Söömata olime, lõuna valmis oli küll , aga püssimehed ees, tagauksel, ei lähe lastel söök sisse, ei meil. Kõik jäi nii igale poole laokile, sai kerkima kaussi, saun köetud jne. Linnupojad, kalkuni, 35 haiged mõned ka ja terved, küll need kärvavad. Hane, pardipojad, kana, välja tulemas 6 pesakonda neil päevil. Seda toitu ei oska keegi keeta. Ka mitte juhatada ei saanud. Mees unustas oma suvemantli ja veesaapad. Söögipoolist ei saanud palju kaasa, sest ahnitsesin pesu, riideid kappidest, kummutist. Sööginõud jäid senna. Singid, liha, leib, moosid, keedised, kõik, kõik. Kole elajaelu meil, 3 meest, lapsed, 3 , 2, 1, 2, mul 2. Kaks naist üksikud. Peldik kõik siinkohal, ooh... Öeldi, tagasi ei saa te enam, öeldi so Gott will! Seda elu te enam ei ela. Aino on väga apaatne, sest ma nutsin kui nad süüa küsisid. Sooja toitu ei ole. Rahvas veab rahata meile leiba, võileiba, ka see paber, piima, kõike, nii osavõtlikud... nii truud eestlased..
pidi olema kaasavara täis. Pruudi poolt pulmalistele jagatavate kingitustega ehk veimetega taotles noorik head läbisaamist ja kokkukuuluvust nii tulevase mehe kui tema suguvõsaga ning uue koduga üldse. Ühtlasi näitasid veimed pruudi virkust ja näpuosavust, samuti jõukust, ning pulmas jagati avalikult pruudile kiitust või laitust, vastavalt sellele kuidas veimed meeldisid. 6 Kuigi veimesid oli tegema hakatud juba ammu, läks eriti kiireks pärast seda kui kosjad käidud ja pulmad paistmas. Kogu selle suure veimede valmistamisega ei tulnud pruut üksi toime ja samuti ei jätkunud ka materjali. Selle hankimiseks läks pruut sugulaste ja tuttavate juurde viinutama, hunti jooksma või hundihända ajama ehk teisisõnu veimi ja nendeks vajalikku materjali korjama. Pulmadeks valminud veimede hulk sõltus nii pruudi töökusest, abiliste hulgast kui ka üldistest majanduslikest võimalustest.
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga ar
üle maa ja üle vee. Vaat'sid ringi linnukesed -- tuttav paik neil oli see. Tuttav kaasik, tuttav oja, mäed ja põllud tuttavad; sääl on aed ja väike maja, lapsed kooli ruttavad. ,,Tere, lapsed, kallikesed, külla teile tulime," sädistasid pääsukesed tervituseks lastele. Ja siis Minnid, Mannid, Jütsid rõõmustades hõiskasid, poisid tervituseks mütsid siniõhku paiskasid. Hüüdsid: ,,Piiri-pääsukene, meie armas kevadlind, hää, et tulid, kallikene, ammu ootasime sind! Tule, punu pesakene meie maja aknale. Kulla-kallis pääsukene, tervitused sinule!" Pääsukesed nobedasti kohe tööle asusid, tegid pesa käbedasti, savi selleks kogusid. Kogu päeva kevadise siia-sinna lendasid, keset päikse helenduse siuhti-säuhti rändasid. Lastel--Jütsil, Mannil, Ennul rõõmsast meelest paisus rind, kui neil' tervitusi lennul saatis pääsu -- kevadlind... PAISTIS SUVEPÄIKE SÄRAV
seejärel minategelase vastikus andis järele ja tuli uni 14. - mt mäletab veel lõbusõidulaeva ja imelikke maju, mille seintel olid marmorist kujud või koletised, laev vajus merele ja suur laine viis ta veealusesse riiki - ei uskunud, et Franz on päris kuniks tema visiitkaardi enda kätte sai, mis tõendas teda kui elusolendit, kuid korda ta pole enam sedagi 15. - minategelasele meeldis selles hotellis, sest see oli nagu koht, kuhu ära kaduda, ilm oli hall ja vilu, mõtles milliseid riideid endale tahaks - mõtles endale riideid 19. sajandist, siis moodsaid suveriideid, Franz ostis talle hõbehalli siidisärgi, mis mt-le ei meeldinud, sest see oli kallis ja see oleks pannud seda sarnanema idaeurooplastega, ta ei oskaks selliseid riideid kanda, eelistaks ennem kaltse - seejärel mõtles endale pöörase ja ebatavalise riietuse selga, millega käiks ringi vaid õhtuti, läheks ooperisse, lahkuks vaatuse keskel ja otsiks üles oma narkomaanist AIDSiga kallima
saanudki hakkama ega ka üht võimalust isale tema võimalikku toetamist nina peale visata. Umbes sel ajal, kui omadega väga puntras oli, luges ühest lehest, kuidas üks õnneseen, kes oli ka töötu, ja kel oli kuhjaga kõikvõimalikke probleeme, võitis oma viimase rahaga kasiinos hiigelsumma. Luges ja mõtles - see on lahendus ka minu probleemidele! Miks ta ometi varem selle lihtsa asja peale ei tulnud? Ja muidugi laenas sõpradelt mõnisada krooni ning läkski mängima. Võib-olla sai temast mängur just sellepärast, et tol esimesel õhtul võitis midagi tuhande krooni ümber. Kui oleks kaotanud, võib-olla ei oleks rohkem mängima läinud. Aga temast sai tõeline hasartmängur. Võib ka nii öelda, et muutus mängusõltlaseks. Ükskord, kui tuju oli üsna nullis, kuna oli jälle kaotanud, nägi üht koolikaaslast. Too siis pakkus võimalust oma mured unustada. Pidi rahustama, tõelist kaifi pakkuma - narkootikumi
I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida
Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis Anni kompsiku seest saia, ja hammustas seda, pakkus ka Jaanile, kuid Jaan ei tahtnud. Jaan ei julgenud Annile öelda, kuid ta pidi ise minema saia ostma, kuid tal oli raha vaid kuue väikese saia jaoks, mida ta ise poleks söönud, vaid lastele koju viinud. Jaani nälg oli suur ja ta võttis ikkagi Anni käest saia, pärast veel teisegi. Nad kõndisid ümber kiriku, Anni rõõmsalt, Jaan häbelikult. Anni oli ilus tüdruk, ja kui Jaan ta poole vaatas tundis ta kuumavärinaid. Anni riided olid linnamoelised ja see andis mõista, et ta on jõukast talust. Jaan arvas, et tüdruku pere otsib teda juba, kuid tüdruk ütles, et otsigu, nad on isaga kahekesi. Nad olid veel kaua koos, seisid lume sees. Anni päris Jaani kohta, kuid Jaan ei tahtnud
Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raamatu, mille ta oli just läbi lugenud. Kui ta ärkas oli õues ikka veel pime. Ta oli veel unine ning nägi und, mida oli varemgi näinud. Ta pani tähele, et enamused lambad ärkasid temaga koos, harjunud tema eluviisi järgi elama. Ta arvas, et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib
Saksamaale. Seal jäi ta esmaseks peatuskohaks Berliin, kuid alaliste õhuhäirete ja -rünnakute pärast lahkus ta sealtki, suunaga Läände. Saksamaa elust Lillemaa palju ei ole kirjutanud, kui vaid seda, et sõja lõppedes langes ta ameeriklaste kätte vangi, kes aga andsid ta koos teiste sõjavangidega prantsuse sõjaväe-võimudele. Nii oli ta olnud ameeriklaste käes sõjavang vaid kolm kuud ja prantslaste sõjavang il oagris neli kuud, kus elu oli olnud väga raske. Haigused ja nälg olid paarilisteks, isegi joogivett anti jaopärast. Ka kummitas venelastele väljaandmise oht. Venelaste eest Võõrleegioni Nähes olukorras muu pääsu puudust, otsustas ta astuda Prantsuse Võõrleegioni. Oma kirjades ei maini Lillemaa, kus ja kunas ta seda tegi, kuid lühikeste vihjete najal võib oletada, et see juhtus 1945.a. lõpul. Algul saadeti neid Alzeeriasse väljaõppele, millise perioodi kohta ta rohkemat ei kirjuta kui
sama ajal kiites esivanemate geniaalsust ja tarkust, sest kõik probleemid tulid sellest, et puude alt roniti maha. Ints vahepeal on saanud rasedaks ning kui teavitab sellest Leemetile selgub, et Leemet ning ka lugeja on kogu aeg valesti arvanud, et Ints on mees, tegelt on emane. Leemeti ema haarab ka suur romantika hoog kui jutuks tulevad väiksed lapsed ning eirates Leemeti hoiatusi ja muud hakkab ta kuduma suures koguses riideid tema tuleviku lastelastele . Kui ussipojad sündisid oli himu metsas suur, ema läks vaatmas vastsündinuid ning ka Hiie tahtis kuid Leemet kartes Hiiet ja ema kokku lasta hoidis Hiiet ussikoopa suu ees eemale, minnes tema juurde väga lähedal, nagu üritaks mingit sõnumit saata, Hiie veidi imestunult ning segaduses siis lahkus, et tulla hiljem tagasi. Homsel päeval tahtis minna Leemet Hiiele lähedust selgitama, et too mingite valede ideede peal oma lootust ei kergitaks
kui pettunud vanemad olla võivad, Leemet polnud Hiiet varem sellisena näinud ja neiu paistis talle väga ilusana ja armsana - nad läksid ujuma, Hiie hüppas esimesena alasti vette ja talle järgnes Leemet, võtsid plaaniks jõuda kaugelt paistvale saarele, sest keset merd nad jääda ei saanud ja tagasi minna polnud ka võimalik, ühtäkki oli Leemet tüdrukusse armunud, nad ujusid ja suudlesid ning kaisutasid ja jutustasid kogu päev - neil tuli nälg ja Leemet sõudis saarele, nad unistasid sellel saarel ainsad elanikud olla, nägid jänest mööda kalpsamas, Leemet kutsus ta ussisõnadega enda juurde ja tappis ta toiduks, nad ehitasid endale onni ja tegid üles lõkke - kui Leemet oli läinud uusi puid lõkke jaoks tooma, sai talle selgeks, et nad pole saarel üksi, tuli välja, et seal elas tema „surnud“ vanaisa, ema Linda ja onu Vootele isa, kellel olevat kõik
Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima. Lepiti kokku et teevad kahasse, VI Nelipüha ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees
eest, et Kelli teda armastab . Kelli astus üksi paati ning sõitis minema ning jättis Eeriku tormi kätte üksinda. Kelli tänas Epp Loonat paadi eest ning lahkus, ise väga erevil olles. Epp Loona ruttas randa ning näeb, et Eerik on üksi Jõõrilaiul. Epp tunneb merd, ta hüppab paati ning sõuab kindlalt Eerikut päästma. Ta küsib Eerikult, et kas Kelli jättis ta sinna, aga Eerik vastas, et vist mitte. Kui nad randa jõudsid, siis Epp pakkus talle kuivi riideid , aga Eerik lausus, et tal pole aega ning seadis sammud sumplaevale Toora Jookuse jutule. Eerik tahtis laevale tööliseks saada, kuid Toora Jookus keeldus sellest. Ta ütles vaid, et see on loll idee. Andis Eerikule paki suitse, et ta need isale viiks ning lisaks veel Eerikule maiustusi, et ta pahane poleks ja nad sõpradeks jääksid. Eerik aga otsustas viia selle suitsupaki hoopiski Kellile tuppa, ta viskas paki tuppa ning jooksis minema, tal oli vaja jõuda õigeks ajaks angerjapüügile.
kui lumevaip katab maad :,: ja kuuskede härmatand oksad kuupaistel hiilgavad. :,: ...................................................................................................................................................14 Ma tahaksin kodus olla, kui kallim on minuga :,: ja temaga üheskoos mina võiks rõõmus viibida. :,: ...................................................................................................................................................15 Ma ammu tean üht neidu...........................................................................................................15 Majakene mere ääres.................................................................................................................16 Mandoliinid öös........................................................................................................................16
Tom, istudes kaksi-ratsa võõra poisi otsas ja tagudes teda rusikatega. «Ütle «küllalt»!» karjus ta. Poiss püüdis ainult lahti rabelda. Ta nuttis, peamiselt vihast. «Ütle «küllalt»!» Ja materdamine käis edasi. Lõpuks kuuldus võõralt poisilt allasurutult «küllalt», ja Tom laskis tal tõusta, öeldes: «See on sulle õpetuseks. Teinekord vaata ette, keda sa narrima tikud.» Võõras poiss läks ära, puhastades riideid tolmust, nuuksudes ja nuusates. Aeg-ajalt vaatas ta tagasi, raputas pead ja ähvardas, mida ta kõik teeb Tomile «järgmine kord, kui ta tema kätte saab». Tom ainult irvitas seepeale ja pöördus ülevas meeleolus minema. Niipea kui ta oli keeranud selja, kahmas võõras poiss maast kivi, virutas talle sellega abaluude vahele ja pistis siis ise antiloobi kürusega plagama. Tom ajas reeturit taga kuni selle koduni ja sai niiviisi teada, kus ta elas
serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki herr Ollinoga, kes asja vaatama tuli, kuid selleks ajaks istus juba Tigapuu laua taga ja pühkis näolt verd - sündmusest oli kuulnud ka direktor, kes asja vaatama tuli, Ollino ja Tigapuu valetasid talle, et Indrek ja Tigapuu hullasid ning viimane kukkus peaga vastu lauda, Maurus ei uskunud seda, kutsus Indreku oma kabinetti, teades, et tema on ainukene kes tõtt räägib, Indrek rääkiski kõik Maurusele ära, kuidas asi tegelikult oli, Maurus polnud pahane, hindas Indrekus tema ausust ja mõistis teda - Maurus andis Indrekule raha selle eest, et ta oli aus - Indrek läks Tigapuud vaatama, kes lamas voodis, andis talle Mauruse antud raha lohutuseks, Tigapuu hindas seda, saatis Jürka poodi õlle, suitsuvorsti ja saia järele - Tigapuu küsis Indrekult talle müüdud tekki ja patja laenuks, sest Indrekult ei pidavat seda
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud
Vanaisal õnnestus küll veel paljusid hammustada, kuid tal lõigati selg katki ning väänati roided selja taha justkui tiibadeks. Kui vanaisa piinajat mürgihammastega hammustas, raiuti tal pea maha. Saabus Leemeti kord. Äkki olid raudmeeste pead kõverad kaela otsas ning nende pead juhtisid neid merre, kus nad uppusid. Tulid Pirre ja Rääk, kes sidusid Leemeti lahti. Nad olid vanaks jäänud. Olid kõike puu otsast pealt näinud, kuid nad ei olnud ammu kõndinud ja seepärast võttis neil palju aega. Neil oli kahju, et ei jõudnud vanaisa päästa. Inimahvid olid täid raudmeeste pähe kamandanud. Isegi Leemet ei osanud vanade inimahvide ussisõnu, mis mõjusid ka putukatele. Pirre ja Rääk arvasid, et rohkem nad täisid treenima ei hakka. Nad olid liiga vanad selleks. Leemet põletas vanaisa surnukeha. Vanaisa oli olnud viimane inimene mürgihammastega. 37. Salme oli vanaks jäänud, juuksed olid pulstunud. Raudmehed olid Mõmmi peale
Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt oste
-6.J mäletab ühte lasteraamatut, milles peategelane peale igat peatükki teeb vigade paranduse. Selle põhjal J sooviks- ei teeks Liisa kulul halba nalja, ei jätaks Liisa vihikut lilleriiuli alla vedelema. -5.Emaga on tõeliselt raske, kui ta varasemalt hüsteeritses ja karjus, siis nüüd ta ainult arvab, et teda kõik süüdistavad ja nutab kogu aeg, Kui J küsib kus ta sinine triiksärk on ja ärgu ema võtku tema toast- mida ta on oma rahadega remomtinud ja ise koristab- tema riideid ja ei viiks pesusse vaid J toob mustad riide ise ära. Kuid nüüd jälle eme arvab, et mis kurja ta siis jälle tegi, kui pluuse ära pesi ja miks poeg temaga nii käitub. J teab, et kui ema juba nutab ei aita midagi, ta ei kuula ühtegi J selgitust vaid J peab teda kallistama, mis on poisile sellises ema seisundis väga vastik, aga ta teeb seda ikkagi ja kutsub ema kööki teed jooma. Kuigi J- le ei meeldi piimaga tee on see hetkel isegi hea, uuesti üritab J selgitada, et see särk
inimese reputatsiooni. A. Camus On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad. C. Chanel Vaesel on rohkem lapsi, rikkal rohkem sugulasi. Tundmatu Ma usun vaikuse distsipliini ja võin sellest tundide kaupa rääkida. G. B. Shaw Puhkevat õit tuleb otsida äikesejärgses vaikuses, mitte enne. Hiina vanasõna Tähelepanu ei vääri mitte ainult need, kes ületavad raskusi, vaid ka need, kes neid loovad. Tundmatu Ilma vähimagi kahtluseta silmitseme ammu kustunud tähtede valgust. T. Lehtinen Esimesena ei tervita mitte kultuursem, vaid see, kellel on nõrgemad närvid. Tundmatu Mõne inimesega rajame suhted tõele. Teisega valele. Need suhted pole vähem kindlad. A. Camus Parem olla ilus kui hea, kuid parem on olla hea kui inetu. O.Wilde Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid. D.Defoe On kolm seletamatut asja: linnu tee taeva all, laeva tee merel ja mehe tee naise juurde. Tundmatu
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Maisaar Raamat sisaldab jutukesi ja meenutusi lapsepõlvest. Kui isa kinkis raamatuid jutuke räägib sellest, kuidas lapsed ootasid isa linnast tagasi, sest ta tõi neile alati raamatuid. Annale meeldisid ilusad ja haledad raamatud, aga Juhanile seiklusraamatud. Vahest valmistasid nad ka ise teepakipaberist raamatuid. Jutuke Aino ja Leeni kodus rääkis sellest, et lapsed tahtsid emale head meelt teha, aga tegelikult tegid hoopis vastupidi...parandasid vanu riideid lõigates uusi katki ja kui ema koju tuli, siis ta sai väga tigedaks ja mis edasi juhtus, sellest käesolev jutt enam ei rääkinud... Jaanus Vaiksoo Kellasepaproua Illustreerinud Anu Kalm Raamat sisaldab lasteluuletusi. Luuletused on üsna pikad ja rasked lugeda, eriti eelkoolieas. Arvan, et raamat on suunatud koolilastele. See raamati ei kuulu kindlasti minu lemmik luuletuste raamatu hulka, aga tore oli tutvuda ikkagi
"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
veel hullemaks. Ühel päeval leidis ta, et oleks tore korragi veel kodumaale minna, aga see polnud võimalik. Kui ta suri, jäi temast alles vaid määrdunud sombreero troopikajõe kaldale. Surmapõhjus: Arvatavasti uputas ennast. 5 4.4. Jüri Nõmm Sünnikoht: Harala Amet: talumees Olemus: kangekaelne; järeleandmatu; ahne; eluraiskaja; Lugu: Isast jäi järele talu, mille ta testamendis täpselt pooleks jagas. Hobuseid, lehmi, riideid ja vilja saigi nõnda jagada, sest neid oli paarisarv, aga käimlaid oli üks. Sellepärast hakkas ta vennaga kohtus käima ja nii üksteist aastat järjest. Suur tuul lükkas väljakäigu ümber ja kohtuskäimine lõppes. Äkki taipasid vennad, et põllud on metsa kasvanud ja nad mõlemad on vanapoisid. Nad olid oma elu ära raisanud. Ainus kasu, mis nad sellest said, oli seaduste tundmine une pealt. Perekond: vend Kusta Surmapõhjus: loomulik surm 4.5. Alviine Birkenbaum Sünnikoht: Harala
nad uusimad riided selga ja õhtustavad kallis restoranis. Bianka sai viiskümmend kuus ja Johannes viiskümmend neli punkti. Kreete jõudis lõpuks välja Kreekasse. Johannes, Sasa, Bianka ja Kairi lähevad talle sinna varsti külla. Restorani jõudes on Bianka juba kohal, tal on seljas punane lõpukleit. Poiss hakkab juba istet võtma, kui äkki heliseb telefon. Ta vastab. Helistajaks on Paula. Tüdruk, keda ta juba ammu enam tunda ei taha. Ta kutsub poisi koos endaga Hiiumaale suvepäevi veetma. Tüdruk on aga Johannesel nii palju halba teinud ning ütleb talle väga ropusti ja lõpetab kõne. 1.1.3.1.Margus Karu Ta on sündinud 11. septembril 1984. aastal Tallinnas. Margus Karu on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala. Margus Karu on olnud ,,Kuukulgur Filmi" reklaami- ja filmiprodutsent. 2008
peab ta minema kuna teeb pangas ta elu talumatuks. Kui aga Nora seda konflikit väiklaste kaalutlusteks nimetab on jutul lõpp ja Helmer käsutab toatüdruku kohale ja ulatab talle kirja ja raha, et ametlikult kirjastada Krogstadi vallandamine. Nora reageerib uluvalt . Helmer kinnitab Norale, et andestab ta kartuse mis temale solvav oli ja uhkustab, et ta on mees kõik mis tuleb enda peale võtma. Lahkub oma kabineeti ning Nora hirmust meeletu lihtsalt seisab, teades, et Krogstad ON võimeline oma hoolimatuses valmis vastavalt käituma. Siseneb Dr.Rank ja Nora tervitab kuid soovitab mitte hetkel Torvaldi juurde minna kuid tal endal on küll alati aega leida tne jaoks. Rank räägib, et tal läheb elu allamäge ja ta palub Noralt, et kui ta oma suremis algamisest märku annab postkaardiga millele on margitud must rist siis ärgu ta Helmerit teda vaatama lase, sest ta teab kuidas Torvald vihkab kõdunenvaid asju
MÄRT (ust kinni pannes): TEMA ÕNN! Head meie mõlemad teineteisele ei oleks ütelnud. situatsiooni- Inimene küll ei pea teise nägu laitma, jumal on koomika: Enn kõik loonud; aga vanasõna ütleb: punased kuuleb pealt juuksed ja vindunud lepad ei kasva hüva maa peal. Ja siin on sõna tõeks läinud. Kas ta ammu juba sinu järele jookseb? MAIE: Mitu aega! Ja – isa – MÄRT: No – isa? Viimati –? MAIE (pead noogutades): Isa näeks hea 13 meelega, et ma tema vastu võtaksin! Tema vanemate libe keel on taadi silmad pimedaks teinud, et surve ta tema vigu ei näe. (Märdi kortsus kulmu abiellumisel nähes.) Aga ära sa usu, Märt, ega ma teda ei võta elades! MÄRT: Minu kanapojukene! Aga räägi nüüd, mis
Krahvi süüdistatakse mõrvas. Mustas mantlis mees, arst, nägi kuidas krahv sillalt mehe alla lükkas. Tapetud oli juudist liigkasuvõtja, kes nõudis krahvilt võla tasumiseks tema tütart Laurat. Arst lubas, et ei räägi kellegile, kui rahaga, mille oli liigkasuvõtjale võlgu, aitab vaeseid ning ehitab koole. Arsti nimi oli Medig, kes oli sama küla vaene kerus poiss olnud, aga nüüd aitab tasuta vaeseid. Laura ja Medig armuvad. Viimane teos, redigeeris oma varemilmunud teoseid. Külmale maale inimese probleemides on süüdi ühiskonda. Kriitiline. Eelnevalt nimetatu ei kuulu kõrgperioodi. Ajalooline triloogia. Eestlase lähiajalugu romaanid. Sel ajal uudne, keegi polnud enne nii lähiajast romaane kirjutanud. Ta oli esimene kes enne kirjutamist tegi väga põhjaliku eeltöö arhiivides. ,,Mahtra sõda" eesti kirjanduses euroopa mõistes romaan, 1902. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid"
kenake ja riiakas piiga, kaebas vend Saska peale. Tädi Anna tõi tüdrukule kingitusi, Olga hoidis neid kadedalt oma nurgas. Vend Nikolai oli haiglane linalakk. Aleksandr suhtus neisse nagu teeklaasidesse, mida ei tohtinud maha pillata ja mille pärast ta tõrelda sai. 6 Kui Aleksandr oli seitsmeaastane, lagunes kodu ühekorraga ja äkitselt koost. Marja Aleksejevna oli väimehele ja tütrele ammu käega löönud. Ta kraapis kokku leserahad, võttis pantkirjad ja lepingud ning ostis Moskva lähistele mõisa. Ariska jättis ta noorhärrade eest hoolitsema. Keegi ei pidanud teda kinni. Sügisel tuli kauaoodatud sõnum: Ossip Abramovits oli surnud ja jätnud Nadezdale Mihhailovskoje mõisa. Pärast seda, kui ema oli läinud Mihhailovskoje mõisasse tundis Aleksandr, et elu oli äkki täielik. Poisi liigutused muutusid vabadeks ja kiireteks. Ta mängis poistega palli ja tabas märki.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
