Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Külm sõda - sarnased materjalid

kuuba, fidel, sure, kariibi, saarele, castro, pidurdavad, alas, turumajanduslik, president, sundida, nede
thumbnail
13
doc

Külm sõda

See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. · Veebr 1947 teatas Suurbritannia USA riigidepartemangule, et ei suuda kauem osutada Kreekale ja Türgile sõjalist abi · Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht.

Ajalugu
691 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Külm sõda

1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis. 1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Külm sõda

Maailm jagune kaheks: USA ja NSVL Võidurelvastumine Soovisid Euroopas poliitilist ülekaali Mõjuvõim Kolmandas Maailmas. Kriisid: Berliini blokaad 1948-1949 NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toiduained, kütus) lootes linna sel kombel endaga liita. Usa varustas Lääne-Berliini toiduga õhusilla abil. NSVL lõpetas blokaadi. Kestis 324 päeva. 1961 ehitati ühe ööga Berliini müür, mis sulges Lääne-Berliini Kuuba (ehk kariibi) kriis 1956 tuli Kuubas võimule Fidel Castro. Kehtestas oma diktatuuri. Pahempoolsed ümberkorraldused. Suhted USA-ga halvenesid. Kuuba natsionaliseeris USA ettevõtted. Hrustsov asus paigaldama Kuubale kesk-maatüüpi rakette. Ameeriklased said sellest aerofotode abil teada. 22. Okt 1962 teatas Kennedy sellest kogu maailmale. USA oleks NSVL rünnanud, kui raketibaase poleks likvideeritud. USA lubas, et ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi püsima. Kuum liin Moskva ja Washingtoni vahel ( see oli selline telefonijunn, et nad

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Külm Sõda

Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. · Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950- 1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): · See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Külm sõda

Lähis-Idas õnnestus lõpuks siiski saavutada rahvusvaheline kompromiss ning Egiptus natsionaliseeris Suessi kanali. Suurbitannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael. Suessi kriis oli pöördepunktiks Lähis-Idas, sest selle tagajärjel kahanes seal tugevalt Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju ning ilmnesid USA ja NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. Kuuba e. Kariibi kriis 1962.a. 1959.a. toimus Kuubal revolutsioon, mille tulemusena kukutati Batista reziim ja kehtestati riigis vasakpoolne Fidel Castro reziim. 1962.a. leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse Nõukogude raketid, mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA Kriisi põhjustas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid. USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
60
pptx

Külm sõda

aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk  Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külm sõda

ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega. Trumani doktriin ­ 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm.

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Külm Sõda

Ühel pool USA ja LEuroopa ning teisel pool NL ja I Euroopa. × Blokk ­ riikide või parteide liit × Doktriin ­ poliitiline või sõjaline põhimõte koos sellest tulenevate järelduste ja tõlgendustega × Ekspansioon ­ sissetung; oma mõju või riigipiiride laiendamine Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas): × Leonid Breznev ­ NL juht 19641982. Breznevi doktriin ­ peale Praha Kevadet × Fidel Castro ­ Kuuba liider. Osaline Kuuba kriisis 1962. × Winston Churchill ­ Inglismaa peaminister. × Charles de Gaulle × Alexander Dubcek ­ ,,Praha Kevade" (1968) eestvedaja. × Dwight Eisenhower ­ USA president 19531961. Eisenhoweri doktriin (lubati anda sõjalist abi Lähis ja KeskIda riikidele, keda ähvardab kommunismi oht. × Walter Hallstein ­ Saksa välisminister

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Külm Sõda

9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947. aasta märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quod, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. 5. Mis on Marshalli plaan? Trumani doktriini esimesi rakendusi, mille põhjal 1948 ­ 1952 andsid Ühendriigid 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi, et takistada seal kommunistlike ideede levikut. 6. Mis oli VMN? Kes sinna kuulusid?

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Külm sõda

olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. 1949.a. jaanuar - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu asutamine - sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949, liikmeteks olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Ametlikuks poliitikaks muutus see sama nime all USA-s aastast 1947 president Harry Trumani valitsemisajal ja kestis vahelduvate tõusude ja pingelõdvendustega president Ronald Reagani teise valitsemisajani. Ameerika Ühendriikide poolseks alusdokumendiks oli 18. augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu võetud direktiiv, mille põhiteesid olid:

Ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Külm Sõda

makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teavitas sellest maailma + Blokeeris Kuubat mere pealt *USA ähvardas rünnata kui NSVL rakette ära ei vii Lahendus/tagajärjed:

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Külm sõda

maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV ­ kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne ­ algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise, kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid) Marshalli plaan. · USA riigisektretär George Marshall kuulutas 1947.a-l välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, loodeti kaasa aidata Euroopa ajanduse

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Külm Sõda

mis aastast 1995 kannab OSCE nime; Helsingis kirjutas sellele alla 33 riiki Euroopast ja 2 Ameerikast). Breznevi doktriini (1968 Tsehhi kriis ­ 1989) sisuks oli kommunistlikke riikide abistamine, kui nad jäävad hätta kommunistliku ühiskonna ülesehitamisel. Eisenhoweri doktriin ehk doominoteooria väitis, et kui üks kolmanda maailma riik sattub ,,kommunismi küüsi", järgnevad sellele pea ka teised. Sellest lähtuti Vietnami sõjas. John Kennedy oli aastail 1961 ­ 1963, Kuuba kriisi ajal, USA president. Nikita Hrustsov oli NSVL juht peale Stalinit (1955 ­ 1964), ka Kuuba kriisi ajal. Fidel Castro Ruz oli Kuuba diktaator 1. jaanuarist 1959, partisanisõja algataja. Imre Nagy püüdis Ungaris reforme teha ja Nõukogude korra vastu mässu algatada, see suruti tankidega väga veriselt maha. Ho Chi Minh oli 2. septembril 1945 välja kuulutatud Vietnami Demokraatliku Vabariigi (Põhja-Vietnami) juht. Tema nime kannab endine Saigon. Kuuba kriis toimus aastal 1962

Ajalugu
290 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Külm sõda

paiknemisega Lääne- Berliinis. 1961 alustas SDV Berliini müüri ehitamist, millega üritati peatada idasakslaste põgenemist. Korea sõda 1950-1953 Osalesid NSVL, USA ja Hiina. Enne oli Korea olnud Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Korea, USA Lõuna- Korea. Kumbki neist üksteist ei tunnistanud ning tahtsid ka teist poolt endale. Lõunas loodi Korea Vabariik ning põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, 1953 sõlmiti vaherahu. Kuuba kriis 1962 Nõukogude Liidu ja Kuuba ning Ameerika Ühendriikide vaheline vastasseis. 1959. aastal tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro, kukutades USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Kuubal algasid sotsialistlikud reformid (natsionaliseerimine jne), mis teravdasid Kuuba suhteid USA-ga. USA-le ei meeldinud ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
14
odt

KÜLM SÕDA

kasvas avalikuks vastuhakuks. võitlusse Nõukogude vägede vastu, streigid jätkusid, 4.Suessi SB, Pr ja Iisrael ründasid Iisrael tungis Egiptusele kallale, hiljem SB ja Pr positsioon kriis Egiptust, sest see otsustas viisid oma väed kohale SB ja Pr. ÜRO piirkonnas nõrgenes, kasvas natsionaliseerida Suessi kanali nõudel sõlmiti vaherahu. NL ja USA tähtsus 5.Kuuba Castro võimule Castro kuulutas välja, et Kuubas toimub sotsialistlik Raketibaasid likvideeriti, sõda kriis tulek, diktatuuri revolutsioon, verivaenlase rolli asetati USA. Castro hoiti ära tänu USA valitsuse kehtestamine, vastased üritasid alustada võitlust, kindlameelsusele, teadmine, et pahempoolsed ebaõnnestus.Hruštšov paigaldas Kuubale raketid, planeedi saatus ripub

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Külm sõda

a. Kuulutati Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik, NSVL-i okupatsioonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ÜRO ­ Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi rahu ja julgeoleku säilitamiseks Euroopas. Korea ­ 1950. algus ­ olukord jäi samaks, Põhja-Korea kommunistlikuks, Lõuna-Korea demokraatlikuks Lähis-Ida ­ 1956 ­ Suessi kanal Egiptusele, Lähis-Idas kehtestati NSVL-i ja USA kontroll. Vietnam ­ 1960-1970 ­ USA kaotas, Vietnam jäi kommunistide võimu alla. Kuba ­ 1962 ­ Kuuba raketikriis, ähvardab tuumasõda, lahenes rahumeelselt, Kuubas säilis sotsialism Berliin ­ 1960-1961 ­ Berliini müür, piiri Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel sulgemine Afganistan ­ 1979 ­ uus võidurelvastumine, NSVL saab lüüa, näitas NSVL-i relvastatud jõudude piiratust. Heaoluühiskonna tunnused: · Kõrge elatustase · Pidevalt suurenevad sissetulekud · Sotsiaalse turvalisuse kasv · Riikliku, ühiskondliku hariduse-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteemi arenemine

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Külm sõda

Peale seda surus NSV Liit jõuga ülestõusu maha. Paljud inimesed põgenesid Ungarist. Suessi kriis Egiptuses toimus riigipööre ning uus valitsus riigistas inglastele kuulunud Suessi kanali. Tekkis konflikt lääneriikidega. ÜRO, eelkõige USA ja NSV Liit sundisid sõdivaid pooli sõjategevust lõpetama. Berliini müür moskva jaoks oli alandav, et idasakslased läbi berliini läände valgusid. Selle takistamiseks rajati Berliini müür. Okastraadid ja vahitornid. Kuuba kriis Castro asus võimule ning tahtis Kuubale rajada rakette mis oleks võinud hävitada tuumalöögiga suurema osa USA’st. Rakettide paigaldamine sai aga ameeriklastele teatavaks. USA president kuulukas välja kontrolljoone merel ja teavitas kõiki. Maailm seisis tuumasõja äärel. Lõpuks andis Moskva järele ning sõda suudeti ära hoida. Vietnami sõda USA suurim läbikukkumine kogu külma sõja jooksul. Vietnamoli jagunenud kaheks. Mõlemat toetasid erinevad riigid. USA vietkongide vastu

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Külm sõda

- Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad. - Albaania iseseisvus. - Soome kaotas osa piirkondi. - Inimeste ümberasumine. - Sakslaste väljaajamine teistest piirkondadest. Toimus jõudude vahekorra muutumine maailmas-> Üliriigiks USA; Inglismaa, Prantsusmaa osatähtsuse vähenemine; teiseks mõjukaks riigiks NSVL (tal oli võim Kesk- ja Ida- Euroopas, Aasias). NSVL tahtis vägisi rohkem riike enda alla saada, sellest sai aru Ameerika Ühendriikide president Churchill, kes hoiatas lääne riike kommunismi eest -> tema hoiatusi ei võetud piisava tõsidusega. 1947. a kuulutas järgmine Ameerika president H. Truman välja doktriini, mille sisuks oli USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nii sise- kui välissurve vastu. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär G. Marshall välja abiandmisplaani Euroopa riikidele, et kasvatada nende majanduslikku seisu. Selle abiandmisplaani eesmärgiks oli nõrgestada kommunistlikku kihutustööd.

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Külm sõda

kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki) · Ideoloogiline võitlus (demokraatia vs rahvademokraatia ehk kommunism) · Sõjalised blokid (NATO, VLO) Kahepooluseline maailm: · LÄÄS ­ USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Kanada · IDA ­ NSVL, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina RV, Mongoolia, Põhja-Korea, Vietnam, Laos, Kuuba ,,Raudne eesriie" ­ sümboolne piir (eraldusjoon) demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. Berliini blokaad (juuni 1948 - mai 1949) ­ aeg, kus NSVL sulges kogu Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendava maismaaühenduse. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses (USA, Pr ja SB) tsoonis läbiviidud rahareform (ka Lääne- Berliinis); NSVL ei saanud Lääne-Berliini majanduslikult siduda enda piirkonnaga ning

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külm sõda

Rassiline diskrimineerimine kodumaal takistas aga sõprade leidmist teistes maailma osades. Mustanahaliste õiguste eest võitlemiseks kasutati erinevaid meetmeid. Küll sõjalist jõudu kui ka erinevaid boikotte ja streike. Mustanahaliste õiguste eest võitlejate juhik said Martin Luther King. 1960 aastaks olidki afroameeriklased saanud endale ka juba hääleõiguse. 1960.- 1970. aatail sattusid Ühendriigid kommunistlike maadega tõsisesse konflikti. Eriti oluline on siinkohal Kuuba raketikriis (kus maailm oli väga lahedal III ms.), kuid ometigi suudeti suurem tüli ära hoida ja sellest said pöördepunkt NL ja USA vahelistes suhetes. Suhete parandamiseks sõlmiti Piiratud Tuumakatsetuste Lepingule, mis keelustas tuumakatsetused amtosfääris. (Howard Cincotta 1997. Lühike Ameerika ajalugu.) Üheks pea enim inimkonnaaerengut mõjutanud Külma sõja „lahinguväljaks“ sai kosmos. Kui NL 1957. aastal saatis välja esimese tehiskaaslase- Sputniku, see äratas

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külm sõda

astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külm sõda

Ajalugu. Külm sõda. 1. Kuuba kriis toimus aastal 1962. Sel aastal paigutas Venemaa Kuubale toomapommi kandvad raketid, USA saatis Kuuba ümber mereblokaadi. Kriisi kõrgperiood oli 22. ­ 28. oktoober, peale seda teatas Hrustsov, et toob Kuubalt raketid ära. Lähis-Ida kriis pingeid tekitas Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude tervnemise juutidele Iisraeli riik, araablastele Palestiina riik, 1948. kuuluati välja juutide riik, arablased ei nõustunud ning ründasid Iisraeli, sõja võitsid juudid.

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külm sõda

Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiiživõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis NSV riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, mis alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine (k

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Külm Sõda

Võidurelvastust, maj. Sanktsioone). 2)Võitluses kommunismiga oli tugevaks argumendiks lääneriikide kõrgem elatustase. *Diplomaatiline võitlus- 1)kasut. Erinevaid rahvusvahelisi organisatsioone ja diplomaatilisi kanaleid. *Salateenistuse tegevus- 1)töötas tõhusalt (luure), luurajaid oli palju igas valdkonnas. 2)NL võimsamaks salateenistuseks oli KGB. 3)USA suurim välisluure organ CIA. 3. Mõisted: *Trumani doktriin-1947 USA president esitas seisukoha, et USA välispol. Põhimõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise kui ka välisurve vastu. Peetakse kommunismi pidurdamispol. Käivitamishetkeks. *,,raudne eesriie"-1946.a Churchill, sellega hakati iseloomustama NKL eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide vastu * Marshalli plaan-Euroopa taastamise programm. USA ulatuslik abi sõjas kannatanud riikidele

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Külm sõda

Berliin 24. juuni 1948- 11. USA, Saksamaa ja Ajendiks oli Saksamaa Berliini blokaad Blokaad tekitas mai 1949. aastal. NSVL. kolmes tsoonis läbi Saksamaa lõpliku viidud rahareform. lõhenemise. Kuuba 1962. aastal NSVL, Kuuba, USA Rahvusvaheline Läänes Kuuba kriis ja NSV lubas oma väed sõjalis-poliitiline kriis NSVL Kariibi kriis Kuubalt ära viia juhul, ja sotsialistlik kui USA lepib selle revolutsioon. kommunismimeelsuse

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Külm sõda

Loetakse mitmeid daatumeid Külma sõja alguse kohta. 1945 a. loetakse seetõttu, et toimus Jalta konverents ja selle seotud hilisemad sündmused. 1948 a. aga seepärast, et toimus esimene reaalne sündmus ehk siis Berliini blokaad. Enamasti loetaksegi just seda külma sõja alguseks. külma sõja lõpuks loetakse 1989 aastat, kuna sellest ajast alates hakkas lagunema NSVL. Isegi võib olla 1990 a. 3. Trumani doktriin, Marshalli plaan Trumani doktriin- 1947 a. kuulutas selle välja USA president Harry Truman (seega doktriini nimi tema järgi). Selle eesmärgiks oli seada USA välispoliitika vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- 1947 a. kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Külm sõda

Berliinimüüri püstitamine (61)-Saksamaa eraldamise tuntuima sümboli ehitamine Brüsseli pakt ehk Lääneliit (48)-Sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline rühmitus Hallsteni doktriin (55)-SLV(Saksamaa Liitvabariik) ei tunnusta SDV'i(Saksamaa Demokraatlik Vabariik) Kommunistlik riigipööre Prahas(48)-Demokraatlik valitsus kõrvaldati, riigi juhtimine kommunistidele Korea sõda (50-53)-NSVL ja Hiin RV ning USA konflikt endistel Jaapani aladel Kuuba Kriis (62)-USA ja NSVL konflikt Kariibi mere piirkonnas Marshalli plaan (48-52)-Majanduslik abiprogramm kommunismi ennetamiseks Külm sõda (47)-"Ärgem petkem end-me oleme praegu külmas sõjas" NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)(49) Pariisi kokkulepped (54)-Okupatsiooni reziimi kaotamine SLVs, vastuvõtmine NATOsse Praha kevad (68)-Tsehhide ja slovakkide iseseisvuspüüete mahasurumine Rahareform Saksamaal (48)-Endise Saksa marga väärtusetus, Berliini blokaadi põhjus Saksa Demokraatlik Vabariik (49)-Nõukogude

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Külm Sõda

vangilaagrite sulgemine, NSVL peab 1980 aastaks jõudma kommunismini. Breznev ­ ( 1964-82), uuendused ei õnnestunud, kontrolli karmistamine ühiskonnas, seisak igas valdkonnas, alates 1980a poliitiline,majanduslik ja vaimne kriis, võitles dissidentluse vastu. 7. Külma sõja lõpp ja NSVL lagunemine - USA rünnakud NSVL vastu (millised olid?), NSVL lagunemise põhjuseid. USA RÜNNAKUD: *1981-89 USA president R.Reagan, NSVL-le tehti halba. *Püüti takistada NSVL võimutsemist Kesk-ja Ida-Euroopa maades. * Üritati majanduslikku riiki nurka suruda lõigates ära loodusvarade müügist,relvakaubandusest. * Suruti NSVL-le peale kõrgtehnoloogilist relvastumist. * Rünnati Afganistaani kaudu-varustati kohalikke vastuanuvõitlejaid moodsate relvadega. * Poola kaudu ­ varustati Solidaarsust side-ja trükitehnikaga. * USA asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Külm sõda

lahendamast otsese sõjalise kokkupõrkega nn.kuuma sõjaga. Selle asemel püüti sõjaliste blokkide loomise, võidurelvastumise pealesurumise, diplomaatilise surve, majandusühenduste ja piirangute, riigipöörete soodustamise, propaganda, luuretegevuse jms. abil nõrgestada vastase ja tugevdada enda positsiooni, sealjuures neutraalseid ja arengumaid enda poole tõmmates. Seda eesmärki teenivad lokaalsed sõjalised konfliktid ja konfrontatsioonid; Vietnami sõda, Kariibi kriis, Afganistani sõda. Millest sai Külm sõda alguse ? 2.september 1945 lõppes Teine Maailmasõda. . Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud. Teise maailmasõja üheks sõditjate pooleks olid Saksamaa,Itaalia ja Jaapan ja nende vastased USA,Prantsusmaa,Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Peale Teist Maailmasõda muutus jõudude vahekord maailmas

Ajalugu
130 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külm sõda

Külm sõda 1. a)BKuuba kriis(1952): Castro tuli Kuubal võimule ning see ei meeldinud USAle. USA ei ostnud enam Kuubalt kaupa. Aga siis hakkas seda tegema NSVL ja NSVL tõi oma tuumapommid Kuubale, USA sai tada ning piiras Kuubat kuniks NSVL nõustus oma tuumapommid Kuubalt välja tomma. Osalesid: USA- Kuuba ja NSVL. b) Lähis-Ida kriis(1948-tänapäev): Juutidele anti nende kodumaa Iisrael tagasi. See tõi endaga kaasa sõja, sest palestiinlased, kes elasid juutide kodumaal pidasid seda ala enda omaks ning nad alustasid sõda juutide vastu. Araablased said lüüa ning neile mõeldud Palestiina riik ei sündinud, sest osa territooriumist hõivas Iisrael ning teise osa Jordaania. Osalesid: Juudid(Iisraellased) ja USA- Palestiinlased(Aaraablased) ja NSVL

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KÜLM SÕDA

võidurelvastumine. Lõpp: Külma sõja lõpuks võib pidada 1980-1990 aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Osapooled: 1. NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid: · Ida-Euroopas : Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia ja Albaania · Aasias: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam · Ameerikas: Kuuba · Aafrika 2. USA ja teised turumajanduslikud riigid ( Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV, jne) MÕISTED: · Esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid · Teine maailm- sotsialistlikud riigid · Kolmas maailm- arengumaad · Mitteühinemisliikumine- (1950-1960) Meelestatud lääneriikide vastaselt. Neutraalsed riigid, kes ei tahtnud kahepoolses maailmas valida. · Sovietisileerimine- nõukogustamine

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Külm Sõda

Külm sõdalääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondiraudne eesriieNSV liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmastBerliini blokaadõhusild, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Külma sõja algus. Saksamaa lõhenemineLääneSaksa aladel kuulutati välja Saksamaa liitvabariik.ÜROühinenud rahvaste organisatsioon, 1945aastal, peaeesmärkideks oli ülemaailme rahu ja julgeoleku säilitamine ning rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Üliriikerakordselt võimas suurriik, mille mõju ulatub üle kogu maailma(tav. USA või NSV Liit).võidurelvastumine riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Trumani doktriin vabade rahvaste toetamine nii sisekui ka välissurve vastu. Marshalli plaanUSA ulatuslik majandusabi Teises maailmasõjas kannatanud Euroop

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Külma Sõda

Klm Sda - Klma sjaks nimetatakse Ameera hendriikide ning Nukogude Liidu vastasseisu prast 2 maailmasda . Klma sja phirelv oli tuumarelv. Klma sja esime- seks vastasseisuks oli Berliini blokaad . Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused , millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riingi (NSVL, USA , Prantsusmaa ja Inglismaa) vahel okupatsiooni- tsoonideks . Lneriikide eesmrgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal . NSV Liidu ees- mrgiks oli jtta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mjusfri . Blokaadi ajendiks oli raha reformi lbiviimine Saksamaa ja Berliini lne- sektoriteks . Vastuseks sellele blokeeris NSVL kik juurde psud Berliini lnesektoritele , eesmrgiks sundida lneriike sellest alast loobuma . Lneriigid ees otsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks husilla Lne- Berliiniga , viies sinna sellisel moel kike vajaliku . NSVL ei ritanud sja puhkemise kartuses kuidagi takistada . Kuuba Kriis - Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud

Ajalugu
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun