Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Küsitlus stressi põhjustest ja mõjust õpilaste seas.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stress, tunned, tänulik, ausalt, anonüümne, tõmba, pisi, satud, bussis, hommikuti, sõrmedega11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ....................................................................................
positiivseid omadusi, mida tal aga üldse ei pruugi olla (nt. arvad, et rõõmsameelne inimene on ühtlasi tark, armastusväärne ja edukas, kuigi sa pole iial näinud tema juures mingeid märke neist omadustest) · ,,sarvede efekt" - negatiivsete omaduste ülevõimendamine (nt. eeldad, et kui kaastudeng on sageli rahulolematu ja kaebleb, siis on ta tüütu, suhtlemisvõimetu ja nõrk) Suhtlusprotsessi esimesel kohtumisel võib mõjutada see: · kuidas sa ennast tunned - kohtudes ja kontakti luues uute inimestega panete esmajärjekorras tähele omaenda tundeid: kas tunnete end mugavalt, energiliselt, tüdinenult, närviliselt, hirmunult jne. See on normaalne, paratamatu ja loomulik protsess, mis juhatab sind märkama kuidas sa suhtled, missuguseid olukord sa eelistad ja kellega soovid suhelda (nt. kui sa tajud, et sinu kursusekaaslane suhtub läbi kehakeele sinusse üleolevalt, püüad temaga edasisi kontakte vältida)
joonistades kriidiga mõnele puule märklaua ja pakkudes lastele välja, et nad hakkaks käbidega 10 hoopis märki viskama. Vanemate õpilastega nõuab selline lähenemine loomulikult suuremat pingutust. (Lasteombudsman, 2014) 3. Kui vaja, siis sekku füüsiliselt. Kui on ilmne, et õpilaste omavaheline rüselus teeb ühele poolele haiget, siis tuleb kaklejad füüsiliselt teineteisest lahutada. Kui sa tunned, et see käib sul üle jõu, pead kutsuma abi. Koolipersonali kohustus on sekkuda ning tagada laste turvalisus. (Lasteombudsman, 2014) 4. Reageeri igale õpilasele, kes pöördub sinu poole murega kiusamise pärast. Kuigi sulle võib tunduda, et tegu on tühise asjaga ja õpilane peaks ise hakkama saama, ei pruugi see tegelikult nii olla. Sageli õpilased kannatavad aastaid vaikides, sest ei julge midagi teha või ei tee keegi nende murest välja
(Uurib end peeglist) Kael on puhas ja kõrvad on puhtad. Isegi põsed punetavad! Kiira: Kas habeme ajamisega saate ise hakkama? Paul: Ma proovin, aga kui ei saa hakkama, siis palun sul lõua ja põsed puhtaks ajada. Proovib ziletiga habet ajada ja see tuleb päris hästi välja. Kiira: Korras! Polnudki minu abi tarvis! Saite ise suurepäraselt hakkama. Paul: Arvasin küll, et ega ma selle pesemisega ise toime ei tule, aga eksisin. Kaela ja pead oli ausalt öeldes natuke raske pesta, sest õlg teeb veel haiget. Kiira: Opist alles nii vähe aega möödunud. Peabki natuke valus olema. Kas sõidame palatisse tagasi? Paul: Ei. Ma arvan, et proovime nüüd ilma ratastoolita minna. Kostub ukse sulgumine ja sammude eemaldumine. Dialoog 3 Palatis. Vestlevad hooldustöötaja Kiira ja patsient Malle. Hiljem lisandub hooldustöötaja Klaara. Kiira: Proua Malle! Kell on juba 9.00 ja meil on aeg tegeleda pesemisprotseduuridega. Malle: Jaa
Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1. Suhtlemisoskuse küsimustik Lisa 2. Suhtlemist häirivate tegurite küsimustik 4 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suhtleja, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru (Mckay 2007: 9-10). Suhtlemisel tulevad ka mängu kommunikatsioonibarjäärid, suhtlustõkked. Kommunikatsioonibarjäärideks nimetatakse kõike seda, mis ei võimalda informatsioonil adekvaatselt kohale jõuda ja mis takistab teist inimest mõistmast ja aru saamast. Kommunikatsioonibarjääriks võib olla ka isiksus ise. Kui inimene ei
andestatakse, respekteeritakse. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad, et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa. Vähem võimu omavatest inimrühmadest saavad sageli vägivalla ja kuritarvitamise objektid. 7 Isolatsioon. Isolatsioon võib olla nii sotsiaalne kui emotsionaalne ja tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest jms. Stress. Töötus, rahulolematus tööga, ülepinge tööl, halvad elamistingimused, aga ka ebareaalsed ootused partneri suhtes võivad teatavates situatsioonides vallandada kompensatoorse tegevusena vägivalla. Eriti kriitilised on lahutus-situatsioonid, kuna just nn lahutusstressi käigus reageerivad tihti vägivaldselt ka sellised mehed, kes seda muudes olukordadest kunagi teinud pole (ega tee ka hiljem). Mitmete uurimuste järgi algab või intensiivistub vägivald naise raseduse ajal (üks
klassi, vastas küsimustikule kokku 41 õpilast, kellest 17 õpilast õpib Haljala Gümnaasiumis ning 24 õpilast Rakvere Reaalgümnaasiumis. Algselt plaanis autor küsitleda 44 õpilast. Erinevatel põhjustel ei saanud kolm õpilast küsitlust täita. Uurimistöö eesmärgiks ei olnud võrrelda poisse ja tüdrukuid eraldi, vaid kahe erineva kooli 10. klassi õpilaste toitumisharjumusi. Õpilased täitsid küsimustiku kooliruumides 7. märtsist 2013 kuni 12. märtsini 2013. Küsimustik oli anonüümne ning saadeti kohe peale täitmist töö autorile. 19 6. UURIMISTÖÖ ANALÜÜS Käesoleva uurimise eesmärk oli välja selgitada, kuidas erinevad Haljala Gümnaasiumi ja Rakvere Reaalgümnaasiumi 10. klassi õpilaste toitumisharjumused. Uurimise tulemused on esitatud joonistena ning joonise pealkirjad lähtuvad ankeedis esitatud küsimustest. 6.1 Üldküsimused
* · Kui mind ükskord enam ei ole. Kui mind ükskord enam ei tule, ei näe sa mu nime ekraanil, ei kuule mu häält sulle vastamas, kui valid mu numbri ... Kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud ja silmad, mis seal vastu vaatavad, on kauged ja võõrad. Kui hüüad mu nime ja sellele ei reageeri keegi... Kui püüad meenutada möödunud tutvust, inimest kellele sa olid Nii tähtis, nii vajalik, niii kallis. Kui tunned hinges igatsust ja tühjust ise nüüd, siis tea, et mind siin enam pole. Olen läinud siit kaugele ära, kuhugi, kus pole enam seda valu, pole igatsust, sest sina ei tule sinna niipea järele, kuhugi, kus on palju minusuguseid, kes taga nutavad sinusuguseid... Olen läinud, olen läinud lihtsalt ära! · Ära enam kunagi ütle mulle seda, mida sa tegelikult päriselt ei mõtle! · You will never know how much I miss you. You wont see it in my face. You will never know
Ole võti, mis igat lukku keerab. Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Ükski hetk ei kesta igavesti. Elu on päike, mis tõuseb ja loojub. Elu on küünal, mis särab ja kustub. Elutee on sirge ja lai, kuid jäljed mille jätame, käivad ühest teeservast teise. Kõigest, mida me täna väga armastame, saab aja jooksul minevik. Põhimõtteliselt ongi kõik juba kadunud. Nautige iga hetke, mis meile on antud. Ärge lükake elu edasi. Suitseta, joo, laaberda ja tõmba kanepit- üks päev sureme ikkagi ära. Elu on elamist väärt. Elu on liiga lühike,et masetseda. Enesetapp on lollide lahendus. NAERATUS: Naeratus annab tagasi sulle selle, mille sult võtsid pisarad. Kui näed naeratuseta inimest, siis kingi talle enda oma. Naer läbi pisarate on õpitud oskus. Naerata isegi siis kui on valus, sest keegi võib su naeratusse ära armuda. Ma naeran enda üle. Ma naeran Sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan?
ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida järk-järgult kuni lõpuks ta ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab see täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene suudab suurivaevu jalul seista ning tihtipeale kukub, siis tõuseb ja kukub jälle. Raskes joobes inimene võib uinuda ükskõik kus – peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Selline narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks. (A-KLIINIK, 2017) 1.2. Alkoholi mõju Otseselt on alkoholist algavaid terviseprobleeme ligi 60, kuid kaudsemalt on alkoholi mõjuga seotud haigusi üle 200. Selles, kuidas alkohol täpselt kellegi tervist mõjutab, mängivad kaasa nii vanus, sugu kui ka geenid. Ei saa rääkida täiesti ohutust või kõigi
sinust iga päev, ma olen sellest läbi imbunud, sellest on läbi imbunud seinad, põrand, lagi, minu riided. Sa oled ära hinganud minu õhu. Mulle ei ole jäänud midagi peale palaviku. LAURA: Oodake. OSVALD: Ei ole enam vaja oodata. Ma ootasin ära. LAURA: Ei, ei. Ma tahan rääkida. OSVALD: Räägi. Palun räägi. Su hääl on ainus asi, mis on olnud saladuseks. LAURA: Oh jumal-jumal. Kuidas ma seda seletan? Ütlen ausalt, mul on pisut kõhe. Öelge, kas ma pean teid kartma. OSVALD: Räägi, räägi, räägi. LAURA: Palun vastake. OSVALD: Ma ütlen sulle nelja silma all, et ma ei ole hull vägistaja. Tõenäoliselt ma tahan sind oma käega puudutada, aga see ei puutu siia. Teeme nii, et ma puudutan su kohe ära ja siis ei ole sul põhjust mind rohkem karta, nii nagu sina seda mõtled. Aga ma palun, et sa ütleksid mulle "sina". See "teie" kõrvetab mind. (Paus.) Muidugi, kui hirmust rääkida..
näinud, tundnud. Minu enda jaoks ei olegi Teeme selle puudutamise ära, siis on asi ühel siin enam ruumi. Kui sa astusid siia tuppa pool. Ära liiguta. Pane käsi rahulikult laua veerand tundi tagasi, siis nagu ei olekski alla, lihtsalt laua alla. Väga hea. Nüüd oota sündinud ime. See jahedus, see metsa ja üks hetk. (Oskar viib käe laua alla. Käed vist sambla lõhn, millega sa saabusid, mida su kohtuvad.) Tere, Laura. Kas tunned? Kas sa juuksed veel praegu täis on, seda on nüüd saad aru? õhkunud sinust iga päev, ma olen sellest läbi LAURA: Aitab! imbunud, sellest on läbi imbunud seinad, OSVALD: Võta siis käsi ära, kui aitab. põrand, lagi, minu riided. Sa oled ära (Laura võtab käe ära. Paus.) Ma ei küsi hinganud minu õhu. Mulle ei ole jäänud midagi, aga sa pidid seda tundma. Ära ütle midagi peale palaviku
see tahab, lõuend, lõhkunüsta! Tule koju, nukukene, tule koju, tunne oma! Märt su päris, pea teda, Margus oma, hoia teda! Tiina ja Mari pistavad jooksma. Ringisolijad hoiavad tahapoole poolringi. Mari ei lase ennast Märdist tabada. 18 I POISS. Margus, lõika, ära jäta Marit Märdile! IIPOISS. Märt, ole vahva! I POISS. Margus, tõmba Mari kinni! III POISS. Margus nüüd Marit tahab! Mari jääb ikka Märdile! Mari jookseb paaril korral Margusele risti vastu, et sellele võimalust anda ennast tabada. Aga Margus näeb ainult Tiinat ja tormab selle järele, kes aga ennast kergesti püüda ei lase. JASS. Mis sina nüüd, Mari, ennast veel Margusele topid, ega Margus ju sind taha! I POISS. Ega ta hull taha jah! Mari oleks ikka valmis küll! II POISS. Margus ei hooli maast ega taevast! III POISS
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi..
Üksainus roos võib oll minu aed... ...ja üksainus sõber minu maailm. Parimatest sõpradest saab isevalitud perekond. Kui kõik teised on lahkunud, saabub sõber. Sõprus on nagu niit, mis purunedes ja uuesti kokku sõlmides jätab vahele sõlme. Sõprus on nagu pärl, mis midagi ei maksa, kuid on palju väärt. Kerge on surra sõbra eest, aga raske leida sõpra, kelle eest surra. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. sõber on midagi toredaimat, mis sul võib olla, ja midagi parimat, mis sa võid olla. Tõelised sõbrad on nagu hommikud. Sa ei saa neid kogu päevaks, ent võid alati kindel olla, et nad on olemas, kui üles ärkad. Homme, järgmisel nädalal, järgmisel aastal, igavesti . Me olime parimad sõbrannad selle ajani, kui sa lahkusid poisiga, keda ma armastasin. Shes my best friend . Break her heart & i'll break your face . -.-
8. peatükis tuleb jutuks, kuidas me üksteist õpetajatena toetada saame, eriti keerulistes koos oma õpilastega – häid muutusi sellel õpetamise ja õppimise teekonnal. Ma loodan, et see raamat toetab ja võimaldab seda valikut. olukordades. Kolleegitoe kontekstis on arutluse all probleemid nagu raskesti juhitav klass, (õpetaja) ahistamine (õpilaste poolt!), stress ja sellega toime tulemine. Iga probleemi puhul uuritakse toimetulekuviise erilise rõhuasetusega toetaval mentorlusel. Bill Rogers NB Juhtuminäited ja juhtumikirjeldused on selle teksti oluliseks osaks. Kõik arutluse all olevad Kolmas väljaanne
Reiki õpetamise traditsioon oli teadmiste suuline edastamine, mis anti edasi meistrilt õpilasele (Jürna : 2008). Dr. Usui pani kirja põhireeglid, mida peab järgima iga reiki õpetaja, edaspidi muutusid need 6 tema õpetuse põhiliseks filosoofiliseks kontseptsiooniks (Vt. Lisa 5). - Reikiga kaasneb tervis, õnn, ohutus. - Just täna ära vihasta. - Just täna ära muretse. - Ole tänulik kõige suhtes. - Austa oma vanemaid, õpetajad, vanureid. - Teeni oma elatist ausalt. - Ole heatahtlik kõige elava vastu. (Jürna : 2008). Reiki õpetab meid usaldama ennast, vastutama enese ja oma töö eest. Reiki avab silmad meie suhete sügavuse ja ehtsuse, asjade omavaheliste seoste, põhjuste ja tagajärgede nägemiseks (Reikiselts : 2008). Reiki-Usui tervendamissüsteemi õpetavad reiki traditsioonides initsieeritud ja õpetatud meistrid,
Sotsiodünaamiline nõustamine mõjutab inimest tervikuna ega ole seotud ainult töökoha leidmise või õppeasu- tuse väljavalimisega. Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 11 Nõustaja peab sisenema nõustatava eluruumi (life space), et mõista, kuidas nõustatav maa- ilma näeb. Abistav küsimus on: kuidas sina seda näed, tunned, mõistad? Sotsiodünaamiline nõustaja kasutab peamise meetodina dialoogilist kuulamist ehk nõustamisvestlust, samuti metafooridel ja visualiseerimisel põhinevaid tegevusi, skeemide joonistamist, kaardistamist ning lugude jutustamist. Teste üldjuhul ei kasutata, kuna kirjeldatav lähenemine rõhutab nõustaja ja nõustatava võrdset ning respektil põhinevat suhet ning seetõttu välditakse diag- noosimist ja sildistamist. Soovitused konstruktivistliku nõustamise korraldamiseks
Suure-Jaani Gümnaasium Foobiad Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobiate klassifikatsioon..........................
puudusi, et neid kõrvaldama hakata.) Halb kuulaja katkestab teiste juttu, lõpetab teiste inimeste eest lauseid, harjutab mõttes vastust samal ajal kui teine räägib. Kuidas arendada agressiivset kuulamist: 1)esita avatud küsimusi ja KUULA vastuseid(Mida saaksin teha, et sind sinu töös paremini aidata?) 2)Esita ,,reibastavaid" küsimusi, mis aitavad inimesi avada ja sinuga head kontakti saavutada. (Mille tegemisest sa kõige enam rõõmu tunned?) Muide, vestlust juhib tegelikult see, kes küsimusi esitab. 3)Võta kuuldu lühidalt kokku ja sõnasta see ümber. Siis on teada, et oled kuuldust õieti aru saanud ja seda tajub ka vestluspartner.("Luba ma kontrollin, kas sain õigetsi aru...) (4)Tee märkmeid, siis arvab vestluspartner, et oled tema jaoks tähtis.) 5)Ole siiras. Sk-lik juht on alati osavõtlik. Ta näitab alati üles lahkust meeskonna liikmete vastu ja püüab näidata, et hoolimine on siiras
Teisi mõistev 16. Võimeline teisi kuulama 35. Alati korrektne 17. Loov 36. Agressiivne 18. Stiilne 37. Tahtejõuline 19. Tähelepanelik 38. Põhimõttekindel Merlecons ja Ko OÜ 21 INTERVJUU Intervjuu küsimuste leht Püüa oma kaaslaselt saada vastused järgnevatele küsimustele Millised naljad Sulle meeldivad? Millal tunned Sa end kõige ebamugavamalt? Mis Sind kõige rohkem vihastab? Kuidas Sa vihast üle saad? Mis on Sinu jaoks sõpruse juures oluline? Mida Sa teed, kui oled kurb? Millest Sulle meeldib kõige rohkem unistada? Millises olukorras Sa valetad? Mis Sulle meeldib kõige rohkem? Mis on need asjad, mida Sulle ei meeldi eriti teha? Mis on Sinu jaoks inimeste vahelistes suhetes kõige tähtsam? Mida kingiks Sulle Sinu kõige suurem vaenlane?
Alljärgnevad sümptomid esinevad närvi- ja hormonaalsüsteemis aset leidvate märkimisväärsete biokeemiliste muutuste tagajärjel (pikemalt vt peatükid 7 ja 15). Üks või mitu sümptomit on märguandeks, et vähemalt osas teie hädades on süüdi bioloogiline väärtalitlus. Unehäired: une-ärkveloleku tsüklis võib toimuda mitmeid muutusi. Uinumisraskused on tüüpilised igasugusele stressile. Voodis vähkremist põhjustab enamikule inimestele väiksemgi stress. Teadlaste hinnangul esineb elu jooksul uinumisprobleeme 35%-l inimestest. Kuid mitmed unehäired on omased just nimelt depressioonile ning viitavad unetsükleid reguleeriva ajuosa väärtalitlusele. Depressiooniga seostatud unehäired on järgmised. Varajane ärkamine: inimene ärkab kaks-kolm tundi varem kui tavaliselt ega jää enam magama. Katkendlik uni: inimene ärkab öö jooksul mitu korda üles, kuid suudab tavaliselt uuesti magama jääda
J teab, et kui ema juba nutab ei aita midagi, ta ei kuula ühtegi J selgitust vaid J peab teda kallistama, mis on poisile sellises ema seisundis väga vastik, aga ta teeb seda ikkagi ja kutsub ema kööki teed jooma. Kuigi J- le ei meeldi piimaga tee on see hetkel isegi hea, uuesti üritab J selgitada, et see särk pole tähtis, aga ema ei ole võimeline kuulama. Ema on katki, aga J ei oska teda parandada, -4. Liisa on J nõus suhtlema ainult bussis või teel kooli. Koolis on J endiselt üksi. Klassijuhtaja Irka küsib miks J ei suhtle kellegagi. J vastab, et teised ei räägi temaga, Irka arvab, et J peaks ise seltkondlikum olema. Kunstiajalootunnis ei ole enam J pinki ja tal ei ole kuhugi mujale istuda kui Paula kõrvale- Paula ei luba, kuna J ikkagi istub tõuseb Paula ja istub Raimo Ja Mihkli piki kolmandaks. Õpetaja teeb piinliku ja alndava olukorra veel hullemaks käskides Paulal tagsi J kõrvale istuda, Paula keeldub ja marsib
suhtub järsku neisse kui täiskasvanutesse. Ütleb, et peab ise oskama, kuigi seda peaks järk-järgult õpetama neile. Mitte nii. 4. Keeldude üleküllus. 5. Lapsel või noorukil ei ole oskust. Nt 16-a noormees. ,,Pead ise triiksärgid triikima", aga talle pole õpetatud varem triikimist. Kust ta seda oskama peaks? 6. Väsimus. Eriti päeva lõpus. Igavusest väsimine, võimetele mittevastavad rasked tööd. Lapsed on väsinud hommikuti, peale söögivahetundi. Nädalapäevade lõikes tõuseb esmaspäevast neljapäevani. Õppepäev viimastes tundides väsinud. Distsipliini on kahesugust: 1. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. 2. Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Teatud määral kasutatakse mõlemat. Arenguliselt nii. Väiksel lapsel rohkem 1. Puberteedieas peaks 1 ja 2 võrdsed olema ja 2 järjest suurenema.
3 Ann tuleb kohvitassiga tagasi. ANN Miks sa üldse siin magasid? FELIX Sind ootasin. ANN Mind ei ole vaja oodata. Ma tulen siis kui tulen. FELIX Varem olid sa kodus. ANN Siis olid lapsed. FELIX Nüüd olen mina... ANN Felix, kell on kuus hommikul. Kas me ei võiks lihtsalt kohvi juua? FELIX Ma ei joo hommikuti kohvi. ANN Joo siis teed. Veel parem kui rahustavat teed. Felix läheb kööki teed tegema. Ann võtab endalt seljast kleidi, jalast kingad ja nõjatub väsimusest diivanile. FELIX Kus sa käisid, kui küsida tohib? ANN Ühel vastuvõtul. FELIX Ja kellega? ANN Kareeniga. FELIX Jälle. ANN Kutse oli ju kahele. FELIX Ja edasi... ANN Nautisime kõike, mis pakuti. Felix tuleb köögist tagasi
(Aga Varenka tuleb majast välja, silmad tunnetest tulvil. Tema rasedus ei paista välja.) VARENKA: Oi, siin te oletegi! ALEKSANDRA: Varenka! VARENKA: Me oleme omavahel... väga hea. ALEKSANDRA: Näed seda, jah! See on Natalie Beyerilt! TATJANA: Ta ajab Mihhaili taga! LJUBOV: Varenka...! ALEKSANDRA: On alles salakaval piigakene! (Siis meenub neile Varenka; järsku õrnalt.) Kuidas sa end tunned? TATJANA: Tere, Varenka. LJUBOV: Me oleme su järele kohutavalt igatsenud. VARENKA: Oi, mina ka! Ma juba ütlesin Djakovile, et ma tulen siia tagasi ja jään mõneks kuuks. TATJANA: Kuni ? (Aleksandra surub käe vastu Tatjana suud.) ALEKSANDRA: Me ei tea, me ei tea! (Neli õde langevad üksteisele pisarsilmil kaela. Aleksander ilmub verandale, valjuhäälselt müristades.)
Keila Hariduse Sihtasutus Keila Kool mittestatsionaarne õpe Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil Uurimistöö Koostaja: Liina Virolainen Juhendaja: õp. Eve Torv Risti 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ……...…………………………………………………….… 3 1. SUITSETAMISE OLEMUS ………………………..…………………..... 4 1.1 Alustamine ……………………………………………………………...….. 4 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest … …..….…………………………. 5 1.3 Suitsetamise mõju organismile ……………………………...………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR ……
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
KUUL Et sellega siis kirjutan? NIKOLAI Jah, lollakas. Selle piletiga ei pea sa kellegi süüd tõestama ka. Selle piletiga võid kohe maha lasta. See pilet ongi elu võti ja sulepea, lollakas. Tuleb Miralda – Salmele süüa tooma. Näeb maas kette MIRALDA-MADONNA JEEDAS Taevakene, mis te tegite temaga? LUMI Mis me tegime? Koju lasime. Mine koju. Miralda minema 13 KUUL Ma olen teile väga tänulik, aga üks küsimus. NIKOLAI Palun. KUUL Kas ma võin oma peremehe keskmise tütre oma naiseks teha? NIKOLAI Mis küsimus see on? KUUL Et näitan piletit ja siis kohe? NIKOLAI Mis küsimus see on? KUUL No ta mulle meeldib. NIKOLAI Mis küsimus see on? KUUL Oot, kas ma kirjutan siis siia kolm risti? NIKOLAI Jah, kirjuta... eeeei! Mis ristid? Jeesus oled või? KUUL Muidugi mitte. Pole mõelnudki Jeesuse peale. NIKOLAI Jah, mina ka mitte. Milles te mind kahtlustate, sm Kuul? KUUL
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
58. Enne, kui mulle midagi ütlema tuled > Vaata Peeglisse ! 59. Sa oled Ego väike vend 60. ego on su peremees ja sina oled tema ori 61. sa arvad , et oled minust parem ? eks tule proovi tõstada 62. Ma võin olla südametu, aga ikka mind armastatakse tee järgi kui oskad 63. If sky is the limit, then i'm a break the fucka' up 64. ego ehk surmaprofülaktika 65. minu üks juuksekarv on ka rohkem väärt kui terve sinu elu 66. minu üks juuksesalk on ka ilusam,kui sina 67. tõmba tagasi sa seisad mu ego peal, taun 68. Tegelikult pole ma mingi Ego. Ma olen lihtsalt endaga rahul 69. mu vari on ka ilusam kui sinu lõust 70. arvad et oled lahe . ? sorri, mulle jääd ikka alla 71. Kui ma oleks sinusugune siis ma käiksin paberkotiga ringi. 72. Issand, kust küll sa pärit oled? Marsilt? 73. ma pole ego , ma olen lahe 74. Minu ego on sinuomast suurem ja kui mina ütlen Hüppa, siis sina küsid kui Kõrgele 75
või miimikat võime väga lihtsalt lämmatada lapses huvi õppida. Aju blokeeriv hoiak on kiire tulema, kui ei tunta end õpetaja väärilisena. Oma emotsionaalsete reageeringute tundmaõppimine aitab tuua emotsioonid teadvuse kontrolli alla. Sedalaadi kontroll annab meile suurema vabaduse ja senisest tunduvalt rohkeim valikuid. (Simanson, 2009) Lapse keel areneb kõige paremini igapäevase suhtlemise käigus. Sujuvat suhtlemist võib takistada hirm teha vigu ning stress, mis kaasneb võõras keskkonnas olemisega. Täiskasvanu saab oma sõbraliku oleku ja kannatlikkusega neid probleeme vähendada. (Kingisepp, Salu, Kaljola.) Suheldes lapsega, kellel on raskusi võõrkeeles väljendumisega, võiks meeles pidada järgmist: · Ole tähelepanelik kuulaja, tee pingutusi ka vigasest kõnest arusaamiseks. · Anna tagasisidet, nooguta, naerata, näita igal viisil, et kuulad ja püüad aru saada.
annaabi.ee 
