Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Küpsetamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
küpsetamine, küpsetamise, köögiviljad, jürine, toiduainest, linnuliha, vormides, praeahi, kuivamise, puuvilju, tuhas· Õli (tilk) märtsi kuust) 2. Keetmine Toote valmistamiseks · Pott Toiduained asetatakse · Liha väheses · Vesi keema vähesesse vedelikku · Köögiviljad vedelikus · Pliit ja keedetakse nõrgal · Kala kuumusel kaanega kaetud · Maitseained (mis keedunõus.
2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 4. Rohkes vedelikus keetmine Keedetakse tangaineid, makaronitooteid, kuivatatud herneid ja ube, liha. Kartuleid alates märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku. 5. Väheses vedelikus keetmine Keedetakse kala, liha, aedvilja jne. Vedeliku hulk valitakse vastavalt toiduainele - see võib olla vaevu vedelikuga kaetud või ulatub vedelik vaid 1/3 - 1/2 toiduaine kõrgusest. 6. Veeaurus keetmine Keedetakse toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil. Veeaurus keetmine võtab rohkem aega kui vedelikus keetmine, kuid mineraalainete kadu on väiksem. 7. omas mahlas keetmine
Hautamine- on esmalt toiduaine praadimine pruuni kooriku tekkimiseni ja siis keedetakse väheses vedelikus. Praadimine- on väheses või rohkes rasvas kuumtöötlemine. Väheses rasvas praetakse liha, pannkooke, kotlette, keedetud kartuleid. Pruunistatakse alguses ühelt poolt ja pärast teiselt poolt. Rohkes rasvas praetakse linnuliha ja tooreid kartuleid. Grillimine on toiduainete töötlemine erinevates grillseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardal. Grillitakse loomade, lindude liha ning kala. Grillitakse 200- 300 kraadi juures. Grillimisel toiduaine muutub krõbedaks, seest jääb mahlaseks, omandab meeldiva maitse ja lõhna. Röstimine- toimub kuival pannil, küpsetuspaberil või selleks mõeldud seadmes- rösteris. Toiduaine puutub kokku kuuma pinnaga.
maitseäädikatega, kastmetega, troopiliste-, puu- või köögiviljadega, metsasaadustega ja muude lisanditega. Liha maitsestamine sõltub sellest millist liha soovitakse saada. Kuna igal inimesel on erinevad maitseelistused, siis on ka liha maitsestamine kõikidel erinev. Lisamaitseid annavad lihale glasuurid, grillõlid, marinaadid,maitseainesegud jne. Aga maitse sõltub ka sellest kuidas ja millisel grillil toitu valmistada. Mida tuleks küpsetamise juures silmas pidada? Küpsetamise juures tuleks silmas pidada seda, et liha saaks ilusti valmis, välimus oleks ilus ja mitte liiga ära kõrbenud. Erinevad toorained tuleb hoida eraldi, käsi tuleb puhastada nende erinevate toorainete töötlemisel. Küpsetamisel tuleb ka jälgida, et leek otseselt toitu ei puutuks, sellisel juhul tuleb vett veidi pritsida. Kui tundub, et liha on kuiv, võib grillimise ajal veidi seda marinaadiga üle valada. Ribi küpsetamine grillil
niiskuse. Tänu sellele ei tilgu vesi põrandale ja sellega tagatakse suurem tööturvalisus köögis. Ust avades on seda võimalik fikseerida nelja erinevasse asendisse, millega hõlbustatakse ahju täitmist ja tühjendamist. Ahjukamber on varustatud halogeenvalgustusega. Kerge hooldada- ligipääs peamistele komponentidele esipaneeli kaudu. SEADME TÖÖPÕHIMÕTE Ette antud tööpõhimõte Antud juhul on seadme tööpõhimõte madalal temperatuuril küpsetamine. Madaltemperatuuril küpsetamine on toiduainete kuumtöötlemine vastavas küpsetusahjus või -seadmes temperatuuril 38162 °C. Küpsetustemperatuur ja -aeg sõltub toiduainest, tükeldusest ja tooraine edasisest kasutamisest. Küpsetamise aeg varieerub 120 tunnini. Madalküpsetamise eelised, võrreldes tavapärase küpsetamisega, on: · väiksemad kaalukaod, · väiksem vitamiinide ja mineraalainete kadu, · toidu loomulik niiskus säilib samasugusena, sest koemahlade kaod on väga väikesed,
Kärumaterjalina kasutatakse terase kõrval alumiiniumi. Kasutamine 1. lülita ahi vooluvõrku alles siis, kui nõud on ahjus. Konvektsioonahjude eelsoojendusaeg on harilikult lühikene, 2-10 minutit. Eelsoojendust on vaja eelkõige küpsetiste valmistamisel ja liha pruunistamisel. 2. vali õige küpsetustemperatuur. Ringleva õhu kuumuse ja ringlemise tõttu on soovituslik küpsetamistemperatuur 30-50 kraadi võrra madalam kui praeahjus. Kõrgem temperatuur kuivatab toiduaineid ja küpsetamise tulemus on ebaühtlane. 3. täida ahi õigesti. Jäta nõude vahel vähemalt 30 mm ja külgedele piisavalt õhu ringlemisruumi. 4. vali õiged küpsetamisnõud. Madalad nõud, GN 1/1-65 on konvektsioonahjus parimad, kuna siis pääseb õhk vabalt ja efektiivselt ringlema ja temperatuur pääseb ühtlaselt toorainele mõjuma. Nõude materjalid on oma küpsetamisomadustelt erinevad. Alumiiniumnõu on parim pruunistamiseks ja
Keetmine väheses vedelikus-lühike Praadimine väheses rasvas 5-10% Hautamine Keetmine rohkes vedelikus-pikk Praadimine rohkes rasva 1/3 Töötlemine mikrolaineahjus Keetmine veeaurus. 100 c juures Frittimine-180 kraadi õlis Suitsutamine Keetmine omas mahlas-kalad, Röstimine-kuival pannil Barbecue-BBQ-ahi Keetmine veevannil Grillimine-200-300 kraadi Küpsetamine madaltemperatuu Keetmine rõhu all Küpsetamine 38-162 kraadini 1-20 tundi Keetmisega sarnased: Praadimisega sarnased: Kupatamine-keetmine rohkes Vokkmiine-lühikest aega kõrgel magedas või vähe maitsestatud vees. kuumusel väheses õlis pidevalt Blanseerimine- lühiajaline segades. töötlemine Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral
Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Nimeta ja kirjelda erinevaid keetmisviise. 1. Rohkes vedelikus- keedetakse tangained 2. Väheses vedelikus- keedetakse kala, liha, köögivilju jne. 3. Veeaurus keedetakse- toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil.
(lillkapsas, aedoad jne.) heleda värvuse säilitamiseks (ka mõningaid kalaliike) · Praadimine praadimine väheses (pannkoogid, kotletid, köögiviljad) rohkes rasvas (linnuliha, tooreid kartulid friipraadimine (kartulid, pirukad) nõrutatakse pärast röstimine (leib, sai) grillimine (looma-, linnuliha või kala) küpsetamine (liha, kala, pirukad, kartuleid) töötlemine mikrolaine ahjus 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral · Laktoositalumatus Laktoositalumatus on haigus tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti porobiootilisi toiduaineid, sest need eritavad
Vedelik kuumutatakse keema, lisatakse suhkur Lisatakse ettevalmistatud tärklis, kuumutatakse keemiseni Lisatakse mahl v püree Segatakse ja jahutatakse. Mahladest, mehudest, püreedest, veinidest: Vesi keedetakse läbi m.a. ja kurnatakse Lisatakse suhkur ja keedetakse suhkrusiirup Lisatakse kartulitärklis Kuumutatakse keemiseni ja lisatakse mahl, mehu, püree v vein Segatakse ja jahutatakse. Köögiviljakissellid: Köögiviljad keedetakse pehmeks ja püreestatakse Püreele lisatakse suhkur ja teised m.a. ning keededakse Lisatakse ettevalmistatud tärklis Keedetakse keemiseni ja jahutatakse. Serveeritakse temp. 10-14C.Igale sööjale arvestatakse 1,5-2 dl kisselli. 17.Muretaignast valmistatakse kooke, küpsiseid, plaadikookide aluseid, tordipõhju, korvikesi. Valmistamiseks võetakse 1 mahuosa suhkrut, 2 mahuosa rasvainet, 3 mahuosa nisujahu, muid toitaineid lisatakse vastavalt taigna omapärale. 18
· Soolases,kibeda,hapu maitse vähendamiseks TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Mürkainete lahustamiseks · Toiduainete puhastamiseks Blaneerimine · Lõhiajaline töötlemine kuuma vee või veeauruga · Pehendamine · Värvi säilitamine PRAADIMINE · Ilma vee juuresolekuta · Toiduaine välispind kuivab,tekib pruun koorik · Rasvaga Vähese veesilsisaldusega rasvaineid,toiduõli · Rasvata Röstimine Grillimine Küpsetamine · Paneeritult,paneerimata · Väheses rasvas o Rasv kuum 160-180 kraadi o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum
À la carte on võimalik valid roguish menüükaardilt. Vastandiks on kindlaksmääratud menüüd, näiteks päevamenüü, lõunamenüü. Al dente Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta või köögiviljade valmidusastet ja mille puhul osutab pasta hambale veel kerget vastupanu ja köögivili on veel kergelt krõmps. Julienne/ribad/kangid Peenikesteks tikkudeks tükeldatud köögiviljad (fine 1, 5 * 1, 5 * 50). Allumette terminit kasutatakse ainult kartuli tükelduskuju puhul (allumette 3 * 3 * 60). Brunoise/kuubikud köögiviljade tükelduskujud (3*3*3)(fine 1,5*1,5*1,5) Dice/ kuubikud köögiviljade tükelduskujud (small 6*6*6; medium 12*12*12; large 20*20*20) Paysanne/ viilud köögivilja kuju järgiv tükeldus sõltuvalt tooraine kujust ( 12*1-3) Battonet/Halud köögivilja kuju (6*6*60-75)
Afrodisiaakum - Kirge, sensuaalsust rõhutav, seksuaalset erutust tekitav toiduaine. Nimetus pärineb Kreeka armastusjumalanna Aphrodite nimest ning kõige sagedamini seostatakse seda austrite, sparglite, šokolaadi ja viigimarjadega. Aioli - Lõuna-Prantsusmaa Provence’i rahvustoit, mis kujutab endast küüslaugumajoneesi, mida serveeritakse enamasti kuivatatud kala ja köögiviljadega. Al dente - Mõõdukalt pehmeks keedetud, teisisõnu poolkõvaks jäetud köögiviljad ja pastatooted, nii et toorainel on säilinud algne kuju ja tekstuur. Al fresco - Värskes õhus serveeritud eine. Alphabetti - Tähestikukujuline pastatoode. Amatriciana - Itaalia linnakesest Amatricest pärit pastakaste, mis valmistatakse peekonist, tomatitest ja oliividest ning maitsestatakse värskete ürtidega. Agnolotti - Ravioolisarnane, spinati ja ricotta juustuga täidetud pasta Itaalia Emilia Romana piirkonnast. Arrabbiata - Vürtsika tšillipipraga maitsestatud tomatine pastakaste.
- Küpsetuskoldes asub veevann, mis aitab summutada leegi põletavat kuumust ja annab lihale lisaniiskust. Veevanni kohal asub küpsetusrest liha jt toiduainete jaoks. - Osadel BBQ-ahjudel on küttekolde peale ehitatud nn wok-pann, kus on võimalik praadida liha, valmistada wokirooga või kuumutada mop-kastmeid. Liha valik ja küpsemisaeg - BBQ-ahjus võib teha igasugust liha, kuid enamasti küpsetatakse siiski suuretükilisi lihasid (alates 1 kg/tk), samuti kala, köögi- ja puuvilju, magustoite jm. - Parim valik BBQ-ahjus küpsetamiseks on searibi ja peekon, kuid väga hea tulemuse saab ka sea ja veise sisefilee jt lihadega. - Omaette elamus on küpsetada suures BBQ-ahjus tervet sea rümpa (tavaliselt kuni 40 kg) ning lamba- või väiksema noorveise rümpa. - Olenevalt lihast võib küpsetusaeg olla 1-20 tundi. - Kuna küpsemisaeg on pikk, sobib paremini mõningase rasvasisaldusega liha. BBQ-ks liha maitsestamine
PRAADIMINE • Praadimine on toiduaine kuumutamine pannil, kasutades toiduaines olevat rasva ning erinevaid vedelaid (õli) ja kõvasid (või, margariin) rasvu või nende segu. Praadimistemperatuur sõltub toorainest (nt liha vajab kõrgemat temperatuuri kui kala). • Üldiselt jääb praadimistemperatuur 150-280 °C vahele. • Praadimisel tekib pruunikas koorik PRAADIMINE • Väheses rasvas praadimine • Rohkes rasvas praadimine • Frittimine • Rasvata praadimine • Praeahjus küpsetamine • Grillimine • Röstimine • Pruunistamine • Üleküpsetamine PRAADIMINE • Väheses rasvas praadimisel lisatakse rasva 5–10% praetava toiduaine kogusest. Toiduaine asetatakse kuumale pannile kuuma rasva sisse ning seda keeratakse pannil ainult üks kord. Selline praadimisviis sobib peaaegu kõikidele toitudele (nt pannkoogid, kotletid, köögiviljad, liha, kartulid) • Rohkes rasvas praadimisel on rasva vähemalt 1/3 praetava toiduaine kogusest
7 Rasvaine pehmendatakse ja segatakse taignasegamismasinas nii kaua kuni ta on muutunud plastiliseks. Lisatakse suhkur ( sool ), muna, ja vedelik ning segatakse . Viimasena läheb taignasse küpsetuspulbriga segatud, sõelutud jahu. Taigen tuleb segada ruttu, sest veega kokku puutudes tekitab küpsetuspulber süsihappegaasi, mis kauasel segamisel lendub ning seetõttu tooted küpsemisel ei suurene. Muretaigna vormimine ja küpsetamine on sama, mis liivataignast toodete puhul. Taignaid võib valmistada ka küpsetussegudest. Mürbella küpsetussegu kõigi muretaignast küpsetiste ja puru valmistamiseks - Vaarak ehk sotsnik kaal 75gr. Valmistatakse hapukoore - muretaigen, mis rullitakse jahusele lauale 3 4 mm paksuselt. Ümmarguse sakiliseservalise vormiga lüüakse välja pooltooted kaaluga 56 -60gr. Igale tükile pritsitakse 25 27
Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24 II põhikorrus: puuviljad ja marjad, köögiviljad ja kaunviljad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Puuviljad ja marjad 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuvilja/marjamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju
Äärmisel vajadusel võib kasutada liha küpsemisaja lühendamiseks fooliumi (liha pannakse fooliumisse mähituna ahju). BBQliha on soovitav süüa kohe peale küpsetamist. Nagu öeldud, on BBQ puhul õige küpsetada liha spetsiaalses ahjus. Ent vahel nimetatakse barbecue'ks ka küpsetamismeetodit, kus liha küpseb süte kohal, mille temperatuur ei ületa veekeemise temperatuuri (100°C). Selgi puhul on oluline liha vahepeal moppida, et anda maitset ja värvi ning kaitsta seda kuivamise eest. Lisaks erinevatele tükilihadele grillitakse sütel ja küpsetatakse barbecueahjuska põrsaid ja kuni 40 kg kaaluvaid searümpasid. BBQahjus küpsetamine annab üldjuhul mahlasema ja maitsvama tulemuse kui grillimine.
pikk toiduvalmistusaeg võib muuta vürtside maitset. Siit lihtne reegel: kui toiduvalmistamisaeg on lühike võib maitseained lisada üsna alguses, kui toiduvalmistamisaeg on pikk siis maitseained lisada valmistusaja keskel. 9. nimeta 6 külmtöötlemise võtet 1. Sulatamine 2. Pesemine 3. Koorimine 4. Tükeldamine 5. Fileerimine 6. Vahustamine 10. nimeta 10 kuumtöötlemise võtet 1. Keetmine 2. Praadimine 3. Hautamine 4. Grillimine 5. Küpsetamine 6. Röstimine 7. Frittimine 8. Pruunistamine 9. Kupatamine 10. Blanseerimine 11. nimeta 3 säilitusviisi 1. Soolamine 2. Marineerimine 3. Suitsutamine 12. nimeta 5 praadimise kuldreeglit 1.2/3 max on pannil kaetud lihaga 2.Praetakse kuni kuldpruuni kooriku tekkimiseni 3.Praetakse vastaval kuumusel 4.Tuleb teada kas praadida väheses või rohkes rasvas 5.Liha praetakse mõlemalt poolt kõrgel kuumusel 13
mis pidurdavad pärmiseente tegevust. 4. Mis kergitab lehttainast tooteid? Milliste töövõtetega tagada lehttainatoodete kvaliteetne kihistumine? Küpsetamise juures tuleb algul kasutada kõrgemat temperatuuri, mis sulatab võikihid ja muudab tainas sisalduva vee auruks. Kui tainas on kerkinud, siis võib temperatuuri alandada, et toote sisu korralikult läbi küpseks. Lehttainatooted paisuvad küpsemise käigus kergelt 3-4- korda. Küpsetamise temperatuur oleks 225-240-260 kraadi juures, et küpsetisele tekiks kiiresti koorik ümber, mis takistaks või väljajooksmist. Esimese 5 minuti jooksul ei tohi ka ahjuust avada, muidu vajuvad tooted kokku ja tekib kiht ehk nn vesiviirg. Saadud tainas rullitakse külmal töölaual ristküliku kujuliselt, pehmenenud margariin/või vajutatakse ristkülikukujuliselt lahti ning tõstetakse lahtirullitud tainaotsale. Taina teine ots tõstetakse rasvaine peale, servad surutakse kinni
köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Gluteenitalumatus - Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega
· Ei sula küpsetusruumi temperatuuril · Annab tootele hea maitse · Toode säilib kauem värske · Küpsetise õrn lehelisus · Parim töötlemistemperatuur 18-20° C, mitte üle 23° C Kihistusmargariinide ülesanne on eraldada erinevaid taignakihte. Kui margariin on liiga pehme, siis kleepuvad taignakihid omavahel kokku ja ei eraldu ahjus üksteisest. Tulemuseks on nätske küpsetis. Liiga kõva margariini puhul võib aga kahjustada taignakihte, mille tõttu kannatab taas küpsetamise tulemus. 6 Pakendatud 2,0 või 2,5 kg lehtedena. Kreemimargariin (Westfalia Creme, Westfalia Kremfix,Supercreme (koorevõimaitseline) ,Ieva, Krema Super · Rasvasisaldus 80% · Vahustub hästi õhuliseks ja stabiilseks massiks Seovad vahustumise käigus hästi õhku ja maht suureneb -1,5 korda. Saadud vaht on kohev, ilusa välimusega ja stabiilne. See tähendab, et ka pikemaajalisel seismisel ei lange mass kokku. Vaht seob
· Ei sula küpsetusruumi temperatuuril · Annab tootele hea maitse · Toode säilib kauem värske · Küpsetise õrn lehelisus · Parim töötlemistemperatuur 18-20° C, mitte üle 23° C Kihistusmargariinide ülesanne on eraldada erinevaid taignakihte. Kui margariin on liiga pehme, siis kleepuvad taignakihid omavahel kokku ja ei eraldu ahjus üksteisest. Tulemuseks on nätske küpsetis. Liiga kõva margariini puhul võib aga kahjustada taignakihte, mille tõttu kannatab taas küpsetamise tulemus. 6 Pakendatud 2,0 või 2,5 kg lehtedena. Kreemimargariin (Westfalia Creme, Westfalia Kremfix,Supercreme (koorevõimaitseline) ,Ieva, Krema Super · Rasvasisaldus 80% · Vahustub hästi õhuliseks ja stabiilseks massiks Seovad vahustumise käigus hästi õhku ja maht suureneb -1,5 korda. Saadud vaht on kohev, ilusa välimusega ja stabiilne. See tähendab, et ka pikemaajalisel seismisel ei lange mass kokku. Vaht seob
Lihtsaim ja vanim magustoit oli leivapudi. Hapupiimase pudistati leivatükikesi ning hiljem magustati suhkruga. Kodulinde kasvatati eelkõige munade saamiseks. Lisaks kanamunadele korjati kevadel metsa ja merelindude mune. Mune tavaliselt keedeti, munad võiga vahustatud, andsid leivale hea katte. 20 sajandi alguses kui piima ja mune jätkus, tehti odavat ja käeparast lumepalli suppi. Uute küpsetamis võimaluste tekkimisega hakkasid levima biskviit, tortide, kookide küpsetamine. Biskviitide vahele pandi haput moosi ja peale kodust või suhkruga vahustatud kreemi. Kevadel joodi rohkesti kasemahla. Kasemahlast kääriti heina ajaks mahlakalja lisades sellele leivatükikesi ja linnaseid. Igapäevasteks jookideks oli ka hapuroka taar või kali. Õlu oma suure toite väärtusega energia ja vitamiini rohkusega oli toidulaual tähtis osa. 15 sajandil hakati liivimaal viina põletama. Viinast õllele konkurenti ei saanud. Õlu oli osaline pidudel. Õllest valmistati soe õlu
Tööstuslikult toodetuna on mulgi kama tänini kasutusel. Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või taariga vedelaks kördiks, pudruks või taignaks, millest vooliti käkid. Ida-Euroopa toitude hulka kuulub ka vee ja kaerajahu hapendatud segust keedetud kile ehk kiisel, mida eriti maa ida- ja lõunaosas söödi soojalt rõõsa piima, sulavõi või rasvakõrnetega, pärast hangumist ka tarretisena. [] 9 Leiva tähtsus ja küpsetamine Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks ehk sümboliks. Leiva
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusaeg. 3
............................................................................................................ 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha............................................................................................................ 10 2.5 Vasika-, küüliku- ja ulukiliha.............................................................................11 2.5.1 Vasikaliha....................................................................................................11 2.5.2 Küülikuliha..................................................................................................12 2.5
Piimasupid maitsestatakse valmistamise lõpus soola ja suhkruga. 28. Buffee- iseteeninduslaud. On olemas külm buffee ja kuum buffee. 29. Kirjelda eestipärst hapukapsasuppi. Pane liha külmaveega keema, riisu vaht. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangu, riivitud porgand ja sibul. Keega nõrgal tulel 1-2 tundi. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 30. Toidupüramiid. Alt-üles: 4. Teraviljasaadused: leib, kartul, puder, makaronid, helbed. 3. Köögiviljad, kaunviljad, puuviljad ja marjad. 2. Õli, rasvad, pähklid, seemned, liha, kala ja muna, piim ja piimatooted. 1. Suhkur, karastusjoogid ja maiustused. 31. Kuidas kujuneb toitude müügihind? Portsjonikaalu jägi, tooraine hinna järgi ja käibemaksu järgi.
Pohla meenutava, hapra koorega roseepipra sees on pruun, aromaatne tuum. See maitsestab mahedalt liha, kana ja kala. Purusta roseepipar näpu vahel ja lisa lihale kohe grillimise algul, küpsenuna on tal mõnusam maitse. Ingver: Grillimisel pole eriti laialt levinud, aga miks mitte kasutada seda marinaadides, annab idamaise maitsenüansi. Sobib seakarbonaadi ja -ribiga ning linnulihaga. Ingver on ka üks karri komponente. Jahvatatud ingveriga võid maitsestada ka grillitavaid puuvilju nagu näiteks õunu ja pirne. Väga hea on ingverit kasutada glasuurkastmete valmistamiseks. Kadakamarjad: Annavad koos küüslaugu ja aromaatsete ürtidega (majoraan, rosmariin, tüümian) marinaadidele huvitava maitsevarjundi. Kadakamarjad tõstavad esile ka suitsutatud toidu maitset. Väga hästi sobib kadakamarja maitse ulukilihaga. Enne kasutamist tuleks kadakamarju muljuda või purustada. Vürtsköömen: Köömne sugulane, kuid erineva maitsega. Seemneid kasutatakse tervelt või
samuti ribadena wokiroogadesse. Mõnusa ahjuprae saab kamaraga välisfileest. Maitsvad on ka täidistega fileerullid ja fileetaskud. Seljatüki lõigud (st välisfilee kondiga, kamaraga) ning sea karree (st välisfilee kondiga, kuid kamarata) sobivad ahjus küpsetamiseks, lisaks grillimiseks, suitsutamiseks ja praadimiseks. Välisfileed iseloomustab väga puhas lõikepind, puhas tailiha, ühtlane ja korrapärane välimus. Ettevalmistamise ja küpsetamise käigus peab olema eriti ettevaatlik, sest välisfilee on üsna kuiv liha ja seetõttu on oluline mitte kaotada väärtuslikku lihamahla. Sisefilee on pehmeim ja kalleim liha. Sobib küpsetamiseks tavalises jabarbeque-ahjus, grillimiseks, praadimiseks ja ribadena wokiroogadesse. Puhas tailiha ja tõeliselt hõrk suutäis. Peekon on mahlane, pekist ja tailihast läbikasvanud kondita küljeliha. Sobib hästi viiludena
fruktoosisisaldusega maisisiirupit. On inuliini ehitusüksus 27. garnituur - lisandid, mis annavad toidule karakteri ja sageli ka nime 28. gastronoomia - kokakunst 29. glükoos - viinamarjasuhkur (puuviljades ja marjades). Ta on paljude liitsüsivesikute (tärklis, tselluloos jt) ehitusüksus 30. gratineerimine - toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitavalt ainult pealtpoolt 31. grillimine - ilma rasvaineta või väga vähese rasvainega küpsetamine grillpannil või grillahjus 32. guljash - ungari lihasupp või -hautis paprikaga 33. hautamine - toidu kuumutamine vedelikus, mida hoitakse veidi alla keemistemperatuuri 34. hiniin - kiinapuu koorest saadav alkaloid, mis kuulub tooniku koostisesse 35. hooldusaine - hooldab pinda, puhatab pinna ja jätab pinnale lühiajalise kaitsekihi 36. julienne - väga peenikeseks lõigatud köögiviljade vms. ribad. Kasutatakse ka garneerimisel 37
Külmkambris < -180C Riiuleid ülekoormata Hoida uksed suletuna Asetada külmutatavaid toiduaineid Hoida toit kaetuna külmelemendi vastu NB! *Hoidke külmkapp puhtana, kui midagi on pakendist välja tilkunud, siis pühkige külmkapp kohe puhtaks, nii ei teki soodsaid tingimusi mikroobide arenguks. *toored toiduained, näiteks toores liha, kala, linnuliha ja valmistoit tuleb hoida üksteisest ja valmistoidust eraldi, et vältida omavahelist saastumist. TOIDU SÄILITAMINE MADALA TEMPERATUURI ABIL *Valmis toitu ei tohi jätta seisma toatemepratuurile kauemaks kui tund aega, vaid panna see jahtunult külmkappi või sügavkülmikusse. Eriti hoolikas olla linnuliha ja munatoitudega. *Temperatuur toidu keskosas tuleb alandada +600C-lt +100C-ni vähem kui kahe tunniga. Toit tuleb koheselt panna säilitusele temperatuuril +40C.
see ei tähenda aga päris rasvavaba toitu. Rasvavaba toitumine ei kuulu inimese normaalsöömise juurde. Kolmas põhireegel: hommikusöök peab andma kindlasti teatud koguse kõrgkvaliteetset toiduvalku. Selle reegli täitmiseks peaks tarbima hommikul erinevaid piimatooteid, muna, kala või linnuliha. Võttes arvesse hommikusöögi kolme põhireeglit, vaatleme, mida oleks tervislik hommikul süüa. Nagu mainitud, peaks olulise osa hommikusöögist moodustama süsivesikud. Süsivesikuterikas ideaalne hommikusöök võiks olla mõni puder, vähemoluline pole ka, et puder võiks koosneda iga päev mitte vaid ühest teraviljast, vaid vahelduda päevade lõikes. Putrude juures on vitamiinide ning mineraalide ammutamise seisukohalt oluline, et need oleks valmistatud