Eerik Haamer 1908-1994 Elulugu • Sündis 17. veeb. 1908 aastal Kuressaares • 1919-1926 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis • 1928-1931 õppis Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse osakonnas • 1930-1935 õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi õpilasena • 1944 19. sept. põgenes Rootsi Vilsandilt • Enne surma sai paar korda Eestis käia • Suri aastal 1994 Rootsis Kungälvis Looming • Pallase kooli järel sai talle omaseks ekspressiivses realistlikus vaimus randlaste elu kujutamine Pime 1938 • 1950-ndatel kujutas Rootsi ja Norra kalurite elu ning Hispaania ja Portugali reiside ainetel karakteerseid lõunamaa tüüpe Kalurid 1956 • 1960-ndatel väljendus tung monumentaalsusele põhjamaist loodust ja põdrakarju kujutavatel hiigelmaalidel Norra maastik tsiaalkriitiline realism, mille kaudu peegeldab ta groteski Kunstnik rahva seas 1970 Laste sünnipäev
Eerik Haamer Eerik Haamer sündis Kuressaares. Lõpetanud 1926 Saaremaa Ühisgümnaasiumi, õppis tulevane kunstnik 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. 1931. aastal kujundas ta krooliujumist tutvustava voldiku. Sügisel 1944 põgenes nõukogude okupatsiooni eest Vilsandilt paadiga Rootsi, kus taasühines juba sama aasta märtsis Soome sõitnud perekonnaga. 1954.aastal suri tema abikaasa Lille Haamer. Kunstniku abikaasa Lille Haamer mängis tähtsat osa Haameri kunstnikuteel ja just naise mõjutustel ja majanduslikul toel teostusid kunstniku õpingud Pallases. Rootsis oli Lille see, kes tõukas Haamerit "Kalevipoja" illustratsioonidega tegelema. 1975. aastal kolis Kungälvi, kus suri 4. novembril 1994. Haameri sõjaeelse loomingu võtmemotiiviks kujunes Ruhnu saar, kuhu kunstnik sattus oma kunstnikutee alguses uue ainestiku otsingutel. Ruhnu ainesest kujunes Haameri elu edukaim motiiv. Selliste maalide seeria algab 1938
joonistusõpetaja kutsega ja asus hiljem tööle õpetajaks. Maal "Laud" Natüürmort kitarriga 1941-1950.a. kunstiteosed. Johannes Võerahansu (1902-1980) o Johannes Võerahansu oli eesti maalikunstnik. o Ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919 ja lõpetas alles 1936.a. Lumine Lõuna-Eesti maastik 1951-1960.a. kunstiteosed. Eerik Haamer (1908-1994) o Eerik Haamer oli eesti maalikunstnik. o Lõpetas 1926 Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja õppis tulevaseks kunstnikuks 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. o 1930.a. astus Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus oli järgnevad viis aastat Nikolai Triigi õpilane. "Pime" "Perekond vees" 1961-1970.a. kunstiteosed. Elmar Kits (1913-1972) o Elmar Kits sündis 1913. aastal Tartus ja oli eesti maalikunstnik.
mobilisatsioon nõukogude sõjaväkke jne.). Osa kunstnikke suri stalinlikes koonduslaagrites. Hoolimata raskest rindeolukorrast, koondati juba 1942.a. eesti kultuuritegelasi nõukogude tagalasse- Jaroslavli linna, kus loodi Eesti Riiklikud Kunstiansamblid. Jätkati ka Kunstnike Liidu moodustamise ideed. 4.jaanuaril 1943.a. avati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit ENKL (loodi Eestis). Eesti oli 1941-1944 saksa okupatsiooni all. ENKL-i kaudu hakati selle liikmeid nõukogude ideoloogia vaimus töötlema ja Eesti taasvallutamise puhuks ette valmistama. Nõukogude Liit kasutas sõjas Saksamaaga rohkem rahvuslikku kui kommunistlikku ideoloogiat. Saksa- vastase propagandasõja teenistusse üritati rakendada ,,700 aastase orjapõlve" meenutamine ja 600 aasta möödumine Jüriöö ülestõusust 1943.a. Selleks korraldati Jüriööle pühendatud kunstinäitus Moskvas. Enamik teoseid olid primitiivsed ajalooteemalised lavastused. (R. Sagritsa ,,Jüriöö signaal")
mobilisatsioon nõukogude sõjaväkke jne.). Osa kunstnikke suri stalinlikes koonduslaagrites. Hoolimata raskest rindeolukorrast, koondati juba 1942.a. eesti kultuuritegelasi nõukogude tagalasse- Jaroslavli linna, kus loodi Eesti Riiklikud Kunstiansamblid. Jätkati ka Kunstnike Liidu moodustamise ideed. 4.jaanuaril 1943.a. avati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit ENKL (loodi Eestis). Eesti oli 1941-1944 saksa okupatsiooni all. ENKL-i kaudu hakati selle liikmeid nõukogude ideoloogia vaimus töötlema ja Eesti taasvallutamise puhuks ette valmistama. Nõukogude Liit kasutas sõjas Saksamaaga rohkem rahvuslikku kui kommunistlikku ideoloogiat. Saksa- vastase propagandasõja teenistusse üritati rakendada ,,700 aastase orjapõlve" meenutamine ja 600 aasta möödumine Jüriöö ülestõusust 1943.a. Selleks korraldati Jüriööle pühendatud kunstinäitus Moskvas. Enamik teoseid olid primitiivsed ajalooteemalised lavastused. (R. Sagritsa ,,Jüriöö signaal")
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina,
Eesti kunst 20. sajandi alguses Referaat Koostaja: Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.Kunstielu 20. sajandi algul.......................................................................................................3 2.Kristjan Raud...........................................................................................................................4 3.Paul Raud.................................................................................................................................5 4.Ants Laikmaa...........................................................................................................................5 5. Konrad Mägi................................................................................................................
Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's (1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, näiteks usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna tagasi õppima Dresdeni. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat,
seotud. 1930ndad tõid ka agulirealismi imbumise eesti kunsti, mida on põlastavalt nimetatud nii köögirealismiks, kui ka kunstnike silmaringi avanemiseks. 1930ndad tähistavad ka ühiskonna huvi kasvu kunsti vastu. Kunst võtab üha kindlamalt sisse oma positsioone, toimuvad näitused, ilmub kriitika, publiku arv kasvab. Kunst kodu seintel hakkas täitma nii esteetilistkui ka eetilist funktsiooni. Kunstis nähti võimalust muuta inimest paremaks, kasvatada teda kõrgete väärtuste vaimus. Mõned ESIMESE EESTI VABARIIGI KUNSTNIKUD Esimesed olulised nimed Eesti kunstiloos olid maalikunstnik Johann Köler, skulptorid August Wiezenberg ja Amandus Adamson, 20.sajandi vahetuse eel veel ka Kristjan ja Paul Raud ning Ants Laikmaa. Ants Laikmaa panus eesti kunstialase mõtte arendamisel ja uute kunstisuundumiste olulisuse rõhutamisel akadeemilise käsitluslaadi kõrval on eriti oluline. 20. sajandi esimene kümnend oli väga rikas andekate ja omanäoliste
mille populaarsus tõusis teise maailmasõja ajal ning tema laulud on eriti kuulsaks saanud peale tema surma, teiste artistide esituses nt. Georg Ots. Aastal 1997 andis ansambel Karavan välja plaadi ,,Raimond Valgre laule", kus on peal tema kuulsaimad palad ,,Muinaslugu muusikas", ,,Helmi", ,,On kevad tulnud taas" jpt. Ta on aidanud kaasa ka lauliku ,,Modern lööklaulud" valmimisel. Raimond Valgre õppis väiksest peale klaverit, ta oskas mängida ka akordioni, kitarri ja trumme. 1931. aastal lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehituseriala, kuid 1933. aastal hakkas ta restoranides mängima ning ka ise laule kirjutama. 30.ndate lõpus mängis ta parimates lokaalides Astoria, Maxim, Draamakelder, Ammende villa. Pärnus kohtus Raimond Valgre Alice Feilletiga, kellega nad koos laule lõid nt. ,,Muinaslugu muusikas". Ta töötas ka orkestrijuhina ning teise maailmasõja ajal kuulus ta 917. laskurpolgu ansamblisse ja Eesti laskurkorpuse dzässorkestrisse
Lihula Gümnaasium NIKOLAI TRIIK Referaat Triinu Trossmann 12. klass Lihula 2009 NIKOLAI TRIIK Nikolai Triik (1884-1940) oli Eesti maalikunstnik ja graafik. Ta õppis Peterburis, Pariisis ja mitmel pool mujal ning viibis pikemalt Soomes, Norras ja Saksamaal. Hiljem töötas ta õppejõuna Tartu kunstikoolis Pallas. Triik on loonud nii maastikuvaateid kui ka rahvusromantilisi ja sümbolistlikke teoseid, samuti palju Eesti haritlaste ja kultuuriinimeste portreid. Triik oli seotud kirjanikerühmitisega Noor-Eesti ning kujundas nende albumeid ja teisi raamatuid. (Tea Laste- ja Noorteentsüklopeedia 3, lk 261). Kunstniku sünnikoht ja lapsepõlvekodu asusid Tallinnas. Ta pärines kainest ja praktilisest keskkonnast. Tulevase kunstniku isa Kustav Jaani poeg Triik pidas Tallinnas rätsepaametit. Ta ei olnud põline tallinnlane, tema sünnikodu oli Järvamaal Vodjas.
• Wiiralt palus ennast üle viia Tartu Kooliõpilaste pataljoni. Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, kuni kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis end täiega kunstile pühendada. • Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. • Graafika õpetajat tollal koolis veel polnud. WIIRALT JA PALLAS • 1920. aastast töötas noor kunstnik tollal Pallase õpetajaskonda mitte kuulunud Jaan Koorti juures õpilase-abilisena. • 1922–1923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. Seal õppis ka vasegravüüri. • 1924. a lõpetas Pallase graafiku ja kujurina. WIIRALT JA PALLAS • 11.-18. mai 1924 toimus kooli esimese lennu õpilaste näitus. • Wiiraltilt oli näitusel 114 teost - illustratsioone, joonistusi, estampe
saj. lõpust. Paremini säilinud. Mustpeade altar ehk Maarja altar- pole kujusid, ainult maalingud, tellitud Mustpeade vennaskonna polt, kujutatud Neitsi Maarjat, Mustpeade vennaskonna liikmeid, autor tema tuntuma töö järgi Püha Lucia. Mustpeade majas Mauritsiuse kujusid (nende kaitsepühak). Gooti kunst lõpeb Eestis reformatsiooniga umbes 1525. 5.Renessansskunst Eestis M. Sittow - kõige tuntum Eesti aladelt pärit kunstnik, maetud Niguliste kirikusse. 16.saj. portretist, töötanud Hispaania õukonnas, keisri Karl V õukonnas. Ta pole allkirjastanud oma töid, raske eristada. Tuntuim teos Aragoni Katariina portree. Taani kuningas Thristian II portree. Madonna linnuga. Maarja kroonimine Louvre lossis (autorlus kaheldav), tsükkel Maarja elust (umbes 40 maali, aga laiali paisatud). Tööd väikseformaadilised. Õppinud maalikunsti madalmaades H. Memlingi juures. On üks saksa keisri Karl V lemmikkunstnikke. A. Passer pärit madalmaadest, noore mehena Eestisse. Arhitekt, skulptor
Noorematest kunstnikest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud Adamson-Eric, Aleksander Vardi, Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Kaarel Liimand ja Karl Pärsimägi. Kõik nad olid ka "Pallase" õpilased. Andrus Johan ja Nikolai Kummits jätkasid nn agulitemaatikat ja vaesema rahva eluolu kaastundlikku kujutamist. Teise realistliku suunitlusega kunstnikerühma moodustasid need, kes valisid kujutamisaineks Eesti maastiku ja maainimesed - Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Juhan Nõmmik, Richard Sagrits, Richard Uutmaa. Inimese hingeelu eritlejana oli 1930. aastate kunstis silmapaistvaim Johannes Greenberg. Skulptuur ja graafika Nagu 1930. aastate maalikunstis, nii ka skulptuuris ja graafikas tugevnes loodust jäljendav, rahulik, kuid isikupärane ja oma käekirja esile toov laad. Eesti esimese iseseisvusaja suurim skulptor Jaan Koort oli tegelikult üks esimesi kunstnikke, kes
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal
SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajan
Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 Maalid · Mererand. Õli. 1905 · Lennuk. Tempera, kriit. 1910 · Männid. 1931 · Talvine Tartu Emajõega. 1935 · Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 · Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 · G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 · Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 · Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused · Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 · Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 · Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 · Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913
KULDNE KOLMIK 2. 1. ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Rongisõiduks oleks tal raha olnud küll, kuid tema võttis nõuks talitada omamoodi. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Äsjase kogemuse põhjal võis ta nüüd end kindlamana tunda: suutis ta niimoodi siia tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada. Äärelinnas leidis ta endale odava toa ning hakkas ümberkaudsetele inimestele portreid joonistades raha ko
Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. · 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre.1 · 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. · 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. · 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. · 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. · 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail, 1924 a. · 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega). Töötas edasi joonistusõpetajana. · 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi.
üle viia Tartu Kunstiõpilaste pataljoni. Palve raguldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinugid jätkama, kuni kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis nüüd täielikult pühenduda kunstile. Wiiarlt asus Anton Starkopfi skultuuriateljees skuptuuri eriala õppima. Graafikaõpetajat tollal veel koolis polnud. Graafikaklass avati koolis alles 1921. aastal oktoobris. Aastatel 1922-23 jätkas Wiiralt Georg Kindi soovitusel oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendinaadina Dresdeni Kujutavate Kunstide Akadeemias professor Selmari werneri meistriklassis. Seal viljenes ta erinevad sügavtrükitehnikad, enda jaoks ka uudset litograafiat. 1923 aasta suve algul lõppes tal stipendium, kuid Wiiralt jäi siiksi sügiseni Dresdenisse, kus töötas vasegravüüride trükkijana. Seal omandatud praktilised kogemused olid õigupoolest ainuke kool millelt Wiiralt graafika tehnik alal sai. Septembris võttis kunstnik koos Villem Ormissoni, Ado Vabbe ja Rudelf
Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. Villem Ridala Elulugu: · 1885 1942 · tõlkija, keele- ja folkooriuurija · Villem Ridala (Wilhelm Grünthal) sündis 30.05.1885 Muhumaal kõrtsmiku pojana. · õppis Hellamaa kihelkonnakoolis, Kuressaares Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis · 1905. aastal astus ta Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. · 1911. aastal kaitses ta samas magistrikraadi ning 1941. aastal doktorikraadi läänemeresoome keelte alal. · Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919), toimetas ajakirja "Eesti Kirjandus" (1910-1914) ning "Üliõpilaste lehte" (1914-1916), alates 1923. aastast
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progüm
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid
keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari". Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikusstiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Teosed
50ndatel oli tema jaoks raske aeg ning ta oli haiglas ravil. Alver suri 1989 Tartus, olles 83-aastane. Tema luulet on iseloomustatud meheliku ja mõistuspärasena. Tema luuletusi on tsiteeritud väga palju. 1931. ,,Lugu valgest varesest" poeem 1933 ,,Ulla" poeem 1935 ,,Vahanukk" poeem Tema poeemides oli Voltaire teravmeelsust. 1937 ,,Pähklikoor" Tema esikkoguks oli ,,Tuli ja tolm"(1936), mis sisaldas 62 luuletust. Kogu jagati neljaks tsükliks. Esimesed lüürilised luuletused ilmusid 1931.aastal. 1943 ,,Elupuu" luulekogu 1966 ,,Tähetund" valikkogu, 120 luuletust ja poeemi. J. Liivi nimeline luuleauhind. 1971 ,,Eluhelbed" luulekogu, 48st 31 uut luuletust. sümbolistlikud luuletused ja lühipalad 1979 ,,Lendav linn" luulekogu, sisaldab ka vanu. 1986 ,,Korallid emajões" luulekogu. Täielikult uuslooming. 33 luuletust. J.Smuuli nimeline riiklik preemia. Proosa 1922 1944 Kirjandus arenes mitmes suunas, olid traditsioonilised ja ka modernistlikud eksperimenteerijad.
■ 1731. aastal I maarahva kalender. 19. SAJAND, LÄHTEMEISTRID, KUNST EESTIS Baltisaksa kunst Eestis Baltisaksa kunst: ● Sageli idealiseeriv ja detailirohke; ● Maalimislaad pigem akadeemiline või äärmisel juhul realistlik, täpsete kontuuridega, põhineb joonistusel; ● Maastikud, natüürmordid, lillemaalid, portreed, kompositsioonid Piibli või antiikmütoloogia ainetel. C.T. von Neff “Üllatus” Julie Wilhelmine Hagen- Schwarz “Lilled vaasis” Gustav Adolf Hippus “Eest pruut” 1852. aasta Karl Ludwig Maibach “Vaade Võru linnale” Oskar Hoffmann: ● Erineb enamuse baltisaksa kunstnike loomingust märkimisväärselt oma realistliku eluvaate ja maalilisema käsitlusviisi poolest, sarnanedes pigem 19. sajandil levinud realismile. “Eesti taat” “Kolm talumeest kõrtsis”, 1889
rahvusrmantismi käibemotiive ja sümboleid, ent üllatavalt varakult, juba 1917.-1918. aasta töis võib täheldada noore kunstniku ülekasvamist naiivsümbolismist ja naiivrahvuslikkusest, mis avaldub iroonilises suhtumises ainesse, pisitasa tugevnevas kallakus groteski. Juugendlikkus kaob Viiralti töödest tema sattumisel ,,Pallase" kunstikooli ekspressionismivaimulisse atmosfääri 1919.aastal. Püsivalt omaseks jääb talle aga tugev stiilitahe, mis iseloomustab ka natuurist tehtud etüüde. Natuurist tehtud joonistusi ja visandeid on Viiraltist järele jäänud aukartustäratav hulk, seda juba Kunstitööstuskooli päevist peale. See oli pidev treening, teadlik meisterlikkuse arendamine ja materjalikogumine. Viiralt joonistas vanematekodus 1918. aastast peale elasid ta vanemad Liigvalla mõisale kuuluvad Lammaskülas lähedaste inimeste ja tuttavate portreid, loomi, talutööstseene
1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari". Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele.
Osales "Noor- Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, "Käsitööleht" ning ta korraldas ka vanavara kogumist. · 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. · 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. · 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. · 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail, 1924 a. ( Tal on suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseeriana ) · 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega). Töötas edasi 9 joonistusõpetajana.
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viivad Rootsi ja Taani kuningad läbi re
Tuntud nimed on ka Rouault, Flandrin, Manguin, Dufy ja terve rida teisi. Foove ei huvitanud impressionistide muljete jäädvustamine ega ka sümbolistide tagamõtted, pidasid oluliseks väljendada meeleolu. Nende värvid ei pidanud olema täpsed, vastama tegelikkusele, aga olid reeglina puhtad. Neid ei huvitanud valgus ega varjud, sageli ei kasutanud nad ka perspektiivi. Ise pidasid oma kunsti äärmiselt rahustavaks. Matisse on öelnud, et temale on tähtis väljendus, mis ei teki mitte inimeste nägudel peegelduvast kirest, modelli või esemete asendist, vaid neid ümbritsevad tühjad alad, suhted need kõik on osalised väljenduses. Matisse on maalinud erinevaid tantsijaid, terve rida natüürmordilaadseid vaikelusid, nt ,,Vaas aknal". Fovism oli äärmiselt ekspressiivne kunst. Ekspressionism Seda saab käsitleda kitsamas ja laiemas tähenduses. Laiemas tähenduses on ekspressionistlik eri aegadel tehtud äärmiselt mõjuv kunst
dramaatiline 8. pleenum 1950 heitis sünt^e varju üle kogu kultuurieliidi. Erme ja pärase seda kaotasid töökoha või liidu liikmelisuse ligi 200 teadlast, 20 kirjanikku. 15 kunstnikku, 10 heliloojat ja 20 näitlejat ehk umbes 20-25% Tulevane abielupaar (1937) Heiti Talvik ja Betti Alver Tartus Toomemäel Karl Ernst von Baeri ausamba ees 1930. aastal. Nii Talvik kui Alver kuulusid 1930. aastate lõpus tekkinud Arbujate luulerühmitusse. Alver debüteeris prosaistina 1927. ja luuletajana 1931. aastal, esimene luulekogu ilmus 1936. aastal. Pärast Teist maailmasõda vaikis ta kuni 1966. aastani. Talvik avaldas oma luuletusi ajakirjas Looming juba 1925, aga esikkogu "Palavik" ilmus 1934. aastal. 1945. aastal ta arreteeriti ja saadeti Siberisse, kus ta suri 1947. aastal. (Foto: Tuglase Selts) PCCTI A iAi nn Kirjanike Liidust, rahvakirjaniku tiitel tunnistati kehtetuks ja talt võeti pension. Tuglas
Iseseisvusajaga algab Eesti kunsti arengus uus periood,kunstnike arv on märgatavalt kasvanud.Selleks ajaks on eesti kunstini ulatunud radikaalsed moodsad kunstivoolud- kubism,futurism,ekspressionism.Nende teerajajaks oli Ado Vabbe(1892-1962)-on andnud õlimaale ja akvarelle,ent väärib tähelepanu ka raamatu illustraatorina.Seine'i jõgi. Umbes 1930 kerkib esile uus põlvknd.Selle andekamad liikmed on sageli õppinud või täiendanud end Prantsusmaal ja nad töötavad prantsuse uusrealismi vaimus.Adamson- Eric(1902-1968).Iseloomulik värvirikkus,värske,julge ja seesmiselt distsiplineeritud impressionistlik tehnika.Kreeka sõdur. Aleksander Varandi(1901-1983)-harrastas õhuküllast ja nüansirikast maalimisviisi.Värvikasutuselt diskreetsem kui Adamason-Eric.Kaldub pigem hallika üldtooni poole.Maalitehnika vaba ja voolav. Lopsakas ja elurõõmus maalitehnika on Kaarel Liimandil(1906-1941)-iseloomustavad ergas koloriit,tegi portreid ja zanrimaale. Pilet5 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
