Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kunstiajalugu Kreeka - sarnased materjalid

ateena, lakoon, sparta, parthenoni, atika, joonia, dooria, akropol, pintsliga, veenus, olustiku, samothrake, talastik, millisesse, tuntumat, myroni, harmoonilised, optilised
thumbnail
18
doc

Kunstiajalugu 10 kl

Sambad ­ toestasid katust ja talastikke suurematel ehitistel. Sammas koosneb kolmest osast · kapiteel - selle järgi eristatakse samba tüüpe · tüvi - kõige pikem osa · baas - laiend, mis toetub põrandale Kõige levinum samba tüüp Egiptuses on papüüruse sammas. Papüürus on kõrkjas. · Papüürus sambal on kaks varianti: o õitseva papüüruse sammas o kinnise papüüruse sammas Dooria sammas tuleneb samuti Egiptusest (16 tahuline sammas), mida kasutasid Kreeklased. Egipt. sambad on üldiselt kõrgemad, laiemad ja samuti tihedamalt paigutatud ku kreeklastel. Templi sissekäigu juures on 4 kolossi. Koloss - väga suurte mõõtmetega skulptuur. On ka terasstempleid e. mäe nõlvadele ehitatud templid. Kõige suuremad Egiptuse templid asuvad muistse pealinna Teeba lähistel. Karnakis ja Luksoris, mis on pühendatud Amon -Ra'le.

Kunstiajalugu
235 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

ristkülik. Arhitraav kaunistamata. Friis on lihtsalt kaunistatud. Sammas on mehelik. 2. Joonia- Väike-Aasia poolsaarel (Nike tempel). Sambad on sihvakamad, kõrgemad ja naiselikumad. 3. Korintose- kõige uuem, vähim levinud. (Olümpiavaremed Ateenas). Sammas on kui noortütarlaps, veelgi sihvakam ja kuni 18meetri kõrgune. Kapiteel on väga looduslähedane. Klassikaline näide: Ateena akropol Akropol- linna keskel asuv kindlustatud koht. 1. Värav- propüleed, 2. Kõrval Nike tempel, 3. maalikogu- Maaligalerii (kreeklaste lemmikuim), 4. Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kunstiajalugu

8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhenge Inglismaal, Carnaci Prantsusmaal. 13.Vanim skulptuur- Willendorfi Veenus, üle 25 000 aasta vana Mesopotaamia kunst. 1.Mesopotaamia-tõlkes Kahejõemaa (Tigris ja Eufrat). Asus tänapäeva Iraagi territooriumil. 2.Kolm tähtsamat rahvast-sumerid, babüloonlased, assüürlased.Vanimad-sumerid, rajasid tsivilisatsiooni. 3.Suurim tehniline leiutis - ratas, samuti vanker. 5.Tsikuraat-suur astmeline torn, ülemisel tasandil asus tempel. 6.Tellis-Mesopotaamias ei olnud looduslikku kivi ega metsa, leidus palju savi. 7.Madalreljeef e

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kunstiajalugu 10. klass

Kreeka templid olid katusega. Templid olid akendeta. Neid ehitati ristkülikukujulise põhiplaaniga. Lihtinimene ei võinud mõjuva põhjuseta templisse siseneda. Templi sisemust nimetatakse naoseks (cella). Templite ehitamisel järgiti orderit, templi mõõdud on väga kindlates seostes. Stiil lähtub sammastest, mida on kasutatud. Tempel ehitati mäetippu, tempel oli väljastpoolt ilus. Sambad ehitati 3-4 aluse peale. Kokku kasutati 3 tüüpi sambaid: dooria, joonia ja korintos. Dooria sambal puudus baad. Ta koosnes kahest plaadist, üks ruudu-, teine ringikujuline. Dooria on teistest jämedam. Kinnistusribad ­ kannelüürid. Arhitraav ­ kaunistusteta osa Friis ­ kaunistustega osa Doorial jagati friis pooleks. Kõige lihtsam on korintose friis, seal on kasutatud mingit geomeetrilist lõiget. Sammastel kõige enam erinevad kapiteelid. Joonia kapiteelil oli voluut, korintose kapiteeliks on karikas. Templid ehitati kivist, liivakivist ja marmorist

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
174
pdf

Kunstiajalugu

Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele hieroglüüfid, mis kanti papüürusele.

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
18
docx

KUNSTIAJALUGU 10. klass

• Egeuse ehk Kreeta aja järgi u 2000-1100 eKr Tundsid kirja, lineaarkiri a ja b . Sinna ajajärku langeb ka Trooja sõda (1200eKr). Periood lõppes vallutajate Doorlaste sissetulekuga. • Tume ajajärgu järgi u 1100-800 eKr. Seda iseloomustab raua kasutuselevõtt ja kolonisatsiooni algus • Arhailine ajajärk u 800-500 eKr. Tähestiku kasutuselevõtt. Müütide kasutuselevõtt. Kolonisatsiooni laienemine. Poliseid valitsesid demokraatlikult Ateena eeskujul või aristrokaatlikult Ateena või Sparta eeskujul. • Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Ateena demokraatia õitseajajärk. Perikleseses • Kreeka-Pärsia sõdade ajajärk 500-338 eKr • Omavaheliste sõdade ajajärk. Omavahelised tülid nõrgestasid riiki. 500-338 eKr • Hellenismi periood 338-30 eKr. Makedoonia Aleksandri vallutusaeg. • Hellenislike väikeriikide ajajärk • 146 eKr alistus Kreeka Roomlastele. Hellenismi lõpp 30 eKr.

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kunsti ajalugu-vana-kreeka

1. Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid Vana-Kreekas? 2. Vanakreeka kunsti perioodid? Arhailine, klassikaline, hellenistlik 3. Millised olid vanakreeka arhitektuuri 3 stiili ? dooria, joonia, korintose stiil 4. Olümposel elanud kreeka jumalad ( neid oli 12 ) Zeus - peajumal, taeva valitseja Apollon - valguse ja kunstijumal, päikesejumal Hera - abielude jumal Poseidon - mere jumal Artemis - looduse-ja jahi jumalanna Athena - tarkuse, kunstide ja tööoskuse, aruka sõjapidamise jumalanna Demeter - vilja- ja põllutööjumalanna Hestia - kodukolde jumalanna Aphrodite - armastuse- ja ilu jumalanna Ares - sõjajumal Hephaistos - tule,

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kunstiajalugu: Kreeka ja Rooma

Kõige tähtsam oli templi ehitus! Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosnevast alaehitisel (Krepidoma), mille ülemine aste oli stülobaat. Põhiplaani keskne ruum oli naos e' cella, eeskoda oli pronaus, opistodomos e tagumine ruum SKULPTUUR II ÕITSEAJAJÄRGUL 23.09.14 Vormiline ilu muutus tähtsamaks, toonitati õrnust ja leebust Kaunis stiil! Tuntumad meistrid olid: Skopas ­ osales Halikarnassose mausoleumi kaunistamisel Säilinud on tema töödest Ateena Alea templi mõned kaunistused Teine meister oli Praxiteles, eelistatum materjal oli marmor Kuulsaim töö oli Hermes On teinud mitmed Aphrodite kujud Töötas välja uue rõivastuse stiili, kus riided langes suuremates voltides On teinud Alasti naisfiguuri Tegi Knidose Aphrodite ja Arles Aphrodite Leonades tegi kuulsa Belvedere Apollo (ikka kuju) Viimane kaunis stiili meistritest oli Lysippos Ta oli hästi produktiivne, töötas ainult pronksiga Tema lõi ka uuendusliku laadi

Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kunstiajalugu KT 1

Sambad puidust, alt kitsenevad. Värvitud kollase, punase, mustaga. KUJUTAVA KUNSTI LIIKE KREETAL Seinamaal e FRISKO skulptuur, keraamika, metall. MEELEOLU; Rõõmus, teemad seotud ümbritseva looduse ja merega. Usuga seotud teemad mängulised(mängud sõnniga). ERINEVUS: Meeleolu, Kreeta teemad seotud õnneliku eluga, keskkonnaga. VANAKREEKA seinamaalid seotud jumalate, inimeste omavaliste võitluste, ajalooliste sündmustega või spordiga. VANAKREEKA KOLM ARHITEKTUURI STIILI; SAMBAD DOORIA STIIL: Kõige vanem, jõuline, raskepärane stiil. Sambal keskel paksendus, nimetatakse ORTOOSIKS, kapiteel koosneb kahest lihtsast plaadist, sammas toetub otse alusele- stülobaadile. Puudub paas, Friis koosneb metoobist ja triglüüdist. JOOPIA STIIL; Pärid Joonia maakonna nimest, iseloomulikuks tunnuseks kapiteeli kaunistav rullispadjand e voluut, sammas pikem, kitsam, toetub baasile, friis koosneb ühest katkematust

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kunsti ajalugu

Kantavad osad on; a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi. b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga mis piirab viili välja ehk tümpanoni mis on sageli kaunistatud skulptuuride või reljeefidega. Põhiplaan ja ruumid TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju... Sammaste taga asub pearuum NAOS. Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas kerkib stülobaadilt otse ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed- kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale, kuid lõppeb lopsaka

Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kunstiajalugu - kokkuvõte

Sammaste arv allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Seega on tavalisemad sammaste arvud 6x13 ja 8x17. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Selle kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Tüves oleks nagu keskelt pisut paisunud; seda liigendavad kitsad vertikaalsed süvendid (nn. kannelüürid). Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili ­ dooria, joonia ja korintose stiili. · Dooria stiil on vanim, lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. · Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Joonia sambal on ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. · Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Seda katavad lopsakad taimevormid (akantuselehed, väädid ja õied). Korintose stiili

Kunstiajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kunstiajalugu 10. klass

· Tüvesel on keskel väike paisutus. Tüvest liigendavad kitsad püstvaod. · Kapiteel koosneb kahest osast ­ alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule · Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. · Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega. · Naoses paiknesid jumalakujud · Kreeka arhidektuuris eristatakse kolme stiili ­ diiroa, joonia ja korintose. · Kõige vanem neist oli dooria: madalad ja jässakad sambad. Lihtne ja range stiil. · Joonia sammas on peenem ja elegantsem. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega.

Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Kunstiajalugu 10. klass

Sammaste juures oli oluline nende arv. Sammas on kõige olulisem detail: baas, tüvi, kapiteel. Tüveks oleks nagu keskelt pisut paisunud ehk ehtaas, seda liigendavad kitsad vertikaalsed süvendid. Kapiteel koosneb kahest osast ­ alumine ­ ehhiin, ülemine ­ abakus. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad mida nimetati tümpanonideks. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia, korintose stiili. Dooria Joonia Korintos · Dooria sambad ­ vanimad, suhteliselt madalad, jässakad, lihtsad, ranged. Puudub baas. · Joonia sambad ­ ehituslikult peenem ja elegantsem, sambal on mitmeosaline baas, üleval iseloomulik kpiteel, palju kaunistusi. · Korintose sambad ­ erinev Joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest, kapiteel kaunistatud akantuse lehtedega

Kunstiajalugu
186 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kunstiajalugu

3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kükloopilised müürid-mükeene linna müüri kivid on nii suured, et ladujateks peetakse hiiglasi- kükloope, selle pärast nimetatakse kükloopilisteks müürideks 2) Atlant-lage hoidev, kandev meeskuju 3) Krüselefantiintehnika-puukuju riiete osa kaeti kuldplekiga, palja kehapinna osa elevandiluu õhukeste plaatitega 4) Kuppelhaud-reljeef hauad etruskidel 5) Trumfikaar-võidukaar 6) Foorum-väljakukompleks 4.Nimeta!/10/ 1) Ateena akropolise suurim tempel.-parthenon 2) Kreeka mandril asunud üks seistsmest maailmaimest ja selle asukoht./2/Zeusi kuju olümpias 3) Louvre´i muuseumis eksponeeritav kuulus ja kaunimaks peetav hellesnistliku perioodi naisekuju.-milose veenus 4) Kõigi planeedinimeliste jumalate tempel Roomas.-Pantheon 5) Olulised ühiskondlikud hooned(liigid)Vana-Roomas./3/termid,basiilika,teatrid

Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kunstiajalugu mõisted

näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad. Jutud räägivad et ülikud olid ees orjad taga. Amfiteater. Colosseum, amfiteater. Arlesses. Kapiteel- Samba ülemine osa e. Samba pea. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Joonia kapiteel. Dooria stiil- vanim antiikarhitektuuri stiil, mida iseloomustab range, lihtne ning proportsionaalne vorm ja jäme baasita dooria sammas, mis aheneb ülespoole ning mille kapiteeli moodustavad ehhiin ja abakus. Varane dooria stiili näide. Poseidoni tempel. Joonia stiil- klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab kergus ja saledus ning mille samba kapiteeli kaunistab voluut

Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kunstiajalugu - Egiptus ja Vana-Kreeka

Seda segati loomsete rasvade või luuüdiga, et joonisel kauem vastu peaks. Loomamaali õitseaeg: loomad maaliti välja väga peenelt, inimesed lohakalt. (animism) Arhitektuurilised ilmingud (Inglismaalt): Menhir ­ üks suur kivi püsti Dolmen ­ esialgse koopa/varju sarnane. Põhjalikum kui menhir. Kromlehh ­ menhiritest ja dolmenitest koosnev "ansambel", kuulsaim Inglismaal asuv Stonehenge. Väikesed kujukesed: Willendorfi veenus ­ 30cm pikkune paks naine, ilma näota, viljakuse sümbol. Vogelherdi kujud ­ hobusekujutis, väike, väga vana kuju. Materjal: mammutluu. Hakkas arenema ornamentika, mida kasutati tarbeesemete kaunistamiseks, eelkõige nugadel, savinõudel, väiksematel pindadel, väga läbi mõeldud. Egiptuse kunst: Püramiidid algselt lihtsa ehitusega, kasutati hauakambritena. Esimesed olid lamekatusega ja kaldkatusega püramiidid

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kunstiajalugu

KUNSTIAJALUGU ESIAEG – 40 000 a tagasi Paleoliitikumi algust võib pidada ajaks mil tekkis kunst. 19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva. Ometigi on leitud Austriast Willendorfist naise kuju Venus (ehk Willendorfi Veenus). Koopamaalingutes kasutati mitmeid tehnikaid: 1) kraabiti kivisse kontuurid (piirjooned) 2) kraabitud kontuurid täideti värviga 3) pehmele seinale (nt savile) puupulgaga või sõrmega 4) mitmevärvilisi maalinguid tehti algelise pintsli või käsnaga. Värvid saadi mineraalide peenestamisel ja nende segamisel rasva või veega. Kasutati 4 värvi – punast, kollast, musta, va

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kunastiajalugu

tingimused kunstiga tegelemise jaoks; 2. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); 3. Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) SAMBAD: 1. DOORIA SAMMAS 2. JOONIA SAMMAS 3. KORINTOSE SAMMAS AKROPOL: · Vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks VAASIMAAL: · Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimesele igapäevast elu · Kuuluvad geomeetrilisse stiili · Mustrid on asetatud ribadena( asuvad kaelal ja ülemisel osal) 1,8 meetrit ROOMA KUNST 800eKr EHITUSKUNST:

Kunstiajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
5
doc

KUNSTI AJALUGU

ookervärvid. Must, punane, valge, kollane. Altamira ja Lascaux koopad.(Aga ka Aafrikas ja Austraalias) Keskmine kiviaeg algas pärast jääaja lõppu. Jää taandudes tekivad tingimused põllumajanduse arenguks. · Noorem kiviaeg algas savinõude ja lõppes metallide kasutuselevõtuga Noorem kiviaeg · Põllumajanduse ja loomakasvatuse areng · Kaovad koopa maalingud · Areneb ornament · Kasutatakse rituaalseid maske · Põletatud savist esemed. Willendorfi Veenus 13000-18000 e.m.a Ehitised, kivid kultus kohtadel ( Megaliitilised ehitised) Stonehange`i kromlehh Inglismaal u. 3000 e.m.a. Menhir Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal Kivikalmed- dolmenid MESOPOTAAMIA (Kahejõemaa) · 5000 aastat tagasi elasid Lõuna-Mesopotaamias sumerid · Kiilkiri, niisutuspõllundus, keraamika, metallurgia. · Ratas ja vanker · Kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia. 18. saj. e.Kr. ühendab valitseja Hammurapi Lõuna- ja Põhja- Mesopotaamia ühtseks

Kunst
4 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu. Konspekt.

Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt tõusval alusel ja koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoone ümber paiknesid kas ühes või kahes reas sambad, mis jaotuvad kolme stiili: 1. Dooria stiil - lihtne, aga tugev stiil. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid. 2. Joonia stiil - joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt - baasilt.

Kunstiajalugu
151 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

Jumalad elasid nagu inimesed ­ vahel sõpruses, vahel tülitsedes. 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreekas kujunes välja orjapidamine, kuid oli ka linnriike, mis olid demokraatlikud. 4.Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Arhitektuuri tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. 5.Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Nimetused on piirkondade järgi, kus need välja kujunesidi: dooria stiil, joonia stiil ja korintose stiil. 6.Vaata templite põhiplaane. Milline ehitisetüüp on siin aluseks? Templite eeskujuks on megaron, mille põhiplaaniks on ristkülik koos eesruumidega kitsamatel külgedel. 7.Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus, ehistliist veesülitiga, viiluväli ehk tümpanon reljeefidega, karniis (eelduv ehisliist talastiku ülaosas), friis (ehisriba): a) dooria stiilil vaheldumisi triglüüfid (püstvagudega plaadid) ja metroobid

Kunstiajalugu
218 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajaloo I kursus

Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall

Kunstiajalugu
396 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Kunstiajaloo konspekt

Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kaunistatud reljeefidega Poseidoni tempel (Lõuna-Itaalias) Ateena akropol-(linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus) Klassikaline - Joonia • sambad peenemad ja elegantsemad

Kunstiajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kunstiajalugu 10. klass

ajalooline arengukäik. Kunsti tekke põhjusteks olid usk, igavus, vajadus ilu järgi. ÜRGAJAKUNST Maal Esimesed maalid valmisid juba 20000 aastat tagasi, need maaliti pimedatasse koopa soppidesse taime mahlade ja värvimuldadega. Seintele maaliti kõige enam loomi. Tuntumad koopad on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Skulptuur Leitud on palju luust või kivist tehtud looma ja inimfiguure. Tuntuim on tolleaegne iluideaal Willendorfi Veenus Arhitektuur Menhir mitme meetri pikkune looduslik kivisammas. Dolmen algeline haua kamber. Kromlehh ansambel mis koosneb menhiritest ja dolmenitest. Kuulsaim neist on Stonehenge. VANAEGIPTUS Ühtne tugev Egiptuse riik tekkis umbes 2800 aastat e.Kr. Seda valitses piiramatu võimuga maapealseks jumalaks peetav vaarao. Nende elu mõjutas uskumine hauatagusesse ellu. Seetõttu püütigi hauatagune elu kindlustada vaaraodele. Tähtsal

Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kunstiajalugu 10. kl suur konspekt

saj pKr) Asub Briti Muuseumis (2. saj eKr). Tempel Sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Erinevalt tänapäevakirikust,sisemine ruum polnud määratud avalikeks kogunemisteks. Sisemine ruum hoidis eneses erinevaid trofeesid ja jumalakuju, kellele tempel pühendatud. Zeusi tempel Olümpias. Ehitus lõppes Jumalanna Athena tempel Ateena Jumal Hephaistose tempel Ateena 456 eKr. Pole säilinud. Akropolises (427 eKr). Akropoli jalamil (415 eKr.) Amfora 5 Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina.

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kunstiajalgu

3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr Dooria order. *kreeka ahitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. * Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. *sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Pergam

Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

· Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHISKONNA KUNST Paleoliitikum (vanem-kiviaeg) 10 000-30 000 aastat tagasi · Koopajoonised (Altamira, Lascaux) Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini Esialgsed koopajoonised olid äärmiselt realistlikud, loomi kujutati eriti täpselt. · Lascaux kutsutakse Sixtuse kabeliks Koopad olid kasutuses aastatuhandeid. Kõige suuremad maalid (12 000-14 000 aastat tagasi) Skulptuuri osas on Willendorfi Veenus (rõhutatud sootunnustega naisekuju, millel puudub nägu) Leitud laialdasel territooriumil. Mesoliitikum (kesk-kiviaeg) 10 000 aastat tagasi Inimeste asualad laienesid, mälestisi on leitud vähem, tähelepanu keskmes polnud enam loom, vaid inimene. · Addaura ja Valltorta Neoliitikum (noorem-kiviaeg) 6 000-2 000 eKr Järgnesid pronksi- ja rauaaeg Koopamaale enam ei tehtud, nüüd hakati minema anastavale majandamisviisile (küttimine,

Kunst
42 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kunstiajaloo kordamine

Kunstiajaloo kordamine 1. Vanim kunstileid on Willendorfi Veenus, pärineb paleoliitikumi ajastust. 2. Kuulsamad koopamaalid on Lascaux koopamaalid, nendel piltidel on tabatud loomade poos ja liikumisviis. Värvid põhiliselt punane, must, kollane ja valge. Nad uskusid et nende maalimine toob jahiõnne. 3. Megaliitsed monumendid ­ need on kromlehh, dolmen ja menhir kõik koos. Dolmen ­ koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat ning on enamasti kalmehitis.

Kunstiajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks

Vaasimaal( musta ja punasefigguriline, selera, võrdle) Mustafiguuriline vaasimaal- kujutised on mustad ja siluetitaolised, suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus.Mustad figuurid maaliti savipinna punakale toonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumat Punasefiguuriline- kujutise tausta hakati katma musta krundiga. Figuurid jäid aga savikarva. Kujutati keerukamaid liigutusi kuna punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida 10 üksikasju. Ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Seitse antiikset maailmaimet. · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja

Kunstiajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Kreeka kunsti ajalugu

Seal püüti jäädvustada hetkelisi muljeid vabalt ja loomulikult. Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid osasid on keraamika. Selle arengus võib eraldada mitu etappi, kusjuures neile kõigile on omane värvirõõm ja dekoratiivsus. Ehitusmälestistest on aga kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid (näiteks Tirynsi linnus, mille jäänused toodi päevavalgele 19. ja 20. sajandi vahetusel). Vanakreeka kunsti kujunemise ajalugu on väga pikk, kuna 12. saj. eKr tungisid Kreekasse dooria ja joonia hõimud, kelle rüüsteretked andsid Kreeka-Mükeene kultuurile lõpliku hoobi. Ometi algab just nendega päris-Kreeka ajalugu. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid, mida esialgu tehti puust ja savist, hiljem kivist. Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sammas, mille 3 põhiosa on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige kõikide üksikosade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus

Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KUNSTIAJALOO KT 1

b) Jahistseene loomadesthoopis teistsugused, hoogsad ja loomulikumad. Kaastunnet avaldatavana on loodud lõvijaht;reljeefidel surmapiinades vaevlevad loomad. 10) Kirjelda Mükeene lõviväravat! (või joonista see) Maailmakuulus Mükeene lõvivärav koosneb ainult kolmest suurest kivimürakatest, millele toetuvad kaks nelinurkset kiviplaati, millele on tahutud reljeefid, kahe samba najale nõjatuvat elukat. 11) Iseloomusta: a) dooria stiil iseloomulik lihtsus, rangus ja tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüvi ahaneb veidi ülespoole. b) joonia stiil võrreldes dooria stiiliga on peenem ja õhellisem. Sambad olid peenemad, omas baasi. Kapideelidel on voluudidspiraalimoodi kaunistused. c) korintose stiil iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigi ajal. Kapiteelidel taimemotiivid.

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Kunstiajaloo konspekt

4. Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst(~3000 a tagasi). Suured lossid: Knossos; Knossose palee ehitusest on tulnud sõna labürint. Mükeene lõvivärav. Agamemnoni kullast surimask. 5. Vana-Kreeka kunst(12. - 8. sajand eKr; kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr). Polüteism. 8.saj eKr hakkasid esile tõusma ülikud; Kreeka linnriigid. Puudus ühtne Kreeka riik. Amfiteater: orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena Akropol; Parthenoni tempel(Athena); Erechtoni tempel(karüatiidid) jne. Arhailine skulptuur: kuros ja kore; klassikaline skulptuur: POLYKLEITOSe ,,Odakandja" ja MYRONi ,,Kettaheitja". Akropoli skultuuride autor: PHEIDIAS. Hellenistlik skulptuur: Laokooni grupp; Milose Venus. Tarbekunst: vaasimaalid(geomeetriline, mustafiguuriline ja punasefiguuriline)

Ameerika vähemusrahvad
43 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun