A. Marshall \"Ma suudan hüpata üle lompide\" SISUKOKKUVÕTE (1)

�Ma suudan h�pata �le lompide � on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat r��gib Alani lapsep�lvest. Alan on kirjeldanud olusid ja s�ndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani s�nniga ja l� ppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbourne�i, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku t�mbuma ja jalad muutisid k�verateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan p�genes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade p�rast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe s�pru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja k�ik teised oli t� iskasvanud mehed. Mehed imetlesid Alani julgust ja nimetasid teda vapraks, kuigi Alan ise nii ei arvanud. Haiglas s� itis Alan ratastooliga , kuid kuna tema perekond oli suhteliselt vaene, ei jaksanud nad ratastooli koju osta ja nii hakkaski Alan ringi liikuma karkudel . Alguses liikus ta siiski veel ratastooliga ka kodus, sest tema k�ed ei olnud veel piisavalt tugevad, et ainult karkudel ringi liikuda , siis v�is ta p�evas karkudega liikuda ainult paar tundi. Alan elas p�him�ttel, et mehed ei nuta kunagi, sest mida raskem ettev�tmine tal ees oli, seda suuremaks muutus himu eesm�rk l�pule viia. Alan ei tundnud s�na � vigane �, sest tema arusaamist m��da v�is seda kasutada teiste inimeste kohta, k�ll aga mitte tema kohta. Alan tegi k�ike, nagu tavalisedki poisid. Alan � ppis isegi ujuma ja seda ei osanud � kski teine poiss Turallas. Ta k�is poistega metsas jahil ja ka kalal . Ta ronis k�ikjale, kuhu v� imalik ja v�itles teiste poistega nagu tavalisedki poisid. Kuigi tema v�itlus Steve McIntyre�iga ei olnud p�ris tavaline v�itlus. Nimelt-nad v�itlesid keppidega. Selle idee oli pakkunud v�lja Alani isa, kes oli mures, et Alan v�ib kaotada, kuna kui talle vast karke l��a kukuks ta pikali ja tema tugevatest k�test ei oleks enam mingit kasu. Alan sai oma isaga v�ga h�sti l�bi ja neil oli tugev isa-poja suhe. Alani isa oli kasvanud farmis ja n��d t��tas ta hobuste taltsutajana. Alanile meeldis vaadata, kuidas ta isa t��tab ja kuidas ta isa hobustega suhtleb. Alan sai ka oma emaga v�ga h�sti l�bi ja ta armastas teda v�ga. Alani ema k�ll muretses pidevalt Alani p�rast, sest ta oli ju siiski halvatud ja tema liikumine oli piiratud. R��kides armastusest siis Alan armastas veel kedagi peale oma ema ja isa � Maggie Mulligani. Maggie oli suhteliselt poisilik t�druk, sest tema vaatas v�itlusi pealt ja ei kaevanud kunagi � petajatele . Alanile meeldis eriti, kui Maggie tema k�ru, kus poiss ise sees istus, l�kkas. Joe Carmichael oli Alani parim s�ber. Joe elas p�ris Alani l�hedal ja peale kooli olid nad alati koos. Joe ootas alati Alanit j�rgi, kui Alani k�ed �ra v�sisid ja kui ta puhata tahtis. Koos Joega tegi Alan palju. Nad ronisid Turalla m�e kraatrisse , mis sest et Alani p�lved olid p�rast sinikaid t�is ja kriimustatud. Alan k�is koos Joega ka kalal, kus Joe l�bi �nnetuse oma p� ksid �ra p�letas. Joe arvas , et tiigis, kuhu ta oma ema pardid ja haned peale kooli ajas, v�is leiduda k�ike, kuid Alan nii ei arvanud. Vahel peale kooli, kui oli tuulisem p�ev panid Alan ja Joe sipelgatest meeskondi t�hjadesse kalakonservidesse ja lasid nad tiigile. Poisid proovisid koos ka p��sta �hte p�ua ajal kukkunud hobust. Nad vedasid talle k�ll vett, kuid Alan v�sis �ra ning hobune pidi siiski surema. Alani maja juurest m��dusid tihti kotimehed, kellega Alanile meeldis v�ga r��kida. �he kotimehe nimi oli Viiuldaja , sest ta hoidis oma pead viltu just nagu m�ngiks viiulit. Alanile meeldis Viiuldajaga r��kida. Paar p�eva peale Viiuldaja viimast k�lask�iku said Alan ja ta isa teada, et Viiuldaja oli oma enese l�kkes surnuks p�lenud. Kotimehed r��kisid temaga erinevalt.�ks hulkurist metsamees McLeod , lubas Alani v�ssa, kus ta t��tas kaasa v�tta, kui poisi vana lubab. Kuna Alani isa lubas, siis l�kski Alan koos McLeodiga v�ssa mehele appi. Raamatus jutustab Alan v�ga elavalt , kuidas nad Peteriga vankri kriuksudes m��da teed s�itsid. Ta seletab pikalt suursugusest metsast, kust nad l�bi s�itsid. Peter jutustas Alanile palju lugusid ja Alan kohtus t�nu sellele reisile paljude uute inimestega. Peale teekonda, tahtis isa teada k�iki �ksikasju, mis seal juhtus. Alani isa pidas hobuseid juhtides k�si v�ga oluliseks. Seal mainib Alani isa mitme aasta kohta esimest korda, et Alan ei suuda ratsutada . Peale haiglast koju tulekut oli isa r��kinud alati nii, nagu oleks Alani ratsutamine vaid n� dala � ppimise k�simus. Koolis oli �hel poisil araabia t�ugu poni , kelle nimi oli T�hes�ra. See poni oli Alani jaoks t�iuslikkuse s�mbol. Igal suurel vahetunnil ratsutas poni omanik Bob Carlton T�hes�raga joogikohta. �hel p�eval tegi Alan Bobile ettepaneku, et ta v�ib ise T�hes�raga joogikohta s�ita. Bob n�ustus ja aitas Alani sadulasse ning jagas juhtn��re. Poni imes vett kiiresti ja Alanile s��bis see tunne igaveseks m�llu. Sellest �hest joomas k�imisest sai harjumus ja Alan hakkas T�hes�raga iga p�ev joomas k�ima. Alanit h�mmastas, kuidas ratsa kooli �pilased kergelt hobuse seljas p�sivad ja ta tahtis ise s�ita sama moodi. Kuid tema keha ei olnud suuteline seda tegema. Peale aastat T�hes�raga joogikohta ratsutamist Proovis Alan galoppi. �hel p�eval ei s�itnud T�hes�ra tavalist teed pidi, vaid l�ks joogikoha juurest ringiga kooli juurde. Kitsal teel olid okastraadid ja kuna Alan poni juhtida ei suutnud siis takerdus Alani jalg okastraati ja kiskus jala verele. �hel p�eval ratsutas Alan T�hes�raga koju ja t�estas oma isale , et ta suudab ratsutada. Alani isa lubas poisil ka enda ratsastatud hobustega ratsutada. Kui Alani isa sai teada, et Alan tahab saada kirjanikuks suhtus ta sellesse h�sti ja ei teinud seda maha. Nagu ma juba alguses �tlesin, l�ppeb raamat sellega, et Alani pere otsustab kolida Melbourne�i.