KOKKUVÕTE:kuulmine · Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelundid. · Inimese kõrv koosneb kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. · Väliskõrva moodustavad kõrvalest ja väline kuuimekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrvasuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja toimu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuuimekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvas on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast. Üks osa (tigu) kindlustab heliaistingu, teine aga tasakaal utun netuse.
vasar, alasi ja jalus) Kuulmetõrist Kolme kuulmeluukese tähtsus... Keskkõrvas olevad kolm kuulmeluukest võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Sisekõrvas paiknevad... Kaks kotikujulist moodustist Tigu Kolm poolringkanalit Millised ülesanded on sisekõrva osadel? Üks osa kindlustab heliaistingu Teine osa vastutab tasakaalutunnetuse eest Mis kaitseb kõrvu? Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Milliseid helisid eristab inimene? Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis. Millise sagedusega on kõrv kõige tundlikum? Inimkõrv on kõige tundlikum 1000-5000- hertsise sagedusega helide suhtes, sellise sagedusega on ka inimese hääl.
Kaugelenägevus · Kujutis tekib võrkkesta taha. · Parandamiseks vaja kumeraid prilliklaase(-) Tasakaalu- ja kuulmiselund- kõrv · Inimese kõrvad on tasakaalu- ja kuulsmielundid. · Inimese kõrv koosneb 3 osast: väliskõrv,sisekõrv ja keskkõrv. · Väliskõrva moodustava kõrvalest ja väline kuulmekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvs on kolm kuulmeluukest, ms võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast.
hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk
KESKKÕRV - trummikile eraldab väliskõrvast . · Trummikile helivõngete edasiandmine keskkõrva kaitsmine mikroobide ja külma eest. · Õhuga täidetud õõs, 3 väikest luukest(kuulmeluukesed)- annavad helivõnked edasi sisekõrva. SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu. · Poolringkanalid(3) tasakaalutunnetus. Kõrva kaitsevad kuulmetõri ja kõrvavaik. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Keel on maitseelund. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitse tajumine. Keelenäsad - seal asuvad maitsepungad. Tunderakud, retseptorid. 4 erinevat maitset magus, hapu,kibe, soolane. Amülaas lagundab tärklised lihtsamateks suhkruteks. KOMPIMINE - võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temo, massi jm.
Kui keegi räägib kõrvalestade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5cm pikkune toru, mille lõpus on õhuke, pingul nahk-trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kuulmekäigus paiknevad kõrvavaigunäärmed(mis eritavad kõrvavaiku) ja vahel ka karvad. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik, see takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva
Meeleelundid 1.SILM:Pisaravedeliku ül-niisutav silmamuna kaitsesüsteem,vähendab hõõrdumist,parandab silma optilisi omadusi jms.Pupilli ül-e. Silmaava kaudu pääsevad valguskiired läätsele.Võrkkest-paikneb silma tagaosas ning selles on valgustundlikud rakud.Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt.Kepikese ül-eristab musta valgest.Kolvikese ül-võimaldab tajuda värvusi.Pimetähn-koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.Kollatähn-Koht võrkkesta pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus kõige suurem.Kaugelenägevus- kaugele näeb, lähedal sitasti.Tingitud:silmalääts lame v silmamuna normist lühem.Abi saab kumeraid +klaasidega prille kandes.Lühinägevus-Lähedale näeb, kaugele ei.Tingitud:Kumer silma sarvkest või silmamuna pikergune.Abi:nõgusad e klaasidega ürillid.Värvipimedus(daltoonikud)-pole ravitav,kaasasündinud,näevad üldjuhul must/valgelt.Toitumine+nägemine ja mõju-vitamiini...
KÕRV ja KUULMINE Kõrva ehitus Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. Keskkõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida
nõguslääts, -prillid. Kaugnägaija: 50% ( kõik imikud) näevad kaugule hästi( liiga ümar silmamuna) ,kumerlääts, +prillid. Silma eristab punast , sinist ja kollast põhivärvi. Silmade tervis: · Õige lugemiskaugus. 30- 35cm · Õige valgustus · Ei loe bussis/rongis · Toitumine- mustikad, porgand, kala, lihatooted · Arvutis max 45 minutit Kõrv: väliskõrv- kõrvalest(heli suunamine, kaitseb) kuulmekäik- 2,cm ( kõrvavaik kaitseb) trummikile 0,1cm2( võngub). Keskkõrv- kolju kaitseb, 3 kuulmeelukest ( vasar, alasi, jalus), 3mm väike luu( võimendavad heli, kuulmetõri ( 3- 4cm), ühendab neelu kõrvaga, ühtlustab rõhku). Sisekõrv- tigu( vedelik ja karvakesed, kuulmisrakud ( 24 000 rakku) 3 poolring kanalit) mõikja kotike). Sagedus- 20 20 000 Hz inimene Alla 20 Hz- infraheli ( 8-12z surmav) Üle 20 000 Hz- ultrahel- nahkhiired, delfiinid, koer
Sellel juhul on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. See on seotud inimese vanusega. Selle parandamiseks peaks kandma kumerate klaasidega prille. 0 Kuulmine Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: · Väliskõrv - kaitseb kõrvavaik (takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse). · Sisekõrv - asub kaitstult koljus. · Keskkõrv asub kaitstult koljus. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Näärmerakkude liigtalitluse
Töö- ja õppimistingimused sobiv valgustus, paigalseisev pilt. Värvid rahustavad rohelised, ärritavad punased. Televiisor tekkiv röntgenkiirgus on tänapäeva telerites küll ohutu kuid pidev liikuv pilt väsitab silmi. Sport ohtlikumad on raskejõustik ja põrutused Õhu puhtus Suitsune ja tolmune õhk kahjustab silmi. KUULMINE Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv- õhuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
Kuigi mu sõbrad olid mulle rääkinud nende teekonnast positiivsete emotsioonidega, ei tundnud mina ennast oma lennu jooksul sugugi vaimustatult, sest rahvamass, palavus ja kiirus ajasid mind meeletult iiveldama. Mulle sattus esimesena ette punkar kelle kõrva ei suutnud ma esialgu sissegi saada, sest need hiiglaslikud kõrvarõngad varjasid kogu vaate ära. Uuel katsel pääsesin ma kuulmekäiku ja see tundus mulle veelgi igavam kui kitarrikeel. See oli nii tühi ja need bakterid ning kõrvavaik tekitasid minus vastikust. Kas see punkar ei pese oma kõrvu siis mitte kunagi?? Ma pääsesin alles pärast pikka trügimist kollase kõrvavaiguga edasi trummikileni. Trummikile hakkas jubedalt võnkuma ja mind kõdistama. Need meeletult tugevad võnked lükkasid mind tagant kiiremini eemal asuvasse trummiõõnde, mis asub keskkõrvas. Leidsin trummiõõnes ka midagi huvitavat! Nägin kolme imeliku kujuga luukest, mis kõik on väga tähtsad osad inimese kõrvas
.....................................6 2.Kõrvaklappidega muusika kuulamine võib olla kahjulik.......................................7 3.Kõrva ehitus......................................................................................................... 8 3.1 Kõrva ehitus.................................................................................................. 8 3.2 Kuulmise abivahendid...................................................................................... 8 3.3 Kõrvavaik.......................................................................................................... 8 3.4 Heli ja kuulmine................................................................................................ 8 3.5 Labürindid........................................................................................................ 9 3.6 Ampullid........................................................................................................... 9 3.7 Jaluselihas..........
Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid. Inimese kõrv koosneb kolmest osast : väliskõrv, sisekõrv, keskkõrv. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Ehitus Väliskõrva moodustavad : kõrvalest - ülesandeks on püüda kõrvalest helisid ja suunata need kuulmekäiku, väline kuulmekäik, Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest
ebaselged ja hägused. Kaugelenägevatel inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem. (+ kumer prilliklaas) (6) Kõrva ehitus. Erinevate osade ülesanded. Väliskõrv selle moodustavad kõrvalest, kuulme käik ja see lõppeb trummikilega. kõrvalest püüab kinni helisid ja annab inimesele teada, kust suunast heli tuleb kuulmekäigus asuvad karvakesed ja kõrvavaik, need püüavad kinni haigustekitajad trummikile eraldav väliskõrva keskkõrvast, kaitseb igasuguste mikroobide ja muude sissetungijate eest ja annab helisid edasi. Keskkõrv seal on kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, nende ülesandeks on anda helid edasi sisekõrva ja võimendada neid kuulmetõri aitab ühtlustada rõhku kõrva sees ja väljas, see avaneb neelu Sisekõrv koosnev teost, mõigust ja kotikestest ning kolmest poolringkanalist.
peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Hingamiselundkond Ninaõõs sissehingatava õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontrollimine Lima nõrgestab mikroobe. Ripsed püüavad kinni suuremad tolmukübemed. Kõri Bronhid kopsudes Kopsud sisse hingatud õhu siudmine verega. hingamiselundkonda eraldab vahelihas Kõrv kuulmis kui tasakaaluelund. Välis- kesk- ja sisekõrv väliskõrv lõpeb trummikilega. Külm, mikroobid. Kõrvavaik kaitseb mikroobide eest. Keskkõrv algab kuulmetõriga, ühenduses õhuga. Sisekõrv kuulmine tasakaal. Lihaste 1)Keha liigutamine 2)Siseelundite töö 3)Kehale kuju andmine 4)Kehasoojuse tootmine 5)Siseelundite kaitsmine koosnevad heledatest tumedatest vöötidest liikuma elektrilineimpulss, mis saadetakse lihastesse närvisüsteemi kaudu Lihased saavad energiat ATP'st glükoos ja glükogeen Südame tööd reguleeriv keskus asub piklikajus Kokkutõmbumise põhjused: 1)Silelihaskiu venitus;
· Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. · Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. KUULMISELUND: Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid . · Inimese kõrv koosneb kolmest osast : · -välis,-kesk ja sisekõrv · Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. TASAKAAL:ASAKAAL · Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis ärritavad vastavaid meelerakke. keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik liikumine ärritab vastavaid meelerakke meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda
Foto 4. Lutt-termomeeter (Elektroonika ... i.a.). Digitaalne kõrvatermomeeter Kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks kõrvast. Sobilik igale eale. Mugav kasutada, kuna last pole vaja lahti riietada. Mõõtmisaeg kaks kuni kolm sekundit. Palaviku korral annab helisignaali. Salvestatakse ja hoitakse mälus kuni 12 mõõtmistulemust. 60 sekundi möödudes lülitatakse automaatselt välja. Vahetatavad otsikud. Puudus — hinnalt kallis, võimaldab mõõta ainult kõrvast, kõrvavaik võib muuta mõõtmistulemuse valeks, kõrvavalu korral ei ole mugav kasutada. Vastsündinutel võib olla termomeetrit raske paigaldada seoses kuulmekäigu anatoomilise iseärasusega, mis võib tingida mittekorrektse tulemuse. (Epstein 2002, Wilson ja Hockenberry 2008) 10 Foto 5. Digitaalne kõrvatermomeeter (Arula 2011). Kontaktivaba infrapuna termomeeter
Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kud...
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirko...
Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute alu...
..................... Kõrv. Kõrvad on inimesel kuulmis- ja tasakaaluelundid. Kõrvad koosnevad kolmest osast: väis-, kesk- ja sisekõrv. Keskkõrv ja sisekõrv asuvad kolju sees, silmadest all- ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnevad kõrvalest ja väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Väline kuulmekäik on umbes 2 cm pikkune toru, mis lõpeb trummikilega. Väline kuulmekäik sisaldab näärmeid, mis toodavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist trummikileni. Kui näärmed liiga palju vaiku toodavad, siis ummistub kuulmekäik ja inimene kuuleb halvasti. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Millised kõrva ehituse osade nimetused on puudu? Kirjuta need! http://miksike.ee/docs/referaadid2005/korv_kuulmine_liisa1.gi f
normaalsest lühem, pikergune, kujutis meestel kujutis tekib tekib võrkkesta ette võrkkesta taha + prillid -prillid pole võimalik Kõrv Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. kõrvalest kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.
Rasunäärmete sekreet on poolvedel, õline nig moodustab koos higi ja eraldunud epiteelirakkudega vahataolise massi naha pinnal. Rasu kaitseb nahka niiskuse, higi, kahjulike ühendite ning kuivamise eest. Rasu annab nahale painduvuse ja karvale läike. Lambavillast toodetakse kreemide valmistamiseks lanoliini, mis kujutab endast rasu ja higi segu. Lindudel toodab rasust sekreeti päranipunääre. Seda vajavad linnud sulgede võidmiseks. Kõrvavaik ja piim on modifitseerunud nahanäärmete Nahaanalüsaatorid. Naha retseptorite vahendusel võetakse vastu taktiilseid (puute- ja rõhu-), temperatuuri- (soe, külm) ja valuärritusi. Vastavad retseptorid paiknevad nahas hajusalt ja neile vastavad erinevad närvilõpmed. Puute- ja rõhuärritusi võtavad vastu erinevat tüüpi rakud; nendeks on karvkatteta nahas: 1) Merkeli rakud ja 2) Ruffini kehakesed - mõlemad reageerivad kauakestvale mehhaanilisele survele (survesensorid);
erutuse ning seejärel higi eritumise. Rasunäärmete sekreet on poolvedel, õline nig moodustab koos higi ja eraldunud epiteelirakkudega vahataolise massi naha pinnal. Rasu kaitseb nahka niiskuse, higi, kahjulike ühendite ning kuivamise eest. Rasu annab nahale painduvuse ja karvale läike. Lambavillast toodetakse kreemide valmistamiseks lanoliini, mis kujutab endast rasu ja higi segu. Lindudel toodab rasust sekreeti päranipunääre. Seda vajavad linnud sulgede võidmiseks. Kõrvavaik ja piim on modifitseerunud nahanäärmete Nahaanalüsaatorid. Naha retseptorite vahendusel võetakse vastu taktiilseid (puute- ja rõhu-), temperatuuri- (soe, külm) ja valuärritusi. Vastavad retseptorid paiknevad nahas hajusalt ja neile vastavad erinevad närvilõpmed. Puute- ja rõhuärritusi võtavad vastu erinevat tüüpi rakud; nendeks on karvkatteta nahas: 1) Merkeli rakud ja 2) Ruffini kehakesed - mõlemad reageerivad kauakestvale mehhaanilisele survele (survesensorid);
kuulmislangusega inimese puhul peab see olema suurem. Kuidas kuulmine toimub? Kõrv o Väliskõrv o Keskkõrv o Sisekõrv Kuulmisnärv Kuulmiskeskus oimusagaras Neis kõigis kolmes võib olla kahjustus, mis võib kaasa tuua kuulmisprobleemid Kuulmiskahjustuse tüübid - Kahjustuse koha järgi: o Konduktiivne kahjustus välis- või keskkõrvas, seotud heli edasikandumisega, häiritud heli edasikandumine sisekõrva, nt vedelik kuulmekäigus, kõrvavaik, kuulmekile või kuulmeluukeste ebaõige liikumine. Sellised probleemid on sageli võimalik kõrvaldada. o Sensorineuraalne kahjustatud sisekõrv või kuulmisnärv, samuti kuulmiskeskuse ajukoore kahjustus. Sisekõrva puhul on kasu sisekõrva implantaadist. o Segatüüpi probleeme nii struktuurides kui närvides - Kahjustuse lateraalsuse (poolsuse) järgi: o bilateraalne (kahjustatud mõlema kõrva struktuurid) või unilateraalne (kahjustus ühel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
