Kurjus Jan Gillou reaalkool õpilased kuni üheksanda klassini neljandikud - gümnaasiumi kõrgeim klass nõukad - Nõukogu liikmed laupäev-pühapäev - pidi istuma laupäeva ja pühapäeva arestis või tegema kohustuslikku tööd Raamatu peategelaseks on 14-aastane Erik, kes elab koos ema, venna ja isaga, kes teda igapäevaselt peksis. Ta on pealtnäha täiesti tavaline nooruk, kes on spordis tugev ja õpib hästi, kuid oma viha elab ta välja kakeldes ja teisi koolikaaslaseid terroriseerides. Tal on oma kamp, kellega ta aeg-ajalt muusikapoest plaate varastas. Ühel päeval jäid nad varastamisega vahele ning kogu süü aeti Eriku kaela, mille tõttu ta visati koolist välja. Pärast seda ei julgenud Erik koju minna, kuna kartis isa käest veel rohkem peksa saada. Üllatuseks ootas Erikut kodus
olnudki, vaid ema mängis üksinda klaverit. Pärast jutuajamist pakkis Erik asjad ja suundus internaatkooli, mille eest ema tasus ühe maali müügist saadud rahaga. Stjärnsbergi kool asus umbes 110 kilomeetri kaugusel Stockholmist. Erikul oli kindel plaan alustada Stjärnsbergis uut ning jõugu- ja kaklusvaba elu. Peatselt pidi ta aga tõdema, et selles koolis ei saa ilma vägivallata. Nimelt kehtis Stjärnsbergis „seltsimehelik kasvatus“, mida Eriku toanaaber Pierre Tanguy talle lähemalt tutvustas. Üldjoontes tähendas „seltsimehelik kasvatus“ seda, et nooremad õpilased pidid neljandike ja Nõukogu liikmete iga soovi täitma ning neile kuuletuma. Juba mõne päeva möödudes, kui ta otsustas näidata oma võimekust ujumises, omandas Erik endale „uue ja ninaka“ tiitli, mis tähendas, et tema kannatas Nõukogu liikmete ja neljandike erilise kiusu all. Loomulikult
Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat
Nad otsisid ka Indrekut, leidmata aga vtsid kaasa kik kirjad, mis majast leidsid. Indrek lks ema juurde ning andis talle toodud rohtu. Paariks tunniks oli kll rahu, kuid siis algasid oigamised uuesti. Nii jtkas Indrek htuni. Tna oli juluhtu. Teise julupha htul tuli isa koju. Ants lamas reel teki all. Ta oli tapetud. 32. peatkk Isa rkis, kuidas Ants surma sai. Antsu olevat sdistatud Vargame Vabariigi loomises, mis oli tegelikult lastel nalja prast kirja pandud. Isa aga sai selle eest peksa. htul rkis isa Indrekule oma elust ja selle ebannestumistest, kuidas Jumala palumine pole tegelikult kunagi aidanud ning paganad elavad siiski paremini. sel valvas Indrek ema. Ning ema palus Indrekult rohtu, nii palju, et enam polekski vaja anda. Nad kll vaidlesid, kuid Indrek ji lpuks nusse, sest armastas oma ema vga ning ei tahtnud teda enam piinlemas nha. Ja ema vttis talt rohu vastu. Tegelastest: Indrek on maapoiss, kes tuleb linna, et edasi ppida. Kooli ta aga sisse ei saa
hakkas rkima arvati, et ta valetab vi uhkustab. Kik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis rgiti, et mis oleks isand teinud ilma oma rkiva sulaseta. Varsti lks ks sulastest mda ja rkis neile, mida ta hommikul lossihrra ukse tagant pealt oli kuulnud. Toas kndisid kaks meest, ks oli umbes viiekmne aastane ja teine oli umbes kahekmne viie aastane noormees. Vanamees oli Lodijrve lossihrra, noormees oli rtel Kuuno Rainthal. Kuuno rkis lossihrraga pris tkk aega, jutu lpuks ksis Kuuno, et kas tema ttrel on juba peigmees, sest ta tahtis ise selleks saada. Varsti lksid Emmi ja Konrad jahile. Kohe nende kannul ratsutas rtel Kuuno. Metsas asusid nad jlitama hte hirve. Tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde judes oli kik vaikne. Ta noppis mne lille. Kui ta oli tagaue judnud, ngi ta Jaanust raamatut lugemas. Emmi seletas, mida ta siin teeb. Kui nad olid tkk aega rkinud saabus rtel Kuuno ning Emmi tutvustas
Klmale maale E. Vilde Raamat algab sellega , et Jaan on kirikus ja magab , kuna on vsinud raskest tst ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad . Jaan lubas lapsi valusasti karistada , aga viha
Poolest kilost on vimalik teha tuhksuhtru, jahu vi millegi mu asjaga terve kilo. Valetatakse veel, et see hoiab ra hammaste krikistamise ja lua krambid, kuid see tuleb niikuinii, lihtsalt segatud meta on kige kahjulikum. [IMG]http://i37.tinypic.com/zy8sr7.png[/IMG] Algselt tegeles maffia Cosa Nostra kupeldamisega, aga prast lks maffia le prostitatsioonile. Maffial on tnaval vga palju prostituute. Maffia prostituutideks valitakse ainult ilusamad neiud ja nad saavad ka pris head raha. Iga prostituut peab maksma maffiale kuus 25protsenti saadud saagist. Maffia prostituutidele on mratud parimad kohad, kuhu keegi teine ei tohi tulla, vi muidu surevad ja samuti pakub maffia Cosa Nostra oma prostituutidele parimat kaitset ja vastutnuks rahuldavad maffia prostituudid oma tandjaid ja muid maffia liikmed. [IMG]http://i36.tinypic.com/axoec3.png[/IMG] Maffia valeraha tegemine sai alguse he usaldusvrse ttaja heast ideest hakkata tegema ise raha
Noore mnni tihedalt kasvavate okste vahel ikka krgemale ronides tiris jnesenahkses kasukajupatsis plika lumised labakud kest,sikutas need hammastega le srmede ning lasi suust alla pudeneda.Kuigi pimeduse saabudes kiskus hk jiseks,ei olnud tal aega seda mrgata ning ta oleks ka oma kohmakad,rautatud ninadega suusasaapad jalgade otsast ra lkanud,kuid saapanride lahtitmbamiseks ei antud talle aega ega vimalust,sest altpoolt tulija vihane raputus pani kogu puu aeg-ajalt leni vappuma.Selle le,et teised kelgutajad,kes vraste poiste tulles leval menukil olid seisnud,teda ra ootama kiirelt pgenesid,ei olnud Mannul aega imestada,ta oleks ise ka ju minema jooksnud,kui see vaid vimalik oleks olnud,sest kik mbruskonna lapsed teadsid,et prast vene ja eesti poiste vahelisi suuri kambakaid,millest kummalgi poolel oma viiskmmend poissi osa vttis,oli karjrinlval kelgutamine hoopis pnevam tegevus kui enne,kuna neil,kes siis
tal ees oli, seda suuremaks muutus himu eesmrk lpule viia. Alan ei tundnud sna vigane, sest tema arusaamist mda vis seda kasutada teiste inimeste kohta, kll aga mitte tema kohta. Alan tegi kike, nagu tavalisedki poisid. Alan ppis isegi ujuma ja seda ei osanud kski teine poiss Turallas. Ta kis poistega metsas jahil ja ka kalal. Ta ronis kikjale, kuhu vimalik ja vitles teiste poistega nagu tavalisedki poisid. Kuigi tema vitlus Steve McIntyreiga ei olnud pris tavaline vitlus. Nimelt-nad vitlesid keppidega. Selle idee oli pakkunud vlja Alani isa, kes oli mures, et Alan vib kaotada, kuna kui talle vast karke la kukuks ta pikali ja tema tugevatest ktest ei oleks enam mingit kasu. Alan sai oma isaga vga hsti lbi ja neil oli tugev isa-poja suhe. Alani isa oli kasvanud farmis ja nd ttas ta hobuste taltsutajana. Alanile meeldis vaadata, kuidas ta isa ttab ja kuidas ta isa hobustega suhtleb. Alan sai ka oma emaga vga hsti lbi ja ta armastas teda vga
See oli tiesti tavaline lahutus, kuid Kurtile mjus see halvasti. Ta muutus kinniseks ja temaga oli raske suhelda. Peale lahutust elas ta kordamda ema ja isa juures, kuid kuna kumbki teda ei soovinud, lks ta elama oma sugulaste juurde. 8-aastaselt tekkis Kurtil kujuteldav sber, kelle nimeks sai Boddah.( M. Appleton, Kurt Cobains Biography, http://www. kurt-cobain.com/) Kurtile ei meeldinud koolis. Talle meeldis maalida ja laulda. Koolis sai ta tihti teiste poiste kest peksa, sest teda peeti homoks, kuna ta parim sber seda oli. Kurt on elnud, et ta pole homoseksualist, kuid kui ta seda oleks, poleks sellest tema jaoks midagi.( Natuke Nirvanast, Meie Meel, 4. november 1998, lk. 8) Kuni 9-nda eluaastani kuulas ta ainult The Beatlesit ja The Monkeesi, kuid kui ta isa 1979 liitus lindistus-stuudioga hakkas ta kuulama peamiselt Led Zeppelini, Black Sabbathit ja Kissi. Veel meeldis talle Briti alternatiiv- muusika nagu Sex Pistols ja The Clash.( M
vilja mainitakse just Uue riigi kirjalikes mlestusmrkides sageli. Elephantine saarel Niilusel, tnase Assuani lhedal, on seda kasutatud koguni narkoosivahendina. Tutanhamoni muumia keemilised ja anatoomilised uuringud arheoloogiale uusi teadmisi ei andnud. Teadusele oleks olnud kasulikum, kui Tutanhamon oleks leitud alles selle sajandi viiekmnendatel vi kuuekmnendatel aastatel. Seda testavad juba ainuksi professor Harrisoni tagantjrele tehtud uuringud. Ta oli oma tdes sunnitud leppima pris lagunenud muumiajnustega, ent sai sellegipoolest teadusele enam olulisi tulemusi kui kik teised uurijad enne teda kokku. 7.4. Diadeem Kige raskemaks kujunes Tutanhamoni pea vabastamine. Dr. Derry pidi tegutsema eriti ettevaatlikult, et loodetavasti tielikult silinud ngu mitte kahjustada. Mida enam sidemekihte vaarao pea mbert krvaldati, seda selgemaks sai selle ebaharilik kuju, mida tunti juba hauakambri seinamaalingute ja skulptuuride jrgi: Tutanhamonil oli tugevasti vljaarenenud kuklaosa
Algas nii et ahas lks kooli.. sai seal kokku oma parima sbra kmeriga. kes oli kommunist prast said nad veel ksperiga kokku, kes on rahvuslane. siis need kmer ja ksper tlitsesid seal teepeal niikaua kui nad kooli judsid. kooli judes peeti koosolekuid ja ksper hakkas hutama teisi et nad lheksid vabatahtlikult stta. ainukesena oli selle vastu kmer. kes tahtis minna venelaste poolele. kmer lks tkeriga tlli ja tker viskas ta klassist vlja. jrgmisel hommikul kui ahas rkas oli terve tartu linn thi ja vaikne, mis tundus talle imelik. ta lks rongijaama kus ks mees kskis tal koolipoisi mtis ra vtta.. ahas vttis korra mtsi ra kuid hakkas siis mtlema et miks ta peab mtsi maha vtma.. tema kannab seda uhkusega edasi siis tuli talle uuesti see mees vastu ja tles uuesti et vta see mts juba maha.. ja rkis et venelased otsivad koolipoisse kes alustasid mssu. ahas otsustas minna oma vanemate juurde kes olid maal. alguses ta khkles sest tema ja tema vanemad olid vga vaesed ja ahas ei tahtnud nende kulul s
TMBA UTTU Joonas ja ta sbrad/klassikaaslased elavad hes Eesti vikelinnas ja kivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud he nidendi, millega nad lhevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sprusklass hes Rootsi vikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab vlismaale minna. Ta mtleb, et ta pgeneb Rootsis ra, lheb he panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus ttar ja saab nii Rootsis rikkaks. hel peval tuleb petaja Piilman Joonase juurde ning tleb, et Joonas ei saagi situ minna, kuna Joonas ei osale muusikalis nitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis ks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale livihaseks. Ta karjus petaja peale, et see on pettus, lpuks jooksis Joonas klassist minema. Vljas rkis ta Markole sellest. Lpuks tuli vlja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile ktte. Marko lubas Joonasele, et hool
GILGAME Vanim eepos, sumeritelt. Gilgame oli valitseja. Tema oli liinimene, pooleldi jumal, pooleldi inimene. Hakkas oma judu kuritarvitama. Ehitas Uruki mrid. Alamatega karm. Jahtis alamate naisi ja ttreid, ei meeldinud alamatele. Prduti jumalate poole, Gilgamei vastu. Enkidu oli Gilgamei vastu loodud jumal, Gilgame saatis hetri Enkidut vrgutama. Gilgame ei tapnud oma vastast ra, vaid sbrunes, sest ta leidis endale vrdse partneri, varem tal polnud seda olnud. Itar oli taevajumala ttar. Nad saatsid talle hrja kintsu solvanguks. Itar otsustas Enkidu lbi G-le halba teha. Enkidu suri. Gilgame leinas teda, aga samal ajal pani see teda mtlema, et ta on ka ise surelik ning tahtis ise hoopis surematuks saada. Otsustas minna he targa juurde. Pidi lbima ohtlikuid kohti : Nei vrav, skorpioninimesed, kaheteisttunnine tee. Tark andis talle intsiatsioonikatse. Pidi leval psima 7d, 7 peva. Ta oli teekonnast vsinud, aga ta ji magama kohe. Targa naine tahtis anda uue vimaluse, mille tark andiski. Ta
ratas mingil mral lootust alal hoidma ka kige lootusetumates olukordades, kuid jda uskuma juhusesse, et miski praegusel hetkel kttesaamatu ja kauge aastakmnete prast teoks saab, on siiski liialt utoopiline ning samuti ahistav ja piirav. Srast mtet viks kaugeimas sdamesopis vaikselt heietada vaid juhul, kui see elamist-olemist segama ei kipu. Mingi kokkuvte 2 Arvamus Huvitav raamat oli, huvitav sndmustik ja huvitavad karakterid. Kuigi oli vrsivormis, oli pris hea lugeda ja seegi polnud keerukas. Oli vga vhe asju, millest ma aru ei saanud. Huvitav oli jlgida tegelaste arengut ja omavahelisi suhteid. Vrrelda Oneginit ja Lenskit Onegin nis olevat, ja kllap oligi, elutdinud. Ta ei suutnud millestki rmu tunda, miski ei ninud teda kitvat. Ta ei suutnud he tegevuse juures kaua psida, kuna see ammendas end tema jaoks liialt kiiresti. Lenski armastas elu. Kik kitis teda ning oli tema jaoks huvitav. Talle meeldis erinevate inimestega palju suhelda.
tema tegutsemiseharuldaste taimede ja liblikad , kes elavad sgaval Grimpen Soode teinud teda lhedalt tuttavpiirkond . Ta on tugevaks takistuseks Watson samuti uurida kll, eldes, et see on liiga ohtlik . Justkui toonitada asjaolu , " [ a] pikk , madal kurtmine , kirjeldamatult kurb " saab kuulata sna selgelt kike . See valjeneb ja siis sureb maha , jttes Watson tis hirmu ja imestusega , mida ta oli teinud sellise mra . Stapleton tleb mned atribuuthagijas , ja kui edasi pressida , pakubmitte - pris - rahuldav vimalusi see onraba , sette-vinutmapeaaegu vljasurnud hp . Seejrel mrgib , et Watson kuidaseluruumid neoliitikumi mees jb praktiliselt puutumata nlval , kui tiendavaid tendeidkummaline atmosfrraba . Jrskuloodusteadlane vabandusi ise ja vtab ra tegutsemiseksCyclopides , misjrel Miss Stapleton satub vaadata . Ta on sna ilus ja tema tume funktsioonid on erinevalt tema venna kahvatus . Ekslikku Watson Sir Henry, ta tleb talle kiiresti tagasi minna London korraga ja kunagi tagasimoor
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu? Crusoe (nii kutsusid teda sbrad) sndis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tmbas vaid meremehe-elu. Crusoe pgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi le ja kui ta peaks selle le elama, siis lheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad psesid, siis ajas Crusoe need mtted peast ja sitis laevaga edasi. Kuuendal peval puhkes jlle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja. nneks tuli ks vike sepaat neile appi ja nad psesid paati just enne seda, kui laev phja vajus. Kaldale judes kinnitati talle, et tema pole meresidu jaoks loodud ja et tema prast viski laev phja minna. Cru
AJALOO LEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristisda - Lti Hendriku Liivimaa kroonika 12.-13. saj. toimusid ristisjad Phamaa vabastamiseks 1240ndaks aastaks oli Lnemere lunakallas ristitud 1143. a. - rajati Lbecki linn Ristiusku hakkati sdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Phjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mjuvimu suurendada ja rtlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mgavendade ordu. 1208. a. - Ristisdijad judsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. 1217. a. - Otep piiram
Esimene Maailmasda Esimene maailmasda (algselt Maailmasda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. heski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sdureid Sja lppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi lestusu jrel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasjas. Euroopa riikide piirid muutusid sjategevuse tagajrjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dnastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid vimu sja jooksul vi vahetult prast seda. Esimene maailmasda sai tuntuks kaevikusjana, seda eelkige Lnerindel. le 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisi
Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga henduses, kutsutakse moslemiks. Lne kirjanikud refereerivad islamit mnikord kui muhamedlust, mis kigile moslemitele ei meeldi -olevat solvang. Islami ajastu itses 1600. aastani, mjuta
But when I'm alone, I cry and feel pain in my heart. I am really sad because you're not mine. You're her's Love can make you totally happy, but it also can make you so sad you wanna die.. I love you so much, at times i can't even look at you for fear that i might faint, die or... Wake Up Enjoying life is really hard, when you are surroundedby people who always hurt you. Armastus ei ole alati vastastikune: A armastab B-d, B armastab C-d ja nii edasi Kige rohkem oma elus saab peksa trumm See, kel pole vaenlasi, pole ka ise midagi vrt Kui sa tahad nha vikerkaart, pead leppima vihmaga ks lvi mire maksab rohkem kui miljoni kassi krunumine Kui kik rgiksid ainult sellest, mida nad teavad valitseks maailmas vaikus Kui te vaidlete, nklete ja raiute vastu, siis vite ka vahel vita. Kuid see vit on thine, sest te ei vida iial vastase headahtlikkust Et asjade le vaielda, pole neist tarvis aru saada Nii kasin, kui tde ka ei ole, on pakkumine alati suurem, kui nudmine
Olümpiamängude ajalugu Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile parun Pierre de Coubertinile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Kongress toimus Pariisis 16.24. juunil 1894. Seda nimetetakse tagantjärele I olümpiakongressiks. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Ta ei saanud sellest aru kuidas selline asi võimalik on. Krõõt nuttis üldse väga tihti. Mari ja Krõõt hakkasid arutama kuidas tüdrukul läheb. Neiu palus perenaiselt lasta neil sauna koos Jussiga elada- lubas ka tööl käia ja kõige eest tasuda oma tööga. Krõõt ja Andres olid sellega nõus. XIV Karja-Mart- sellelgi suvel jäid Mari ja Juss tallu töölisteks. Saunamees rääkis Pearule et varsti tuleb tal vist saunast lahkuda sest ühes talus ei saa ikka kaks saunameest olla. Ühel päeval nägi Matu, et kraavil on tamm ees. Mees läks kohe asja uurima ja nägigi et tammid olid ette pandud. Nad vaidlesid Pearuga selle üle et nii ei tohi teha, aga too ütles et kraavid on tema maal nii et tema teeb mida tahab nendega. A läks koju kirve järgi- P-l oli aga hirm juba nahas et mis nüüd siis juhtuma hakkab, kutsus oma sulase igaks juhuks sinna
Krõõt oli sellega nõus ja rõõmus noorte üle, hiljem kui nad sellest Andresele rääkisid 5 oli mees ka poolt ja lubas neile korralikud pulmad pidada ja aidata korraldada. Õhtul olid noored väga rõõmsad ja rääkisid terve öö juttu. XIV Karja-Mart- sellelgi suvel jäid Mari ja Juss tallu töölisteks sest neil endil polnud veel loomi ega ka täpsemaid plaane tehtud. Saunamees rääkis Pearule et varsti tuleb tal vist saunast lahkuda sest ühes talus ei saa ikka kaks saunameest olla. Ühel päeval nägi uus karjapoiss, et lepikualune on solinal vett täis ja teatas sellest Andresele. Too aga mõtles et poiss pole sellega harjunud. Siis ütles ta et mis kasu on kraavidest kui need on vett täis ja tammid on ees. Mees läks kohe asja uurima ja nägigi et tammid olid ette pandud. Nad vaidlesid Pearuga selle üle et nii ei tohi teha, aga too ütles et kraavid on tema maal nii et tema teeb mida tahab nendega
lubas ka tööl käia ja kõige eest tasuda oma tööga. Krõõt oli sellega nõus ja rõõmus noorte üle, hiljem kui nad sellest Andresele rääkisid oli mees ka poolt ja lubas neile korralikud pulmad pidada ja aidata korraldada. Õhtul olid noored väga rõõmsad ja rääkisid terve öö juttu. XIV Karja-Mart- sellelgi suvel jäid Mari ja Juss tallu töölisteks sest neil endil polnud veel loomi ega ka täpsemaid plaane tehtud. Saunamees rääkis Pearule et varsti tuleb tal vist saunast lahkuda sest ühes talus ei saa ikka kaks saunameest olla. Ühel päeval nägi uus karjapoiss, et lepikualune on solinal vett täis ja teatas sellest Andresele. Too aga mõtles et poiss pole sellega harjunud. Siis ütles ta et mis kasu on kraavidest kui need on vett täis ja tammid on ees. Mees läks kohe asja uurima ja nägigi et tammid olid ette pandud. Nad vaidlesid Pearuga selle üle et nii ei tohi teha, aga too ütles et kraavid on tema maal nii et tema teeb mida tahab nendega
Viljakaim kirjanik Vilde kogutud teosed 34's köites Kirjutas palju ajalehe juures töötades ,,Sõber" : rida on raha... I töödega saadab juba tohutu menu, klassiku staatuses, ühiskonnas kõrgelt hinnatud Keeruline isiksus I periood nalja Vilde periood, põnevus ja naljajutud ,,Minu inimesed ,,Triibulised""- mõisanoorjärra ja Edward lähevad tiigile mingi asjaga sõitma, kukuvad sisse, noorhärrat poputatakse, Edward saab peksa. ,,Musta mantliga mees"- kirminaaljutustus. Musta mantliga mees süüdistati mõrvamises, ta ähvardas krahvi. Musta mantliga mees on Dr. Medig. Nägi pealt, kuidas krahv ta alla lükkas, mees aga oli surnud. Krahv anus arsti, et ta teda kohtu alla ei annaks. Mees tahtsi krahvi tütart Laurat naiseks, krahv polnud nõus ja lükkas sillalt alla. Arst käskis krahvil aidata vaeseid. Medig ja kerjuspoiss samast külast. Medig armub Laurasse. Laura abiellumas kõrval
Laps võib langeda ka seksuaalse vägivalla ohvriks. Nende seisunditega seotud RHK-10 klassifikatsiooni diagnoosirühmad on esitatud tabelis 11. Diagnoosid leiab koodide y ja z alt. Z-koode kasuatatakse tavaliselt lisadiagnoosi märkimiseks. Peadiagnoosina kasutamine kasutamine näitab, et lapsel või noorukil ei ole psüühikahäireid ja probleemi põhjustavad muud tegurid. Perevägivald ja ohvriabi Kaks sõna, mille õiget tähendust me vist ei teagi. Või ei taha teada. Või natuke teame ja natuke ei taha teada. Ja mis sel kõigel on pistmist äritegevuse ning majandusliku huvitatusega, nii avaldaja kui esindaja toetaja poolt. Samas on see ühiskondlik-õiguslik ala nagu teised õigusruumis olevad juhtumid. Juhtum on juhtum ja töö on töö. Eurorahasid meil taga ei ole. Ka ei ole riikliku õigusabi toetust. Küll on aga teil võimalus abi ja toetust otsida.
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o
Muidu om Imbi ja Ärni ahne vanapaarike, kes püüavad iga hinna eest saada kõige rohkem asju ja varandust. Rein otsustab, et Liina ei pea Õuna Endlile naiseks minema, kuna Endlist sai uus mõisa kubjas ja Rein vihkas mõisamehi. Rehepapp kavaldas üle Vanapagana, kelle hundid lõhki rebisid. Sulane Jaan tulistab andresepäeval armulaualeivaga vastu kiriku ust, siis sai ta üheks päevaks võimsaks. Jaan läks kõrtsi, peksis Kaarli läbi ja vägistab Luise, pärast sööb mõisa sahvris veel seepi. *Talurahavas varastas üksteiselt ning kartsi metsas liikuvaid haigusi. Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust- vabadus,voli ja võim lollide käes viivad traagiliste tagajärgedeni. ,,Ristideta hauad" Arved Viirlaid Autorist Sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas, õppis Tallinna Rakenduskunstikoolis,
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
