Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunstiajalugu Kreeka". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ateena, lakoon, dooria, joonia, nike, akropol, atika, lakoonia, sparta, parthenoni, sammastik, talastik, efesoses, optilised, parandused, harmoonilised, kore, myroni, kettaheitja, pheidias, reljeefid, skopas, hermes, aphrodite, millisesse, pintsliga, maaliti, olustiku, asutusi, tuntumat, samothrake, miloseKatuse viilu alla jäi kolmnurkne ala e tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn
Põhilisi templitüüpe Zeusi tempel Olümpias Templiarhitektuur Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Dooria order Joonia order Korintose order Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all.
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele.
· Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline · Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi · Ka kreeka templeid toestasid sambad · Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt · Kreeklased kasutasid peamiselt kolme sambatüüpi: dooria joonia korintose · Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks · Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr) · Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud · Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr · Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem · Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub · Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele · Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad vaod kannelüürid
saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Paremal eri tüüpi templite põhiplaanid, all rekonstruktsioon Zeusi templist Olümpias. Kreeka templi – peripteeri (rida sambaid ümber templi) põhiplaan (Pildil Hera templi põhiplaan Paestumis). Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. (pildil rekonstruktsioon Theseuse templist Ateenas) Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Dooria stiili sammas (kannelüürid), kapiteel ja friis . Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Joonia templi friis (dekoreeritud hammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõige sagedamini kaunistatud nn. munavöödiga (all). Vana-Kreeka enamlevinud ornamendid: 1-2. meander 3. Munavööt 4. Hammaslõige 5. Lainevööt
Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. · tavaliselt alasti · vasak jalg ees · käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas · musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) · nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega · esineb peamiselt dooria polistes · sageli leitud haudade juurest · tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust · Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga · käed kõrval või rinna ees · tavaliselt lokkisjuukselise soenguga · näol nn "salapärane arhailine naeratus" · esineb peamiselt joonia ja atika kunstis · arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine) Nad olid marmorist, üleelusuurused
Linnus on ümbritsetud kükloopide müüriga. Mükeene Lõvivärav, ava 3x3 m. Kuppelhauad- ehitamiseks kasutati pseudovõlvkaart. 19. saj eKr avastas H. Schlieman Trooja. Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m VANAKREEKA KUNST TAUST: ahhailased asustavad alates 3 aasta tuhandest eKr Peloponnesose ps'e. 12 saj eKr tulid joonia ja dooria hõimud. 11-18 saj eKr- Homerose ajastu, raua laialdane kasutusele võtt. Kogukonnasteraldusid ülikud, kujunesid esimesed nö linnriigid. Tekkisid kolooniad Lõuna-Itaalias ja Väike-Aasias. Ühtset Kreeka riiki ei kujunenud, rahvast ühendas keel, religioon ja kultuur. Barbaritesse suhtutu kehvalt, nad olid orjad. Kreekas kujunes orjanduslik demokraatia. Usund polüteistlik: Zeus- peajumal, taevalaotuse jumal-Jupiter
Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. peripteer klassikaline, täiuslikem templitüüp läbilõige templi otsaküljest (dooria stiil) Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlaks määratud. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1) dooria stiil iseloomulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega. 2) joonia stiil on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Kapiteelil on voluudid spiraalimoodi kaunistused (vaadeldavad vaid otse eest)
Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad
2. Milline oli kreeklaste usund? Kreeklaste usund oli polüteistlik ehk usuti mitmesse jumalasse. 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreekas valitses orjanudslik demokraatlik ühiskond. 4. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne oli ehitada vägevaid templeid. 5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Kreeka stiilis valitsesid kolm kunsti: Dooria kunst, Joonia stiil ja Korintose stiil. Stiilid on nimetatud nende piirkondade järgi. 6. Vaata templite põhiplaane. Millise ehitisetüüp on siin aluseks? Templite ehitiste aluseks oli Tirynist tuntud megaroni ehitustüüp. 7. Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus, friis, arhitraav, kapiteel, tüves ning Korintose ja Joonia stiilil ka baas. 8. Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile?
kujutatud siksakke, kolmnurki, sõõre, lainelisi jooni jne. Mustrid asetatud ribadena, enamasti kaelapiirkonda, alumine osa on ilma kujunditeta. Abstraktsete ornamentide kõrval esineb ka lindude ja loomade ja ka inimfiguure. ARHITEKTUUR: Kreeka tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel ehk krepidomal. Astmetele toetuvad sambad ja nende peal asetseb talastik. Kapiteeli peal on arhitraav, dooria stiilis selle peal veel friis. Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed viilud, mille väli oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Templil oli seespool puust lagi ja alati lame, seda liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. TEMPLITÜÜBID KREEKA ARHITEKTUUR
Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel Sammastele toetuva talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine osa friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Sammasterea taga asus kivist seintega siseruum (naos), seal asus jumalakuju. Valgus pääses templisse ainult uksest Naose puust lage liigendasid nelinurksed kassetid (kassettlagi) Vanasti templid värvilised Arhitektuuri stiilid (orderid) Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi (ketta ja ruudukujuline), puudus baas) Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut. Korintose stiil – levin hellenismi ajal, kapiteel kaetud akantuselehtede ja teiste taimedega Tuntumad dooria stiilis ehitised Hera ja Poseidoni templid Lõuna-Itaalias ja Zeusi-Tempel Olümpias Joonia stiilis Artemise tempel Väike-Aasias (109x55x18)
Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- äärmuste ja liialduste vältimine Arhitektuuris levis kolm stiili e orderit: 1. dooria- vanim stiil; madalad ja jässakad sambad. Ehitised raskepärased , kuid kindlad. Lihtsus ja rangus; sammastel puudub baas ja kapiteel tagasihoidlik- ketta kujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus. Dooria stiili friis koosneb triflüügidest- nelinurksed kiviplaadid, millel kaks püstvaokest, ja metoobidest-reljeefidega kaunistatud; vahelduvad metoobidega. 2. Joonia- hilisem, peenem ja elegantsem, kogumulje kerge ja rikkalik. Ehhiin kaunistatud motiividega. Friis kaetud üleni motiividega. Abakus koosneb nn rullpadjandist. 3. korintose- erineb ioonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Selle kapiteeli alaosa-ehhiin on karika või vaasi kujuline
õitseaeg 480-323 e.Kr. Hiline e. hellenistlik aeg 323 e.Kr.-30 p.Kr. 2. Miline on kreeklaste usund? Polüteistlik 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreeka linnriigid sõdisid pidevalt. Ühtet riiki ei kujunenudki, ometi tundsid kreeklased end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuurielu. 4. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid. 5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria, joonia, korintose stiil. Neid nimetati ka orderiteks (order 'kord') 6. Vaata templite põhiplaane. Miiline ehitisetüüp on siin aluseks? 7. Kirjuta ülesse kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt? · Templi sisemus · Viilkatus · Talastik · Kapiteelid · Sambad · Alus lk 52 8. Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile?
ristkülik. Arhitraav kaunistamata. Friis on lihtsalt kaunistatud. Sammas on mehelik. 2. Joonia- Väike-Aasia poolsaarel (Nike tempel). Sambad on sihvakamad, kõrgemad ja naiselikumad. 3. Korintose- kõige uuem, vähim levinud. (Olümpiavaremed Ateenas). Sammas on kui noortütarlaps, veelgi sihvakam ja kuni 18meetri kõrgune. Kapiteel on väga looduslähedane. Klassikaline näide: Ateena akropol Akropol- linna keskel asuv kindlustatud koht. 1. Värav- propüleed, 2. Kõrval Nike tempel, 3. maalikogu- Maaligalerii (kreeklaste lemmikuim), 4. Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge
Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Arhitektuur Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel. Sammastele toetuva talastiku ülemine osa on friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Arhitektuuri stiilid Eristatakse sammaste järgi: Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi, puudus baas. Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut. Korintose stiil – levis hellenismi ajal, kapiteel kaetud akantuselehtede ja teiste taimedega. Ehitised Tuntumad dooria stiilis ehitised Hera ja Poseidoni templid Lõuna-Itaalias ja Zeusi tempel Olümpias. Joonia stiilis Artemise tempel Väike-Aasias. Ateena Akropol
11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Igal polisel(linnriik) oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid
koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. AMFORA - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm.
ARHITEKTUUR: Kõige tähtsam ala oli templiehitus. Kreeka tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel ehk krepidomal. Viimasel astmel ehk stülobaadil seisab sammas. Põhiplaanis on tempel piklik nelinurk, jaguneb kolmeks: naos ehk kesmine ja pearuum; eeskoda ehk pronaos idaküljel; tagaruum opisthodomos lääneküljel. Templitüübid, mille kohta KT oli! Astmetele toetuvad sambad ja nende peal asetseb talastik. Kapiteeli peal on arhitraav, dooria stiilis selle peal veel friis. Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed viilud, mille väli oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega.templil oli sees pool puust lagi ja alati lame, seda liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. Ehitismälestised: Ehitised ranged, kohmakad ja vanapärase ilmega
2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erineb joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevormid(akantuselehed,väädid). Sambad on eriti saledad ja kõrged.
Friisi üks osa. · Metoobid - Friisi osa, mis on kaunistatud reljeefidega. · Tümpanon - viilväli. Templit katva murdkatuse kitsastel külgedel asuvad kolmnurksed viilud. · Sima - Liist, mis on murdkatuse viilu ülemine osa. Ei lase vihmaveel üle viilukülgede joosta. · Akroteer - Viilu tippu ja nurki kaunistavad detailid. Joonia order nt väike Nike; Artemise tempel(hävinenud) · Elegantne, ja õhuline üldmulje. Sammas peenem, kergem ja pikem kui dooria stiilis. · Sambal entaas puudub. Baas on mitmeosaline. · Kapiteel:Helmisnöör ja munavöö - Motiivid, millega ehhiin on kaunistatud. · Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb voluutidega - keerukujuline kaunistus. · arhitraav lihtne · friis on kogu ulatuses kaunistatud reljeefidega. · Hammaslõige - Friisi kattev riba. Korintose order - nt Olümpeion · Erineb joonia stiilist vaid kapiteeli poolest · abakus nelinurkne
Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. Amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm
eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste taga asub siseruum e naos, puuduvad aknad. Seal oli jumala kuju. Naose lagi oli puidust (kasetlagi). Dooria, joonia ja korintose orderid templitel. Nimetused on saadud samba ülemise osa järgi. Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja tala Poseidoni tempel Paestumis-varase dooria stiili näide. Kõige paremini säilinud. Sambad Dooria order-kõige vanem stiil. Sammas koosneb kolmest osast aga dooria orderil puudub alumine osa. Tüve toetub otse alusele. Tüvese peal on vaod mida nimetatakse… Kapiteel- samba ülemine osa, kaks osa- ümmargune plaat, mille peal on kandiline plaat
lineaarkirja A ja B. Tume ajajärk (u. 1100-800a. eKr). Kultuuriliselt toimus langus, aga vallutajad Doorlased tõid rauakasutamise oskuse. Arhhailine ajajärk (u. 800-500a. eKr). Kõigepealt Kreeka tähestiku kasutuselevõtt, Kreeka eeposed ja mütoloogia, kolonisatsiooni ajajärk, mil kreeklased rajasid oma kolooniad Vahemere äärde, pooliste kujunemise ajajärk. Siit on alguse saanud ka demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta valitsemisviis. Klassikaline ajajärk (u. 500-338a. eKr)-Kreeka-Pärsia sõjad, poolistevahelised sõjad (Ateena vs Sparta), Plaatoni, Sokratese, Aristotelese, Sofrates Hellenismi ajajärk (u. 338-30a. eKr) Makedoonia vallutab Kreeka, Makedoonia Aleksandri vallutused (Aleksander suri=hellenistlike väikeriikide tekkimine), Kreeka mõjuvõimu laienemine. Kreeka alistus Roomale 146a. eKr. 30a. eKr kui
Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn
Sambad toestasid katust ja talastikke suurematel ehitistel. Sammas koosneb kolmest osast · kapiteel - selle järgi eristatakse samba tüüpe · tüvi - kõige pikem osa · baas - laiend, mis toetub põrandale Kõige levinum samba tüüp Egiptuses on papüüruse sammas. Papüürus on kõrkjas. · Papüürus sambal on kaks varianti: o õitseva papüüruse sammas o kinnise papüüruse sammas Dooria sammas tuleneb samuti Egiptusest (16 tahuline sammas), mida kasutasid Kreeklased. Egipt. sambad on üldiselt kõrgemad, laiemad ja samuti tihedamalt paigutatud ku kreeklastel. Templi sissekäigu juures on 4 kolossi. Koloss - väga suurte mõõtmetega skulptuur. On ka terasstempleid e. mäe nõlvadele ehitatud templid. Kõige suuremad Egiptuse templid asuvad muistse pealinna Teeba lähistel. Karnakis ja Luksoris, mis on pühendatud Amon -Ra'le.
- ehitusmaterjaliks algul puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) - alt ülespoole osad: ALUS(krepidoma,mille ülemine aste on stülobaat), SAMBAD, KAPITEELID(samba ,,pead"), TALASTIK, VIILKATUS, TEMPLI SISEMUS(nn naos;cella ruum, kus paiknes jumalakuju) b)sambad - tavalisemad arvud 6x13, 8x17 - põhiosad: baas, tüves ja kapiteel c)talastik - alumine osa on arhitraav, ülemine friis d) Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos orderid - Dooria madalad jässakad sambad, väga lihtne, tagasihoidlik ja range, sammastel puudub baas - Joonia peenemad ja elegantsemad sambad, kogumulje kergem ja rikkalikum, ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel, abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega, friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega
· Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline · Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi · Ka kreeka templeid toestasid sambad · Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt · Kreeklased kasutasid peamiselt kolme sambatüüpi: dooria joonia korintose · Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks · Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr) · Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud · Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr · Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem · Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub · Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele · Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad vaod kannelüürid
Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine on friis. Friis koosneb vaheldumisi asetatud plaatidest, milledest ühtedel on püstised vaod ja teistel reljeefid. Friis oli värviline. Domineeris punane ja sinine värv. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsamal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mida nimetatakse tümpanoniks. Tümpanon oli kaunistatud reljeefidega. Kreeka arhitektuuris on kolm stiili: dooria, joonia ja korintose stiil Vanim neist on dooria stiil, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine
saanud üldmõisteteks. Kes olid ja mille poolest on tuntud * Minos Kreeta kuningas, kes olevat olnud peajumal Zeusi ja sureliku naise Europe poeg. Minose järgi on ka kunstiajaloolased nimetanud Kreeta saarte kunsti minoiliseks kunstiks. * Minotauros -sõnnipäine koletis, kes oli Minose naise Pasiphae ja ühe sõnni poeg, kelle heaolust sõltus terve riigi saatus. Tema auks ehitati Knossose palee. * Theseus -Noor kangelane, kes vabastas Minotaurose kohutavatest nõudmistest Ateena ning tappis ta Knossose palee labüruntides. * Ariadne -Kuningas Minose tütar, kes armus Theseusse ning andis talle kuldse lõngakera, millega pääses noormees paleest välja. * Daidalos ja Ikaros -Kuulus Ateenast pärit meister, kes vangistati koos pojaga Knossose paleese. Ikaros oli Ateenast pärit meistri poeg (kes soovitas Ariadnel lõngakera kasutada). Ehitas endale sulgedest ja vahast tiivad, põgenes. Hoolimata isa keelust, lendas ta päikesele liiga lähedale, ning
Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Visuaalse terviklikkuse saamiseks kasutati optilisi parandusi, näiteks tehti sambad ülevalt veidi kitsamad, et mõjuda võimsamalt. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitsesid kolm stiili, mida stiili ranguse tõttu nimetatakse orderiteks. Need on järgmised: dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam, jääb mulje nagu ta pingutuks talade raskuse all. Samba ülaosa ehk kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on 3 ümmargune, ülemine nelinurkne
eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Tegemist on ka ajaga kus algasid antiiksed olümpiamängud, mis hiljem keelustati - paganlikud mängud. Arhailine ajastu - Arhitektuur ja kunst hakkasid kiiresti arenema. Esimeste müntide vermimine, saarel Aegina, mis oli rahapada. See oli mandrilt eemal julgeoleku kaalutlustel. Klassikaline ajastu, kõige tuntum ja läbi uuritud periood, idealiseeritud. Murdeline periood nii politiilises plaanis kui ka kunstis. Ateena vallutamine, pärsalastest saadi lahti. Linnriigid olid, ei olnud ühtset riiki. Linnade vahel rivaalitsemine taandus. Kõige hramoonilisem aeg poliitika ja kultuuri vahel. Kreeka klassikalise demokraatia sai eeskujuks politiilisele süsteemile demokraatia, ühte jalaga pidi. Õgussüsteem pärineb Antiik-Roomast. Hellenistlik ajastu jaguneb kolmeks: 1. I Filippose ajastu, Makedoonia kungkriigi vallutamine. 2
Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad
annaabi.ee 
