Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Külm sõda - AJALOO KONTROLLTÖÖ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lää, berliin, viet, sioon, organisatsioon, vietnam, poliiti, nato, demokraat, üro, nsvl, liitvabariik, kuuba, blokaad, misega, raketid, otsest, lõplikult, välisminister, alluta, land, truman, võidurelvastumine, blokk, kriisikolded, kriisid, inimkaotused, hrustsov, sümboliks, müür, vietkong, vastamisi, seisid, totalitaarne, relvakonflikti_Truman MARSHALLI PLAAN, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit $). Eesmärk - Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Marshall_Plan.svg NATO 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit). 1949 aprillis loodi Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). Eesmärk – vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile. Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. H. TRUMAN KIRJUTAB ALLA NATO LEPINGULE http://en.wikipedia.org/wiki/File:Truman_signing_North_Atlantic_Treaty.jpg VASTASTIKUSE MAJANDUSABI NÕUKOGU VMN loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949. Eesmärgiks oli liikmesriikide
meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist, moodustati Moskva- meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Raudne eesriie – NL eraldas oma mõjusfääri kuuluvad riigid muust maailmast, hakkas võimalikult palju tõkestama läbisaamist muu maailmaga. Berliini blokaad (1948-49) Potsdami konverentsi otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL
Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Vietnami sõda(1964-1973)- : Põhjas kommunistlik DV Vietnami ja lõunas(demokraatia) USA- meelne Vietnami Vabariik. USA pidas edutut sõda NL-ga, mis lõppes lüüasaamisega. Kogu Vietnam langes kommunismi alla. Ungari ülestõus(1956)- Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. Nõukogude ja VLO liikmesriikide väeosad surusid revolutsiooni maha ning kommunistlik reziim taastati. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949 a. Loodud sõjaline ja poliitilne liit. Pandi alus 4. aprillil Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Algselt oli 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. VLO(1955-1991)- Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Marshalli plaan(Euroopa taastamise programm)- USA poolt loodud 1947 a. mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks
Selle tulemusena USA abistas Lääne-Berliini õhusilla(tee) abil elektri, kütuse ja toiduainetega. Seetõttu oli NL sunnitud blokaadi lõpetama kuna USA abile vastu ei saadud. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. 1949. aprillis loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. BERLIINI BLOKAAD. SAKSAMAA LÕHENEMINE. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi
propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva tuumarelvastuse väljaarendamiseni ning 1966. aastal väljus Prantsusmaa järgmiseks kolmekümneks aastaks NATO sõjalisest tiivast. Pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal oli organisatsioon segatud Jugoslaavia lagunemisse, NATO esimesed sõjalised operatsioonid toimusid Bosnia sõjas aastatel 1992–1995
1960.algul puhkes Euroopas kriis, kus paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa DV-s. Ehitati Berliini müür.Tagajärg: kriisikolded Euroopas, Euroopa lõhenemine. 3)Võitlus kolmanda maailma pärast. Eesmärk: Mõjuvõimu suurendamine kolmandas maailmas. NSV Liit toetas kommunismi levikut, USA võitles demokraatia eest ja püüdis takistada kommunismi levikut. Puhkesid sõjalised kokkupõrked ja poliitilised kriisid maailmas. Kriisipiirkondadeks olid Korea, Lähis-Ida, Vietnam, Kuuba, Berliin, Afganistan.Tagajärg: Palju surmasid, kriisikolded; mitte mingit tulemust. Külma sõja aegsed kriisid 1)Korea Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina ja NSV Liit, Lõuna-Korea sai abi USA-lt ja teistelt lääneriikidelt. Tagajärjed: suri ligi 3 milj inimest, lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli jaotud kaheks vaenutsvaks riigiks. 2)Lähis-Ida- Ida-Lääne vastasseisu tandriks
kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki) · Ideoloogiline võitlus (demokraatia vs rahvademokraatia ehk kommunism) · Sõjalised blokid (NATO, VLO) Kahepooluseline maailm: · LÄÄS USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Kanada · IDA NSVL, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina RV, Mongoolia, Põhja-Korea, Vietnam, Laos, Kuuba ,,Raudne eesriie" sümboolne piir (eraldusjoon) demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. Berliini blokaad (juuni 1948 - mai 1949) aeg, kus NSVL sulges kogu Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendava maismaaühenduse. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses (USA, Pr ja SB) tsoonis läbiviidud rahareform (ka Lääne- Berliinis); NSVL ei saanud Lääne-Berliini majanduslikult siduda enda piirkonnaga ning
vägede kiire võiduga, kuid USA ei saanud lasta sel juhtuda. Nimelt kartis president Eisenhoweri administratsioon NLi sekkumist Nasseri poolel ja sõja ähvardavat paisumist. USA survel tuli sissetungijatel järele anda ja oma väed tagasi tõmmata. Nasser muutus üleöö võitjaks ja kõigi araablaste silmis kangelaseks. Suessi kriis demonstreeris hästi uute supervõimude väljakujunemist, nendeks said Euroopa riikide asemel USA ja NL. Samuti näitas kriis NATO võimetust kiiresti ja üksmeelselt reageerida. 2 UNGARI 1956. a sügisel algasid Ungaris kommunistliku reziimi vastased rahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik Imre Nagy, kes oli sama ametit pidanud ka 1953-1955, siis aga stalinistliku parteijuhtkonna poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas, et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist ning pöördus ÜRO
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine. Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis.
vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on “kuum sõda”- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi
maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74.
Enim aidati Inglismaad, Prantsusmaad, Itaaliat, Lääne-Saksamaad. Soome aga ka keeldus abist. Riikide liitude ehk blokkide kujunemine: Külma sõjaga seoses kujunesid ka lääneriikide ja sotsialistlike riikide sõjalised ja majanduslikud blokid (ehk liidud). Lääneriigid (siia kuulusid Marshalli plaaniga abi saanud riigid) 1948 sõlmiti Brüsseli pakt (Inglismaa, Prantsusmaa + Beneluxi maade koostöö (poliitiline, majanduslik, sõjaline) leping 50 aastaks). See oli eelkäijaks NATO loomisele. 1949 loodi NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) Asutajaliikmeid 12 Ingl., Prants., Beneluxi maad, Itaalia, Port., Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Praegu on NATO liikmeid 19: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999
See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004
Kommunistlik ideoloogia, kultuuri ideologiseerimine. Sotsialistlik majandus: riigiettevõtted, plaanimajandus. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Kapitalistlikud riigid Demokraatia – kahe- või mitmeparteisüsteem. Mitme kandidaadiga valimised. Pluralism. Kultuuriline vabadus ja mitmekesisus. Kapitalistlik turumajandus: eraettevõtlus + riigisektor, vabaturg. 5. Millal tekkisid, mida kujutasid endast 2 külma sõja aegset sõjalis- poliitilist liitu NATO ja VLO? NATO - aprill 1949, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja VLO - 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSVL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga. Poola, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania + NSVL Kasutage kahte värvi. 1. Kandke kaardile NSV Liit ja Euroopa kommunistlikud riigid, märgistage VLO liikmesriigid. 2
Valimised surve õhkkonnas Demokraatia vabaduste piiramine Ulatuslik natsionaliseerimine Hakati juurutama plaanimajandust Oma rahareform 23.juunil 1948 Berliini blokaad Põhjus NSVLiidu soov saada Lääne-Berliin oma võimu alla Ettekääne - rahareformi laiendamise soov 1948.a. 25.juuni algas NSVLiidu poolt Lääne Berliini blokaad. USA ja Suurbritannia õhusild Tagajärjed : Aprillis 1949.a. loodi NATO 12.mail 1949.a. lõpetas NSVLiit blokaadi Tulemus - Lääne-Berliini ei lülitatud SLV(saksa liitvabariik) koosseisu. 23.mail 1949.a. võeti vastu Saksamaa Liitvabariigi uus põhiseadus. 7.okt 1949.a. kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik Sellega oli lõplikult Saksamaa lõhestatud. NATO LOOMINE Põhjus soov seista vastu NSVLiidu jätkuvale agressiivsusele, otseseks tõukeks Berliini blokaad. Asutati aprillis 1949.a.
Kokku hukkus 60 miljonit inimest. Suurimaid kaotusid kandsid NSVL ja Hiina. Hukkus ka tsiviilelanikkond. Holokaost, genotsiid. Rahvusvaheline kohus Ei loodud. Demokraatlike riikide lubadused Atlandi harta põhimõtted, mida ei täidetud (Teheran 1943, Jalta 1945, Potsadam 1945) Külm sõda 1948 Berliini blokaad 1991 NSVL-i lagunemine Ida-Euroopa #Stalini kõne 1946 kõne sõdade paratamatusest, andis märku, et NL valmistub konfliktiks Läänes. #VMN 1949 oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, loodi vastukaaluks Marshalli plaanile. #VLO 1955 - oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, vastukaaluks NATO-le #Ungari ülestõus 1956 rahvuslik ülestõus NSVL-i poliitika vastu, mille NSVL suutis maha suruda. Seos Suessi kriisiga: USA ei toetanud ungarlasi, kuna oli hõivatud paralleelselt toimuva Suessi kriisiga, USA kartis uut maailmasõda.
Suhted NSV Liidu ja USA vahel teravnesid uuesti. NSVL sattus rahvusvahelisse isolatsiooni, paljud riigid boikoteerisid Moskva olümpiamänge. · RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID: USA lõi liite riikidega, et pidurdada NSV Liidu tegevust.1947 Rio de Janeiros loodud liit Ladina- Ameerika riikidega, kohustuti võitlema ühiselt agressiooniga.1948 loodi Brüsseli pakt ehk Lääneliit- sõjaline koostöö Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, Hollandi, Luksemburgi vahel. 1949 loodi NATO. NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid asutasid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949) Selle eesmärk oli sõltuvate riikide majanduse tihe sidumine NSV Liidu majandusega. 1955 loodi VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon, mis oli sotsialistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon- al'a NATO. · PINGELÕDVENDUS: 1) 1950 keskpaik: 1953 vaherahu Koeras. 1954 leping, millega peatati Vietnamis sõda ( Vietnam jagati kaheks siis).
Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riikide söjalis-poliitiline liit, mis asutati 1949. aastal võitlemaks NSVL-ga. Tänapäeval on eesmärgiks liimesriikide ühine kaitse. (28 liikmesriiki, viimased liitujad Albaania ja Horvaatia) Juht: Anders Fogh Rasmussen. Peakorter: Brüssel VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon - kommunistliku idabloki sõjalis-poliitiline liit aastatel 1955-1991. Loodi vastukaaluks NATO-le.
Mahatma Gandhi-suur hing,askeet, indu, vägivallatu võitlus. T atapeti kuna üritas indusi moslemitega leppitada. India iseseisvus 15 august 1947.a hindude ja moslemite vaheline vägivald. India etteotsa tõusis seejärel Jawarharlal Nehru,india hakkas ise oma vajadusi rahuldama, eesmärk oli omaette riik(religion. 12.Indo-Hiina sõda. Kommunismi edasise leviku takistamine, demokraati levitamine. Indo-hiina soda 1945-1954. Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi – kommunistlik ehk sotsialistlik Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon – kapitalistlik. 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas – see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950
Mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam, termotuumapomm Kaugmaaraketid (1950) Tankid, kahurid, lennukid jms. Selgita: Berliini müür- takistada idasaklaste massilist põgenemist läände raudne eesriie- NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Pingelõdvendus- Ida-Lääne vahelisi pingete vähendamine Rahvademokraatia- külma sja ajal kommunistide ainuvõimu NSVL satellriikides, kus demokraatia oli näiline ÜRO- Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, 1945. Mille eesmärk on rahumeelse maailmakorralduse lahendamine NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949.a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav süjalis-poliitiline blokk Külma sõja kriisid (millal? mis toimus? tulemus): Berliini blokaad Millal?- 1948-1949 Mis toimus?- Tulemus?- põhjustas saksa lõpliku lõhenemise Korea sõda Millal?- 1950-1953
Jaapan. Saksamaa Liit Vabariik. Majanduslikud. Trumani doktriin: · 1947 USA toetab vabu rahvaid Nõukogude Liidu ohu eest. · Marshalli plaan aidata sõjas kannatanud Euroopa riike. Antakse 13 miljardit. 1948-1952. VMN 1949 vastastikuse majandusabi nõukogu. · Nõukogude Liit ja liitlased teevad koostööd. Sõjalised. NATO 1949 Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon. VLO 1955 Varssavi lepingu organisatsioon. Saksamaa 1945-1949 Pärast II Maailmasõda jagati Saksa 4 okupatsioonitsooniks. USA, Sb, Prants, NSV Liit. Berliin omakorda neljaks. Nõukogude Liit soovis Berliini enda valdusesse. (Berliini blokaad, õhuteed avatud (1948-1949)). 25.05.48 blokeeris Nõukogude Liidu pool kõik Berliini lääne sektorid. Algas Berliini blokaad, mis kestis kuni 12.05.1949. Lõppes pärast NATO moodustamist. Berliin jääb neljapoolsele haldamisele. 1949 Saksamaa lõhenemine: Läänest Saksamaa Liit Vabariik.
· Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. · VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. 2.5. NATO asutamine: (1949) (Vt. ka õpik lk.60-62): · NATO asutamisele eelnes Brüsseli pakti (ehk Lääneliidu) sõlmimine 1948.a., mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale II maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. · 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon), mille eesmärk oli eelnevaga sama. · NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid
Kõnesid; konfliktide, kriiside ülesässitamine, võidurelvastumine 4. Mida tähendab kahepooluseline maailm? Ida ja Lääne vastandumine, demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idabloki riigid. 5. Trumani doktriin(aeg, sisu)? 1947 plaan anda majanduslikku abi riikidele, keda ähvardas NSVL 6. Marshalli plaan(aeg, sisu)? 1948-1952 - rahaline abi Euroopa riikidele sõjakahjude hüvitamiseks (13 miljardit dollarit) 7.ÜRO(seletus, aeg, eesmärgid)? Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asutati 24. oktoober, 1945, eesmärk säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. 8. Kelle vahel jagati Saksamaa pärast teist maailmasõda? Võiduriikide, s.o. USA, SBR, NSVL ja Prantsusmaa vahel. 9. NATO(seletus, aeg, eesmärgid)? Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, loodi 1949 aastal. Eesmärk: et toimuks majanduslik, poliitilineja sõjaline koostöö liikmesriikide vahel 10. Mida tähendab pingelõdvendus? Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. 11
05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis, raudne eesriie- iseloomustab NSVL Ungari & NSVL eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes. Kremli juhtkond otsustas Ungari okupeerida NL surus sotsialismi vastased väljaastumised maha 1945 ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Lääne riigid ei läinud Ungarile appi 1944 IMF- Rahvusvaheline valuutafond SUESSI KRIIS 1956 1947 Trumani doktriin- kommunismi pidurdamise poliitika (Türgi, Kreeka- Ing, Pr, Iisrael -> Egiptus ohustas kommunism) Suessi kanali natsionaliseerimine, Nasser tegi
selle käigus riigipöörde. Marshalli plaan- Plaan, mille alusel tuli sõjast kannatada saanud riikidele võimaldada ulatuslikku majanduslikku abi, sest ajalugu näitas, et kommunistlikke riigipöördeid on võimalik läbi viia riikides, kus rahvas on äärmiselt vaene. NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon) 1949- Sõjaline liit, mis moodustati et kaitsta end NSVL eest. Otsese tõuke andis sellele Berliini kriis. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955- Sõjaline organisatsioon, mis loodi NSVL ja Ida- Euroopa sotsialistlike riikide (va. Jugoslaavia) poolt vastukaaluks NATO-le VMN (Vastastikune Majandusabi Nõukogu) 1949- Majanduslik organisatsioon, mis pidi aitama sotsialistlikel riikidel majandusraskustest üle saada ja kordineerima nende majanduslikku koostööd. 5. Külma sõja avaldumisvormid. Avaldusvormid: ● Vaenulik propaganda teise poole suhtes ● Luure ja spionaaž ● Sõjaliste liitude moodustamine ● Võidurelvastumine
kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm. Marshalli plaan 1948-49 välja töötatud plaan, see oli Trumani doktriini praktiline elluviimine. Selle peale lõi NSVL omapoolse maj.abi organisatsiooni ehj VMN 1949 (s.t Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, kuhu kuulusid enamik sots.riike Poola, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Saksa DV, Tsehhosl.) NATO 1949 aastal USA initsiatiivil loodud sõjaline organisatsioon NSVL vastu, sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust. VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, oli sots. riikide poolt loodud sõjaline org. Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Demokraatia arend peale II MS: USAs- demobiliseeriti armee, loodi liite riikidega, püüti pidurdada kommunismi levikut,välditi nende ametisse määramist (makartism) SB+India kolooniad lagunesid,kuid säilitati majandslik ja poliitiline mõju;kaheparteisüsteem
kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman USA president W. Churchill / C. Attlee GB peaminister Otsused: GER 4ks okupatsioonitsooniks Berliin okupatsioonisektoriteks Võim kuulus GER-l Liitlasriikide kontrollnõukogule, mis asus Berliinis GER piirid Poola ja Saksa piir Odr-Neimi jõgepidi Ida-Preisimaa jagati: Lõuna Põhja Köningsbergiga NSVL GER territoorium vähenes ¼ võrra, võrreldes piiridega 1937. Aastal Väljapoole GER jäänud sakslased asustati ümber Saksamaale (14,3 mlj s.h 3 mlj sudeedisakslast) GER tulevik ühtne demokraatlik riik
Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest sõjategevust nende kahe riigi vahel ei toimunud (Kuum sõda puudus.). Külmale sõjale isel. : 1. Võidurelvastumine. 2. Kriisikolded (Korea sõda, Kuuba kriis) 3. Võitlus mõjuvõimu pärast 3-nda maailma riikides. 4. Propaganda / Ideoloogiline sõda. 5. Rahvusvahelised-, sõjalised organisatsioonid ( NATO, VLO ) ning erinevad majanduskoostöö plaanid. · Külma sõja alguseks loetakse Berliini blokaadi (1948-1949). · Küla sõja lõpuks võib nimetada Berliini müüri langemist 1989 a. , Saksa maade taasühinemist 1990 a. , NSVL lagunemist 1991 a. Külma sõja ajal jagunes maailm kaheks pooluseks (osalt kolmeks pooluseks): 1. Kapitalistlik ja demokraatlik läänemaailm (juhtriik USA). · Eesmärk: kommunismi levikut pidurdada ja tagasi tõrjuda.
See asutati vastukaaluks NATO-le, kes oli hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Eurioopa Söe- ja teraseühendus-1951. Asutajad: Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest kujunes tänapäeva Euroopa Liit. Et vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne- Euroopas. Vastastikuse majandusabi nõukogu 1949. Korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslikku koostööd. Liikmesriigid : Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. 3. Kirjeld muudatusi inimeste igapäevaelus 1940. aastate lõpul ja 1950. algul. Kriisi nimi Ajalised piirid Miks puhkes Osalenud riigid tagajärjed Korea sõda 1950-1953 Korea oli USA-ÜRO, Lõuna- Suured lõhestatud, Põhja- Korea, Põhja-Korea, inimkaotused, Koera tahab liita Hiina Koreade
desarmeerimisprotsessi algatamises ning piirkondlike konfliktide reguleerimise alustamises. Kriisid ja sõjad Berliini blokaad (vt Saksamaa lõhestamine) · Kui Nõukogude Liit blokeeris 1948. a. juunis katse lasta välja uus Saksa mark kõigi 4 okupatsioonitsooni jaoks, võtsid lääneliitlased uue valuuta oma tsoonides 18. juunil ikkagi kasutusele. Kõrvale jäeti vaid Berliin, et probleemi Nõukogude administratsiooniga arutada. Nõukogude Liit lootis aga seda asjaolu ära kasutades kogu Berliin oma võimu alla saada ja keelas uue valuuta kasutamise põhjendusel, et kogu linn on majanduslikult Nõukogude tsooni osa · 22. juunil läks Nõukogude Liit veelgi kaugemale ja nõudis uue Ida-Saksa valuuta kasutuselevõttu ka Lääne-Berliinis
Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik- tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20
Jalta konverents- 4.-11. Veebruar 1945 Krimmi poolsaarel Musta Mere ääres. Osalejad: Suurbritannia- W.Churchill USA- F.Roosevelt NL- J.Stalin Jalta konverentsi otsused: 1) Saksamaa peab tingimusteta kapituleeruma 2) Saksamaa ja Berliin jagatakse okupatsiooni tsoonideks 3) Saksamaalt tuleb nõuda sõjakahjude hüvitamist 4) Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5) Määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25.aprill 1945 6) Lääneriigid lubasid NL tagasi anda kõik need isikud, kes olid sõja ajal läände pagenud. 4D poliitika: Saksamaa suhtes otsustati kasutusele võtta: tuli demilitariseerida- maha relvastada, demontaaz- saksa sõjatööstuse purustamine, denatsifreerida- vabastada natsi ideoloogiast
annaabi.ee 
