mõned lakkavad funktsioneerimast juba varsti pärast operatsiooni. Kordusoperatsioone viiakse küll läbi, kuid kuna antud tehnika on ikkagi uus, ei ole arstid veel päris teadlikud tulemustest. Eestis siiani veel kohleaarimplantatsioone ei ole tehtud. Kurtuse põhjused Kuni 60% juhtudest (30-60% kõikidest neurosensoorse kurtuse juhtudest) jääb kurtuse põhjus teadmatuks (1991, Inglismaa). Kuulmiskahjustus võib olla kaasasündinud või omandatud: Kaasasündinud: pärilikkus (5%) Päriliku kurtuse puhul on kolm erinevat olukorda: (a) dominantne; (b) retsessiivne; (c) soost sõltuv. Dominantse puhul võib olla ainult ühel vanemal kurtuse geen, sel juhul on 50% tõenäosus, et laps on kurt. Retsessiivse kurtuse puhul kuulevad mõlemad vanemad normaalselt, juhul kui laps saab mõlemalt vanemalt retsessiivse kurtust põhjustava geeni, sünnib laps kuulmislangusega
Puue inimene on puudega teatud keskkonnas, kus tema erilisus ei ole kompenseeritud, kasutatakse sotsiaalsüsteemis. Probleem ja raskus kergemat sorti hädad, mille puhul on lootust et nad on ületatavad ja ei sega elu märkavalt. Vaegus meeleelundid ei toimi 100% Terminid ei ole ühtsed erinevates valdkondades, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid Kognitiivse arengu hälbed o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus Meelepuuded o Kuulmiskahjustus o Nägemiskahjustus Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts.
*nõrgem sotsiaalse adaptsiooni võime *kõrgem risk saada ekspluateeritud *võivad kaasneda käitumishäired - ca 1%-il populatsioonist, poistel enam - suured individuaalsed erinevused - ebaühtlus(kõne kahjustunud, ruumitaju hea) - kindla diagnoosi püstitamiseks: 1)intellektuaalne tegevus peab olema alaarenenud 2) igapäevaste sotsiaalsete nõudmistega kohanemise võime on alanenud - arvesta kohalikke kultuurinorme, isiku taset ning lisapuudeid(ekspressiivse kõne häire, kuulmiskahjustus, kehaline puue) F70 KERGE VAIMNE ALAARENG(9-12a) *Paljudel orgaaniline etioloogia(siiski mitte enamusel) *omandavad keele mõningase viivitusega *Enamasti võimelised kasutama kõnet igapäevaelus, osalema vestluses, kliinilisel intervjuul *Sõltumatus eneseteenindamisel(söömine,riietumine,pesemine) *Omandanud praktilised ja koduse tegevuse oskused *Oskused kujunevad aeglaselt *Raskused ilmnevad tavaliselt koolis *Enamasti võimelised praktiliseks tööks
20. Kohleaarimplantatsiooni näidustused Meditsiiniline näidustus (kuulmislangus keskmistel ja kõrgetel sagedustel üle 90 dB) · Kuulmispuudega väikelapsed - soovitavalt enne 3.eluaastat · Hiliskurdistunud lapsed. Põhjused: -meningiit CITO! -muu infektsioon -ototoksilised ravimid -trauma -Progresseeruv kuulmiskahjustus · Auditiiv-verbaalsed lapsed. Ei soovitata üle 7.a. kõnetutel lastel Muud kriteeriumid · Majanduslik kindlustatus · Sotsiaalne taust, vanemate motiveeritus ja pühendumus Täiskasvanud · Kuulmislangus keskmistel ja kõrgetel sagedustel üle 90 dB · Hiliskurdistunud, põhjus:meningiit, infektsioon, trauma, ototoksilised ravimid · Kuuldeaparaatidega kõneeristamisvõime alla 30%(65dB) Oluline on kõne olemasolu, kuulmismälu, kõnekeskkond 21. Pearingluse põhjused
Prognoosiks nimetatakse ennustust, mis on saadud enam-vähem usaldatavaks peetaval meetodil. 26. Kes on lihttööline, oskustööline, spetsialist? Spetsialist on eriteadllane, asjatundja. Oskustööline on oma ala väljaõppega tööline. Lihttööline on isik, kes saab tööd teha ilma erialaste teadmisteta. Näiteks kive korjata. 27. Millistel erialadel/millistes valdkondades ei peaks töötama inimesed, kellel on: 1. Käte ja jalgade verevarustuse häired; 2. Kuulmiskahjustus - telefonioperaator 3. Liigesehaigused, selgroolüli diski trauma sportlasena, tulejõrjuja, politsei. 4. Ebastabiilne närvisüsteem- ei sobi õpetajaks, lasteiakasvatajaks. Sobib pigem rahulik töö. 5. Sageli külmetushaigusi põdev- ei sobi töökohad, kus sõltutakse isikust. Näiteks õpetaja, hooldaja, sekretär. 6. Kaasasündinud või omandatud südamekahjustus 7. Krooniline keskkõrvapõletik 8. Epilepsia 28
20. Kohleaarimplantatsiooni näidustused Meditsiiniline näidustus (kuulmislangus keskmistel ja kõrgetel sagedustel üle 90 dB) · Kuulmispuudega väikelapsed - soovitavalt enne 3.eluaastat · Hiliskurdistunud lapsed. Põhjused: -meningiit CITO! -muu infektsioon -ototoksilised ravimid -trauma -Progresseeruv kuulmiskahjustus · Auditiiv-verbaalsed lapsed. Ei soovitata üle 7.a. kõnetutel lastel Muud kriteeriumid · Majanduslik kindlustatus · Sotsiaalne taust, vanemate motiveeritus ja pühendumus Täiskasvanud · Kuulmislangus keskmistel ja kõrgetel sagedustel üle 90 dB · Hiliskurdistunud, põhjus:meningiit, infektsioon, trauma, ototoksilised ravimid · Kuuldeaparaatidega kõneeristamisvõime alla 30%(65dB) Oluline on kõne olemasolu, kuulmismälu, kõnekeskkond 21. Pearingluse (e vertiigo) põhjused
arenguhäired, meningiit, leetrid, punetised, gripp, kõrvapõletik, mürakahjustused, umbes 20% on pärilikkust (90% kuulmispuudega lastest sünnib kuuljate perekonda) 4. Kuulmispuude mõju lapse üldisele arengule sõltub: kuulmislanguse sügavusest; tekkeajast; laadist; sellest kas vanemad on kurdid või kuuljad 5. Diagnoosimine – Kurtust on võimalik diagnoosida hiljemalt 3. elukuul, vaegkuulmist 3. eluaastal. Kõne areng sõltub ka kahjustuse tekkimise ajast: • kui kuulmiskahjustus tekib enne teist eluaastat, siis kõne kaob täiesti • 2-5 eluaastat – kõne säilub ca 1a • 5-6 eluaasta vahel – kõne säilub osaliselt • pärast 7eluaastat, kõne säilib, kuid pidurdub, tekivad intonatsiooni ja tempo muutused. 6. Milliste tähelepanekute korral võiks kontrollida lapse kuulmist? • laps ei reageeri helile • reaktsioonid on ebastabiilsed (kord reageerib, kord ei reageeri) • laps ei suuda leida heli asukohta •
- Kuulmis ja maitsmisinfo Oimusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja häireid - Visuaalse ja auditoorse sisendi valiku häired - Visuaalse-, kuulmis-, ja muusikataju häired - Info organiseerimise ja kategoriseerimise häired - Kontekstitiaju häire - Kõne mõistmise häire - Pikaajalise mälu häire - Isiksuse ja afekti muutused - Seksuaalkäitumise muutused – mandelkeha - Hallutsinatsioonid - Muusikalise kõrva sündroom – kuulmiskahjustus, tekivad hallutsinatsioonid nagu mängiks muusika toas. Sensoorne deprivatsioon tekitab kuulmiskeskustes hüperaktivatsiooni. - Nägemistaju häire – parempoolne kahjustus Semantilise dementsuse iseärasusi, kulgu ja kognitiivset profiili Atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid haiguse alguses säilivad. Teadmised ja arusaamine maailmast kaob järk-järgult. Ajukude hakkab oimusagarates atrofeeruma
Püsiva kuulmisläve tõusu korral ei taastu kuulmine ka siis, kui viibitakse pikka aega müravabas keskkonnas. See staadium kujuneb välja ca 4...10 aastaga. Kõige olulisemalt kahjustab müra kuulmist kõrgetes sagedustes, tüüpiliselt 4000 Hz lähedal, kuid kahjustuse süvenedes laieneb kuulmisläve tõus ka teistele sagedustele. Reeglina on mürast tingitud kuulmislangus kahepoolne ja sümmeetriline. Juba väljakujunenud kuulmiskahjustus püsiva kuulmisläve tõusuga on taaspöördumatu kui see on tekkinud pole kuulmist enam võimalik taastada, küll on seda võimalik ennetada. Müra tekitavad ka kodumasinad ja laste mänguasjad. Kõige suuremat müra tekitavad mängurelvad (isegi kuni 170 dB), kuid ka näiteks täiesti ohutuna näivad patareidega liikuvad pehmed mänguasjad võivad tekitada kuni 100 dB-st müra. Kõrvaklappidest kuulatava muusika intensiivsus võib ulatuda kuulmekäigus 115 dB-ni
annaabi.ee 
