50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ekukas007
Õppematerjali autor
ekspressiivses realistlikus vaimus randlaste elu kujutamine Pime 1938 • 1950-ndatel kujutas Rootsi ja Norra kalurite elu ning Hispaania ja Portugali reiside ainetel karakteerseid lõunamaa tüüpe Kalurid 1956 • 1960-ndatel väljendus tung monumentaalsusele põhjamaist loodust ja põdrakarju kujutavatel hiigelmaalidel Norra maastik tsiaalkriitiline realism, mille kaudu peegeldab ta groteski Kunstnik rahva seas 1970 Laste sünnipäev 1970-ndate keskpaik
Eerik Haamer Eerik Haamer sündis Kuressaares. Lõpetanud 1926 Saaremaa Ühisgümnaasiumi, õppis tulevane kunstnik 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. 1931. aastal kujundas ta krooliujumist tutvustava voldiku. Sügisel 1944 põgenes nõukogude okupatsiooni eest Vilsandilt paadiga Rootsi, kus taasühines juba sama aasta märtsis Soome sõitnud perekonnaga. 1954.aastal suri tema abikaasa Lille Haamer. Kunstniku abikaasa Lille Haamer mängis tähtsat osa Haameri kunstnikuteel ja just naise mõjutustel ja majanduslikul toel teostusid kunstniku õpingud Pallases. Rootsis oli Lille see, kes tõukas Haamerit "Kalevipoja" illustratsioonidega tegelema. 1975. aastal kolis Kungälvi, kus suri 4. novembril 1994. Haameri sõjaeelse loomingu võtmemotiiviks kujunes Ruhnu saar, kuhu kunstnik sattus oma kunstnikutee alguses uue ainestiku otsingutel. Ruhnu ainesest kujunes Haameri elu edukaim motiiv. Selliste maalide seeria algab 1938
joonistusõpetaja kutsega ja asus hiljem tööle õpetajaks. Maal "Laud" Natüürmort kitarriga 1941-1950.a. kunstiteosed. Johannes Võerahansu (1902-1980) o Johannes Võerahansu oli eesti maalikunstnik. o Ta alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919 ja lõpetas alles 1936.a. Lumine Lõuna-Eesti maastik 1951-1960.a. kunstiteosed. Eerik Haamer (1908-1994) o Eerik Haamer oli eesti maalikunstnik. o Lõpetas 1926 Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja õppis tulevaseks kunstnikuks 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. o 1930.a. astus Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus oli järgnevad viis aastat Nikolai Triigi õpilane. "Pime" "Perekond vees" 1961-1970.a. kunstiteosed. Elmar Kits (1913-1972) o Elmar Kits sündis 1913. aastal Tartus ja oli eesti maalikunstnik.
Laikmaa maalis impressionismi mõjulisi portreid eesti kultuuritegelastest ja haritlastest (,,Autoportree", ,,Marie Underi portree") ja eesti talurahvatüüpidest. Viljeles ka maastikumaali. Lemmiktehnikaks oli pastell (,,Talvemaastik") 1932.a. lõpetas kool oma tegevuse ja Laikmaa asus elama Taeblasse (praegu seal majamuuseum). Tartus asutas ateljeekooli 1904.a. KRISTJAN RAUD (1865-1943). Sündis Viru- Jaagupi lähedal taluniku peres. Ka Kristjani kaksikvend Paul on tuntud eesti kunstnik. Õppis vabakuulajana Peterburi KA-s, täiendas ennast Düsseldorfi ja Müncheni KA-des. Töötas Düsseldorfis ja Tartus. Oluline on tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana. Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja"
Laikmaa maalis impressionismi mõjulisi portreid eesti kultuuritegelastest ja haritlastest (,,Autoportree", ,,Marie Underi portree") ja eesti talurahvatüüpidest. Viljeles ka maastikumaali. Lemmiktehnikaks oli pastell (,,Talvemaastik") 1932.a. lõpetas kool oma tegevuse ja Laikmaa asus elama Taeblasse (praegu seal majamuuseum). Tartus asutas ateljeekooli 1904.a. KRISTJAN RAUD (1865-1943). Sündis Viru- Jaagupi lähedal taluniku peres. Ka Kristjani kaksikvend Paul on tuntud eesti kunstnik. Õppis vabakuulajana Peterburi KA-s, täiendas ennast Düsseldorfi ja Müncheni KA-des. Töötas Düsseldorfis ja Tartus. Oluline on tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana. Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja"
sünnikoht”, “Hiiu naised kaevul” jne). Edaspidi elas ta aga Peterburis ja maalis enamasti vene ülikutest paraadportreid. Ta õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele, suurvürstitar Maria Aleksandrovnale. Talle omistati akadeemiku ja proffessori tiitlid. Soovides eesti talupoegi aidata, üritas ta oma rahaga korraldada väljarännet Krimmi, see ettevõtmine luhtus ja kunstnik kaotas oma varanduse, kuid mälestuseks jäid mitmed suurepärased maastikuvaated Krimmist. Kunstilised vaated tuginesid klassitsismi eetikale, seetõttu ei uskunud ka rahvusliku kunsti võimalikkust, kuna tema arvates oli kunsti eesmärk teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele samad. Üheks eeskujuks oli Karl Brüllov. Köleri võimed oleksid sobinud võib-olla rohkem realismile, kuid sellele oli ta teadlikult vatu
Ta on teinud mitmete tuntud inimeste hauamonumente. Kuulasim neist on Tartus Raadi kalmistul Julius Kuperjanovile loodu. Hauamonumentide arhitektuurse osa on ta loonud ise. Märkimist väärivad C.R. Jakobsoni graniidist hauamonument Kurgjal, A. Kitzbergi ja H. Treffneri pronksbüstid. 13 Laialdase tunnustuse saavutas kunstnik keraamikuna: "Karjapoisi" viis varianti, "Siga", "Hüppav Metskits" jt. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus, selles avaldub kunstniku peen maitse ja diskreetsus. Koorti kunst on
Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's (1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, näiteks usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna tagasi õppima Dresdeni. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid