Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunstiajaloo kunstnikud ja nende maalid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
krahv, michelangelo, rembrandt, kunstiajalugu, viimsi, rubens, toimumist, velázquez, õuedaamid, kuninglikud, kohtupäev, fresco, judgement, skulptor, greco, puhkamakunstnikuks, et teda ei saa paigutada ühessegi tavapärasesse kunstikoolkonda. See kunstiteos meeldib mulle sest sellel on eraldatud taevane ja maine tegevus. Sellel on ka rahutu valgus mis mulle meeldib. Maa ja vee ühendus See on kuulus P.P. Rubensi poolt maalitud maal. Peter Paul Rubens Peter Paul Rubens (28. juuni 1577 30. mai 1640) oli flaami maalikunstnik. Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naasis Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti
teoreetilistest kavanditest, kuid neist ellu on viidud vähesed. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel teotub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule, kui matemaatikale. Leonardo da Vinci loomingust on pärit ,,Madonna kalujukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg" ja ,,Mona Lisa". 7) Kirjuta teose taha, millise kuulsa Itaalia renessansi kunstniku töö see on!) * Veenuse sünd Sandro Botticelli. *Püha õhtusöömaaeg-Leonadro da Vinci *Taavet- Michelangelo. *Mona Lisa- Leonardo da Vinci. *Sixtuse madonna- Raffael. *Mooses- Michelangelo. *Sixtuse kabeli laemaal- Michelangelo *stanzade seinamaalid Vatikani lossis- Raffael. 8) Vaata õpikus lk 63 olevat Leonardo da Vinci maali Püha õhtusöömaaeg. Leia sellel vähemalt kolm renessansi maalikunstile omast tunnust! * Tasakaalustatud kompositsioon-inimesed on jaotatud kolmestesse gruppidesse. * Sellel pildil puuduvad detailid, mis segaksid täiuslikust tekitavat tunnet.
Referaat Rembrandt Harmensz van Rijn Sisukord: 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 8) Kokkuvõte 9) Allikad 10) Lisa Sissejuhatus Järgnevas tekstis tuleb juttu Rembrandt Harmensz van Rijni elust ning tema maalidest. Valisin tema, sest olen huvitatud barokk aja maalidest, nende kujutlusest, toonidest ja teguviisist. Sooviksin teada saada Rembrandti elust. Mis oli tema maalimisviis ning millised on tema kuulsamad teosed? Rembrandti perekond Rembrandt sündis 15. juulil 1606. aastal Hollandis Leideni külas. Ta oli väga lihtsa päritoluga, nimelt oli ta veskiomaniku üheksas laps. Pärast seda, kui ta oli asunud elama Amsterdami, mis toimus 1631
Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili kujunemisele. Järgnevalt õppis Rembrandt pool aastat Amsterdamis Itaalias õppinud ning
Kõrgrenessanssi arhitektuur 16.saj. Rooma: · Püüdluseks suurejooneline tervik, üksikosade lülitamine ehitise üldmuljesse. · Suurenes antiikarh. eeskuju. Bramante kuulsaim töö oli Tempietto, templike, väike 5-6 m Ø antiikseid templeid matkinud kristlik kabel. Ka projekteeris uue Rooma Peetri kiriku, kuna vana oli muutunud varisemisohtlikuks = hiigkupliga tsentraalehitis. Mees suri ning tööd jätkas Michelangelo Buonarroti, kes oli lisaks arhitektile ka skulptor, maalija, luuletaja & teadlane. Matkib Bütsantsi arh, ühtsem ehitis, basiilika. Veneetsia: Palladio mõjutas eriti Inglise, Pr, Hollandi & Põ-Am arhitekte. Palladianism antiikarhitektuuri eriti range jälgimine, fassaadidel üle mitme korruse ulatuvad sambad, meenutas antiiktempleid. Villa Rotonda: kupliga -hoone, sambad ka hoone sees. Redentore kirik. Teatro
võiks arvata. Raskused saatsid teda just tema elu teisel poolel. Vaatamata sellele suutis ta luua ja arendada oma tehnikat täiuslikkusele ning pidas kaua vastu vaesuses, milles paljud oleksid alla vandunud. Võib isegi öelda, et selline olukord just suurendas tema teoste mõjuvõimu. Selline võime paneb mind Rembrandti ees veelgi suuremat austust üles näitama. Samas on mul temast kahju, kuna sellist raskusitäis elu ei sooviks kellelegi. Kuid Rembrandt suutis sellest kõigest üle olla ja jäädvustada ennast kunstajalukku kui suursugune kunstnik. Oma referaadis annan ülevaate Rembrandtist kui maalikunstnikust ja kui graafikust, tema päritolust, kunstnikuks saamisest ja eluloost jaotatuna perioodideks. Punktis LISAD on võimalik näha ka tema kuulsamaid teoseid ja näiteid loomingust. Referaadi eesmärkideks olid: · saada teada Rembrandti eluloost · saada teada Rembrandti loomingust ja sealjuures tuua välja tähtsamad teosed
Ning Voldemar Vaga arvates oli geniaalseim maalikunstnik Andrea Mantegna, kes väljendas suurepäraselt inimese tundeid. Kuulsaim maal tema poolt on ,,Surnud Kristus". Donatello tegi aga skulptuure, kuulsamateks on ,,Taavet" ja Gattamelata ratsamonument. Verrocchio tegi aga vaieldamatult parima renessansiajastu ratsakuju- Colleoni, mis asub Veneetsias. · Kõrgrenessanss( 16.saj I pool) Töötasid kolm eriti andekat kunstnikku: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo oli mitmekülgne mees, tegeles pea kõigi teadustega. Maalide ,,Püha õhtusöömaaja" , ,,Mona Lisa", ,, Ristija Johannes" ja ,, Madonna Lita" autor. Raffaeli on teinud kõige ilusamad madonnad. Maalide ,,Sixtuse madonna", ,, Ilus aednikunaine" , ,, Madonna roheluses" ja ,,Ateena kooliga" autor. Michelangelo oli skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja. Kuulsamad tööd on valgest marmorist ,,Taavet" , ,,Pieta"
ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. 2.Rooma Peetri kirik- interjöör- eksterjöör Kirikut ehitati terve sajand. Algselt otsustati, kas hoone peaks olema tsentraalhoone, kuid lõpuks otsustati, et ikka pikihoone. Arhitektuurikonkursi võitis Carlo Maderno. Interjöör: Eksterjöör: Michelangelo kavandas kupli. Maderno tegi fassaadi sellega arvestades madalama ja kavandas külgtornid, mis kuplit raamiks. Kupli, fassaadi ja tornide probleem tuli aga lahendada hoopis Berninil. Väljak: Peetri väljaku kavandas koos Berniniga arhitektuuripatroon paavst Aleksander VII. Paavstlike protsessioonide kese. 3.Torino linnaehitus baroki- ajastul Pärast seda, kui 1563. a tehti linnast pealinn, kutsuti kuni 18. sajandini sinna pidevalt arhitekte linna kujundama
Tähtsamad maalikunstnikud: Vararenessanss Itaalias: Masaccio (rakendas esimesena maalikunstis perspektiiv ,,Püha Kolmainsus"), Giotto do Bondone(peetakse I reness kunstnikuks), Sandro Botticelli (,,Kevad". ,,Veenuse sünd") Itaalia kõrgrenessanssi tähtsamad esindajad on Raffael (,,Ateena kool", ,,Sixtuse Madonna", ,,Galatea triumf") Leonardo da Vinci ("Mona Lisa", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg"), Michelangelo (Vatikani Sixtuse kabeli lagi ja idasein ,,Viimne kohtupäev") ja Tizian (,,Urbino Venus", ,,Europe röövimine", ,,Taevane ja maine armastus"). Madalmaades: Jan van Eyck (,,Abielupaar Arnolfini portree", ,,Mees turbaniga"), Pieter Brughel (,,Talupoja pulm", ,,August") Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suured saavutused on siiski seotud kirikuehitistega (nt kuppel Firenze Toomkirikus).
Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu. Enamikus kolmekorruselised (korrustevahesid tähistati karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike gootipärast. 6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud kiviladu.(tavaliselt ülemiste
goya kas pastelseid toone, kergeid pintslilööke,valgus, varju mängu,, mõjutanud impressioniste. leonardo da vinci 1452-1529 la belle ferroniere-ilus kaupmeheemand(louvre) legend:_ kaupmehe le ferroni noor naine võrgutati francois 1poolt. Mees nakatas naise süüfilisse ja kuningas suri selle haiguse tõttu. Francois bouchier rembrandt 1703-1770 1606-1669 marquise da pompadour(münchen) kadunud poja tagasitulek(ermitaaz) kangelanna oli louis xv kallim, oli väga ilus, 1634 abiellus jõuka saskiaga, kui sas suri tuli haritud, laia silmaringiga, oli kuninga nõuandja majja vaesus, maalid muutusid süngemks, ta kunstis ja kirjanduses. Ta lemmikkunstnik oli piltidel valitseb salapärane poolhämarus, mille
väljendusvahendite ja -laadide ühendamine (eklektitsism). Näiteks püüti seostada Michelangelo suurejoonelisust Corregio maalilisusega, Raffaeli kompositsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Carraccide maalide teemad pärinesid mütoloogiast ja nende ilutsev ning idealiseeriv laad leidis palju järgijaid. Kõrvuti eklektitsismiga arenes itaalia kunstis teine vool, nn naturalism, mille suurimaks esindajaks oli MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (1573-1610). Ta hülgas otsustavalt eklektika. Caravaggio põlgas idealiseerimist ja püüdis elu ning inimesi kujutada just sellistena, nagu ta neid nägi. Tema maalidel näeb tihti tüüpe lihtrahva hulgast - mustlasi, pillimehi, joodikuid ja kaardimängijaid. Ka religioosseid tegelasi kujutab ta olustikulisena, ilma aupaisteta. Caravaggio eesmärgiks polnud suursugune ja täiuslik kompositsioon. Inimeste poosid tema
Kirikuehituses oli tsentraalehitis. Vararenessanssi keskuseks sai Firenze. Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja. Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor. Leon Battista Alberti(1404 - 1472). Teostanud palazzosid, kirikuid. Palju kasutas antiikelemente. Donato Bramante(1444 - 1514). Planeerib Peetri kirikut Roomas. Nurgakivi pandi talle 1506. a. Töö katkeb ja seda jätkab 1547. a. Michelangelo, kes lihtsustab projekti, teeb uue kupli mudeli. Kirik valmib 17. saj. alguses. Andrea Palladio(1518 - 1580) palazzod, kirikud. Skulptuur On tunda antiigi mõju. Kujud looduslähedased, lemmikteemaks paljudel Taaveti kujutamine. Donatello(1386-1466). Alustas tööd Ghiberti abilisena. Brunelleschilt õppis ta perspektiivi põhitõdesid. Romaani ja gooti kunstis peeti rõivasteta inimkeha tabuks, nüüd aga on vastupidi. Püütakse edasi anda õhkuva
vanemapoolseid emandaid. Selliseid pilte lõi ka kuulsaim tolleaegne portretist Frans Hals (15801666). Peamiselt maalis ta aga värvikamaid tüüpe: kõrtsikülastajaid, mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega ohvitsere, palgasõdureid jne. Halsi töödes on palju elurõõmu ja loomulikkust, eriti hästi õnnestusid tal naervad inimesed. Oma aja kohta ebatavaliselt lopsakas ja hoogne oli Halsi maalimisviis. Üks kõigi aegade suurimaid maalijaid on Rembrandt (1606--1669). Ta õnnelikel noorusaastatel loodud rikkalike, soojas kullakas toonis, elurõõmust pulbitsevate piltide asemele tulevad hiljem sügavad, tõsised, ka kannatust ja muret väljendavad maalid. Sellises pöördes kajastus kunstniku enda elusaatus: mitmete lähedaste inimeste, ka abikaasa palju kordi maalitud Saskia surm, tellijate tüdinemine ta kunstist ning vaesumine. Peab aga ütlema, et Rembrandti kannatused muutsid ta tööd
sajandi rajatis Roomas? Kes olid arhitektid? Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483- 1520) ning Michelangelo (1475-1564). 11. Iseloomusta kõrgrenessansi suurmeistreid Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Michelangelot. Leonardo da Vinci (1452--1519) huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamist. Leonardo
Referaat Kunst 19.sajandi teisel poolel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2010. · Sisukord. · Sissejuhatus........................................................................ ........... · Realism................................................................................... · Realismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel.......................... · Impressionism........................................................................ · Impressionismi kunstnikud 19.sajandi teisel
Võitjaks kuulutati Giberti. Järgneva paarikümne aasta jooksul tegi Giberti 28 kullatud reljeefi (suurel määral gooti mõju all). Reljeefif on kujutatud realistlikumad ja on püütud kasutada tsentraalperspektiivi. Gibertit telliti ka kavandama ka idapoolev kahepoolne uks. Kasutas järjekindlalt tsentraalperspektiivi. Taustaks kasutas arhitektuurielemente. Kõigi kümne reljeefi figuurid on ühes mõõtkavas ja jutustavad uuest Testamendist. Michelangelo on nimetanud seda ust Paradiisiväravaks. Vararenessanssi kuulasim meister oli DONATELLO. Tema looming on täiesti erinev gootikast ja tema oma töödes kasutas antiigitraditsioone ja püüab ühendada kaasaaegse kunstiga. 1417.a. valmib tal Pühajüri kuju, mis on üle kahe meetri kõrge marmorkuju, mis paigutati ühe kiriku välisseinas asuvasse nissi süvendisse. Kuju on pärast antiikaega esimest korda vabafiguur, ei ole seotud arhitektuuriga ja ka selle skultuuri juures rakendatud
anatoomia". "Öine vahtkond". ,,Kadunud poja tagasitulek". Vermeer van Delft zanri maalija. Maalide sisuks lihtsad igapäevased toi mingud. ,, Kunstniku ateljee". Mõiste ,,väikesed hollandlased". Sellega tähistatakse kunstnikke, kelle maalid olid m õ õtmetelt väikesed. Siia kuuluvad: Pieter de Hooch, Gerard Terborch, Jan Steen, Adriaen van O stade jt. Flaami kunst (Flandria tänapäeva Belgia) Hispaania või mu all, katoliiklik. Peter Paul Rubens. Rubensi loo ming on tüüpiliselt barokne rahutu, hoogne, figuurid põi muvad ke erulistes poosides. Suure m õõtmelised maalid. Soojad värvitoonid. Harrastas väga erinevaid zanre: usulise sisuga tööd, antiik mütoloogiaainelised tööd, portreed jne. ,, Kol m graatsiat". 21 maalist koosnev seeria Prantsuse kuninganna Maria de Medici elust. ÜRGAJA KUNST (ka: Esiaja kunst). Kunsti tekkel on erinevad teooriad. Neist kol m tähtsamat:
Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino. · Guido Reni(1575-1642)- Hiljem sai Bologna koolkonna pea ja kunstiakadeemia juhataja. Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid iseloomustab hele- tumedus nn keldriluugivalgusega- tumedal taustal helenduvad figuurid, valgus langeks nagu ülevalt. Kristuse haudapanek. Bacchos. Amor. · Veneetsias elas 18. sajandil kunst läbi suure järelõitsengu. Tuntuimad meistrid olid Belotto(1721- 1780) ja Canaletto(1697-1768)
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o
materjale. Võeti kasutusele buduaarid ehk naiste garderoobid. Dresden- ka üks kuulus paviljon Kunstiellu lülitus ka Venemaa. Peterburis on heaks näiteks Talvepalvee. Kaotatakse ära teravad nurgad. Kaunistatakse skulptuuridega. Et rõhutada rahutust, tehakse maja kahevärvilised. Eestis parimaks näiteks Kadrioru loss. Stukdekoor- kips- või puitkaunistused värvitakse üle MADALMAADE KUNSTNIKUD: Peter Paul Rubens (1577-1640) 2 õnnelikku abielu, esimene abikaasa suri. Ta oli Tüüpiline baroki maalikunstnik vastandid, liikuvus. Tema töödes palju tegelasi "Helene ja lapsed", "Lakippose tütarde röövimine" Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) Tema eluarmastus Saskia Liikuvust, tema töödes eriti pole inimeste näoilmed on uudishimulikud. Töid iseloomustab veel kaunis kuldne koloriit. "Susanna suplemas", "Öine vahtkond", "Kadunud poja tagasitulek" "Dr.
Manerism-stiil,mis sai oma nime sellest,et võttis eeskujuks kõrgrenessansimeistrite käsitluslaadi e maneeri. Et manerism soodustas pealiskaudset jäljendamist,siis sai see termin hilisemal ajal halvustava kõrvaltähenduse.Andekamate maneristide loomingusse ilmusid siiski teatud eripärad: venitatud figuur,pikad sõrmed,aga ka palju sellist,mis kandus üle barokile(rahutu liikumine,ülekuhjatus figuuridega,ärev valgus) Barokiajastu Itaalias Andekaim ja mõjukam barokk-kunstnik oli Michelangelo da Caravaggio (1573-1610) [Tuntud oma sünnikoha,Milano lähedal asuva Caravaggi küla järgi. Ta elu oli keeruline,täis tülisid ja vangistumisi. Kakluste käigus tappis ta vähemalt ühe inimese, seejärel paavsti kohtu eest põgenedes eksles ringi Itaalias,ja sattus uutesse konfliktidesse, kuni lõpuks suri läbipekstuna enne 37. sünnipäeva.] Ta sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli
Saaremaa Ühisgümnaasium SALVADOR DALÍ referaat Autor: Victoria Käesel Juhendaja: Aili Jung Kuressaare 2013 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. LAPSEPÕLV...........................................................................................4 1.1. Sünd...................................................................................................4 1.2. Dalí kasvatamine....................................................................................4 1.3. Kunstiga tutvumine..................................................................................5 1
võib vaadelda realismi varasema väljendusena prantsuse kunstis. Davidi õpetajaks oli omal ajal väga hinnatud rokokoo-klassitsistliku suuna meister Joseph Maria Comte Vien (1716-1809). Davidi elu ja looming seostuvad kõige otsesemalt ühiskondlike ja poliitiliste sündmustega Prantsusmaal XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi alguses. Ilma nende sündmusteta ei oleks Jacques Louis Davidi looming olnud niisugune nagu ta on.1 Eneseportreel Jacques-Louis David. (1794) 1 Üldine kunstiajalugu lk 683-685 3 ELULUGU J. L. David sündis Pariisis 30. augustil 1748. aastal. Ta isa suri duellis, kui ta oli 9-aastane. Ka ema jättis poisi maha ning tema kasvatamisega tegelesid hoopiski onud. Kaks onu, arhitekt Jacques-Francois Desmaisons ja ehitusmeister Jacques Buron olid poisi maalimiskire vastu ning soovisid, et too õpiks pigem reaalaineid.
Jõgeva Gümnaasium IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Referaat Koostaja:Karina Sula Juhendaja: Jaana Tiido Jõgeva 2010 1 Sisu Sisu.................................................................................................................................2 Sissejuhatus Mina valisin endale teemaks `` impressionism maalikunstis `` , selle teema võtsin sellepärast, paljud tegid igasugustest erinevatest inimestest ja tundus vähe olevaid neid kes teeks just sellel teemal referaati. Siis uurisingi nimesid ja teemasid ning kõige huvitavamana tundus impressionism maalikunstis. ........................................................................................................................................3 ..............................................................................................................................10 .........................
veelgi kõrgemalt. Tema kuulsaim teos ,,Mona Lisa" veenab, kuivõrd keeruline võib olla inimese sisemaailma. Raffael. Paavstide ülesandel töötas ta Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool". Uhkete kaarte ja võlvide all mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Veenvalt on lahendatud Platoni ja Aristotelese esiletõstmine teiste seast. Tema lemmikmotiiviks oli madonna. Michelangelo maalitud on Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Ta täitis selle tellimuse üksi, töötades kabeli lae all mitu aastat. Idaseina kompositsioon ,,viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem. Maalingute motiivid on võetud Piiblist,. Kogu tema loomingut täidab eriline pinge. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed. Tallinnas esindab renessass stiili mustpeade vennaskonna maja fassaad Barokk stiil16-17saj
See on väike kahekorruseline kabel antiikse ümartempli laadis; alumist korrust kaunistab dooria sammastest ümbriskäik, hoonet kroonib kuppel. Peetri kiriku algne projekt on Bramante looming, kuid kiriku ehitamine jäi tema surma tõttu pooleli. Selle järgi pidi Peetri kirik olema hiiglasliku kupliga kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitis. Domineeriva peakupli kõrvale pidi kerkima 4 väiksemat kõrvalkuplit. Töö jätkajaks sai Michelangelo. (Püha Peetrus maeti a. 64 pKr. kalmistule, mis asus Circus Nero, tema ristilöömise paiga lähedal. Aastal 324 ehitas Constantinus haua kohale basiilika. A 1506 tegi paavst Julius II Bramantele ülesandeks ehitada vana varakristliku Peetri basiilika asemele uus hoone.) Bramante loomingul on väga palju järgijaid. MICHELANGELO BUONARROTI (1475-1564) Arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja. Tema arhitektuurilooming sündis peamiselt tema
ja imetegu, mille ta just kõigi kohalolijate silme all on korda saatnud. Rubensi (15771640) maalil "Kristus Marta ja Maarja majas" (originaal on Dublinis) näeme Martat hetkel, mil ta kurdab Jeesusele oma õe laiskust. Tal on põll ees, tema käed kõnelevad ilmekalt: "Õpetaja, ütle ometi, et Maarja mulle appi tuleks!" Huvitav on selle teose tagafoon, mille maalis Jan Brueghel (kuulsa Pieter Bruegheli poeg). Teos valmis aastal 1628, kui Rubens oli juba nii kuulus, et maalis üksnes peategelasi, muud üksikasjad laskis ta lõuendile kanda kas õpilastel või abilastel. Selle teose loodus ei meenuta üldse Jeruusalemma ümbrust. Tegevus toimuks nagu hoopis põhjamaal, ka Laatsaruse maja arhitektuur viitab Euroopale. Rubens. Kristus Marta ja Velázquez. Jeesus Marta ja Maarja majas. Maarja majas. Rahvusgalerii, Dublin Rahvusgalerii, London
Rubens (1577-1640). Edu ja imetlus saatsid Rubensit juba ta loomingutee algusest peale. Ta sai nii ohtralt tellimusi nii kodu- kui välismaalt, et pidi nende täitmiseks kasutama hulgaliselt õpilasi ning abilisi. Kümnete kaupa valmis tal ajaloolise, mütoloogilise või muu sisuga töid. Tema fantaasiaküllaseil figuurirohkeil kompositsioonidel on barokipäraselt dünaamiline ülesehitus. Ka usuteemalised pildid lahendas Rubens enneolematu jõu ja kirega. Maiseid rõõme ja elu küllust ülistas Rubens oma suurtes mütoloogilistes maalides. Neis on hoogu, liikumist, pakatavat jõudu ja elulusti, sooje hõõguvaid värve, rõivaste toredust ja ehete sära, tugevaid tõmmusid mehi ning heledanahalisi ruugete juustega täidlasi naisi, pakse lapsukesi, vallatlevaid faune ja nümfe. Kui selline, ülivohav laad võib praegusaegsetes vaatajates mõnikord isegi võõrastust tekitada, siis Rubensi
seda autode jaoks. · Suvel kuivas Rno jõgi tehissängis ära ja sügisel ujutasid tulvaveed nii vana kui uue sängi kaldad üle ja Leonaro projekt põrus. · Kunstnik asus kivistisi uurima. "Lahing" · 52- aastaselt, 4 aastat pärast tagasipöördumist Firenzesse polnud Leonardo endiselt seal menu leidnud. · Leonardo saab 1503. a sügisel Machiavellilt tellimuse maalida Firenze raekotta "Anghiari lahingu". 1504. a algul hakkas ta tööle. · 24. jaanuar 1504. a Michelangelo lõpetas "Taaveti", mis pani hoobilt kõiki unustama Leonardo "Cavallot". · Leonardo ja Michelangelo suhed teravnesid. · Soderini leping: Leonardo peab lahingukartongi lõpetama hiljemalt 10 kuu pärast või maksma kogu raha riigile tagasi. · Esialgu tasu maali eest kindlaks ei määratud. · Anghiari lahing toimus1440.a, 12 aastat enne Leonardo sündi. · Ser Piero suri 9. juunil 1504.a jättes Leonardo täielikult ilma päranduseta.
15. sajandil Itaaliast alguse saanud renessanss on murranguline liikumine kultuuris, mis tõi kaasa humanismi taassünni ja keskaegse mõttemaailma muutumise. Toetuti elurõõmsale antiikkultuurile. Vararenessansi esimene maalija oli Masaccio, kes maalis Firenzes freskosid. Tuntud on Sandro Boticelli tahvelmaalid "Primavera" ja "Veenuse sünd". 16. sajandi kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit: Leonardo da Vinci (kuulsaimad maalid "Püha õhtusöömaaeg" ja "Mona Lisa"), Michelangelo (Sixtuse kabeli laemaal) ja Raffael (Sixtuse madonna). Veneetslane Tizian viljeles peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Tema altarimaalidel ja portreedel on soojade, elavate värvidega edasi antud rikkust ja külluslikku elulaadi. Teistes Euroopa maades arenes renessanss hiljem. Väga tähtsad kogu maailma maalikunsti arengule olid Madalmaadelt pärinevad maalitehnilised uuendused. Õlivärvidega maalimine sai alguse Madalmaades. Madalmaade kunsti nurgakiviks on vendade van Eyckide
17. sajandi maalis läks rahutu liikumise kujutamine erilise tähelepanu alla. Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta. 1585. aastal asutasid Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID Bolognas kunstiakadeemia, kus nad ise õpetajatena töötasid. Nende põhimõtteks oli ühelt poolt looduse tundmaõppimine, teiselt poolt vanade meistrite väljendusvahendite ja -laadide ühendamine (eklektitsism). Näiteks püüti seostada Michelangelo suurejoonelisust Corregio maalilisusega, Raffaeli kompositsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Carraccide maalide teemad pärinesid mütoloogiast ja nende ilutsev ning idealiseeriv laad leidis palju järgijaid. Kõrvuti eklektitsismiga arenes itaalia kunstis teine vool, nn naturalism, mille suurimaks esindajaks oli MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (1573-1610). Ta hülgas otsustavalt eklektika. Caravaggio põlgas idealiseerimist ja püüdis elu ning inimesi kujutada just sellistena, nagu ta neid nägi
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised
annaabi.ee 
