esimeestena 5 meest. Kõige tulemuslikumaks on tagantjärele hinnatud L. Tõnsoni valitsemisaega. Sel perioodil kujunesid välja ESK põhifunktsioonid, kutsuti ellu mitmeid spordi arengu seisukohalt tähtsaid organeid. 1923. aastal asutati EOK, mille koosseisu kuulusid tuntud riigi- ja ühiskonnategelased. EOK liikmestaatus oli eluaegne. Esimeseks esimeheks oli välisminister F. Akel. 1 1925. aastal hakati Eestis moodustama Kultuurikapitali ning ESK taotles selle raames kehakultuuri sihtkapitali. Selle vastu olid mitmed ringkonnad ja isikud. Ajakirjanduses puhkes spordivastane kampaania. Koguni Riigikogus oli inimesi, kes leidsid, et spordivõistlused tuleks üldse ara keelata. Kui Riigikogu võttis vastu Kultuurikapitali seaduse, langes üks kuuest sihtkapitalist kehakultuurile. Moodustati Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus(KKSKV). See võimaldas tööle rakendada palgalised spordiinstruktorid
Raamatus asuvad eluga dialoogi 24 inimtüüpi. 2013. Aastal luulekogu „ Kõik tänavanurkade muusikud“ 2013 raamat „Rokenroll“, mis kajastab Karl-Martin Sinijärve ja Jürgen Rooste rännakuid Ameerikas. Reisi jäädvustas Tiit Pruuli Lisaks on Rooste luulet avaldatud mitmetes teistes luulekogudes, koos paljude teiste Eesti luuletajatega. TUNNUSTUS Betti Alaveri debüütauhind 2000 (esikkogu „Sonetid“) Eesti Kultuurikapitali aastaauhind 2006 ( luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“) Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 („Pornofilm ja pudel viina“) Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia 2012 („Laul jääkarudest ) LUULETUS ostet odavamalt suzuki mootorrattastki nüüd lastakse matsid paganad
Kuni 1923.aastani oli ta nimi Friedebert Mihkelson või Michelson. Ta töötas kirjanikuna, kriitikuna, kirjandusteadlasena, tõlkijana ja ajakirjanikuna. 1918. aastal abiellus ta EmmaElisabet Oinasega. Fr. Tuglas võttis osa revulotsioonist ja ta vangistati ning vangis kirjutas ta teose "Meri". Tuglas ja kultuur Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "NoorEesti". Tema eestvedamisel rajati kirjandusühingud "Siuru" (19171919) ja "Tarapita" (19211922). Fr. Tuglas oli kultuurikapitali mõtte algataja. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu idee eestvedajaks ja sai selle esimeheks (1922,19251927). Lisaks, Tuglas kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.1930. aastate Eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Koolkonna rajaja Fr. Tuglast võib tinglikult pidada ühe Eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Seda iseloomustab kõrge analüüsikultuur ja mõttetäpsus, sädelev
Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzäss (jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusika ristumise tagajärjel. 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul tekkisid juurde ka mõningad teised uued muusikastiilid Impressionism, Ekspressionism, Neoklassitsism, Uusromantism. Kultuurielu arenes ka Eestis jõudsalt. Kultuurile aitas riik teadlikult kaasa rahastati nii riigieelarvest, kui ka kultuurikapitali vahendusel. Kultuurkapital jagas stipendiume ja preemiaid: kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, sportlastele jne. Kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegutsesid aktiivselt. Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Loodi sümfoonilisi suurteoseid, näiteks: Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob". Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. Tugevnes ka laulupäevade ja
I PÖHISEADUS II PÖHISEADUS III PÖHISEADUS PARLAMENDI 100 liiget 100 liiget 120 liiget SUURUS NIMI Riigikogu Eesti Rahvakogu rahvahääletus MILLAL 1920 1934 1938 VASTUVÖETI RIIGIPEA Ei olnud Riigivanem President 10. Kultuuri autonoomia, kultuurikapitali loomine. 11. 11 12. Riik hakkas tegutsema riikliku ekspordi abistamis firmadega. Hakati kasutama plaanimajandust ja üritati pöllumajandust järgi aidata.
Ajalugu . Kultuur Eesti Vabariigis. Riiklik kultuuripoliitika Eesti iseseidvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus ohtkultuuri saksatumiseks või venestamiseks ning eesti kultuuri pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. c) kultuurikapitali loomine selle kaudu finatseeeriti kultuuri erinevaid valdkondi ning see omakorda aitas kaasa kultuuri professionaliseerimisele. d) Kutseühingute loomine 1920-ndate aastate alguses hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone. e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine, kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama.
keskkooli (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) ning läks edasi Tartu Ülikooli, kus õppis prantsuse filoloogiat. Alates 1968.aastast on Kaplinski kuulunud Kirjanike Liitu. Eesti taasiseseisvumise alguses tegutses ta poliitikuna. On kuulunud nii Eesti Kongressi liikmete hulka kui ka Riigikokku. Jaan Kaplinski Autasud Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Prantsuse luuleauhind Prix Max Jacob (2003) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Käekiri ja allkiri Luule Jäljed allikal (1965) Kalad punuvad pesi (1966) Tolmust ja värvidest (1967) Valge joon Võrumaa kohale (1972) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Raske on kergeks saada (1982) Tule tagasi helmemänd (1984) Õhtu toob tagasi kõik (1985) Käoraamat. Luulet 1956-1980 aastatest (1986) Hinge tagasitulek (1990) Tükk elatud elu
Milles peitub ,,Rehepappi" edu? Aastal 2000 avaldas raamatukirjastus Varrak Andrus Kivirähki poolt kirjutatud raamatu ,,Rehepapp". Raamat osutus üsna populaarseks olles võitnud kultuurikapitali proosapreemia, Virumaa kirjanduse preemia ning pääsenud Eesti kirjanduse kuldraamatukokku. Raamat on olemas kuues keeles: Soome (2002), Norra, Ungari (2004), Vene (2008), Läti (2009) ja Prantsuse (2014). Raamatu põhjal on tehtud mitmeid teatrilavastusi. Raamatust ilmus ka selle aasta alguses film, mis on olnud sammuti edukas. Kuid kuidas suutis üks raamat nii populaarseks osutada? Üheks raamatu kirjutamise põhjuseks oli Kivirähkil kusagilt loetud Tuglase arvamus
ühtlasi tema 35. isiknäitus. Tegemist oli akrüülmaalidega. Autorist Tiit Pääsuke Ta on Eesti maalikunsti üks suuremaid koloriste, alustas kunstiõpinguid Tartu Kunstikoolis ning jätkas neid ERKIs, mille lõpetas 1971. aastal. 2011. aasta kevadel lõpetas Pääsuke 40 aastat kestnud õpetajaameti Eesti kunstiakadeemias. Praegu on ta vabakutseline kunstnik. Pääsukest on pärjatud oluliste auhindade ja preemiatega: Riigi kultuuripreemia 2012, Eesti kultuurikapitali aasta-preemia 2000, EV teenetemärk Valgetähe IV klassi Orden 1999, Konrad Mäe nimeline medal 1992. aastal, Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1975. ja 1981. aastal. Maalid ja muljed Minu lemmikuks kujunes maal nimega "Poiss ja ratsu", sest toda kunstiteost vaadates hakkas see jutustama otsekohe lugu, mida mõistsin vaid mina, mitte keegi teine. Maalil oli kujutatud poissi, kes seisis hobuse ees. Poisil olid tiivad, millest üks tiib oli läbipaistev
Tõnson. Sel ajal sai teoks Esimesed Eesti Mängud. Tõnson oli nii vaimne kui ka füüsiline juht neil mängudel. 12000 osavõtjaga mängud olid heaks toestuseks spordi laiast kandepinnast Eestis ning põhjenduseks taotleda riiklikku tähelepanu. 1934. aastal asus ESK etteotsa riigisekretär Karl Teras. Viidi läbi teine reorganiseerimine, mille eesmärk oli likvideerida tekkinud ESK ja KKSKV- Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus kaksikjuhtimine ning prioriteedi kindlustamine. Muudeti ka Kultuurikapitali seadust nii, et ESK esimees on ka KKSKV esimees, probleemid said lõplikult lahendatud. Riigi toetusel asutati 1937. aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 2.Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli
EKRAVE Liit aastal 1921. Perioodil 19221940 tegutses ESK esimeestena 5 meest. Kõige tulemuslikumaks on tagantjärele hinnatud L. Tõnsoni valitsemisaega. Sel perioodil kujunesid välja ESK põhifunktsioonid, kutsuti ellu mitmeid spordi arengu seisukohalt tähtsaid organeid. 1923. aastal asutati EOK, mille koosseisu kuulusid tuntud riigi ja ühiskonnategelased. EOK liikmestaatus oli eluaegne. Esimeseks esimeheks oli välisminister F. Akel. 1925. aastal hakati Eestis moodustama Kultuurikapitali ning ESK taotles selle raames kehakultuuri sihtkapitali. Selle vastu olid mitmed ringkonnad ja isikud. Ajakirjanduses puhkes spordivastane kampaania. Koguni Riigikogus oli inimesi, kes leidsid, et spordivõistlused tuleks üldse ara keelata. Kui Riigikogu võttis vastu Kultuurikapitali seaduse, langes üks kuuest sihtkapitalist kehakultuurile. Moodustati Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus(KKSKV). See võimaldas tööle rakendada palgalised spordiinstruktorid.
sajandi armastusluule“ 2011- luulekogu „Kuidas tappa laulurästikut“ 2012- lasteluulekogu „Tähesadu“ koos Kirke Kangroga, luulekogud „Laul jääkarudest“ ja „Higgsi boson“ 2013- luulekogu „Kõik tänavanurkade muusikud“ ja luulekogu koos Doris Karevaga „Elutants“ 2014- luulekogu „Suur tume, suur tume“ Jürgen Roostet on tunnustatud aastal 2000 Betti Alaveri debüüdiauhinnaga esikkogu „Sonetid“ eest, Eesti Kultuurikapitali aastaauhinnaga 2006. aastal luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“ eest, Friedebert Tuglase novelliauhinnaga 2007. aastal „Pornofilm ja pudel viina“ eest ja 2012. aastal Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemiaga „Laul jääkarudega“ ja „Higgsi boson“ eest. Jürgen Rooste luulekogumike lühitutvustusi:
· Etteheited põhiseadusele · Riigikogul suur võim · Puudub president · Riigikogu poolt ettevalmistatud enne põhiseaduse projektid kukkusid hääletusel läbi · 1933. Okt toimus vabadussõdalaste põhiseaduse eelnõu hääletus - seadus võeti vastu 6. 1934 aasta riigipööre 7. Sisepoliitiline kriis · Rahulolematus parlamentis · Parteide lagunemine · Valitsuste vahetumine 8. Kultuur ( kultuurikapital, professionaalne kultuur) 1925a. Jõuti kultuurikapitali loomiseni, Kultuurikapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sissetuleks jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini
illustreeris Viiralt J.Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 J.Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 E.Tannmanni usuõpetuse lugemikud ning 1026 aastal koguteose ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur". Võimeka graafikuna töötas ta ka puulõikes, akvatinas, litos ja monotüüpias. Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu-ja linoollõiked ning 1917 aastast esimesed ofordi-ja estambika katsetused. Sellele järgneval perioodil oli ta edukas raamatute illustreerimisel. 3 Sügisel 1925 aastal sai ta Kultuurikapitali kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse üheaastase stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. Sealt pärinevad tema tuntumad tööd ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Jutlustaja", ,,Neegripead" ja ,,Lamav tiiger". 4 Viiralt on osalenud näitustel paljudes riikides, näiteks Pariisis, Kopenhaagenis, Riias, Moskvas, Roomas, Bostonis, New Yorgis ja Chicagos. Eesti Rahvusraamatukogus on üleval Viiralti taieste püsiv näitus. 5 1 Eduard Wiiralt, http://www.slideshare
1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (2000) 3) "Puudutus" (1981) 10) "Mandragora" (2002) 4) "Salateadvus" (1983) 11) "Aja kuju" (2005) 5) "Vari ja viiv" (1986) 12) ,,Lõige" (2007) 6) "Maailma asemel" (1991) 13) ,,Deka" (2008) 7) "Hingring" (1997) 14) ,,Sa pole üksi" (2011)
oktoobril 1942. aastal Tartus · 1968.a lõpetas Vanemuise lavakunstistuudio näitlejana. · Töötas ajalehe Edasi ja ajakirja Meie Repertuaar toimetuses ning ajakirja Pikker korrespondendina. · Eesti noortemeister lauatennises. · Alates 1976. a on ta elanud Hiiumaal, kus ta on juhendanud pikka aega kooliteatrit. · Luulet hakati algselt avaldama ajalehtedes ja ajakirjades. · Tema luulet on tõlgitud vene, ukraina ja esperanto keelde. · 2005. aastal sai Alavainu Eesti Kultuurikapitali Hiiumaa ekspertgrupi peapreemia. · 2006. aastal omistati talle Eesti riiklik teenetemärk, milleks oli Valgetähe V klassi teenetemärk. · Oli nõukogude ajal nn kitsendatud väljundiga autorite hulgas. Nii ilmus tema kõige esimene luulevalimik suisa põranda all. Põhilised teemad · Lähedaste kaotus · Emadus · Isamaa/ kodu · Armastus · Sõprus · Hiiumaa Keelekasutus · Luuletused on lihtsa sõnastusega.
raamat koostati koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga ning kahes oma kogus "Takso Tallinna taevas" (2006) ja "Saage le" (2007). Tema luuletusi on kasutanud laulusnadena ansambel Raadio Maria. Andra Teede on tegev ka kirjanduskriitikuna, kelle kirjatid sel alal iseloomustab hoolikas lhenemine vaadeldavale materjalile. Aastast 2007 ttab ta kirjastuse Jutulind projektijuhina. Aastal 2008 oli Andra Teede Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali loomestipendaat ja raamatuga "Saage le" Eesti Kultuurikapitali Kirjanduse Sihtkapitali luulepreemia nominent. vihm ei ole minu ainus sber aga ta on kige tihedam ja pahatihti lihtsalt kige lhemal vihm ei peta mind ta tuleb siis kui tema aeg on tulla ta ei nua paljut ja ei taha tegelikult muud kui et ta eest ei joostaks ra et taga vahel jalutataks vi et ei pestaks teda koju judes kohe no pealt maha Luuletus on vetud luulekogust Takso Tallinna taevas. Vtsin selle luuletuse, sest hea, kui nidatakse tavaliselt suhteliselt ebameeldivat
Kivirähk, kelle laiemalt tuntud roll oli Tipp ETV legendaarses lastelavastuses. Isa Ants oli samuti näitleja ja aastatel 1979-1986 Nukuteatri direktor. LOOMINGUST Andrus Kivirähk on kirjutanud väga palju raamatuid, proosateoseid, näidendeid, stsenaariume. Tema kuulsaimad raamat on ,,Rehepapp" ,,Mees kes teadis ussisõnu". 1995. aastal ilmunud proosaraamatu ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed´´ eest omistati Andrus Kivirähkile Eesti kultuurikapitali 1996. aasta kirjanduse aastaauhind. 1997. aastal pälvis ta novelli ,,Kunstnik Jaagup`` eest Tuglase novelliauhinna. 2000. aastal ilmunud romaan ,,Rehepapp ehk November´´ sai Eesti kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitalilt 2000. aasta romaaniauhinna. Mõned tema proosateosed: ,,Ivan Orava mälestused`` ,,Sirli, Siim ja saladused`` ,,Sibulad ja sokolaad`` ,,Rehepapp`` ,,Leiutajateküla Lotte´´ ,,Mees kes teadis ussisõnu´´ Mõned tema näidendid: ,Vanamehed seitsmendalt``
Ta on alates 1997 aastast "Rahvusooper Estonia" solist. Enne seda oli ta solist "Vanemuises" teatris. Lõpetas Tartu kaugõppekeskkooli ning on veel õppinud Ida Urbeli balletistuudios ja tartu 2. Keskkoolis.Ta on esinenud paljudes välisriikides - Saksamaal, Rootsis, Soomes, Tsehhis, Rumeenias jm. Tema repertuaari kuuluvad sellised baritoni suurrollid nagu Rigoletto, Jago, Boccanegra, Nabucco, Germont, di Luna, Macbeth. On ka võitnud mitmeid auhindu: Georg Otsa preemia, Tartu Kultuurikapitali aastapreemia ja Suure Vankri muusikaauhind. Ooper põhines samanimelise Aleksander Puskini jutustuse järgi ja oli kolm vaatust, mis jagunesid omakorda 7. pildiks ning teose tegevus toimub 18. sajandi lõpus St. Peterburis. Libreto autoriks on helilooja vend Modest Tsaikovski, kuid Jeletski ja Lisa aaria ning koorinumbrite tekstid on pärit Pjotri sulest. Teoses põimusid traagilised sündmused nagu Hermanni kaardimängukirg, õnnetu
sari 2010-2014, „Uskumatuse hind“ 1999, „mees , kes ei joonud viskit“ 2001, „Palveränd uude maailma“ 2003 Doris Kareva- 1958 tallinn, eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja, isa oli helilooja, õppis tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas, lõpetas tartu ülikooli kaugõppes inglise filoloogina, töötas kultuurilehes Sirp ja Vasar, töötas UNESCO Eesti rahvuliku komisjoni peasekretäärina, töödanud Sirp ja Meie Pere, üks WELLESTO asutaja, saanud eesti kultuurikapitali auhinna ela ja sära, „Deka“ 2008, „Aja kuju“ 2005, „Hingring“ 1997, „Maailma asemel“ 1992, „Kuuhobune“ 1992 Contra-1974 Võrumaa, töötas lühiajaliselt inglise keele õpetajana, vanemad agronoom ja raamatupidaja, siis postiljonina ja siis postiülemana, vabakutseline kirjanik ja stenarist, eesti kirjanikke liitu ja tartu noorte autorite koondisesse kuulub, tuntud eelkõige luuletajana, tema luule on lõbus ja laululine, palju leidub ta
Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nimeline kirjanduspreemia 1979 a. ·Virumaa kirjandusauhind. ·Võitnud Tuglase novelliauhinna kolmel korral 1996 aastal, 2002 aastal ja 2007aastal. ·Pälvinud Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali preemia proosa kategoorias.Kirjanduspreemia sai proosa ,,Naised ja pojad" eest. Preemia suurus oli 40 000.- ·A.H.Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Looming: Kirjanikudebüüdi tegi novelliga ,,Lõppematu tee", mis ilmus Elva ajalehes Uus Tee 1958 aastal Esimesed luuletused ilmusid samuti ajalehes, seekord aga Hiiumaa omas 1959 aastal. Tegi ka Mart Raua tutvustuse ,,Noorte hääles" 1960 aastal. Esimene raamat äratas soodsat tähelepanu.
Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Ptk. 33 Kultuurielu Riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Kogu kultuurikapitali sissetulek jagunes 6e sihtkapitali vahel. Silmapaistvateele loovisikutele jagati auhindu ja preemiaid. 1920. Aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust. Kultuuriautonoomia Venelastel ja saksastel oli õigus ametiasutustest kasutada oma riigikeelt. 1925.a võeti vastu Rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuriomavalitsuse loomine oli vabatahtlik, olenedes ainuüksi rahvusvähemuste soovist. Kultuuriautonoomia rahvusvähemustele õigustas ennast täielikult
filmitööstuse arengVersailles nõrgad asjaolud- nsv liit kuulutas oma eesmärgiks ülemaailmse revolutsiooni, saksamaa unistas revansist, rahvahulgad veendusid oma õiguses materjaalsele heaolule.Kultuurielu EV: Eesti iseseisvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus oht kultuuri saksastumiseks või venestumiseks ning eesti kultuur pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. märksõnadeks kultuurivallas olid kultuurikapitali loomine ja kutseühingute loomine. Laienesid kultuurikontaktid, Kehtestati Eesti vähemusrahvustele kultuurautonoomia. Rahuleping: 28.06.1919 rahvasteliit: 1920.NSV loomine- 30.12.1922. Hitler valitsusjuhiks- 30.01.1933. MS- 1929. Riigipöördekatse- 1.dets.1924. Salin sekreär-19221952.pätsi ja laidoneri riigpööre-12.märts.1934. K.Päts-Eesti riigitegelane,riigivanem.J.Laidoner-Venemaa ja Eesti sõjaväelane.EVKL ametlikuks juhiks oli erukindral- A.Larka.A
kultuurisündmus. Kaunid kunstid Kaunid kunstid Kujutav kunst Kirjandus Teater Muusika Filmikunst Arhitektuur Riik ja kunst Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Programm ,,Kunstigaleriid,, Tallinna Kunstihoone ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse osaline toetamine Riik ja kirjandus Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapital Lugemisaasta (2010) Päevakajalist: Raamatumess Eesti Raamatu päev Riik ja teater Vahendid: Kultuuriministeeriumi arengukava Programm ,,Teater maale" Päevakajalist: Toetus kaalukamale loometööle Riik ja muusika Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Rahvakultuuri sihtkapital Kultuuriministeeriumi allaasutused Toetusprogramm ,,Muusikafestivalid ja konkursid",
vampiirid“), lühiromaani või jutu („Väendru“, „Ingellik olevus“, „Jõgeva elavad surnud“), lühijutu („Emajõe ääres“, „Vend Rus“) kui ka kogumiku („Pan Growski üheksa juhtumit“, „Roos ja lumekristall“) kategoorias. Esimese tunnustuse sai ta 2008 Tallinna linna Tammsaare nimelise romaanipreemiaga ning juba 2009. aastal sai Hargla Friedebert Tuglase novelliauhinna teosega „Minu päev Liinaga“. 2011. aastal anti Harglale Kultuurikapitali kirjanduspreemia romaanisarja „Apteeker Melchior“ eest. Samuti võitis ta 2012.aastal Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna teose „Apteeker Melchior ja timuka tütar“ eest. (Vikipeedia, 2014) Kokkuvõte Kirjutasin oma referaadi Indrek Harglast, kes on üks kaasaja Eesti tuntumaid krimi- ja 7 ulmekirjanikke
aastal tõlgiti Göteburgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Tunnustused 1. Eino Leino auhind (1992) 2. Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) 3. Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) 4. Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Perekond Jaan Kaplinski on abielus 1969. aastast Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja oli 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. Esimesest abielust Küllike Kaplinskiga on tal tütar Maarja Kaplinski (s. 1964). Jaanil ja Tiial on pojad Ott-Siim Toomet (s. 1970), Lauris Kaplinski (s. 1971) ja Lemmit Kaplinski (s. 1980) ja tütar Elo-Mall Toomet (s. 1981). Minu arvamus
Alvine Käppa portree, 1919. Õli, lõuend. Joonis 6. Saaremaa, 1913-1914. Õli, papp. 10 Joonis 7. Veneetsia, 1921 1922. 11 4. KONRAD MÄE MEDAL Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1. novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Laureaadid · 1979 Juhan Muks · 1980 Kristiina Kaasik · 1981 Luulik Kokamägi · 1983 Olga Terri · 1984 Arnold Akberg · 1985 Alfred Kongo · 1986 Linda Kits-Mägi · 1987 Toomas Vint · 1988 Johannes Uiga · 1989 Agu Pihela · 1990 Kersti Rattus · 1991 Peeter Mudist
teenete eest. Prantsuse luuleauhind Prix Max Jacob (2003) Jaan Kaplinski esimene prantsuse keelde tõlgitud luulekogu "Tolmu igatsus" pälvis Prantsuse luuleauhinna Prix Max Jacob. Kirjanik Tõnu Õnnepalu sõnul on Max Jacob väärikas prantsuse luuletaja ja temanimeline auhind on luule vallas üks kõige mainekamatest. Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) 6 Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Kirjandusauhind, mis antakse välja Eesti Kultuurkapitali poolt. Preemia asutati 1970. aastal. Praegune nimetus on kasutusel 1995. aastast. Preemia saajad määrab sihtkapitali nõukogu. Auhind määratakse esmakordselt eelneva aasta jooksul ilmunud parimale teosele. Preemia antakse välja järgmistes kategooriates: ilukirjanduslik proosa luule näitekirjandus laste- ja noorsookirjandus esseistika
Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali. Hilistes portreedes väljendub 1920.aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (1923-2924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. Konrad Mäe viimane loomeperiood on seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Aastast 1979 antakse Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali poolt välja auhinda Konrad Mäe medalit. Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1.novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Medali on kujundanud Enn Johannes. Kasutatud kirjandus 1. ,,Konrad Mägi: monograafia" Evi Pihlak 2. ,,Eesti kunsti ajalugu 19.sajandi keskpaigast kuni 1940
Luulekogu „Kaitseala“ analüüs Kristiina Ehin sündis 18. juulil aastal 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004. aastal omandas ta magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Tänavu on Kristiina Ehin tuntud eesti luuletaja ja proosakirjanik. Kristiina Ehin sai aastal 2006 lausa kaks preemiat luulekogu „Kaitseala“ eest, Gustav Suitsu stipendiumi ja Kultuurikapitali luulepreemia. Selle alusel võib väita, et tegemist on Ehini enim tunnustatud teosega. Minu arvates teose pealkiri „Kaitseala“ seostub Ehini enda sisemise kaitsealaga ning väärtustega. Autori enda sõnul otsib „Kaitseala“ vastust küsimusele, mida ehedat ja kaitsmisväärset on tänapäeva maailmas meis enestes ja meie ümber. Kristiina Ehin kijutas teose 2005. aasta jooksul, viibides Mohni saarel ning teos ilmus samal aastal. Teose ülesehitus on vägagi huvitav
„mässumeelt ja ajastutevahelist intertekstuaalset mängu asendab tüdimus või nostalgia”. Avangardistliku ja terava väljenduslaadi kõrval on Sinijärve paelunud ka minimalistlikud luulevormid, meeleolukirjeldused ja armastusluule. Koos teiste autoritega on ta teinud mitmeid ühisprojekte, 5 mille tulemusena on ilmunud näiteks kolm luule kaardipakki. Aastal 2002 pälvis Sinijärv raamatu „Artuart&39” eest Eesti Kultuurikapitali luulepreemia. Lisaks lüürikale on Sinijärv kirjutanud gourmet- teemalisi artikleid, kirjutanud “Poissmehe kokaraamatu” ja toimetanud retseptiraamatu. Ta on osalenud mitmetes proosa-, reisijuhi- ja lasteraamatuprojektides. Ta on töötanud reklaamibüroos ja mitmes erinevas ajalehes. Eesti Televisioonis juhib ta iganädalast kultuurisaadet OP. Aastast 2007 on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Luulekogud -- Kolmring. Eesti Raamat, Tallinn, 1989. -- Vari ja viisnurk. Tartu, 1991.
3 1. MIHKEL RAUD Mihkel Raud sündis 1969. aasta 18. jaanuaril Tallinnas. Mihkli ema on tuntud lasteajakirjanik Aino Pervik, sama ka isa Eno Raud. Tal on lisaks veel üks õde ja vend. Ema, Aino Pervik sündis 1932. aastal Rakveres ning on tuntud eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema tuntuimad lasteraamatud on ,,Arabella mereröövli tütar" ja ,,Kunksmoor". 2012 aastal sai Aino Pervik ,,Eesti kultuurikapitali aastapreemia" tunnustuse osaliseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Pervik, http://www.elk.ee/?profile=688) Aino Pervik. Foto: Postimees/Scanpix Isa, Eno Raud on eesti lastekirjanduse tunnustatumaid, viljakamaid ja tõlgitumaid autoreid. Enolt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Tuntumad neist ,,Naksitrallid"-e seeria, ,,Sipsik", ,,Kaval Ants ja vanapagan". Tema loomingut iseloomustab mitmekihiline ainekäsitlus, huumor
Otsiti võimalust kirjanike ja kunstnike riiklikuks toetamiseks. Üldjuhul nõudsid haritlased endi toetamist, aga ilma vastuteeneta riigile, et ei tekiks kroonukirjandust ja-kunsti. Riigivõim jäi toetamis osas skeptiliseks. 1920. aastate algul koostati mitu Eesti Kultuurkapitali seaduse eelnõud, ent neid ei võetud vastu. 1923. aastal algatas Haridusministeerium uue Kultuurkapitali seaduse eelnõu, olles jälginud ka Läti Kultuurikapitali toimimist. 5. veebruaril 1925 võeti Riigikogus vastu Eesti Kultuurkapitali seadus. Asutati kuus sihtkapitali: kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri sihtkapital. Kultuurkapitalu sissetulek laekus piirituse ja viinamüügi puhastulust, tubakaaktsiisist, lõbustusasutuste maksudest ja välispasside tasust. 1928. aasta Uuenduslik Nipernaadi. August Gailiti romman "Toomas Nipernaadi" kujunes maalähedases ja realistlikus Eesti
Kui poiss sai 12.aastaseks alustas ta õpinguid Ferdinando Provesi juures. 13.-16. eluaastatel õppis Verdi Provesi juures ja käis Ginnasio koolis, mille kõrvalt kirjutas ta oma muusikat (serenaade, duosid, triosid, kirikumuusikat), mida esitas mitmel korral ka mitteametlikel kontserditel oma sünnilinnas. 1829.aasta lõpuks lõpetas Verdi õpingud Provesi juures, kes oli öelnud, et tal on poisile kõik ära õpetatud. Verdi plaanis 1829.aastal minna õppima Milanosse – kultuurikapitali Itaalia põhjaosas. Ta proovis minna sealsesse Konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsiooni- eksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem ning Konservatooriumis nappis kohti. Seejärel korraldas Barezzi Verdile privaatõpingud Vincenzo Lavigna juures, kes oli olnud meister dirigent
juubeli aegu, on viimase paarikümne aastaga olnud sedavõrd liikvel, et jäljed kaovad täielikult uttu. Konrad Mäe medal Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1. novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Viimasel kümnel aastal on olnud Konrad Mäe medali laureaatideks: 1997 Jüri Arrak 1998 Urmo Raus 1999 Laurentsius & A.D. 2000 Jaan Elken 2001 Peeter Allik 2002 Erki Kasemets 2003 Alice Kask 2004 Lembit Saarts 2005 Jaan Toomik 2006 Mari Roosvalt
riigieelarvest(niimoodi ei võimaldatud kultuurielu piisavalt rahastada) 1925.a loodi Eesti Kultuurikapital, sellest kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks 2) Suur kriis asutuseks. Kultuurikapitali sissetulekud laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisist ning lõbustusasutuste maksustamisest. Majanduskriis- 1925 algas ülemaailmne majanduskriis (sai alguses USAst). Kultuuriautonoomia Eestile oluline rahvusvähemuste lojaalsus , 1925 a Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud
Olulised Kunstnikud: Kõrgkoolid: kultuurisündmused: N.Triik, K.Mägi, Tartu Ülikool, Tartu · 1925-kultuur- Kõrgem Kunstikool Pallas, autonoomia seadus- Tartu Kõrgem vähemusrahvuslased Muusikakool, Tallinna võisid rajada seltse Näitlejad: Tahnikum, Tallinna · 1925-kultuurikapitali Konservatoorium, Riigi seadus: rahastas Kõrgem Kunstikool vähem tuntud valdkondi · 1919 TÜ emakeelne · 1938 Eesti Teaduste Sportlased: Akadeemia- annab A.Väli, E.Pütsepp, välja entsüklopeediaid A.Neuland, K.Palusalu, · 1922/23 hakkab A.Klumberg, ilmuma ,,Looming" kultuuriajakiri
(seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 ka reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Ta on ka ETV kultuurisaate OP! saatejuht, mida ta juhib juba 8ndat hooaega. Lisaks luuletamisele, reklaamide kirjutamise ja saatejuhtimisele tegeleb Sinijärv ka kokandusega. Aastal 2002 pälvis Sinijärv raamatu ,,Artuart&39" eest Eesti Kultuurikapitali luulepreemia. Luule Karl Martin Sinijärvel on kokku ilmunud kaheksa luulekogu, lisaks veel mitu ühisteost. Sinijärve loomingul on kaks poolust - ühelt poolt ekstravagantsed keeleeksperimendid ja sürrealismi kalduvad luuletused (nt "Salatanze ruumityhi", "Soome-ugri rahvatants") ning teiselt poolt tundlikud ja lüürilised tekstid, mis üllatavad oma sõnatäpsuse ja intensiivsusega ("Sa palveta sel ööl ka minu eest"). Ta
majandusega. 8 Kultuur Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel seisva rahvuskultuuri väljaarendamine. Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi. Vabariigi algusaastail oli majandusliku kitsikuse tõttu raske saavutada märgatavat edenemist kultuurielus, ent juba 1925.a jõuti Kultuurikapitali loomiseni. Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sissetulek jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerimisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud
(Teise maailmasõja aegne plakat ,,Me Suudame seda teha") 11 Kultuurielu Eestis kahe maailma- sõja vahelisel ajal Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire arenemine, sellele aitas ka riik kõvasti kaasa. Riigi abi seisnes selles, et riik jagas toetusi kas siis riigieelarvest või Kultuurikapitali vahendusel. Kultuurikapital jagas stipendiume ja preemiaid kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele ja paljudele teistele kultuuritegelastele veel ning toetas olulisemaid kultuuriasutusi ja ühinguid. Tänu sellele, et Eestil olid tekkinud laiad välissuhted hakkas muutuma ühekülgne saksa ja vene kultuurimõju Eestile sellega, et Eesti kultuurist võis üha rohkem leida inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri kultuurimõjusid
Nad said elada ka vabalt. 4. Kas 1920.-1930. Aastail toimunud muutused inimeste eluolus omasid vaid positiivset tähendust või oli selles ka varjukülgi? Ma arvan, et selles oli mõlemat. Positiivselt vaadates arenest tehnika ja inimõigused. Varjukülgedest vaadates arenes kuritegevus. 10B.Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Õpik 1. Kuidas rahastati kultuuri 1920.-1930. Aastail? Kuidas tänapäeval? Kultuuri rahastati nii riigieelarvest kui ka Kultuurikapitali vahendusel. Tänapäeval samamoodi, aga sellele on lisandunud ka sponsorid. 2. Seleta mõisted: kõrgkultuur, rahvakultuur, kultuurautonoomia. a) Kõrgkultuur - elukutselised kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arvu kasv. Tekkisid uued proffessionaalsed teatrid, koorid, orkestrid. Ei ole mõeldud massidele. b) Rahvakultuur - rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid-
Kas on võimalik eesti kirjanikke üldisemalt ühe mütsi alla koonduda (küsimus on koguaeg Tuglas peas). + 1923 "Looming" (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner, Semper) deklareerinud ennast kui parlamentaarset kirjandusajakirja. 1930ndatel aastatel juhib ajakirja Semper, kes on kirjanduslikelt vaadetelt suhteliselt lähedane Tuglasele. Hakkavad tekkima koondavad organisatsioonid ja väljaanded, mis jäävad püsima. + 1925 Kultuurikapitali seadus kuidas kultuuri võiks rahastada? Kirjanikud hakkavad stipendiumi saama. 1930ndateks aastateks tähendab see stabiilset sissetulekut, majanduslik olukord hakkab stabiliseeruma. + 1927 algavad "Looduse" romaanivõistlused + 1935 Raamatuaasta + 1937-40 "Varamu" (peatoimetaja Visnapuu) Loomingule konkurent poliitilises plaanis, sest Loomingut antakse välja Tartus ja selle puhul tajutakse teatavat opositsiooni ametlikult kultpoliitikale
keerutasid. Berliin andis kiirema ja parema vastuse. Ega siin suurt laveerida ei olnudki, suurriigid võtsid selle, mis tahtsid, NL tuli kavaluse ja pealesurumisega, kuna keegi väljaspoolt nkn ei oleks hakanud takistama. Kultuurielu põhijooned 1918–40 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kunsti ja kultuuriüritusi toetava findi idee tekkis juba omariikluse algul, kuid majandusolud lubasid selle teostada alles 1925. aastal, mil Riigikogu võttis vastu Eesti Kultuurikapitali seaduse. Kultuurikapitali arvele jooksis kindel protsent teatud tulude maksudest. Kapitali eesmärgiks oli luua, ülal pidada ja toetada asusutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust, kunste ja kehakultuuri, toetada sellealaseid ettevõtmisi ning rahaliselt aidata teenekaid loovisikuid, samuti nende perekondi. Kuus sihtkapitali- kirjandus, helikunst, kujutav kunst, näitekunst, kehakultuur ning ajakirjandus.
mis on ju a priori selge. Eliitkoolides õppivate laste arvu silmas pidades pole see üldse Eesti hariduse põhiprobleem. Tähelepanu peaks pälvima hoopis fakt, et vallakoolid, kes põhikooli tulemustes on parimad, jäävad güm- naasiumi tasemel alla nii maakonnakoolidele kui ka suurlinnakoolidele. Taas kord leiab kinnitust meie heaolupoliitika jõuetus mõjutada sotsiaalset ebavõrdsust. Kümned, kui mitte sajad analüüsid on kinnitanud koduse kultuurikapitali mõju laste haridussaavutustele. Järelikult peaks maapiir- kondades, kus vanemate sotsiaalsest klassist tulenevalt on kultuurikapi- tal madalam, kool toimima omamoodi kompensatsioonimehhanismina. Sedasama kodust kultuurikapitali aitaks tõsta ka vanemate tagasitoomine õppimise juurde. Paraku on Eesti elukestvas õppes osalemise näitajad ühed viletsamad Euroopas, sarnanedes Balkani ja Vahemere-äärsete agraarmaade omadega. Erinevalt Põhjamaadest (ja isegi UKst) puudub elukestval õppel
annaabi.ee 
