Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Küsitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sööd, viin, küsitluse, toitumisprobleemid, hommikuti, putru, piimatooteid, tarvitadliha-kala-kana-muna Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Joonis 1: Toidupüramiid 4 Klassi küsimustik Klassikaaslastele sai esitatud küsimustik 10 küsimusega (Lisa 1). Küsimustele vastasid 14 õpilast. Järgnevalt analüüsingi nende vastuseid. 1)Kui mitu korda päevas sa sööd? Minu klassivennad söövad vägagi normaalses koguses iga päev mõni sööb 2 korda, aga mõni lausa 6 korda, keskmiselt süüakse ikkagi 4 korda. Õige söömiskogus on umbes 3-4 korda ehk täiesti korralikult söövad. Inimesed aga arvavad ka et peale kindlat kellaaega ei tohi enam süüa, see aga on puhta vale kuna kui te magate, siis teie keha on ilma toiduta umbes kaheksa tundi. Selle aja jooksul võib teie keha langeda kataboolsesse seisundisse. Teisisõnu, teie keha hakkab
Küsimustik: "Kas sa sööd õigesti?" Tervislik eluviis pole mitte ainult füüsilise vormi säilitamine, sporti tegemine, vaid ka toit, sest "me oleme, mida me sööme". See sõnum peegeldab lühidalt probleemi olemust. Meie keha rakud on varustatud energiaga ja on valmistatud toidust, mis on saadud toiduga. Kui toit sisaldab kõiki keha jaoks vajalikke orgaanilisi ja mineraaltoitaineid, siis on inimene alati tervislik. Kuidas sa sööd? Katsetage ennast rohkem teada saada, täites küsimustiku. Vastake testi küsimustele ükshaaval. Pärast iga küsimuse hoolikat lugemist valige üks kolmest (kahest) vastusest, mis on teile tüüpiline. Valitud vastuste arv summeeritakse ja võetakse punktide arv. 1. Mitu korda päevas sa sööd? 1. 3-5 korda 2. 1-2 korda 3. 7-8 korda nii palju kui ma tahan. 2. Kas olete hommikusööki kodus enne koolist lahkumist? 1. Jah, iga päev 2. Mõnikord ei ole mul aega 3. Mul ei ole hommikusööki
ja mis mitte. Kuulduste järgi, aga selles vanuses õpilased ei olevat teadlikud tervislikust eluviisist. Selle uurimuse üks eesmärke oligi teada saada, palju teavad noored tervislikust toitumisest ja kui oluline on see nende jaoks. Küsitluses osales 20 õpilast. Esimeses peatükis on juttu tervislikest eluviisidest ja mõned nõuded tervislikust toitumisest. Teises peatükis kirjutasin noorte toitumishajumustest ja uurisin, kas nad hommikuti ikka söövad. Kolmandas peatükis on kirjutatud rämpstoidu kahjulikkusest ja selle mõjust tervisele. Neljandas informeerin lugejaid vitamiinide vajalikkusest, millistes toiduainetes, mis vitamiinid on. Viimastest peatükkides räägin täpsemalt uuritavast objektist ja analüüsin oma uurimust. 3 1. TERVISLIKUD ELUVIISID Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju
söömist tuleks võimaluse korral vältida (4: 51). 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks Tervise Arengu Instituudi Eesti Toitumisteaduse Selts tõi 2006. aastal välja mõningad praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks. · Igapäevane toidu valik teha kõigist toiduainetegruppidest. · Süüa rohkesti köögivilju, täisteratooteid, puuvilju ja marju. · Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid. · Loobuda lihast 3- 4 päeval nädalas, eelistada lahjat tailiha, nahata linnuliha ja kala ning vältida rasvaseid lihatooteid. · Lisatavatest toidurasvadest eelistada oliivi- ning rapsiõli või teisi taimeõlisid. · Süüa vähemalt 3 korda nädalas kala. · Morsile, karastus- ja mahlajookidele eelistada täismahla või nektarit. · Süüa mett ja puuvilju maiustuste asemel. · Keedusoola kasutamist piirata viie grammini päevas.
Päevas peaks inimene saaba 25- 35 g kiudaineid, mis on umbes 12,6 g 1000 kcal kohta. Puu- ja köögiviljad Soovitav on päevas süüa vähemalt 2 portsjonit puuvilju ja marju ning 3-5 portsjonid köögivilju. 1 portsjon on umbes 80-100 g. Eriti tuleb rõhutada seda, et köögiviljade osa võib suurendada kuni 9 portsjonini. Piim ja piimatooted, liha, kala ja muna on väärtusliku loomse valgu allikateks. Eelistada tuleks taist liha, väiksema rasvasisaldusega piima ja piimatooteid ning kala. Kala on eriti väärtuslik omega- rasvhapete allikas. Päevas piisab 100-200 g taisest lihast või kalast, 2 klaasist piimast ja lisaks väikesest kogusest piimasaadusest. Viimaste hulk sõltub eelkõige rasvasisaldusest lahjemaid tooteid (näiteks lahja kohupiim) võib tarbida rohkem, kõrge rasvasisaldusega juuste aga vähem. Lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned on energiarikkad ning nende kogused ei tohi ületada 2-4 tl õli või 20-40 g pähkleid.
muuks. Parim jook on puhas vesi. 10. Ära liialda alkoholiga Alkoholi puhul olgu sinu eelistuseks mõõdukas tarvitamine ja lahjemad joogid. Alkoholi ei tohiks kindlasti tarvitada iga päev. Meeles tuleb pidada sedagi, et lisaks muudele võimalikele kahjulikele mõjudele annab alkohol suures koguses lisaenergiat. Kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust. toitumise kokkuvõte: I. sa sööd iga päev erinevates gruppidesse kuuluvaid toitaineid II. su toiduportsjonid ei ole väga väikesed ega ülisuured III. toit kindlustab sulle eluteguvuseks vajaliku energiat ning varustab su organismi tarvilike toitainetega IV. ja sul on õiged toitumisharjumisega VITAMIINID, MINERAALAINED Toiduga saadakse liiga vähe D,E,C,B1,2,6 vitamiine, kaltsiumi ja rauda. Mida rasvasem on kala, seda rohkem on D vitamiini, E-vitamiin on hapenduse
40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 14. Need toidud sobivad hästi lõunaks-puljongid, salatid, keedetud mitterasvane liha, juurviljad, puuviljad. 17.Õhtusöögiks sobivad hästi need toidud- kerge salat, kodujuust, jogurt või mõned aurutatud köögiviljad. 18
keskkond ja kas lapsel on kõht tühi või mitte. Lapsel võiks olla 3 toidukorda ja vahepalad tervislikud, näiteks kuivatatud puuviljad või värsked, jogurt, õuna, porgandit. Samuti peaks olema lapsel võimalus tarbida puhast joogivett. Morss, mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks. Tervisliku toitumise juurde kuulub ikka erinevaid müüte. Toon mõned välja: Müüt: Söömine pärast kella 8 õhtut teeb paksuks. Tegelikult: Ei ole tähtis, millal sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist või joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi on see, et õhtul pole kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und. Müüt: Sokolaad teeb paksuks. Tegelikult: Igasugune sokolaadi söömine rikub talje õigepea, kuid tükite tumedat kõrge kakaosisaldusega sokolaadi päevas võib eemale hoida südamehaigusi. Müüt: Hamburger on rämpstoit. Tegelikult: Iga toit, mis sisaldab suhkrut, rasva, soola, kuid vähe vitamiine ja
Mõjutavaid asju võiks olla vähemalt 5 · tervislikkus (saadavate mineraalide ja vitamiinide piisavus) · hind · kättesaadavus (eelistan hooajalisi viljasid) · maitse ja võimalus erinevaid roogasd komponeerida · säilitatavus (et ei peaks iga päev poes käima ja et ained ei läheks käest ära; porgand, suvikõrvits ja tavaline kõrvits on ikka tänuväärsed viljad) 8. Kirjuta, millised nn. eluviisihaigused võivad tekkida, kui sööd pidevalt liiga palju a) üle 5 g päevas soola. · kõrgvererõhutõbi · osteporoos · ajuhalvatus · südameinfarkt · tursed · astma halvenemine · neerude puudulikkus · maovähk · eluea lühenemist, südamehaigusi, vererõhuku alandavate ravimite toime vähenemist ja kõrvalnähtude suurenemist. b) loomset rasva · kolesterooli tõus
............................................ 7 3 kOKKUVÕTE....................................................................................................................... 8 4 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................. 9 1 SISSEJUHATUS Tervislik toitumine on igale inimesele väga tähtis. See muudab meie päevad rõõmsamaks, pikendab eluiga ja hoiab meid rasvumuse eest. Nagu on öeldud: ,,Sa oled see, mida sa sööd ?" Meie organis sõltub palju sellest mida me sööme. Organismi jaoks on väga tähtis, et oleks erinev toit, mitte ainult coca-cola ja hamburger. Organism vajab seda selleks, et oleks vastupidavus nakkustele ja haigustele, et normaalselt areneda ja funktsioneerida, ning et suudaks parandada kehalisi kahjustusi. Tasakaalustatud toitumise puhul on oluline kalori- ja vaheldusrikas toit ning söömine kindlatel kellaaegadel. Igapäevaselt tuleks tarbida kõiki toiduenergiagruppe
sportlasena üle 8 aasta. 1. Kui tähtis on toitumine spordis? Kes reguleerib sinu toitumisharjumusi (nt treener, arst, sina ise vms)? M: Toitumine peaks olema tähtis kõikidele inimesele. Kuid spordis on toitumisel veel suurem roll, kuna valesti söömine viib maksimaalse soorituse alla. Algajana jälgis mu toitumist koondise treener, kuid nüüd teen seda iseseisvalt. 2. Mitu korda päevas ja kus sööd? M: Ma söön päevas 4-5 korda, kuid oleneb ka treeningu intensiivsusest ja mahust. Kui päevas on kaks trenni, siis söön tavaliselt rohkem. Toidu valmistan reeglina ise, kuid vahel külastan ka kindlaid meelepäraseid restorane. 3. Milliseid toiduaineid pead kõige enam sööma? Milliseid tohid kõige vähem süüa? Oled loobunud mõnest väga lemmikust toiduainest spordi pärast?
2 = i =1 DISPERSIOON: n ANDMEKIRJELDUS Küsitluses osalenud vastasid järgmistele küsimustele: 1. Mis soost oled? 2. Kui vana oled? 3. Kus klassis käid? 4. Mida pead tevislikuks eluviisiks? 5. Kas sa pead oma eluviisi tervislikuks? 6. Mitu tundi nädalas teed sporti? 7. Mitu korda aastas oled haige? 8. Kas valid, mida sööd? 9. Kas pead NRG koolitoitu tervislikuks? 10. Kuidas saaks muuta NRG koolitoitu tervislikumaks? Küsimuste vastusevariandid: 1. Mis soost oled? Mees/Naine 4. Mida pead tervislikuks eluviisiks? 1 õige toitumine 2 kehaline aktiivsus/liikumine 3 hea tervis 4 kõik eelnevad vastusevariandid 5. Kas pead enda eluviisi tervislikuks? Jah/Ei 7. Mitu korda oled aastas haige? 1 pole üldse haige 2 1-2 korda
protsesside toimumisel meie kehas. 2% veekaotus vähendab töövõimet 5% suurem vedelikukaotus võib olla eluohtlik. Organism mõõdab täiskõhutunnet kahel viisil: Selle järgi, kui palju on süües tõusnud vere suhkrusisaldus Selle järgi, kui suureks on süües paisunud magu. Kui kõht on väga tühi, ahmid sisse nii palju, kui mahub. Toidu imendumisel tekkiv vere suhkrusisalduse kasv toimub tagantjärele- oled jõudnud juba end üle süüa. Kui aga sööd kõhu täis poolenisti ja jood vett, tekib täiskõhutunne. See tehnika töötab aga siis, kui kõht on täiesti tühi. SÖÖMISE KUNST KAS ELADA SELLEKS, ET SÜÜA VÕI SÜÜA SELLEKS, ET ELADA? Õige toidukordade sagedus on ideaalkaalu saavutamise peamine eeldus. Ideaalne on süüa 5-6 toidukorda päevas.(Kui on tegemist ülekaaluga). Kui kaal on korras, piisab 2-3 korrast. Kui kaal on üle normi, toimib harva einestades järgnev mehhanism:
23. Millal on sinu sünnipäev? - Mein Geburtstag ist am siebenundzwanzigsten Juni. 24. Mida sa täna teed? - Heute bin ich in der Schule. 25. Mida sa hommikul teed? – Am morgens ich esse. 26. Mis kell sa ärkad? - Ich wache um sieben Uhr. 27. Mis kell sa magama lähed? - Ich gehe schlafen um zwölf Uhr. 28. Kas teil on täna õhtul aega? - Ja, ich habe heute Abend Zeit. 29. Mida te sööte ja joote hommikul? - Am Morgen, ich esse Sandwiches und Tee trinken. 30. Kas sa sööd koolis? - Ja, ich esse in der Schule. 31. Kas toit maitseb koolis? - Das Essen schmeckt gut in die Schule. 32. Mida sulle süüa meeldib? - Ich gerne isst Hamburger. 33. Mida sulle juua meeldib? - Ich gerne trinkst Tee. 34. Kas sul on nälg? - Nein, ich habe nicht Hunger. 35. Mida sa tahad nüüd süüa ja juua? - Jetzt möchte ich Salat essen und Saft trinken. 36. Kas sulle meeldib kala? (Liha, köögiviljad, puuviljad) – Ja, Ich mag Fisch. (Fleisch, Gemüse, Obst) 37
loomset päritolu saadusi. Lisaks väldivad veganid tooteid, mis sisaldavad loomseid komponente või on loomset päritolu: peamiselt nahk ja karusnahk, aga enamasti ka vill, siid ja mesilasvaha. Samuti ei osta veganid võimalusel kosmeetikat ja kodukeemiat, mis sisaldavad loomseid aineid ning mis on loomade peal testitud. Reeglina ei poolda ega külasta veganid ka loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu näiteks tsirkused. Kui taimetoitlased lubavad endale aeg ajalt ka muna- ja piimatooteid, siis veganid väldivad kõike, mis loomne -- sealhulgas ka tarbekaupu, mis nahast, siidist või villast tehtud. Kui taimetoitlus on dieet, siis veganism on elustiil. Samas, lähtudes infost, mis on pärit vegan.ee leheküljelt, siis eelistavad end taimetoitlasteks nimetada aga vaid veganid ning peavad vegetaarlasi pooltaimetoitlasteks, sest viimased söövad loomset päritolu piimatooteid ja mune. Veganism on filosoofia, mille esindajad otsivad võimalusi loobuda loomade kasutamisest
II tüüp ehk täiskasvanute diabeet, mis Piirata toiduenergia hulka: ei sõltu insuliini kogusest organismis · naised 1000-1200 kcal · mehed 1500-1800 kcal Suurendada kehalist aktiivsust Kordamiseks 1. Mõelge ja selgitage oma arusaamu järgmiste ütluste kohta: 19 "Kas sööd selleks, et elada või elad selleks, et süüa?" ,,Ütle, mida sa sööd ja ma ütlen, missugune sa oled!" 2. Mida tähendab teie jaoks toit? 3. Miks te sööte? 4. Mis paneb teid üht või teist toitu sööma? 5. Mida tähendab teie arvates mõiste "toitumine"? 6. Miks vajab inimene toitu? 7. Millest sõltub inimese energiavajadus? 8. Millistest toiduainetest saame süsivesikuid ja kui palju me neid päevas vajame? 9. Millistest toiduainetest saame valke ja kui palju me neid päevas vajame
Kõrvale kohv/tee meega või vett Variant 2 200g kodujuustu ükskõik siis kuidas soovid süüa seda + 60-75g kuivainena putru/ kaerahelbemüslit puuviljadega Variant 3 3-4 muna, kõrvale 4 viilu täisteraleiba või sepikut, koos juustuga Kõrvale ikka kohvi/teed või vett 2.Söök Variant 1 200-250g kodujuustu. Kui teed magusana, nt koos banaani ja rosinatega või õuna ja kaneeliga, siis rohkem midagi pole vaja. Kui sööd soolaselt ( paljalt või tomati/kurgiga nt) siis võid kõrvale süüa 2 viilu täisteraleiba või sepikut koos juustuga Variant 2 200-250g kanafileed(võib olla ka kalkunifilee/ korralik seafilee) ning korra nädalas võiks süüa ka forelli/lõhet kui võimalik. 50-70g pruuni riisi/tatart/täisterapastat/kartulit 150-200g külmutatud juurvilju ( poes müüakse segusid ja brokolit, aedube, lillkapsast ka eraldi) Kõrvale keefiri või apelsini mahla 3.Söök (enne trenni söök)
3. Bolognesekaste, segahakklihast portsjon 4. Sai, Kirde 2 viil Menüü analüüs Loodetavasti tegid sa täna sporti, et ära kasutada need pisut ülemäärased lisakalorid. Kui sa pidevalt niipalju sööd ja ka vähe liigud, võid hakata kaalus liigselt juurde võtma! Piira liigse rasva tarvitamist. Katsu osa praetavaid toiduaineid asendada keedetud toitudega, väldi suures koguses rasvaseid maiustusi ja rasvaseid snäkke. Sinu päevatoit sisaldas järgmisi Sinu oma Soovitatav toitaineid: Kalorsus 3114.74 kcal 2440 kcal
maksimaalne ja nende säilitamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed. Müüt: Punane liha on tervisele kahjulik ja teeb paksuks. Tegelikkus: Rasvane liha, mis sisaldab palju küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli, võib tõesti tõsta kehakaalu ja tekitada suurema südamehaiguste riski. Väherasvane hautatud või grillitud punane liha on aga väga hea raua- ja valguallikas Müüt: Söömine pärast kella 8 õhtul teeb paksuks. Tegelikkus: Ei ole tähtis, millal sa sööd, vaid kui palju sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist- joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi, õhtuti ei ole tõesti kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und Müüt: Mõned toidud, nagu greibid, seller ja kapsasupp põletavad rasva. Tegelikkus: Kahjuks ei ole olemas selliseid toite, mis põletaksid rasva. Mõned toidud, näiteks kofeiini sisaldavad toidud, kiirendavad küll ainevahetust, kuid see mõju on lühiajaline Müüt: Rasvad on kahjulikud ja
Inimesed on üldiselt selles valdkonnast teadlikud, aga miski pärast tasakaalustatuse norme ei jälgita piisavalt. Tervisliku toitumise kohta tehakse pidevalt mitmeid uuringuid ja iga aastaga saadakse üha targemaks. Tasakaalustatud toitumise aluseks on mitmekesine toiduvalik. Tervislikuks toitumiseks peabki jälgima, et toit oleks tasakaalustatud, mitmekesine, mõõdukates kogustes ja vastav vajadusele. Inimesed tihtipeale ei mõtle selle peale, et oled see, mida sööd. Üha enam ühiskond rõhub inimeste kehakuju normidele. Ajakirjanduses leidub peenikeste modellide reklaamfotosi, vastupidiselt leidub ka kiirtoitlustuse reklaame. Selle rõhumisega kaasa minnes võib hakkata tekkima toitumishäired. Tegelikult kui inimene toitub parajates kogustes mitmekesist toitu püsib ta normaalkaalus. Tervislikuks toitumiseks peavad olema toitumiskorrad ära jaotatud õigetes kogustes. Täpsemalt saate lugeda järgnevatelt lehekülgedelt.
Loksa Gümnaasium Arvuti ja interneti kasutamine 8.a klassis III. kooliastme loovtöö
kardemoni, köömnete, paprika ja paljude teiste vürtsidega. Maitserohelisena tarvitatakse peale tilli ja peterselli veel estragoni, kinzat, piparmünti. Peale nende lisatakse toitudele veel kukerpuumarju kuivatatult ja pulbrina, poolvalmistatud hapusid ploome (tkemali), granaadimahla või -seemneid, värsket ingverijuurt, kappareid, küüslauku jm. Kasutatakse ka maitseainete segusid ningi teravmaitselisi kastmeid. Gruusia köögiga on selline lugu, et kui oled korraks proovinud, sööd elu lõpuni selle mägirahva parimaid palu hinkalidest saslõkini. Kui grusiin sööb, siis nii, et laud on lookas, kui joob, siis nii, et maa on märg. Gruusiast on ka pärit peolaua juhataja väärikas aunimetus ehk tamada. Kui tamada joob, joovad kõik ning joovad just sellise mõõdu, mis eesjoojal just pihku on sattunud. Tamada toostid järgnevad üksteisele kindlas ja muutumatud rutiinis ja kindla korra alusel
· 710 aastane laps 5g päevas; · 11-aastane ja vanem laps 6g päevas. Lapse toidule pole mingit mõtet lisada soola. Kui laps sööb poest ostetud valmistoitu, isegi, kui see on spetsiaalselt lastele valmistatud, tuleks vaadata pakendil kirjas olevat informatsiooni ja valida see, mis sisaldab soola väiksemal hulgal. 3.4 Näpunäited tervislikuks toitumiseks · Lastele on vaja vaheldusrikast toitu; · iga päev pool liitrit piimatooteid: piim, jogurt, kohupiim, juust; · puuviljad, juurviljad ja salat peavad kuuluma lapse igapäeva toidu hulka; · kartuleid tuleks vahel koorega keeta; · liha üle ühe päeva või siis vähemalt igal kolmandal päeval see on oluline raua allikas. Raud on asendamatu punavereliblede jaoks, rauapuudusel jääb laps verevaeseks; · muna tuleks pakkuda üks kuni kaks korda nädalas; · kala samuti kaks kuni kolm korda nädalas
Samuti huvitas meid, kuivõrd noored on teadlikud selliste jookide mõjust nende kehale ja psüühikale. Hüpoteesiks seadsime, et noorukid vanuses 12-18 aastat pole teadlikud energiajookide kahjulikkusest ja tarvitavad neid seetõttu liigselt. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kui suur hulk noorukeid tarbib energiajooke ning mis põhjustel nad seda teevad. Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende kokkupuudetest energiajookidega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 65 õpilast. Kas noored on teadlikud kõrvalmõjudest, miks juuakse ja mis marki jooke tarvitatakse just neile küsimustele leidsime vastused. Esimene peatükk seletab, mis on energiajook, mida see sisaldab ja miks neid tarvitatakse. Teises peatükis on tähelepanu pööratud energijookide mõjule inimkehale ja nende tarvitamisega kaasnevatele kõrvalmõjudele. Kolmandas peatükis antakse ülevaade teostatud uuringust ja selle tulemustest.
Keefir Suvikõrvits Spargel Räimed Pasta Redis Tursk, heeringas Jogurt Latikas Metsik riis Jogurt (maitsestamata) Greip Väherasvane juust Kirsid, murelid Haug Kiivid Delikatess veisehakkliha Seafilee PORTSIONIKONTROLL Kas sa kaotad kaalu või mitte sõltub lõppkokkuvõttes ikkagi sellest kui palju sa sööd. Sinu toidulaud võib olla mitmekesine, sa sööd õiges vahekorras nii valke, rasvu kui ka süsivesikuid, aga sinu kehakaal jätkuvalt kasvab. On ju jube süüa kõige tervislikumaid toiduaineid maailmas ja ikkagi võtta kaalus juurde? Sellisel juhul on probleem liigsuurtes portsjonites. Tänapäeva ühiskonnas, olgu see siis restoranides või kodus süües, on portsjonid märkamatult suurenenud. Ja portsjonite kontrollimine tähendab ka kalorite kontrollimist, mis on edukaks kaalulangetamiseks hädavajalik.
Selleks püstitati tööhüpotees: neljateist kuni üheksateist aastased Tallinna noored ei ole piisavalt teadlikud energiajookide mõjust ja tarbivad neid liiga palju. Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses peatükis seletatakse lahti energiajookide olemus. Teises peatükis antakse ülevaade energiajookide mõjudest ja koostistoimest alkoholiga. Kolmandas, empiirilises, osas antakse ülevaade uuringu materjalist ja metoodikast ning lahatakse küsitluse tulemusi ja arutletakse nende üle. Tahksin tänada õpetaja Leili Järvet, kes aitas kaasa uurimustöö koostamisele. Samuti tänan küsitluses osalenud Tallinna Ühisgümnaasiumi 11A ja 11C klasside õpilasi ning Võimlemisklubi Piruett treeningrühma õpilasi. 3 ENERGIAJOOGID JA NENDE KOOSTIS Energiajoogid on joogid, mis sisaldavad erinevaid vitamiine, mineraale, suhkruid ja kesknärvisüsteemi stimuleerivaid ühendeid
olema toores köögivili ja osa toorest köögiviljast on soovitav tarbida mahlana. · Puuvilju kaks klaasitäit peeneks hakituna või 400g 100%-list mahla, üks klaasitäis kuivatatud puuvilja või 3-4 keskmise suurusega puuvilja päevas. · Kaunvilju üks kuni poolteist klaasitäit päevas. · Täisteraviljaleiba 3 viilu, või siis selle asemel poolteist klaasitäit putru või helbeid, keedetud pastat või täisteri, või siis seitse supilusikatäit jahu või jahutooteid. · Rasvavajaduse rahuldamiseks vajab inimene päevas ¼ klaasitäit pähkleid või seemneid ja 2 supilusikatäit õli. · Kõrgekvaliteedilist valku vajatakse 2-3 portsjonit päevas. Selle kindlustab kvaliteetne liha, kala, muna jms. Ühe portsjoni suurus on umbes mängukaardisuurune tükk liha ehk umbes 100g.
Paide Ühisgümnaasium Koolinädalasse suhtumine Paide Ühisgümnaasiumi abiturientide seas Statistiline uurimus Koostajad: Agnes Rikk ja Taavi Kala, 12.B Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Matemaatika Statistilise Uurimuse ülesandeks oli välja selgitada, millised koolipäevad meeldivad Paide Ühisgümnaasiumi abiturientidele ja miks ning millised koolipäevad ei meeldi ning miks. Samuti taheti välja selgitada kas Paide Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilased on oma koolinädalaga rahul. Kokku taheti küsitleda 56 õpilast, kuid neist vastasid 47. Analüüsiti klasside ja soo kaupa. Klasside kaupa olid tulemused erinevad aga sama klassi õpilased vastasid sarnaselt. Saadud tulemustega jäädi rahule. Kooditabel 1. Milline koolipäev meeldib sulle kõige rohkem? Esmaspäev
Tere! Mina olen 11.a klassi õpilane .............. . Soovin Teie abi oma uurimustöö ,,Noored ja alkohol" koostamisel. Palun vastake ausalt järgmistele küsimustele. Sugu: M / N Vanus: .....a. 1.Mida te peate alkoholiks? 2.Kuidas hindate alkoholi mõju tervisele? Mis haigusi alkohol põhjustab. Tooge vähemalt kolm näidet. 3.Kas olete tarvitanud alkoholi? Jah / Ei 4.Kui vanalt tarbisite esimest korda alkoholi? a) -12a. b) 13-14 a. c) 15- 16a. d) 17- 5.Kui tihti tarbite alkoholi ? a) nädalas korra b) kord kuus c)kaks korda kuus d) ei tarbigi e) muu variant ....................... 6.Kust te alkoholi kätte saate ? 7. Millist alkoholi te tarbite ? a) kõike b) lahja (Gin, õlu jms.) c) kange (viin, liköör jms. ) d) muu variant .......... 8.Kellega koos tarbite alkoholi? 9.Kas Teie vanemad on teadlikud, et tarvitate alkoholi? Jah / Ei 10.Kas olete politseile vahele jäänud alkoholi tarbimisega ? Jah / Ei Kui jah , siis mitu korda? a) kuni kaks
või roa koostises. Eelistada tuleks konserveerimata puu- ja köögivilju. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150–200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb pidada seda, et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna See korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid.
¤ päeva- ja õhtusööke võib omavahel vahetada Dieedi järgiale soovitused: Dieedi käigus on soovitav juua vett vähemalt 2 liitrit päevas. Dieet kestab täpselt 13 päeva, sell sõna-sõnalise sooritamise juures peaks kaal vähenema 7-30 kg. 13 päevane ainevahetusdieet on nõudlik, ent see-eest tõhusa toimega. Dieet ei ole traditsiooniline, selle eesmärk on vaid ainevahetuse kiirendamine (põlemine). Kui dieedi ajal jood klaasi veini või õlut, sööd kompveki vüi närimiskummi, katkeb dieedi mõju kohe. JOO VETT, kui midagi hirmsasti tahaks! Kui ikkagi unustad ennast midagi sööma või jooma, siis katkesta dieet ja alusta uuesti poole aasta pärast. Dieeti võib korrata 1 aasta järel. Kui katkestad näiteks kuuendal päeval, siis dieet küll mõjub, kuid seda tuleks korrata 3 kuu pärast. Soovitav oleks täisdieedi kordamine 2 aastaste vaheaegadega. Vali endale sobiv aeg, pühad, sünniopäevad ja
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Uurimistöö 8.klassi õpilaste söömisharjumused Juhendaja: C-E.Luik Koostajad: Joosep Lember Erik Kuzovkov Kevin Kauber Kenneth Kalaus Kristian Kajak
METOODIKA 2.2 Uuringu disain Uurimustöö eesmärkide saavutamiseks koostati anonüümne kirjalik küsimustik. Selle koostamisel tugineti töö eesmärkidele ja varasematele samalaadsetele uuringutele Eestis ja mujal maailmas. Põhiuuring viidi läbi 2011. aasta novembrist kuni 2012. aasta mai alguseni. 2.2 Valim Uurimustöö valimisse kuulusid Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 10.-12. klassi õpilased. Valim ei esinda laiemat üldsust, vaid ainult KSG gümnaasiumi õpilasi. KSG-s õppis küsitluse läbiviimise ajal (aprill 2012) 168 õpilast, neist 80 poissi ja 89 tüdrukut. Kokku täitsid küsimustikku 103 õpilast. Nendest 57 olid tüdrukud ja 46 poisid. Need õpilased moodustasid kõikidest praegu meie gümnaasiumiosas õppivatest õpilastest 59,5%. Kõikidest poistest vastas küsitlusele 58% ja tüdrukutest 64%. Valimist arvati välja küsimustikud (3), millel polnud märgitud mitte ühtegi vastust (2) ning rikutud küsimustikud (1)
annaabi.ee 
