Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Küsimused keskaja filosoofia kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
realism, enamat, kontseptualism, nominalism, kurjus, õiglus, suunava, õpetlik, mõistan, uskuda, anselmi, sündmusel, järgnevaid, sugugi, arvas, toetub, elevant, bertrand, russell, äärmuslik, endis, objektiivselttarvis tema olemasolu mõistuslikult tõestada. Anselm väidab, et asju saab nimetada ,,heaks" mitut moodi ja mitmes määras. See oleks võimatu, kui ei oleks olemas mingit absoluutset standartis headusele, mille kaudu headust mõõta. Sama käsitlus hõlmab ka omadusi nagu ,,suur" ja ,,õiglane". Seda arutluskäiku kasutades väidab Anselm, et olemasolu oleks võimatu, kui ei oleks mingit olendit, millest see alguse saab. See absoluutne Olend, see headus, õiglus ja suurus on Jumal. Anselm ise ei ole selle mõttekäiguga siiski väga rahul, kuna see põhineb a posteriori argumendil ja on seega induktiivne. 2.4. Gaunilo vastuargument Ontoloogiline argument avaldati esimest korda 1070ndatel aastatel, ning on sellest ajast olnud paljude diskussioonide teemaks, ning seda on kritiseeritud juba avaldamise ajal munk Gaunilo poolt tema teoses Liber pro Insipiente. Argumendi põhiliseks kitsaskohaks on eeldus, et olemasolu on mõõdetav väärtus
Analoogne on Thomase Aquinost (12251274) arusaam: meie mõistus käib õiget teed ainult siis, kui usk on ta selleks ette valmistanud. Sellisel juhul valitseb usu ja mõistuse vahel harmoonia. Ainult mõni usutõde käib inimlikule arusaamisvõimele üle jõu näiteks Jumala kolmainsus, liha ülestõusmine ja Kristuse ihuline ligiolemine altarisakramendis. Neid tõdesid saavat Thomase Aquinost arvates vaid kaudselt selgitada, kuid mitte mõistusele arusaadavaks teha. Kolmas seisukoht: mõistan, selleks et uskuda (ld intellego ut credam). Pierre Abelard (10791142) oli arvatavasti esimene keskaja filosoof, kelle arvates inimmõistusel on otsustav roll ka usuküsimustes. Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust.
seletamine välise jõu kaudu 4)sihtpõhjus- millegi seletamine eesmärgi kaudu ■ Aristotelese eetika: 1)õnn ehk õnnestunud elu 2)loomutäius (mõistuslikud- tarkus ja arukus, eetilised- vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, häbi tundmine (loomutäiuse juures on võimalik liialdused ja puudused, kuid on vaja kuldset keskteed 4.KESKAJA FILOSOOFIA ■ sügavalt seotud usuga- kristlusekeskne ■ kasvatuslik, õpetlik ■ olulisel kohal jumalakäsitlus ■ jumal on: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea ■ jumal lõi maailma ex nihilo (eimillestki) ■ jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens-piiridest väljas) ■ “Kui on jumal, siis miks on maailmas kurjus?”- inimese vaba tahte tõttu, kord tuleb aeg mil valitseb õiglus, õiglus võidab teispoolsuses, jumala teod on mõistetamatud
· Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas · Ideaalses riigis 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus · Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis · Kogu ülejäänud filosoofia täiendused Platonile ARISTOTELES · Aristoteles (384-322 eKr), isa oli arst Makedoonia kuninga õukonnas, rajas Ateenasse oma kooli Lykeioni · Jagas kõik teadmised kolmeks: teoreetilised (metafüüsika, matemaatika, füüsika); praktilised (poliitika, eetika); loomingulised
21st of March 18:00 matis Stoikud nimetasid apaatiaks inimese seisundit, kes a. kes hoidub otsustamast asjade üle ning seetõttu ei pea midagi heaks ega halvaks. b. kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib seetõttu mõttetu. >> c. elab kooskõlas saatusega ning seetõttu ei rõõmusta ega kurvasta millegi üle. 21st of March 18:00 matis skeptikute arvates mis on mis Matching pairs: sünd -- neutraalne nauding -- neutraalne rumalus -- kurjus õiglus -- hüve suursugune päritolu -- neutraalne 21st of March 18:24 Madis Skeptikud olid need, kes väitsid, et 0.0% a. tõde ei olegi võimalik leida 0.0% b. tõde on alati tõde kellegi jaoks 100.0% c. tõde ei ole veel leitud, mida tõendab teineteisele vastukäivate seisukohtade olemasolu Õige vastus! 21st of March 18:27 Madis Stoikud leidsid, et kurjus on maailmas seetõttu, et 0.0% a
Skolastilises filosoofias leidis aset universaalide olemasolu või siis selle viisi puudutav universaalide tüli (sama: universaalide probleem, universaalide vaidlus). Universaalide probleem seisnebki küsimuses, et kas universaalid on üldse olemas ning kui on, siis mis mõttes nad olemas on? Näiteks kas on olemas üldiselt õiglust, sest inimene võib ju olla õiglane. Tüli kujunes välja 11.-12.sajandil. Sellel ajajärgul kujunes väljas kolm eri seisukohta. Nendeks olid: realism, nominalism ja kontseptualism. Realism universaalid on reaalselt olemas, kas siis konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristoteles). Seda seisukohta pooldasid Anselm Canterbury'st ja Thomas Aquinost. Nominalism reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest. Nii arvasid William Ockham, hiljem ka George Berkley.
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism • Deism (ld. k. deus) on õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on küll maailma loonud, kuid edasi ta maailma asjadesse ei sekku ega ilmuta end. (Pole mõtet palvetada.) Maailm kulgeb omasoodu. Deism ei välista inimese surmajärgset elu. • Ateism tähendab jumalate ja muude üleloomulike olendite olemasolu eitamist või arusaama, et meil pole alust neisse uskuda. Üldjuhul eitab või ei usu ateist ka surmajärgset elu. 2 • Panteism (kr. k. pan – ‘kõik’) on vaade, mille järgi ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed. Jumala omadused (1) • isik • vaba toimija • mittemateriaalne • paratamatult eksisteeriv • igavene (ajatu) • muutumatu • lihtne Jumala omadused (2) • kõiketeadev (omnistsientne) • kõigeväeline (omnipotentne) • üleloomulik, teispoolne (transtsendentne)
veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogialine jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Anselmi ontoloogialine jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta olemas olema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul ta ju poleks "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda". Algpõhjuse argument Kõik maailmas toimuv on omavahel põhjuslikult seotud. Miski, mille põhjustab miski muu, saab omakorda põhjuseks millelegi muule. Miski ei saa olla iseenese põhjus, sest siis eelneks ta iseendale, mis oleks aga absurdne
· võrdkülgse kolmnurga joonis meeleline maailm · teelõik Tallinna ja Keila vahel meeleline maailm · Ilus maja Mustamäel meeleline maailm · Ausus ideede maailm · Arv 7 ideede maailm · poriloik meeleline maailm · kodanik A õiglane tegu meeleline maailm · 50 kruvi, mis ma poest ostsin meeleline maailm · õiglus ideede maailm Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, · mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. · mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. · mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida
õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof William Ockham (1285 1349) ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. kontseptualism Kontseptualism (ld conceptus `mõte, kujutlus'): universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus). Seisukoht, mille järgi kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest (mõistus on vaid abivahend järeldusteks)
absurdsem kui Anselmi oma. Anselmi jumalatõestuse pooldajad vastasid, et saare mõiste ei sisalda täiuslikkuse mõistet, vaid see lihtsalt lisatakse saare mõistele, kuna aga Jumala mõiste on lahutamatu täiuslikkuse mõistest. Nad seletavad Gaunilo argumendi mittekehtivust sellega, et saare täiuslikkus on kontingentne (selline, mis võib olla ja võib mitte olla), kuna aga Jumala täiuslikkus on paratamatu. Universaalidetüli. Nominalism ja realism. Realism universaalid on mõtetega ja individuaalsete objektidega seotud, kuid eksisteerivad neist eraldi. Näide: kaks valget hobust 9 Realism väidab, et on olemas universaalne 'valge' mõiste, mida need hobused jagavad. Platoni'i kohaselt on ideedemaailmas olemas kõige perfektsem 'valge'. Platoni ideedemaailm on kõige klassikalisem realismi näide, kuigi ta ei suuda põhjendada, kus täpselt see ideedemaailm asub. Augustinus omakorda väidab, et kõik universaalid tulevad Jumalast.
eelnevalt arvasin teadvat. Hilisemates Platoni dialoogides jõutakse ka positiivsetele definitsioonidele, kusjuures Sokrates suunab oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Seda dialektika aspekti nimetab ta maieutikaks, otseses tõlkes ämmaemandakunstiks. Sokrates oma suunavate küsimustega on siin justkui tõese teadmise sünnitusabi andja. UNIVERSAALIDETÜLI. NOMINALISM JA REALISM. Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Universaalide probleem: Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid, arve. Neile vastandatakse konkreetseid objekte ehk partikulaare. Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Nt inimene, keda näeme, on konkreetne objekt, kuid võib rääkida ka inimesest üleüldse
Filo test 4 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? Vali üks: a. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. Õige vastus! c. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt Vali üks: a. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. Õige vastus! b. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese põ
Kõigel on põhjus. Kuid ka juhuslikkus on olemas. Juhus on mitme põhjuse kokkulangemine. Tunnetusteooria: Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle struktuur. Tõepärane võimalus on alati parem, kui vaevaltusutav võimalikkus. Eetika : Kõiges peab olema mõõdukas. Inimene püüdleb alati ülima hüve poole. Mesotes keskmise leidmine. Poliitika: Kõigi vooruste koondmõiste on õiglus. Inimene on ühiskondlik loom, kes vajab ühiskonda. Riigikorra variandid Loomulik riigikord Ebaloomulikud riigikorrad Monarhia kõige jumalikum Türannia ühe hirmuvalitsus Aristokraatia parim mõeldatavast Oligarhia rikaste võim Polüteia ehk vabariik enamuse võim Demokraatia lihtrahva võim + demagoogid Poeetika dragöödia kõige väärtuslikum.
4. Väide, et Jumal on hea, on mõttetu, sest kui eeldada, et hea ja kurja vahel on vahe, siis tekib küsimus, et kas see on tänu Jumala seadustele või ei. Kui jah, siis tähendab, et ta ei tee ise neil vahet. Kui väita, et heal ja kurjal on Jumala seadustest sõltumatu tähendus, siis see tõestab, et nende olemasolu eelneb loogilisel Jumalale. 5. Väidetakse, et Jumal on selleks, et maailmas õiglust kehtestada. Selleks aga tuleks uskuda hauatagusesse ellu, kus siinne elu tasakaalustatakse. Kuid tõenäolisuse järgi võiks järeldada, et kui siin juba ebaõiglus valitseb, valitseb see ilmselt ka igal pool mujal. 6. Tegelikeks Jumalasse uskumise põhjusteks on tavaliselt see, et neile on seda lapsest saadik vaikselt sisse harjutatud. Teiseks põhjuseks on inimese soov olla kaitstud kellegi suurema, vanema, tugevama poolt, kes tema poolt hoolitseb ja kelle peale rasketel hetkedel loota. 7
religioonile on iseloomulik kultus On ususekte, kus teoreetiline mõtlemine on lausa põlu all. Kuid nt budismis sisaldub rikkalik filosoofiline pärand. erinevates usundites filosoofilist mõtlemist erineval määral. 3. loeng OLEMINE Alusmõisteid: Idealism - arusaam, et kõik olemasolev sõltub vaimust. Idealismi järgi on vaim fundamentaalsem kui mateeria. Realism - realism mingi valdkonna/objekti suhtes väidab, et see valdkond/objekt on vaimust sõltumatu. Teaduslik realism - teaduslikud teooriad saavad olla tõesed ning nad kehtivad reaalsete objektide kohta maailmas. Instrumentalism - teaduslikud teooriad on vaatluste ennustamise vahendid. Kui kaks teooriat ennustavad vaatlusi ühtviisi hästi, siis ei ole üks teooria parem kui teine.
Kui ma olen väsinud ja tahan magama jääda, siis kõrvaltoast kostev jutukõmin häirib mind tohutult, kuid puhanuna ei pööra sellele mingit tähelepanu. 25. Kuidas selgitasid/õigustasid stoikud kurjuse olemasolu maailmas? Kurjuse olemasolu kohta maailmas oli stoikutel kolm selgitust. Esiteks maailmas ei saa miski ilma vastandita eksisteerida. Kui poleks kurja, siis ei oleks ka head, me ei saaks enam aru, mis on kurjus, mis headus. Teiseks ei ole üldist kurjust, niisugust kurjust, mis oleks kõigi jaoks kurjus. Kurjust ühe inimese jaoks ei pruugi seda olla teisi inimese või mingi grupi inimeste jaoks. Kolmandaks ei saaks ilma kurjuse ja kannatusi läbi elamata endas voorusi kasvatada. Kurjust vältides ei alluks inimene enam saatusele ja seega ei saaks ta õnnelik olla. 26. Selgitage stoikute arusaama, et tõeliselt vaba saab olla vaid tark.
mind tohutult, kuid puhanuna ei pööra sellele mingit tähelepanu. 25. Kuidas selgitasid/õigustasid stoikud kurjuse olemasolu maailmas? Kurjuse olemasolu kohta maailmas oli stoikutel kolm selgitust. Esiteks maailmas ei saa miski ilma vastandita eksisteerida. Kui poleks kurja, siis ei oleks ka head, me ei saaks enam aru, mis on kurjus, mis headus. Teiseks ei ole üldist kurjust, niisugust kurjust, mis oleks kõigi jaoks kurjus. Kurjust ühe inimese jaoks ei pruugi seda olla teisi inimese või mingi grupi inimeste jaoks. Kolmandaks ei saaks ilma kurjuse ja kannatusi läbi elamata endas voorusi kasvatada. Kurjust vältides ei alluks inimene enam saatusele ja seega ei saaks ta õnnelik olla. 26. Selgitage stoikute arusaama, et tõeliselt vaba saab olla vaid tark. Stoikud väitsid, et maailma muuta ei saa ja kuna inimene on osakene maailmast, siis peab ta sellega kooskõlas elama ehk siis saatusele alluma
purunematu liit". Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist. Tunnetust takistavaid inimõistuse iseärasusi nimetas Bacon iidoliteks (kr eidolon `kujutis, viirastus, iidol') ning liigitas nad neljaks: 1) Sugukonnaiidolid /hõimuviirastused ühised kogu inimsoole. Inimloomusele omased moonutavad tegurid . meie kalduvus uskuda oma meeli, ehkki need tegelikult meid sageli eksitavad; kalduvus lasta tunnetel mõjutada otsuseid; kalduvus mõtestada enda poolt tajutavat vastavalt oma oletustele ja lootustele. 2) Koopaiidolid/ viirastused Iga inimene elab nagu koopas, mille seinadele langevaid varje ta peab tegelikeks asjadeks. (viitab Platoni koopamüüdile).
ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid). Enne filosoofiat ja teadust oli müüt. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. Teadusfilosoofia? = Induktsiooniprobleem Kõik luiged, keda seni on nähtud on valged. Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge. Kas selline järeldus annab meile teadmise luikede värvi kohta? Realism vs instrumentalism Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on looduses päriselt olemas. Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks.
kehtiv, aga lähtudes ainult argumenti eeldustest oleks mõistlik eeldada, et järeldus on tõene; üldistus valimi kohta; järeldus ekstrapoleerib selle üldistuse kohta käivaks väiteks - Nagu kahtivuselgi: ei sõltu eelduste tõeväärtusest - Nagu kehtivusel: induktiivselt tugev argument annab põhjenduse järeldust uskuda, juhul kui eeldused tõesed - Oluline erinevus: deduktiivselt korrektse argumendi ja induktiivselt korrektse erinevus on see, et induktiivselt korrektse argumendi järeldus võib olla väär. Induktiivselt korrektse argumendi eeldused ei garanteeri järelduse tõesust, vaid muudavad selle tõenäoliseks. ARUTLUSVEAD - Arutlusvead on näivalt korrektsed arutluskäigud
Mille poolest erinevad üksteisest reaal-,sotsiaal- ja humanitaarteadused? - Milliste kriteeriumide alusel saab teha vahet teadusel ja pseudoteadusel? - Induktsiooniprobleem - Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust? 27. Induktsiooniprobleem Kõik luiged, keda seni on nähtud on valged. Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge. Kas selline järeldus annab meile teadmise luikede värvi kohta? 28. Realism vs instrumentalism Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on looduses päriselt olemas. Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja
Kuna tahe on esmane, siis tõuseb inimese metafüs tase. In täiuslikule jõusmine läbi jumalaarmastuse Meie tegevus on hea, kui see on armastuses jumala vastu. Teeb vahet käskude vahel, mis on absoluutsed. Gnoseoloogia Loomulik teadmine, meeltele Üleloomulik teadmine, ebaselge ka mõistusele kättesaamatu, vahendatud tunnetus Ilmutus katet kergitama Mõni seisukoht teol õige, filo väär ja vastupidi. Pole ratsionaalselt vaja teada, kuidas veel kõndida, tuleb lihtsalt uskuda Teoloogiline praktiline teadus eelkõige. Metafüüsika objetiks on olemine, mitte jumal. Met mingisugune jumala kui võimallikkusena, teol jõuab konkreetse ju. Olemine üldine mõiste, kõiki/e saame sellega väljendada. Selles ei ole teisi määratlusi. Igas asjas peale üldise, on olemas see miski. Individuaalsusel on roll. Individuaal on täiuslik ja looduse tegelik EM. Rajab tee renessanssile. Skotistid järgijad, eitasid kiriku õpetuse filosoofilise põhjendamise võimalikkusest.
Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest eraldi (Platon ja inimese i
· Aktiivne intellekt on osa hingest ja ühtlasi ebafilosoofiline keel. Nii kuulub ta järgnevad 10 vormivaks printsiibiks inimeses. aastat manilaste kogudusse. · Ta on inimestes individuaalselt erinev, kuid · Juba siis huvitub ta kurjuse eksistentsist. jumaliku loomingu väljavooluna kõiges olemasolev. · Manilased õpetasid, et kurjus on Jumalaga võrdne · Ta võimaldab samas üldist objektiivset tunnetust. iseseisev jõud. (dualism) · Hing · Elu ja otsingud · Hing on tervik, sisaldades mitmesuguseid jõude. · Ta õpetab Kartaagos ja Thagastas. · Hingel on vegetatiivne, sensitiivne ja ratsionaalne · Tüdinenuna Põhja-Aafrikast läheb ta 383 a. võime. Rooma ja siis Milanosse
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähenduses. Ve
mis on teadmine? mis on hea elu?, siis metafüüsika üldistab kogu oleva üle. Metafüüsika põhiküsimus on konstant. Idealism: ,,olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline"; Platon: ,,olev on idee"; Spinoza: ,,olev on substants"; Fichte: ,,olev on absoluutne Mina"; Hegel: ,,olev on objektiivne Vaim"). Materialism: ,,olev on materiaalne, meeleline"; Aristoteles: ,,olev on põhjuslikult kooshoidev tegelikkus (energia)"; Marx: ,,olev on materiaalne"; teaduslik realism: ,,olev on teaduslikult uuritav mateeria". Objektiivne idealism: ,,olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik"; Subjektiivne idealism: ,,olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega". Monism: ,,on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm"; Dualism: ,,olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuid üks on siiski tähtsam". Sokraatiline hoiak - küsimine ilma vastuseta. Inimesel ei ole teadmist, kuid ta peab selle poole püüdlema. Skeptistism - ollakse
PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja
igasugune diskrimineerimine nt keele, nahavärvi, soo või rahvuse põhjal. Kasu peab jaotuma võimalikult võrdselt. Vooruseetika on teooria, mille kohselt eetilise hinnangu aluseks on tegija karakter vooruseetika keskendub inimesele, kes teo toime paneb, mitte tegevusele ega tagajärgedele. Tähtis pole ainult sooritada õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid motiive ja emotsioone. Aristoteles jagas voorused kaheks: moraalsed (ausus, headus, õiglus, lahkus jms) ning mittemoraalsed (julgus, optimism, ratsionaalsus, töökus, tarkus jms) voorused. Vooruseeetika kohaselt pole võimalik vastata küsimusele 'Mida on õige teha?', vaid tuleb öelda 'Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!'. Ent puudub üldine kriteerium, mille alusel inimesi vooruslikeks nimetada. Kohustuseetika järgi on positiivne käitumine see, mis lähtub ainuüksi kohuse motiivist (inimene talitab vastavalt oma kohustele).
Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees. Manilus ehk pärsia usund. Headuse ja kurjuse vahel on võitlus aga headus ja kurjus on peaaegu võrdsed, seega ei tea kes võidab. Augustinuse kaks peateost: · ,,Confessiones" (Pihtimus) · ,,De Civitate Dei" (Jumala linn/riik) Maine maailm armastab iseend, taevane maailm armastab Jumalat. Boethius (480-524) Sündis Roomas ja suri Pavias( saja tormi linn). Tõlkis Aristotelest ladina keelde. Sündis pärast keskaja algust. 510a. sa ta ainsaks konsuliks. ( sõjaväe juhataja). Ta hukati süüdistatuna riigireetmises.
Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? Kes või mis on jumal? Kas tema olemust on võimalik määratleda? Miks on maailmas kurjus? Kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Vabastatud kõikidest vastuoludest. Näiteks vana testamendi jumal vahel kiusab inimesi proovilepanekuks, uue testamendi jumal on armastaja ja heatahtlik tüüp. Kõik see on tavaliselt määratlusel jäänu välja ja jumalat on defineeritud kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isikut, kes lõi maailma:
annaabi.ee 
