2. Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides). 3. Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega: · Id sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid, seotud füsioloogiliste protsessidega · Ego otsustab, milliseid vajadusi ja mis viisil rahuldada · Superego kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse (süütunne tähtis) 4. Psühhodünaamika on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Tähendab, et tunded ja emotsioonid on koguaeg aktiivsed ning bilansist välja minnes tekib tung millegi/kellegi vastu. 5. Freudi jaoks oli tähtis psühhoseksuaalne areng. Ta jagas needki kolmeks: · Oraalne faas esimesed 18 elukuud, seotud imemisrefleksiga.
Osad isikud saavad märgistamise tõttu ebaproportsionaalselt kannatada. Näiteks avaliku elu tegelased, kelle märgistamine on tugevama toimega. Märki ei saa karistusena vaadata ka, sest märki on raskem tagasi võtta, kui oleme eksinud. KULTUURIKONFLIKTI TEOORIA Oluline nimi on F.Sellin. Kultuurikonflikti teooria vaatab seda, et globaalses ühiskonnas on palju erinevaid kultuuri normide süsteeme. Kui vaatame erinevaid kultuurinormide süsteeme, siis märkame, et nende vahel on teatavad erisused. Näeme ka seda, et on käitumisi, mis ühe kultuurinormi süsteemi järgi on lubatud või kohustuslikud, aga võib olla, et teise kultuurinormi süsteemi järgi on need kas keelatud või isegi karistatavad käitumised. Teooria vaatab ka seda, et erinevate kultuuride vahel on ajaloos suhtlemine suurenenud ja tänu sellele on konflikte kohati juurde tulnud. Kultuurikonfliktis vaadatakse, et
Laste ja vanemate/hooldajate vahel turvaliste, stabiilsete ja toetavate suhete arendamine. Laste ja noorte eluoskuste arendamine. Alkoholi kättesaadavuse ning kahjuliku mõju vähendamine. Tulirelvadele, külmrelvadele ja mürkidele ligipääsu vähendamine. Soolise võrdõiguslikkuse toetamine, et vähendada naiste vastu suunatud vägivalda. Vägivalda toetavate kultuurinormide ja sotsiaalsete normide muutmine. Ohvrite äratundmine/identifitseerimine, toetamine ja nende eest hoolitsemine (Hinsberg, 2015). 3 1.2. Alaealiste mõjutusvahendid Alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt on alaealine 7-18aastane isik, kelle mõjutusvahendiks võib olla hoiatus, koolikorralduslikud mõjutusvahendid, vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde,
SOTSIOLOOGIA EKSAM 1) Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise klassikalised käsitlused. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sigmund Freud Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega. Erik Erikson Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini). 2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste. e
andnud hulgaliselt tõendusmaterjali, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste emotsionaalne kogemus ja emotsioone kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. Paljude emotsiooniuurijate arvates võib iga emotsioonikomponendi juures rääkida nii universaalsetest kui ka kultuurispetsiifilistest aspektidest. Kultuur võib oluliselt mõjutada seda, millisesse kategooriasse sündmus liigitatakse ja milline hinnang talle antakse. Seda, kuivõrd on emotsioonide väljendamine reguleeritud kultuurinormide ja tavade poolt, on tõestanud Paul Ekmani ja Wallace Frieseni uurimused. Nad järeldasid, et igas kultuuris võivad emotsioonide väljendamisel kehtida oma väljendusreeglid (ingl display rules). Ekman ja Friesen lõid ka 1978.a näoväljenduste kodeerimise süsteemi (Facial Action Coding System, FACS), mis võimaldab mõõta näoväljendusi üksikute komponentide ehk näolihaste liigutuste kaupa. Eesti keeles ja nagu paljudes teisteski keeltes on hulk sõnu, mis kirjeldavad inimese
Antud jutustuses jääb aga selgusetuks, mis on see faktor, mis naisi Olavi poole tõmbab. Kuidas suudab ta vaid mõne sõna või teoga enda rännakuteedel kohanud naised nii ära võluda, et viimastele eluks ajaks märk maha jääb? Nendele küsimustele ei saagi me teosest vastust ning need jäävad iga lugeja enda mõelda. Antud kujutamislaadil on mitmeid väljavaateid. Kindlasti saame siin rääkida tänapäevaste kultuurinormide õõnestamisest. Tegemist on suhteliselt vanade tekstidega ning nendes on märgatavad ka sellele ajastule omased suhtumised ning väärtushinnangud, eriti rääkides naisepositsioonilt. Suhtumine on konservatiivne ning tüüpiline antud aja suhtes. Naise rollideks on abikaasa, ema, perenaine ning enamasti sellega tema rollid elus piirdusidki. Ei saa siin salata ega maha teha naisi, kellel oli ja on ka tänapäeval selline eesmärk, sest kõik
shamaanimisega, et saada terveks. See on tihti viimane ja ainus tee saavutada tasakaal. Tihti võib haigus tagasi tulla, kui jäetakse shamaanimine hooletusse. Sageli õpib noefuut vanematelt shamaanidelt, kuidas haigusega toime tulla, end selles kontrollima (näiteks husteerias), teraapiat. *26.USA etnolingvistid Benjamin Lee Whorf ja Edward Sapir püstitasid hüpoteesi (keelelise relatiivsuse teooria), mille kohaselt: Keelemudelite ja kultuurinormide vahel on seosed. Sapir: "Reaalne maailm luuakse suurel määral alateadvuslikult antud inimgrupi keelenormide põhjal... Me näeme, kuuleme ja võtame vastu nii või teisiti uhtesid või teisi nähtusi peamiselt sellepärast, et meie uhiskonna keelenormid näevad ette nii- või teistsuguse väljendusvormi." *29:Millist nähtust tähistab melaneesia big- man süsteem?: Üks auahne mees kindlustab oma sugulaste julgeoleku ja annab võimalikult suure peo, kus jagab välja kingitusi. Mida suurem
Peamiselt on probleemiks kontaktide intensiivsuse määramise võimatus. 3.2. Thorsten Sellin, kultuurikonflikti teooria Esindajatest on oluline nimi Thorsten Sellin. Teooria lähtub sellest, et maailmas on palju erinevaid kultuurisüsteeme. Seoses mobiilsuse kasvuga eri kultuuride kokkupuuted sagenevad ja tekib rohkem ka kultuurikonflikte. Sellin vaatles kolme skeemi: 1. kahe kultuuri piirimail toimuv kultuurinormide konflikt; 2. juhud, kus ühe kultuuri normide territooriumile kehtestatakse teise kultuuri normid; 3. juhud, kus ühe kultuuri normide kehtivuse territooriumile asub elama teise kultuuri normide kandja. Sellin vaatles kuidas need kultuurikonfliktid võivad leida väljenduse hälbivas käitumises. Variandid: 1. ühe kultuuri normide poolt lubatud käitumine on teise kultuuri poolt
tööedukust. Kultuur ja sotsiaalne käitumine 1. Millise kultuuri liikmeks pead ennast? Läänekultuuri 2. Milliste teiste kultuuridega olete kokku puutunud? Kas ja kuidas erinevad need kultuurist, mille liikmeks ennast peate. Olen kokku puutunud aasia kultuuriga. Seal rõhutakse rohkem saavutustele kui läänekultuuris, lisaks ollakse konservatiivsemad. 3. Nimetage kolm omadust, mida peate uue kultuuriga sujuvaks kohanemiseks. Kultuurinormide uurimine, kohaliku keele õpe, avatud meel. 4. Leidke oma elust ja analüüsige sotsiaalseid situatsioone, milles käitute enamasti valmisskeemide kohaselt? Näiteks kinos käimine. 5. Mis on atributsiooniviga ja kuidas see tekib? Atributsiooniviga on kalduvus seletada iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumusi, pigem situatsioonteguritega, alahinnates sealjuures isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnestumiste taga kaldutakse aga nägema just ennekõike teiste isikuomadusi.
käitumine muude teenuindussüsteemi vigade korral Teenindaja käitumine kliendi eriliste vajaduste ja soovide korral käitumine kliendi "erivajaduste" korral käitumine kliendi erisoovide korral käitumine kliendi vea korral käitumine häirivate klientidega Kriitilised juhtumid (2) Teenindaja ootamatu käitumine kliendile pööratud tähelepanu määr teenindaja korratu käitumine töötaja käitumine kultuurinormide kontekstis teeninduse terviklik hindamine töötaja eeskujulik käitumine vastuolulistes tingimustes Kliendi rahulolu Ostujärgne toetus Kaebav käitumine Margilojaalsus VÄSIMUS Väsimuse esinemise sagedus Väsimuse dimensionaalsus Füsioloogiline väsimus / füüsilise suutlikkuse alanemine Objektiivne väsimus / töö tulemuslikkuse alanemine Subjektiivne väsimus / väsimustunne Akuutne ja krooniline väsimus
lähtutakse distantsilt Võtmesümbolid e baasväärtused e kultuurifookus – igas kultuuris on kesksed väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse Moodsamad kultuuriteooriad ei poolda seda, kuna see tähendaks struktrueeritud lähenemist, kus on mingi kese, mille ümber on vähemtähtsamad elemendid. Kuigi kultuuril ei ole nö kindlat tuuma, vaid on lihtsalt elemendid, mida kõik tunnistavad ja need elemendid on omavahel suhtes. Enkulturatsioon – sisenemine kultuuri, kultuurinormide omandamine õppimise käigus, selleks on 3 varianti: 1) individuaalne – laps õpib teatud kultuurilisi teadmisi ilma õpetamata 2) sotsiaalne – laps kaasatakse kultuurilisse tegevusse 3) kultuuriline – seletamine, teatud nähtuste selgitamine, sest neid pole niisama lihtne omandada Reaalne kultuur – kuidas asjad on Ideaalne kultuur – mingid normid, kuidas asjad peaksid olema TEOORIAD *Kultuuri evolutsionism – st kõik kultuurid arenevad läbi arenguetappide
Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. Superego on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on
· Teenindaja käitumine kliendi eriliste vajaduste ja soovide korral · käitumine kliendi "erivajaduste" korral · käitumine kliendi erisoovide korral · käitumine kliendi vea korral · käitumine häirivate klientidega Kriitilised juhtumid (2) · Teenindaja ootamatu käitumine · kliendile pööratud tähelepanu määr · teenindaja korratu käitumine · töötaja käitumine kultuurinormide kontekstis · teeninduse terviklik hindamine · töötaja eeskujulik käitumine vastuolulistes tingimustes Kliendi rahulolu · Ostujärgne toetus · Kaebav käitumine · Margilojaalsus Väsimus · Väsimuse esinemise sagedus · Väsimuse dimensionaalsus: (A. Füsioloogiline väsimus / füüsilise suutlikkuse alanemine (B. Objektiivne väsimus / töö tulemuslikkuse alanemine (C
On uurimusi(R.Davidson), mis väidavad, et meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon vasakus ajupoolkeras ja negatiivste emotsioonidega on seotud parem ajupoolkera 8. Kirjeldage A.Damasio patsiendi S. juhtumit. Millise ajuosa kahjustusega oli tegemist ning milline defitsiit tekkis patsiendil kahjustuse tõttu? Kuidas see leid sobitub kokku bioloogiliste emotsiooniteooriatega? Mingi osa on inimesel ikkagi ka bioloogiline, mitte ainult kultuurinormide ja käitumisnormide vormida. Bioloogiline osa aitab meid rasketel hetkedel otsuseid teha. 9. Mil viisil saame oma emotsioone reguleerida? Tooge välja erinevaid emotsioonide reguleerimise viise/strateegiaid. Kuidas võib emotsioonide vale või mittereguleerimine inimestele probleeme tekitada? Miks on lastel enda emotsioone raskem reguleerida? Kuidas saaksid täiskasvanud selle õppimist soodustada? Võimendada või tagasi hoida. Oleneb sellest, kuidas oleme harjunud või millised on kultuuri
· Vastutustunne - kaitsta klienti eklektikaga kaasneda võiva kahju eest · Saada juhiseid, kuidas tulla toime kliendipoolse survega · Täpsemalt doseerida abi · Annab terminoloogia professionaalseks suhtlemiseks · Aitab sotsiaaltöötajal ära tunda ja klassifitseerida oma tegevust KUIDAS tekib? · kliendi-toimija-kohtumise konteksti (majanduslik, sotsiaalne taust jne) koostoime, üldistus, neist igaüks on SOTSIAALSELT KONSTRUEERITUD ootuste, kultuurinormide ja käitumismustrite kaudu. · sotsiaalne reaalsus kujundab ning mõjutab sotsiaaltöötajat ja klienti · ST ja klient on osa reaalsusest ning mõjutavad läbi INTERAKTIIVSE SUHTE omakorda reaalsust · reaalsus mõjutab teooriaid NB! ST EI OLE KATALÜÜTILINE PROTSESS, kus STja ise ei muutu. Praktika ja teooria on alati omavahel seotud, teooriat kontrollitakse praktikas ja arendatakse seda edasi. Igas teoorias on alati olemas järgmised praktikas esinevad aspektid :
- ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist - Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega · EGO ehk Mina - lükkan edasi tarbe rahuldamist - lähtub reaalsusprintsiibist - reguleerib kohanemist - üritab olla moraalne - suhtleb välismaailmaga - teadvustatud osa, oleme ise teadlikud. - ratsionaalne · SUPER EGO ehk ülimina - Kujuneb välja kõige hiljem - Sisemine kultuurinormide väärtuste kogum - Saadakse ümbritsevalt, eelkõige vanematelt, perest. - Hakkab asendama vanemate kontrolli enesekontrolliga. - internaliseeritud väärtusi sisaldav isiksuse osa - ebaratsionaalne - toimib kohtumõistjana *Freud peab väga oluliseks ID mõju inimese arengus S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed missuguse kehatsooniga seondub sel arengu etapil suurim nauding · oraalne faas 0-1 ea o rahulduse saab suu kaudu
kus elas 19 tahitilast. Selle tulemusel kujunes välja segakeel, mida täna räägitakse Pitcairni ja Norfolki saarel. 7 Keel ja mõtlemine: · Keeled erinevad grammatilistele reeglitele rajatud kohustuslike kategooriate poolest. Germaani keeltes sugu. Mõnes indiaani keeles (kvakiutlid) on oluline asja kaugus või lähedus rääkijast või kas ese on nähtav või mitte. * Sapir-Whorfi hüpotees: keelemudelite ja kultuurinormide vahel on seosed. * Keel määrab meie mõtlemise - tänapäeval niiväga seda seisukohta ei toetata, vaid nõrka versiooni sellest - eri keele rääkijad tõlgendavad sündmusi erinevalt (kas panna kokku sinine ja kollane nöör või sinine kepp ja sinine nöör) * Masing: eestlastel pole tulevikku nii suur tung kui näiteks indogermaanidel. Poliitantropoloogia Ühiskonna struktuur Sotsioloogiaga sarnased mõisted (kohanemine, akulturatsioon, staatus jne).
staatuse. Kui inimene on märgistatud, on tal sellest raske vabaneda ning ta võtab märgi ning sellele vastava käitumise omaks. · Kultuurikonflikti teooria põhines arusaamal, et maailmas eksisteerib palju erinevaid kultuurisüsteeme ning nende kokkupuutekohtades tekivad konfliktid, mis väljenduvad kuritegevuses kui hälbivas käitumises. · Kuritegeliku subkultuuri teooria seisukoht, et kurjategijatele on omane oma kultuurinormide süsteem, mis on erinev normikuulekate omast, ning selles süsteemis ei ole tegemmist normist kõrvalekalduva tegevusega. 77. 78. 79. 80. 14. Rahvuvaheline avalik õigus, rahvusvaheline eraõigus. · Rahvusvaheline eraõigus on rahvusvahelisest avalikust õigusest oluliselt erinev distsipliin. Rahvusvaheline eraõigus tundub oma nimetuselt olevat rahvusvahelisele avalikule õigusele vastanduv. Siiski
Käitumine põhjendamalt aeglase teeninduse korral Käitumine muude teenindussüsteemi vigade korral Teenindaja käitumine kliendi eriliste vajaduste ja soovide korral: Käitumine kliendi „erivajaduste“ korral- liikumispuue, nägemisprobleemid Käitumine kliendi erisoovide korral Käitumine kliendi vea korral Käitumine häirivate klientidega Teenindaja ootamatu käitumine: Kliendile pööratud tähelepanu määr Teenindaja korratu käitumine Töötaja käitumine- kultuurinormide kontekstis Teeninduse terviklik hindamine Töötajata eeskujulik käitumine- vastuolulistes tingimustes Kliendi rahulolu: Ostujärgne toetus: kust saab pärast abi või tuge. Kaebav käitumine: org tahavad, et kliendid kaebaks, sest tahab tagasisidet, et probleeme lahendada. Margilojaalsus: püsiklientsus. Org tahab püsikliente. Oluline esimene pos kogemus kliendile. Väsimus: Väsimuse esinemise sagedus: Väsimuse dimensionaalsus:
ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. · Superego ("Ülimina") on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest
Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. · Superego ("Ülimina") on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et
piiratum kas või ajaliselt: nt ühiskonnas ei saa kehtida pidev sõjaseisukord. Teisisõnu, Bourdieu rõhutas, et sotsiaalsete agentide võime aktiivselt oma kultuuriprodukte ja sümboolseid süsteeme (st keelt laias tähenduses) maksma panna ja loomulikuks muuta mängib keskset rolli ühiskonna domineerimisstruktuuride säilitamisel ja taastootmisel (võiks ka öelda: muutmisel). Sümboolne vägivald (võime saavutada seda, et olemasolevate sotsiaalsete suhete ja kultuurinormide suvalisust ei märgata või peetakse ekslikult loomulikuks ja seega legitimeerituks) on füüsilisest vägivallast märksa tõhusam, selle toime pidevam. Võim diskursuse (vestluse) üle, legitimeerimisõigus (sh keele legitimeerimine, mille hulka kuuluvad ka viisakusnormid või P, D ja R parameetrite väärtused) sõltub kõneleja kapitalist: nii majanduslikust, kultuurilisest, sotsiaalsest kui eriti sümboolsest. Antud näites on professori võim eelkõige sotsiaalne ja sümboolne.
Kontrolli võib teostada kolmes vormis – sisemises e. ametkondlikus, poliitilises ning õiguslikus. Sisekontrollis põimuvad kaks aspekti – juriidiline ja psühholoogiline. Juriidilisest küljest on alati võimalik otsustada, kas ametnik käitus nii, nagu seadus ja ametkonnasisesed normatiivaktid (nt ministeeriumi põhimäärus) ette näeb. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse ametnikukultuuri, mis kirjutab ametnikele ette eetikanormid ja käitumismallid. Nende kultuurinormide eiramine võib omakorda anda ajendi juriidilise kontrolli algatamiseks. Poliitiline kontroll kätkeb endas nii varalist järelevalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Seda teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. Näiteks 23 Valitsemine ja avalik haldus riigikontroll kontrollib, kuidas ametnikud ja asutused käivad ringi nende käsutada olevate rahade, hoonete, tehnika ja muude varadega.
55 o käitumine kliendi “erivajaduste” korral o käitumine kliendi erisoovide korral o käitumine kliendi vea korral o käitumine häirivate klientidega Teenindaja ootamatu käitumine o kliendile pööratud tähelepanu määr o teenindaja korratu käitumine o töötaja käitumine kultuurinormide kontekstis o teeninduse terviklik hindamine o töötaja eeskujulik käitumine vastuolulistes tingimustes KLIENDI RAHULOLU Ostujärgne toetus Kaebav käitumine – ma ei kaeba kuna kunagi öeldi kui kaebad oled kitukas Margilojaalsus – apple, jagada saad ainult apple toodete vahel VÄSIMUS Väsimuse esinemise sagedus Väsimuse dimensionaalsus o Füsioloogiline väsimus / füüsilise suutlikkuse alanemine
ja armastav külgetõmme teise inimese suhtes (Tallinn Pride 2007). Seksuaalset orientatsiooni eristatakse seksuaalse identiteedi teistest komponentidest nagu bioloogiline sugu (inimene on füüsiliselt naine, mees või on tal ilmnevad interseksuaalsed tegurid, mistõttu on ta korraga nii naine kui mees), sooline identiteet (psühholoogiline naiseks või meheks olemine) ja sotsiaalne sooroll (naiseliku või meheliku käitumise kultuurinormide järgimine) (K.A.S. 2007). Seksuaalne käitumine võib tuleneda seksuaalsest orientatsioonist, kuid käitumine ise ei defineeri ega muuda inimese seksuaalset orientatsiooni (AllPsych 2008). 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalpartnerite alusel hetero-, homo- ja biseksuaalseteks on kultuuriline fenomen ega tulene loodusest. Seksuaalne identiteet, sooidentiteet ja seksuaalne
Selle keele kaudu defineeritakse see subjekt. Selle ajalehe kaudu toodetakse seda keelt ja sõnavara, mis ühiskonnas ringleb ja mida kasutades inimesed teatud tasanditel omavahel suhtlevad. Nõukogude kontekst on selles mõtes mõnevõrra teine, kuna seal neid ühiskondlike allkeeli nii palju ei olnud. Tänapäeval on neid kindlasti rohkem. Selle kogu keskseim tekst on ,,Modern discourse". See on mannifestilaadne tekst. Siin räägitakse selgest murrangust, ühest vanast kultuurinormide kogumist ja selle kese on just see, et kindel maailmapilt tekitatakse terve jada religioonide tippe. Need on need kindla maailmapildi kehtestajad. Siis on vahepeal ka uusaja mõtlejad, aga see tekst on kirjutatud juba sellelt positsioonilt, kus see kord, selge ja kindel maailmapilt enam ei kehti. See on jälle veider positsioon, et see lausuja on nende ideede pooldaja ja iatseb möödunud aegade põhimõtteid taaskord jälle tagasi. Aga selle kohta, milline on olukord olevikus, midagi ei öelda
EGO - "Mina" - puhver Id-i ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Kujuneb esimene kahe eluaasta jooksul. Otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. Superego - "Ülimina" - sisemine kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt. Inimestelt -sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kujuneb välja kõige hiljem, umbes 5a vanuses. Identifikatsioon - protsess mille käigus laps omandab sama soost vanemalt ideid ja väärtused. Asendab vanemate kontrolli enesekontrolliga. Teadvus kujuneb karistuse tulemusena - ego-ideaal. Freudi järgi jagub teadvus kolmeks: • teadvustatud - praegune tähelepanu fookus
väiksemal määral; 6. kuna sanktsiooni rakendatakse inimese, mitte aga kuritegeliku käitumise suhtes, siis kurjategijat iseloomustavad jooned mõjutavad karistust ja selle tagajärge; 7. sanktsioonid sõltuvad kuuluvusest vähemusse, kindla elukoha olemasolust, haridusest, elukohast ,,teatud" piirkonna kaudu jne.; ei pruugi olla võimalusi normikuulekaks eksisteerimiseks (immigrandid), kultuurinormide erinevus, kohalolekuriigi normidest mitte aru saamine, demograafiline põhjuslikkus, kindla elukoha puudumine, haridus 8. õigusemõistmine lähtub stereotüüpsest ettekujutusest kurjategijast, kui madala moraali ja paha sooviga hukkamõistu väärivast isikust; 9. kui isik on kord märgistatud, siis on tal sellest märgist raske vabaneda. Mõrvaril on mõrvarina rohkem rakendust leida.
kontrollida. Tõenäoline on, et inimesed, kes sooritavad hälbelisi tegusid, on omandanud elu jooksul käitumisviisi, mis erineb keskklassi normidest. Hälbelisuse individualistlikud teooriad rõhutavad hoopis selliseid sotsiaalseid faktoreid nagu ebavõrdsus ja võimetus määrata sobilikku käitumist. Kaugia: Freudi järgi saab inimene oma loodusliku loomusega kaasa teatud deviantsed impulsid (sealhulgas agressiivsus, seksuaalsus). Sotsialiseerumisprotsessis peavad need impulsid ühiskonna kultuurinormide omaksvõtu kaudu taltsutatud saama. Kui indiviidi käitumine on siiski hälbiv, annab see tunnustust sotsialiseerumise ebakohtadest. Sotsiaalpsühholoogiline käsitlus toonitab, et hälbekäitumine on analoogiliselt normikuulekaga teatud viisil teostunud sotsialiseerimisprotsessi tulemus. Seega õpitakse ka hälbekäitumist vastastikuse suhtlemise, kommunikatsiooni protsessis, milles peatähtsad on vahetud inimkontaktid.
annaabi.ee 
