ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ilma olulisest informatsioonist ja ei märka lähenevat probleemi. Püüdes inimeste tegude tagamaadele jälile jõuda, peate nende mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui
KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE....................................................... 3 AKTIIVNE KUULAMINE JA EFEKTIVENE KUULAMINE............................................ 4 KUULAJAROLLID....................................................................................................... 5 KUULAMISTÕKKED................................................................................................... 6 KUULAMISTEHNIKAD...............................................................................................
meid jutuvestjast eemale. On raske sundida end pikemaks ajaks teist kuulama, eriti kui ta juhtub üksluisel toonil kõnelema asjust, mis meid üldse ei huvita. Sageli me oleme juba ette kindlad, et vestluse teine osapool annab meile teada meile mingis mõttes vastuvõetamatut infot. Me keskendume kuulates kehvasti seetõttu, et ei loodagi midagi uut ja vajalikku kuulda. Säärase hoiaku on meis kujundanud varasem negatiivne kogemus tühja juttu ajavate inimestega. Tihti ei püüa me kuulates mitte niivõrd tabada teise isiku mõtteid, kuivõrd reageerime üksikuile võtmeärritajaks saanud sõnadele, mis kutsuvad meis esile kas positiivset või negatiivset reaktsiooni. Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Mõned inimesed teesklevad noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu. Agarad püüavad tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna
* tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust. * kokkuvõttev ümbersõnastamine tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse. (Antsov, 2005) 3. PSEUDOKUULAMINE Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest saada kas hiljem ise ära kuulatud või vältida tõrjutu seisundisse sattumist. Samuti võib kuulamise ajal inimene liigselt mõelda omi mõtteid, sest on soov hankida teatud infokilde või näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone. Tagamõttena võib olla varjul ka soov hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi. (Antsov, 2005)
juhtuda, et ta ei suuda teise inimese probleemidele keskenduda. Tihtipeale on suhtlemisel kõige suuremaks takistuseks just halb kuulamine. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima, vahel piisab ka noogutamisest. Kui kellegi kohta öeldakse, ,,Hea suhtleja", siis tihtipeale mõeldakse selle all inimest, kes suudab vabalt igas olukorras rääkida ja ka igas olukorras inimest ära kuulata. Vahepeal me kuulame küll mida meie partner räägib, aga siiski jääb osa juttu arusaamatuks või ei saa lihtsalt jutu põhimõttest aru, järeldus on see, et kuulaja ei ole südamega asja juures. Et partnerit kuulata tuleb teda austada. Et tõeliselt kuulata tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad, see aitab paremini partnerile keskenduda. Läbikukkumisele on vestlus määratud siis, kui hakkame hinnanguid andma, nõu
Enamik inimestest arvab, et on head kuulajad. Arvatakse, et kuulamisoskus tuleb loomulikkusest. Tegelikult on kuulamine aga, nagu teisedki kommu- nikatsiooni elemendid (rääkimine, kirjutamine, lugemine), väga keeruline tegevus. /10/ Hea kuulamisoskuse õppimine on paljudel juhtudel edu aluseks. Paljud juhid ja ülemused veedavad suurema osa oma päevast klientide, kolleegide, vahendajate ja teiste inimestega suheldes. Kes oskab teiste juttu tähele panna, see õpib sellest, kes mitte, see ebaõnnestub oma tegemistes. /4/ Üks põhjustest, miks kuulamine on tähtis on see, et me tegeleme sellega suurema osa oma päevast. Uurimuse põhjal veedame 70 % ärkveloleku ajast 6 mingisuguses suhtlemises. Kolledzhi õpilaste hulgas läbiviidud uurimustest selgus, et see omakorda jagunes järgmiselt: 52.5 % kuulamine, 16.3 % rääkimine, 17.3 % lugemine ja 13
millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad. See aitab paremini partnerile keskenduda passiivne kuulamine tähelepanu pööratakse vaid teate üksikutele kohtadele, mis kuulajat mingil põhjusel huvitavad. Passiivne kuulamine on nagu kõrval seismine, kus mõne aja pärast on kogu kuuldu unustatud. Aktiivne kuulamine nõuab palju energiat ja vaeva ning seda ei saa pidevalt kasutada. Passiivse kuulamise võib samuti jagada kolmeks: Ignoreerimine - Partneri juttu eiratakse taielikult. Keskendutakse ainult oma mõtetele ja arendatakse oma teemat, sõltumata sellest, mis partner ütles. Kuulamise teesklemine - Miimika, kehaasendi ja häälitsustega "ahahh", "voi nii", "oo!" jm. püütakse partnerile jätta muljet, et teda kuulatakse. Tegelikult rändavad mõtted oma rada. Valikuline kuulamine - Keskendutakse nn. "punastele lippudele", üksikutele sõnadele või väljenditele, jättes kõrvale konteksti või jutu sisu tervikuna.
........................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat ja peegeldavat kuulamist korraga rakendada. Küll aga tajub tähelepanelik kuulaja ära, millal vait olla ja millal teise juttu peegeldada. 16 märki heast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HEA KUULAJA 1. On rohkem kannatlikum ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu ning sealt võib leida midagi kasulikku. 2. Saab aru kuulaja olulisest osast suhtlusprotsessis. 3. Kuulab aktiivselt. 4. Ei tee kiireid otsuseid esineja isiku üle enne, kui ta pole kuulnud, mida esinejal öelda
parafraseerimine on rääkija sõnumi oma sõnadega üle kordamine. Lähtutakse vaid suhtlemispartneri mõtetest ja tunnetest, jättes enda omad ajutiselt kõrvale. Hea ümbersõnastus on alati lühike ja ettevaatuse mõttes sõnastatud oletusena. Mõned võimalused: · "Kui ma teist õieti aru sain, siis..." · "Te parandage mind, kui ma eksin, aga ma sain aru, et..." · "Te siis arvate, et..." · "Ma sain teist aru nii, et..." · "Teie nägemuse järgi..." · "Mul tekib teie jutust pilt, et..." · "Teie silmadega asjale vaadates..." · "Nagu ma kuulen, tahate te..." · "Teie sõnadest kostab-..." · "Kõlab nii nagu sooviksite..." · "Ma suutsin teie jutust kinni püüda mõtte, et..." · "Te olete veendunud..." · "Te usute tõega, et..." · "Teie arvates..." · "Teile tundub, et..." Oma sõnadega võõraid mõtteid sõnastades on oht eksida. Sellepärast on kuulaja järgmine samm pärast ümbersõnastamist oodata kinnitust õigsuse kohta ning
Sisukord 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 11
,,hea suhtleja", siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Õigem definitsioon ,,heale suhtlejale" oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Kas Sinul on olnud olukordi, kus Sa oled kokku sattunud mõne inimesega, kes ainult lobises ning enamasti ainult endast? Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitnud rohkem kui andnud. Hea vestleja tunnuseks on oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Aktiivne
..................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -3- SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulamine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta! See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. Käesolevas arvamustöös püüame selgeks teha, kuidas kuulata ,,partneri vajadusi", millised on peamised kuulamistakistused, milles seisneb aktiivne kuulamine ja kuidas seda kasutada. Kuulamisoskus
SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulmine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta. (Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus
vaimselt tervem, -teie või vestluskaaslane. 2. Mõtete lugemine. Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb 3. Vastuseks valmistumine. Teil pole aega kaaslast kuulata, kui mõtlete, mida te talle järgmiseks öelda tahate. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. 4. Sõelumine. Sõeludes kuulete vaid osa partneri jutust, ulejäänu aga lasete kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis te ei mäletagi, et teile midagi sellist öeldi. 5. Siltide kleepimine. Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristite mõttes oma vestluskaaslase lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigivõrd tähelepanu, olete ta mõttes juba maha kandnud 6. Unelemine
kohalolek Semantiline müra Keelebarjäärid Erinev koodsüsteem Kultuurierinevused Isiksuse tasandi müra: Tervislik seisund väsimus, valud, Asjatundmatus Selektiivsus Isiksuse omadused Staatusevahed Erinevad motiivid, hoiakud, väärtused 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine (huviga kuulamise) ehk ärakuulamine - teise inimese jutus sisalduva informatsiooni omandamine ja selle mõistmine. Huviga kuulamine ei tähenda vaid vaitolemist, kui keegi teine räägib. Tõelise ärakuulamise eesmärgid võivad olla kavatsus mõista kedagi, nautida kellegi seltskonda, saada midagi teada või pakkuda kellegile abi või lohutust. Tihtipeale on tegemist hoopis pseudokuulamisega, mis pealtnäha võib huvitatud kuulamisega segi minna. Sisuliselt on pseudokuulamisel aga teised eesmärgid:
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, t
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja
Kuulamisoskus KUULATA TULEB SELLEKS, ET MÕISTA! Väga tihti me eksime sellega, et me kuulame, et vastata. Me näeme kõike enda vaatenurgast ja otsustame teiste inimeste vajaduste üle enda omadest lähtudes. Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid vajadusi. Kuulamine "Jumal on andnud meile kaks kõrva ja ühe suu, seepärast kuulake kaks korda rohkem, kui ise räägite!" Peab oskama vestlust kontrollida suunavate küsimuste abil ning õigesti kasutada suhtlemisvahendeid (sõnad, hääl, liigutused, miimika, zestid). Kuulmine ja kuulamine KUULMINE füüsiline tegevus KUULAMINE- öeldu teadvustamine, mõistmine Kuulamise 4 tüüpi: Sisu kuulamine- eesmärk on salvestada kuuldu. Võtted: memotehnikad, märkmed, oma peamiste probleemidega sidumine Kuulamise 4 tüüpi: Kriitiline kuulamine- eesmärk on hinnata kuuldut (loogika, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuulu tähtsus kuulajale, rääkija huvid ja motiivid.
1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. 3) Diagnoosi panek - iniese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri mängimine. 4) Kiitmine. /lahenduse pakkumine/ 5) Kamandamine. 6) Ähvardamine. 7) Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine. 8) Ülekuulamine - küsimused, millele saab vastata väga lühidalt. 9) Nõu andmine. /teise murede vältimine/ 10) Kõrvalepõikamine - muu juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. 11) Loogiline argumenteerimine. 12) Rahustamine - püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Kui kahel inimesel on mingi tugev vajadus või nad maadlevadkeeruka probleemiga, suureneb tõenäosus, et teesulgude mõju on negatiivne. Kalduvus reageerida mis tahes emotsionaalselt olulisele väitele oma vaatevinklist lähtuva hinnanguga, on peamine tõke inimestevahelises suhtlemises.
Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesurumine annab aimu enesekindlusest, noogutamine näitab partnerile, kui palju sa teda kuulad. Olemas on palju zeste mida tuleks kasutada igapäevaset ja kõigil. Kahjuks me ei tee seda.
Sõnumi loomine, edastamine, vastuvõtmine, töötlemine võtab aega. 10.Milline on efektiivne inimkommunikatsioon?Efektiivne kommunkatsioon-kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 11.Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?Kommunikatsiooni efektiivsuse tõstmine- tuleb jätta endast hea esmamulje, tuleb sõnastada oma mõte kuulajale huvitavalt ja arusaadavalt, tuleb kuulata enda partnerit ja talle pidevalt tagasisidet anda. Juttu saab huvitamaks teha kehakeele, miimika, intonatsiooniga mängimise teel. Keskkond tuleb valida nii, et see soosiks kommunikatsiooni nt. Ei saa rääkida suure müra sees, sest seal ei kuule midagi. Keskkond ei tohiks ka tähelepanu kõrvale juhtida. Tuleb rääkida kuulajale arusaadavas keeles. Mitte kasutada mitmetähenduslikke sõnu, kui kuulajale võib tähendus ebaselge olla. Sõnum peab olema otsekohene ja aus, selge, sirgjooneline, peab toetama kuulajat, sõnumi peab edastama kohe, 12
Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suhtuda eelarvamusega inimestesse, keda m
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MILLINE VÕIKS OLLA KÄITUMINE AGRESSIVSE KLIENDIGA Referaat Juhendaja: Mari Viik Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest peale on suured mõtlejad murdnud pead küsimuse kallal, millest võib olla tingitud agressiivsus. Agressiivsus on raskeim sotsiaalse arengu hälve nii tagajärgete poolest kui ka seepärast, et tavaliselt viitab see mingile suuremale arenguhälbele. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata( Keltikangas- Järvinen, L.1992). Kergekujuline agressiivsus osutab, et sotsiaalsed õpingud on olnud puudulikud, lapsele ei ole küllalt selgesti öeldud, mis on õige ja mis on väär. Raskekujuline agressiivsus osutab, et psüühika areng on olnud häiritud. Agressiivsus ei ole sünnipärane ja vägivald ei ole inimeste
ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Tuleb kasutada aktiivset kuulamist(st hoida pilkkontakti, nõjatuda veidi ettepoole,luua kuulajas kindlusetunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber, esita selgitavaid küsimusi, astuda segajatest eemale, keskenduda kuuldu mõistmisele ka siis, kui oled vihane või ärritunud), pöörata rääkijale võimalikult palju tähelepanu, mõelda rääkijale kaasa, suhtuda rääkijasse heatahtlikult, olulisemad asjad enda jaoks tõlgendada. 13. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? Vastasel juhul ei saavuta pooled teineteisemõistmist: nt kui rääkija ähvardab või ei arvesta kuulaja soovidega,
d. ülekuulamine – suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. „Millal see juhtub“ e. nõu andmine – teise inimese probleemidele lahenduse andmine. „Kui mina oleks sinu asemel olnud, ütleksin talle kindlasti ära“ 3. Teise murede vältimine a. kõrvalepõikamine – muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. „Ära nüüd juurdle selle üle niimoodi, Sarah, räägime millestki muust“ b. loogiline argumenteerimine – püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tunded. „Vaata faktidele näkku: kui sa uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemaksu ära teha“ c
KUULAMINE Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamine on kompliment, mis tähendab: ,,Ma hoolin sellest, mis Sinuga juhtub, Sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad!" Sellist kuulamist nimetatakse aktiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine lihtsustab probleemide lahendamist, luues kliima, milles on hea koos töötada ja vajadusi rahuldada. Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata, tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuula
Otsustades suhelda valib isik meetodi millega ta usub,et toimetab sõnumi teisele inimesele tõhusalt kätte. Efektiivne suhtlemine eksisteerib kahe inimese vahel siis kui vastuvõtja tõlgendab ja mõistab sõnumit samal kujul nagu saatja mõtleb. Allikad kõneleja raskustest -Hääletoon liiga madal , kuulamiseks -sõnumi liiga keeruliseks tegemine, emba-kumba kas sisaldab liiga palju mittevajalikke detaile või liiga palju küsimusi. - Jutust kõrvale kaldumine, oma jutu mõtte unustamine - Kehakeel või mitteverbaalsed elemendid eitavad või ei lange kokku verbaalse sõnumiga, näiteks nagu naeratamine samal ajal kui väljendatakse viha või valu. - Liigse tähelepanu osutamine sellele, kuidas teine inimene sõnumit edasi annab või kuidas ta võib reageerida. - Väga ainulaadse koodi või ebahariliku meetoti kasutamine sõnumi kätte toimetamiseks Allkad kuulaja raskustest - oma mõtetes hõljumine ja mitte kuulamine
55% kehaehitus võimalust ei pruugi tulla. Kui ma alguses eksin, siis hiljem seda parandada on peaaegu võimatu. 41% huuled Selgituseks näide: klient tuleb kauplusse ja soovib osta 36% laup torti, kuid müüja ei tee temast välja ning räägib oma tuttavaga juttu. Klient ootab, kuid teenindamist ei toimu. 23% kulmud Lõpuks klient kas saab pahaseks ja lahkub mõnda teise poodi või pöördub pahameelega müüja poole. 21% lõug Müüja ei saa öelda, et palun tulge uuesti ja alustame teenindusprotsessi algusest peale, nüüd püüan 19% suu
x Ähvardamine püüd kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsete rakendada. x Moraali lugemine teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine. x Ülekuulamine suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. x Nõu andmine teise inimese probleemidele lahenduse andmine. x Kõrvalepõikamine muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. x Loogiline argumenteerimine püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjassesegatud tunded. x Rahustamine püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Kuulamisoskuste rühmad: x Tähelepanu väljendamise oskused o Osavõttu väljendav kehahoid pingevaba, kuid ergas kehahoiak, keha kallutamine rääkija suunas,
Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine. Kui kuulad teist, siis peegelda oma tundeid tagasi ja sõnasta jutu põhisisu rääkija jaoks ümber enda sõnadega. Nii saad olla veendunud, et said asjadest õigesti aru. Kuulates tuleb rääkijale tagasi peegeldada ka tema kehakeelt ning tundeid väljendavad sõnu ning ühtlasi üritada mõista, mis tunne oleks olla abivajaja asemel. Hea peegeldamise tulemusel rääkija kinnitab kuulajale, et sai jutust õigesti aru! Kuulamistõkked Kuulamistõkked on tavaline osa igapäevasest vestlusest, kuid eesmärk on abipalujat mõista ning anda talle nõu. Vead, mida sageli tehakse on: · Abipalujasse ei suhtuta individuaalselt. Tema probleemi võetakse lihtsalt kui üht sageli esinevat probleemi · Vastatakse küsimusele kuulamata lõpuni. Nii jääb asja tuum selgusetuks ja abivajaja vastuseta. · Mõnikord ei kuulata ka lõpuni seetõttu, et otsitakse juba mõeldavale
7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne.) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Veel tasub kehakeelele tähelepanu pöörata sel lihtsal põhjusel, et kehakeel on sageli usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Nt. Märkad, et sinu sõbranna on kuidagi kurb ja eemaletõmbunud. Küsid temalt: ,,Mis lahti on?". Ta kehitab õlgu ja pöörab sulle selja ning ütleb vaikselt: ,,Ah, ei midagi. Kõik on hästi.". Sa ei usu tõenäoliselt oma sõbranna juttu, vaid rõhutatud kehakeelt ning käid talle peale, et ta räägiks oma murest. Mõtlemiseks: Kas sa pöörad tähelepanu oma kehakeelele uute inimestega tutvudes? Kas sa nõjatud nende poole, noogutad, naeratad? Kas sa mõtled sellele, kuidas mõni inimene võib end tunda, kui sa pöörad teistele rohkem tähelepanu kui temale? Kas sa katkestad tavaliselt esimesena silmsideme? Püüad sa vaadata inimesele silma pisut kauem kui tavaliselt ja nemad pööravad esimesena pilgu ära?
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline. Valitud erialal ei ole tagasihoidlikkus just voorus vaid pigem takistv faktor. Tulevase juhiabina pean oskama ennast kehtestada ning väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmis
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko NÕUSTAMINE kodutöö õppejõud: Nelly Randver Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Nõustamissuhe..................................................................................................................................5 2. Nõustamistehnikad...........................................................................................................................6 2.1 Aktiivse kuulamise vastused......................................................................................................7 2.2 Tegevusvastused............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
