Millisena kujutan oma tulevast perekonda? Kõiki meid ootab ees tulevik, kahtlemata nii see on. Nii mind kui ka kõiki teisi. Millisena ma siis kujutan oma tulevast perekonda ? Kui palju lapsi mul olema hakkab? Kui suurt maja ma endale tahan? Need ja paljud muud küsimused käivad mul ikka aegajalt peast läbi. Perekond ja kodu on minu jaoks !! väga tähtis. Ma olen ülesse kasvanud väga toredas, kuid pisikeses perekonnas. Mu ema ja isa on mulle palju õpetanud, ma ootan põnevusega, et kõiki neid tarkusi oma lastega jagada. Ainukene mõnesmõttes kurb asi on see, et mul pole õdesid ega vendi. Niisiis mu
egal- ükskõik, das ist mir egal- see on mulle ükskõik, wenigstens- vähemalt, stets=immer- alati, nie- (mitte) iialgi, der Traummann, egal- ükskõik, das ist mir egal- see on mulle ükskõik, wenigstens- vähemalt, stets=immer- alati, nie- (mitte) iialgi, der Traummann, die Traumfrau- unistuste mees/naine, der Muskelprotz- jõujuurikas, der Ohrring- kõrvarõngas, ich stelle mir vor- kujutan endale ette, die Traumfrau- unistuste mees/naine, der Muskelprotz- jõujuurikas, der Ohrring- kõrvarõngas, ich stelle mir vor- kujutan endale ette, der Langeweiler- igav inimene, wäre- oleks, seitdem- sellest ajast peale, statt dessen- selle asemel, der Schnurrbart- vuntsid, was soll' der Langeweiler- igav inimene, wäre- oleks, seitdem- sellest ajast peale, statt dessen- selle asemel, der Schnurrbart- vuntsid, was soll'
See mida ma näen on imeline. Minu ees seisavad kõrged mäed, minagi olen ühe otsas kuid need mis kaugustesse jäävad tunduvad palju suuremad. Need mäed varjavad hommikupäikest, vaid üksikud kiired paistavad kauguses udu vahelt välja. Need hellad päikesekiired paitavad puulatvu, mis oma pea just paksust udust välja on pistnud. Udu on ahne, ta neelab endasse mäed, puud ja ka päiksekiired kaovad temaga kokku puutudes. Ta on ka endasse neelanud kõik selle ilu allpool puid. Kujutan juba ette millised väikesed teerajad seal all on, kujutan ette neid väikeseid ojasid mis ajapikku oma tee suure jõeni leiavad. Võib-olla näeksin seal ka mõnd üksikut hunti endale süüa otsimas ning hirmunud jänest, kes end elueest peita püüab. Aga udu seda mulle ei näita, udu jätab mulle vaid mõned puuladvad ning mäed mis on tema jaoks liiga kõrged. Ma tunnen tuult mu ümber, külma oma kontides ning härmas maad oma jalge all. Mind ümbritseb täielik vaikus. Üks samm
Miks ma ei valiks õpetaja elukutset? Ma arvan, et ei soovi tulevikus saada õpetajaks. Miks? Sellel on päris mitmeid põhjuseid. Esiteks, minu meelest on õpetaja amet väga stressirohke ning väsitav. Iga päev peab klassi ees seisma ning õpilastele seletama ja õpetama, see selleks, sellest ma saan aru, sest õpetaja amet ongi ju tegelikult õpetamine. Lisaks peavad nad ka kodus kontrolltöid, tunnikontrolle parandama ning ma kujutan ette, et see võib ikka päris korralikult aega võtta, kui ühel õpetajal on umbes 200 õpilast. See tähendab, et vaba aega jääb suhteliselt väheseks või siis peab lihtsalt oskama oma aega väga hästi planeerida. Õpetaja peab ka igaks tunniks ette valmistuma nagu õpilasedki. Ma pole veel kohanud õpetajat, kes loeks mingi teema lihtsalt õpikust või paberilehelt maha. Alati on juures selgitamine, õpilaste küsimustele vastamine ning kinnistavate harjutuste tegemine, mida
,,Dekameroon" 2. päev , 3. Novell Teedo - a)suursugune päritolu,nimelt oli ta aadel. b) Ma kujutan ette et ta oli kena välimusega, pikemat kasvu ning väga sümpaatne mees. c)Ma usun et ta oli tark, kuna ta oli oma linna rikkaim mees, rahaga ümber käimine nõuab palju arukust. d) Talle olid tähtsal kohal tema pojad ning see järel raha. Tedaldo ,Lamberto ,Agolante - a) nad olid teedo pojad,lamberto oli neist kõige vanem b) Ma arvan et nad olid oma isa moodi lapsed seega ka pikad ja kenad.
ja loodus- või inimkeskkonna helid. See mõjub inimestele erinevalt, kellele halvasti, kellele hästi. Mulle mõjub muusika suurepäraselt. Kui ma olen kurb, siis kuulan kurvemaid lugusid, aga kui olen rõõmus, siis kuulan kõike. Mulle isiklikult meeldivad kurvemad laulud, sest nende sõnad ütlevad alati midagi. Laulu mõte on alati hea. Pidudel kuulan bassiga lugusid, zanriks on hardstyle või dubstep. Isiklikku laulu kujutan ette sellisena, et see on väga lähedane, alati tekitab see hea enesetunde, kui seda kuulata. Ma ei kujuta ette elu ilma muusikata. Juba ammustel aegadel hakati tegema muusikat. See on eluga väga tihedalt seotud. Muusika mängib meie elus tähtsat rolli. , , e . - , , . . , , , , . e a e - . . o , . , , . . . o . .
Selliseid humoorikaid juppe leidus terves teoses ning tahes tahtmata panid need muigama ja kohati ka valjuhäälselt naerma. Luupainajatesse peabki tooma huumorit, muidu võivad need täiesti hulluks ajada. Teose teine pool, kus juba tuttavad tegelased kaitsesid seitset surmapattu, meeldis mulle vähem. Mõttekäigud nende pattude olemuse kohta olid huvitavad kuni "vihani". Pastor Roth oli kõigist tegelastest kõige ebameeldivam. Tema jutu oleksin ma tahtnud üleüldse lugemata jätta. Kujutan ette, et sellist tegelast päris elus kohates keeraksingi ümber ja jalutaksin lihtsalt minema. Ta tundus ka olevat peategelasele võrdlemisi ebasümpaatne kuju. Midagi eemaletõukavat selles paksus jutlustajas igatahes oli. Teda polnud raamatus sellisena kujutatud nagu mina teda ette kujutan. Pigem vastupidi, kortsulise näo järgi otsustades võis ta olla hoopis saledama kehaehitusega ja hoiakult oli teda kirjeldatud kui jäika, mis samuti minu ettekujutusega ei ühti.
terve lennu peale on meid kokku umbes sada. Gümnaasium pole kohustuslik, kuid ometigi ruttavad katsetele enamus põhikooli lõpetanutest. Ka ülikooli on meeletu konkurss, kus isegi need kõige targemad kardavad saada mittevalituteks. Tihti olen ma mõelnud sellele, et miks on paika pandud reglement, et põhikool peab olema kohustuslik kõigile. Ka meie põhiseaduses on ju öeldud, et igal inimesel on õigus omale arvamusele ja õigus niiöelda vabale valikule. Kujutan juba vaimusilmas ette nii mõndagi pisikest koolijütsi, kes pika nutu peale siiski tänu sellele seadusele peab kooli minema. Omaette arutledes, aga taipasin, et kool on tähtis meie kõigi jaoks. Mitte just selle tagamõttega, et õppida grammatikat või pöördvõrdelisi funktsioone matemaatikas, vaid et iga inimene arendaks ennast lõpuks niivõrd kaugele, et ta suudaks viimaks mõista, mis on tema elu eesmärgid ning kuhu ta soovib oma eluga jõuda. Kui meie
Juristide roll Eesti ühiskonnas Nii palju, kui on meediast silma jäänud, või olen tunnis kuulnud, või et ise tean, või nagu olen ettekujutuse saanud mängufilmidest, teen ka järelduse, milline on juristide roll Eesti ühiskonnas. Ma usun, et jurstid teevad väga head tööd, siin Eestis, kuid millegi pärast arvan, et teemad millega nad kokkupuutuvad, pole lähedaltki sellised, mida ma mängufilmides näen. Kujutan ette, et kõik on selline tavapärane, igapäevane kuritegu, ning pigem hoidutakse kohtusse minemisest. Ameerikas jälle olevat nii, et iga võimaliku asjaga põõrdutakse kohtusse. Eestis vist nii ei ole, ja olen ka väga õnnelik selle üle.Meil soovitakse pigem istungit üldse ära jätta, ja olen ka lugenud et kohtunikud on kohtuprotsessiga viivitanud, et inimene kes kohut mööda käib, oma mure ära unustaks. Leian, et see on väheke jabur
vahel. Käisin igal sügisel isaga metsas seenel ning kevadeti sinililli korjamas ning see on asendamatu mälestus minu lapsepõlvest. Teen kõik, et ka minu lapsed tunneksid mõnu loodusest ning oskaksid seda hinnata, teeksid vahet kukeseenel ning kärbseseenel. Kõige tähtsamaks pean ma armastust. See on sõna, mis teeb kõik nii imeliseks. Minu lapsed saavad tunda seda iga oma kehal oleva pooriga. Sellest tuleb rääkida väga avameelselt. Ma juba praegu kujutan ette, kuidas üks pisike tuleb ja ütleb mulle: „Ema, ma armastan sind,“ mis saaks veel ühele emale suuremaks motivatsiooniks olla. Kui ma aga tahan seda tunda, siis pean ma ise eeskujuks olema. Laste ees tuleb oma mehele öelda, et armastan teda. Pole vahet, mis arengu ühiskond on teinud, armastus ei muutu mitte kunagi, selle tähendus on, oli ja jääb millekski eriliseks. Loodan südamest, et mu lapsed ei peaks läbi elama valu ning kannatusi, mis kaasnevad vanemate lahku minekuga
saa vaadelda, minuarust andsid kõik maksimumi. Teiseks, ei lähe Erki Nool, Kerth Kanter ja Aleksander Tammert ning teised keda Vaapo Vaheri seal jutus nimetas, ise sinna vaid neid valitakse tulemuste põhjal. Kolmandaks, arvan, et see mida Vaheri Eriki Noole kohta rääkis oli meeliülendav, aga ei ole ainult tema, kes vääriks tunnustamist, meil on palju eestlasi,kes on läbi löönud olümpial heade tulemustega ja Eestit esindades. Ma kujutan ette ,kui paljud sportlased sihukese artikli arvamuse peale vihaseks võivad minna, kes ikka tahaks, et tema tulemusi maha tehtaks, kas siis on need head või mitte kõige paremad, aga osa nad on võtnud olümpiast ja Eesti esindanud,see on juba tunnustust väärt, mitte maha tegemist. Kui nüüd võrrelda ja analüüsida Eesti koondise tulemusi aastal 2004. ja 2008. siis minu arvates läks paremini aastal 2008. Eelkõige sellepoolest, et Kerth Kanter tõi Eestile kulla ning
järgmises kohas aga kõlasid fanfaarid. Muusika oli väga varieeruv. Riietus Meestel olid väga puhvis püksid. Neil olid väga uhked kuued ja ilusad mütsid. Naistel aga olid kleidid väga suursugused. Neil olid pihakohast Kelly Talimaa 11S kokkutõmmatud nii, et nad ilmselt ei saanud korralikult hingatagi. Alt olid väga laiad ja ilusad kleidid. Kujutan, ette, et need olid väga rasked. Tavalistel inimestel olid katkised ja mustad riided.
Pani mõtlema enda mõtteid. Teist korda ma usun, et ei kuulaks seda,sest see pole minulik teos. Gabriela Ortiz ,, Surnute altar'' oli rõõmus ja rütmikas. Tekkis tunne nagu oleks folgil mingisugust kontserdi vaadanud, sest enamasti olen kuulnud seda laadi muusikat suvisel folgil. Viiuleid ja tsellot mängisid maskides inimesed,kes kujutasid vist surnuid surnuid. Jimi Hendrix ,, Lilla udu'' on päris hea viis. Selline sisukas ja palju ütlev. Väga huvitav. Kujutan ette ,et ma oleks seda paar aastat tagasi isegi igapäevaselt kuulanud Olari Elts on orkester ,,Nyyd'' dirigent .Kuulasime teost ,,Signaalid taevast'' ,mis koosnes kahes osast. Esimene osa oli Torn Takemitsu ,,Öösignaal''. See oli nagu aeglustatud versioon mängumuusikast. Natukene isegi igav ja väsitav. Ei suuda keskenduda . Teine osa oli Erki-Sven Tuuri ,,Puhta vee mälestuseks'', see oli sügav ja jõuline. Isegi natukene sünge. Tekkisid vastuolulised emotsioonid.
" küll tõenäoliselt teoks ei saa, kuid näiteks ,,100 aastaga Euroopa kümne rikkama riigi hulka!" on täiesti reaalne ja teostatav. Eestile oli majanduslikult ja eriti julgeolekulikult kasulik liituda Euroopa Liiduga ja käibele võtta ühisraha euro. Seda nimelt selleks, et saada kaitset meie suurima ohu, sõjaliselt võimsa idanaabri vastu. Venemaa on väljapääsu Läänemerele soovinud juba 300 aastat tagasi ning ehkki neil praegu seda veidi on, kujutan ette, et palju meelsamini sooviksid nad Eesti sadadesse kilomeetritesse ulatuvat rannajoont. Kallaletungi vältimiseks oligi vajalik liituda NATO, Euroopa Liiduga ja kasutusele võtta euro. Kui me seda teinud poleks, võinuks meie julgeolek aastaid ohus olla. Veidi aega tagasi Gruusiaga juhtunu oleks vabalt võinud juhtuda ka Eestiga, kui tervet Euroopat meie selja taga poleks olnud. Palju nurinat on viimasel ajal olnud euro kasutuselevõtu üle, kuid leian, et see on
Minu perekond Mina kujutan, et oma pere loomisest hakkan ma mõtlema alles kolmekümnendates eluaastates. Seda seepärast, et perekond on omaette kohustus, mis peab alati prioriteediks olema. Näiteks, peret omades on sul moraalne kohustus nende eest majanduslikult hoolitseda, et oleks elukoht ja muu vajalik. Mõelda tuleb iga oma teo kõrvalt ka oma perele. On palju inimesi kes selle unustavad, tänapäeval on nähtud ja kuuldud küll perevägivallast ja alkoholilembelistest vanematest. Kuna
Loomulikult on mu enda tööde peale läinud veepiisku, kuid olen hädaldama hakkanud, et töö on rikutud. Anu Hint on aga avatud uutele vaadetele, ning pani aluse uuele viisile muuta oma pildid huvitavaks. Meeldis ka see, et lisaks piltidele oli seal välja toodud rahvuspärased ehted. Tavaliselt on kuulsustel ülepingutatud kollektsioonid, kuid Hint teadis, kuidas tabada ilu ja tasakaalu. Ainukene asi, mille üle ma kurdan on see, et mängus oleks võinud olla rohkem värve. Kujutan ette, et lillakad, punased ja kollakad toonid oleksid sisse toonud värvide mängu, mis oleks olnud veel kutsuvam. Olen varem käinud Saaremaa Kunstigaleriis ning pole kunagi ükskõikse näoga välja tulnud. Iga näitus, nagu ka see, andis minu päeva midagi värsket ja julgustab uusi asju proovima. Arvan, et kui juba näitus suudab inspireerida inimest argipäeva elus, on tegu väärt üritusega.
Seistes järve ääres Seisan järve äres. Paksu niiskust on õhus tunda, soe suve õhtu on lõppemas, päike susiseb vaikselt järve. Tirtsud siristavad rohus, pardid ja haned liuglevad mööda siledat järvepeeglit. Võtan vaikselt istet, üritan võimalikult vähe loodust segada, oma mõtetega hoopis teises maailmas olles. Kujutan ette, milline oleksin 10 aasta pärast eesti tippteadlane, Tartu Ülikooli rektor, kuid see on pelgalt unistus. Nii kõrgele jõudmiseks on vaja kõvasti pingutada ja ise aktiivne olla. Ennem tuleks käia ise ülikooli tee lõpuni, saada kõrge haridus, et peale lõpetamist Järsku kuulen põõsas sahisemist, kuid see on vaid siil, kes turtsudes minema jookseb. Mõtteis olin vist päris kaua ja sügavalt, sest tuul oli mulle märkamata tõusnud
Kellest me oleme juba kuulnud estraadil! Kirjanikust, kes satub kainestusmajja; kirjanikust, kes redigeerib igast teosest välja mõtte; kirjanikust, kes teeb haltuurat; kirjanikust, kes võiks konsultatsiooni anda ainult ahvidele; kirjanikust, kes ei tee vahet a ega o vahel; kirjanikust, kes ..., kirjanikust, kes..., kirjanikust,kes... Ainult head ega merehaiget kirjaniku pole me näinud. Kuid merehaige kirjanik – missugune suurepärane estraadinumber! Ma kujutan seda ette – tool asendab reelingut. Selle ääres seisab kirjanik ja loeb luuletust. Peas on tal südvester, jalas pressitud püksid, ees kirju lips, käes sulepea, kaenlas portfell, kaelas binokkel. Ja siis...
esimest korda. Küllap olin ikka päris väike, kui see sõna mulle kõrva sattus. Meedias ei möödu ju päevagi, ilma et seda sõna ei mainitaks. Teaduslikuma pildi sellest sõnast sain ilmselt põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides. Kas aga ka selgema pildi, on üsna küsitav. Nüüd siis sõnaseletus lahti ja saan teada, et demos tähendab kreeka keeles rahvast, kratos aga võimu. Vastandsõnaks demokraatiale on minu meelest diktatuur. Kujutan endale ette, et demokraatia on teatrimaskidel see naerune mask, diktatuur aga kurblik mask. Ja nüüd siis minu seos demokraatiaga? Demokraatia on rahva võim, kus saab kaasa lüüa riigi valitsemises. Nii tekibki mul küsimus, kas minul 17-aastasel, kes saab hakata riigi valitsemises kaasa rääkima alles nelja kuu pärast, kui saan 18, polegi praegu demokraatiaga midagi tegemist. Lihtne on öelda, et ootan veel pisut, siis saan hakata demokraatia teemadel kaasa rääkima
kehastas Woland seda kurjemat poolt. Tema kurjus ei olnud läbinisti halb, ta soovis ahnetele inimestele õppetundi anda. Varieteeteatreis see juhtuski. Me elame kogu aeg valguse ja varju piiril, sest me eite kunagi kindlalt, et meie otsus on täiesti õige. Me ei tohiks lasta ennast pimestada materiaalsetel asjadel, kuid ilma rahata elada ka ei saa. Peaksime olema suutelised endale ise teenima täpselt nii palju, et me ei tunneks puudust millestki ja kiusatustele alla ei annaks. Tulevikku kujutan mina alati ette tumedana, sest kunagi ei tea, mis edasi saab. Kuigi on mul kindel plaan, mis minust edasi saab, ei saa ma täiesti veendunud olla, et seda rada pidi lähen. Koole, kuhu minna, on palju ja võimalusi samuti. Kas minus on piisavalt tahtejõudu ja suutlikkust, et oma plaanid ellu viia? Kahtlused piiravad mind. Ideaalis oleks, kui teaksin täpselt, kuhu edasi õppima minna ja kelleks saada. Oleks ka minu elus Wolandi sarnane isik, kes annaks väikseid viheid, et elu
Mozart suri 35-aastaselt. Keegi ei tea täpselt millesse, kuid on 3 teooriat: kas tal oli reumaatiline palavik, ta mürgitati et saada endale tema uusimat teost või mõrvati ta tema rivaali poolt. Ooperi juurde tagasi liikudes võin öelda, et ma jäin üldiselt rahule, kuna see kogemus rikastas mind ja avardas mu maailmapilti. Vahepealsed üksluisemad kohad siiski jäid alla rikastele, huvitavatele ning värviküllastele stseenidele. 3,5 tundi oli veidikene pikk aeg, kui ma kujutan ette, et vähema ajaga ei oleks jõutud lihtsalt kõike seda läbi mängida. Mozart oli tõesti valmistanud väga mahuka teose. Näitlejatööd mulle meeldisid, eriti Susanna osa ning krahvi osa. Lava kujundus oli üsna kaunis ning ajastule vastav. Sooviksin teinegi kord mõnda muusikaetendust minna vaatama, kuid siiski mõnda lühemat varianti. Kertu Tenso, 11 A.
elus. Kuid samas loodan, et kõik läheb hästi. Tahan, et mu vanemad oleksid mu üle uhked. Isegi kui nad Põhjatähe taga on selleks ajaks. Sooviksin vanemaks saades ka kindlasti peret ja miks mitte ka oma armastatuga abielluda. Olen ette kujutanud vahel, et elan suures palk majas, kus on maas lambanahast vaibad ja lapsed kilkavad ringi. Ma vaaritan süüa ja näen, et uksest astub sisse mu mees, kes on kohutavalt väsinud raskest tööpäevast. Kujutan seda kõike ette lootuses, sest tahaks tõesti, et oleks kunagi selline elu. Ükskõik, mis karjääri ma hakkan tegema, üritan alati jääda iseendaks, sest selles peitubki edu saavutamise võti. Usun, et suudan elus saavutada palju. Pean end natukene tagant utsitama ja loodan, et saavutan kõik, mida soovin. Ma usun, et kõik soovivad endale seda, kuid pooled ei saa seda, kahjuks.
Hei ! Äkki viitsid mulle kirjutada,millisena Sina ideaalset abielu ette kujutad ? :) Oleksin väga tänulik kui vastaksid !! :) 17-aastane tüdruk: Mina kujutan ette ideaalset abielu niimoodi, kui mees ja naine usaldavad ja saava dväga hästi läbi.jagavad muresid ja hoiavad kokku.Aga loomulikult kuuluvad ka sinna väiksed ütlemised ja tülli minekud. 19-aastane tüdruk minu arust tegelt abielu on nagu sõprus.oluline on usaldus ja kokkuhoidmine sest kirg kaob siiski mingi aeg.. 18-aastane poiss: kus mõlemad osapooled usaldavad üksteist, nad on leppinud mõlema vigade ja kiiksudega, võrdselt jagatud vara, 20-aastane tüdruk : Ideaalne abielu.Hmm..
Lõigul CG on varras silindriline, mille ristlõige on rõngas. Lõigul GH on varras kooniline, mille ristlõige on rõngas. Lõigu BC ristlõike pindala on: Lõigu CG ristlõike pindala on: Uurin lõigu GH viit erinevat ristlõiget, sest ristlõike pindala muutub lõigul GH kõverjooneliselt ja nii saan enam vähem piisava täpsusega epüüri. Arvutan koonuse ristlõigete läbimõõdud: Arvutan ülejäänud ristlõigete pindalad: Kujutan saadud tulemusi graafiliselt: 5. Varda tugevusarvutus Kuna sisejõud on terve varda ulatuses samad, siis võin kasutada valemit , kus N on ristlõike sisejõud ja A on ristlõike pindala, ainult erinevate pindalade korral. Pikkepinge avaldised: Pikkepinge epüür Sellelt epüürilt saan välja lugeda, et lõigul CG on varras kõige rohkem pingestatud. Arvutan välja lubatava koormusparameetri F
kuid teisest poolest saan nii palju aru, et kujutatud on merd ja päikeseloojangut. Taevas on väga kift just selle poolest, et see on sinise ja punase tooniga tehtud. Meri on sellist rohekas sinakat värvi. Ruudulise poole peal on üle ühe olev ruut tume, nagu maleruudustik. See on huvitav just sellepärast, et ühe ruudu peal oleks nagu kujutatud mingit linna ja juba kõrval oleva ruudu peal järve. Ma ei usu, et kunstnik on tahtnud seda sinna maalida. Arvan, et kujutan ise seda endale ette. Mulle meeldib see pilt just sellepärast veel, et see on moderne ja tänapäeval on paljudes uutes majades sellised maalid seintel ning arvan, et see sobiks ideaalselt sellistesse majadesse. Pildi väärtus on 3840.-. Isiklikult ei meeldinud mulle Marianne Balabini teos „Sügissonaat“, mis oli samuti tehtud akrüül õliga. Maalil on kujutatud silda, päikest, merd/jõge, kollast maapinda ja kollaste lehtedega puid. Lõuendil on kujutatud liiga palju kollast
ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus selle koha vastu. Eesti oli pikka aega võõrriikide võimu all, kuid meie rahva austus oma isamaa vastu motiveeris neid võitlema meie vabaduse nimel. Nad said sellega hakkama, põhiliselt tänu laulmisele ja seltsidele ning suureks toeks oli ka eesti keel, millest tahaksin ma rohkem rääkida. Eesti keel on väga keeruline ning ka minu, kui eestlase jaoks kohati raske. Ma kujutan ette, kui vaevaliselt kulgeb välismaalaste jaoks selle keele omandamise protsess ning pean igati austusväärseks neid, kes võtavad vaevaks ära õppida selle väikese rahva keele ning õpivadki selle keele ära. Eesti keele õppimine tasub end ära, sest tegemist on meeletult ilusa keelega. See on üks kauneima kõlaga keeli maailmas ning samuti on see äärmiselt haruldane, sest eestlasi on vähe. Sajand tagasi hakkasid inimesed nägema vaeva meie keele taastamise ja uuendamise nimel, et
ning LED ekraane. Õhtuseks etenduseks, mis toimus kell 19.00 oli saal peaaegu välja müüdud. Mina aga käisin show peaproovi vaatamas, mis oli päevapoole ja seda seetõttu, sest mul on seal mitmeid tuttavaid, kelle kaudu sain proovi minna tasuta heale kohale vaatama. Mingis mõttes oli hea olla proovi vaatamas, sest natuke sain näha, kuidas see etendus loodi ja kuidas sellega töötati, kuid samas ei olnud peaproovis kõikidel seljas kostüüme ja lavameigist veel rääkimata. Ma kujutan ette kuidas kostüümid ja lavameik õhtusel show'l väga palju juurde andsid kogu selles valgusemängus. Orkester oli minu arust vapustav, mulle väga meeldis, ka laujatel polnud väga viga, hea oli kuulata ja ka sõnumi andsid nad päris korralikult edasi nii, et mõnel hetkel tundsin küll, mismoodi kananahk ihule tuli. Tantsijad mulle aga väga ei meeldinud. Minu arvates on Eestis ikka paremaid tantsijaid kui need, kes sellel õhtul laval olid. Loomulikult on tore, et ka
Anonüümsete kommentaaride poolt ja vastu Kujutan endale ette ühte lihtsat ja kiirelt kokku monteeritud ,,uudist", mis kirjeldab, kuidas keegi kuulsus midagi igapäevast tegi ja sai selle eest premeeritud uudislooga. Siis loen kommentaare, mis on alati justkui preemia preemiale saab nutta ja saab naerda. Liiga tihti on uudise kõige magusam osa kommentaarium. Hans H. Luik võrdleb seda väga
mainitud. Myrtle ja Daisy mõlemad olid algselt oma abikaasa järgi hullud, kuid hiljemalt see kadus. Erinevalt Daisyst, Myrtle tahtis oma meest väga maha jätta ja uusi, paremaid asju jahtima minna. Neid asju arvestades arvan, et kellegi vahel siin raamatus pole päris armastust, kuigi Tom ja Daisy jäävad kokku lõpuks. Vaadates Gatsbyt, siis kõik millest ta hoolib on Daisy, kuid vastastikku armastust seal pole. Kujutan ette, et ka tänapäeval on see kõik reaalne probleem, kuid loodan, et sellisesse draamasse kunagi ei satu.
Suure osa lavast oli vallutanud kunstnik Roberta Guidi di Bagno kujunduslikud meistriteosed. Tekkis tahtmine vahepeal stopp-nuppu vajutada, et jääks hetk aega lavakujundust silmitseda. Detailselt oli välja töötatud nii linnaväljak kui ka Coppéliuse töötuba, kus laest rippuvad nukud lõid maagilis-õõvastava efekti. Rahvusballeti avalöögiks oli see suurepärane valik. ,,Coppélia" loob kasvupinnase uutele balletiartistidele kujutan ette, et iga seda etendust näinud tüdruk unistab baleriiniks saamisest. Kindlasti toob see natuke muinasjuttu täiskasvanute argipäeva. Mulle ballett igatahes meeldis oma müstilise ja võluva olemisega.
päikesepaistelisemaks. Seda juhul kui õpime mäletama seda, mida me vajame ja mis teeb meid õnnelikumaks, kuid unustame kõike, mis tekitab meis negatiivsust. Mälu võime omandada informatsiooni on inimestel erinev. Mis ja kuidas meelde jääb, sõltub mitmest asjaolust. Minul isiklikult on kergem õppida, kui materjali kordamine on ajaliselt hajutatud. Seega teen ma tihti pause ja tegelen muude asjadega. Samuti on mul nn piltlik mälu. Kui ma soovin midagi meelde jätta, siis ma esmalt kujutan seda piltlikult ette ning seejärel joonistan ja tõmban tekstidele erinevate värvidega jooned alla. Hiljem meelde tuletades mäletan ma piltlikult vihiku lehekülge, kus oli näiteks punasega värviga kirjutatud mulle vajalik informatsioon. Väga tähtis on ka mälu valmisolek. Kui ma näiteks loen ajaloolisi romaane, siis ma seostan fakte nendega, mida ma juba tean. Ma esitan endale ise küsimusi ja vastan nendele. Kõik see aitab mind hiljem, kui ma
Nagu loo nimi isegi, sobiks see kuskile balli saali, peenete prouade- ja jõukate härrasmeeste peole. Ise on pala selline unistav, samas ka väga jõuline vahepeal, ning suurejoonelise mulje tekitab. Läbi loo kordub sarnane motiiv. 2 Samuti oli põnev jälgida esinejate näogrimasse, seda kuidas nad elasid enda mängitud muusikasse sisse ja oli näha et nad naudivad esinemist. Ma kujutan ette, et neil on ka väike lavaanärv, mis on iseenesest hea ja et neil on esinemise eelsed rutiinid. Kokkuvõtteks saan ma öelda, et see kontsert oli kõikidest klassikalise muusika kontsertidest minu lemmik, ning just sellepärast, et pianist, Mihkel Poll, suutis ennast nii hästi südamesse mängida oma oskuste- ja oleku poolest. Samuti meeldis väga Debussy „Meri“ ja üle üldse nautisin ma seda õhtut väga. Estonia kontserdisaalist läksin ma ära
Artiklis nimetatud ettevõtte aga suudab tavainimesi ja lihttöölisi hinnata, nii et inimesed tulevad rõõmuga tööle. Ei teki sellist tunnet, et lähed vastumeelselt tööle. Mulle väga meeldis seda artiklid lugeda peamiselt just selle tõttu, et juhtkond leidis viisi kuidas seda propageerida üle terve maailma, selle tõttu on see firma saanud ka kõrgelt hinnatud autasusid. Kuna isiklikult on mul tulevikus plaan luua innovaatiline äri ja kui kõik see õnnestub just nii nagu ette kujutan siis olen seda alati öelnud ja mõelnud, et kui hakkab minul hästi minema siis hakkan ma ka suurelt tegelema heategevusega. Alati ei ole esmatähtis kasumit teenida vaid jääda meelde inimestele kui hea ja helde südamega persoonina/firmana/ettevõtjana vms. Kokkuvõtteks leian, et võiks olla rohkem selliseid firmasid, kes hooliks tõeliselt oma töötajatest ja tegeleksid ka tagasi andmisega, mitte ainult võtmisega. Olgem nüüd ausad kui
niipalju õppida. Tegelikult ei ole mulle siiamaani kohale jõudnud, et ma olen nüüd gümniasist. Koguaeg on selline tunne, et ma olen SÜG-is kõigest vahetusõpilane ja varsti pean oma vanasse kooli tagasi minema. Ma siiralt loodan, et minus toimub järgnevate aastate jooksul veel palju muutuseid, et ma muutun veel avatumaks, sõbralikumaks, julgemaks jne. Kuigi samas need tulevased muutused võivad olla ka hoopis teistsugused, kui ma neid praegu ette kujutan. Kindlasti on see kõik praegu alguse asi ja edaspidi läheb kõik palju lihtsamaks. Mingil määral on ju tegelikult terve Saaremaa Ühisgümnaaium minu jaoks veel liiga uus selleks, et minus kohe mingid suured muutused toimuksid. Selleks on ikka aega ja harjumist vaja!
ääres, kus on hea elada oma mehe , tütarde ja poegadega. Minu koduks peaks olema maja koos aia ja kõrvalhoonetega. Kindlasti oleks mul iluaed ja ka tarbeaed, kus ma saaks kasvatada endale sobivaid köögivilju. Tarbeaias oleks koht ka maasikapeenardel, kasvuhoonel ja maitseainete peenardel. Nii hea on söögi sisse oma peenralt võtta supirohelist. Iluaias kasvataksin roose ja kindlasti oleks mul kiviktaimla. Sobilik oleks ka väike veesilm, kus kasvaksid vesiroosid. Millisena ma kujutan ette oma tööd? Töötaksin meeldivas kohas, kus on hea palk ja normaalne töö aeg, et jääks aega laste kasvatamiseks ja perega koos olemiseks. Minu töö ei peaks olema selline, kus ma pean palju inimestega suhtlema. Mulle meeldiks oma kätega midagi teha, et sellest oleks kasu nii mulle, kui mu klientidele. Oma perre sooviks kahte tütart ja poega (või vastupidi). Just seda tahaks, et mul oleks esiklasteks pojad (poeg). Tütrekesed võiks sündida hiljem, sest poeg(pojad) saaksid oma
Erich Maria Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Tegu on järjekordse hea raamatuga, mis oma täpsete ja traagiliste kirjeldustega loob sinu silme ette tõsielulise pildi. Lugu toimus keset II maailmasõda. Enamuse noortest sõduritest on koolipingist otse lahingusse visatud. Samuti ka peategelane Ernst Graeber, kes juba kaks aastat on olnud rindel, ilma et oleks vahepeal kodus käinud. Ma kujutan ette, et ühel 19aastane poisile on sellise muutusega harjumine väga raske. See tekitab kindlasti pingeid, et peab iga päev nägema surma enda ümber, pole pesemisvõimalisi ning täid ja kirbud elutsevad kehal. Nüüd, mil olukord on eriti pingsaks muutunud, saab ta lõpuks pääsu koju, ta sai olla 14 päeva kodus ning siis uuesti naasema rindele. Ta ootab seda õhinaga. Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma
õnnelik, kui tal on olemas see, mida tema elus oluliseks peab. Tihtipeale arutletakse selle üle, kas raha teeb õnnelikuks. Sellel teemal korraldatud uuringud näitavad, et inimeste arvates teeb raha õnnelikuks vaid puruvaeseid. Minu isiklik seisukoht on see, et raha otseselt õnnelikuks ei tee, kuid mängib sellel teekonnal üsna tähtsat rolli. Rahata ei ole keeruline olla õnnelik keskkonnas, kus raha pole niivõrd tähtis, kui enamasti tänapäeva arenenud ühiskonnas. Ma kujutan ette, et selline olukord võiks olla kohtades, kus pole veel levinud tehnika, seaduslik korraldus ega ametlik kaubandus (nt. suurem osa Aafrikast). Kui aga analüüsida keskkonda, kus elame meie, arvan ma, et rahal on oma arvestatav roll meie õnnelikuks saamise teel. Suurem osa asjadest, mida meie elamiseks vajame, on seotud rahaga. Tänapäeval võib vist isegi öelda, et suurel määral on ka tervist võimalik rahaga osta. Kõike materiaalset on võimalik rahaga osta
Kui kõik meie arstid ja õed tuleksid Soomest tagasi kodumaale tööle muutuks patsientide kogemused arsti juues käimisel hoopis positiivsemaks. Arste oleks rohkem, töö koormus väheneks, nad saaksid rohkem keskenduda ühele inimesele, ei peaks mõtlema, et nüüd selle inimesega on mul 15 minut aega ja „rääkigu ta ruttu mure ära, mis tal viga, et saaks järgmise võtta“ Mina isiklikult olen näinud sellist käitumist haiglas ja ma ei heida seda neile ette. Ma kujutan ette kui vähe meil on arste ja veel vähem spetsiifilisele erialale keskendunud professionaale, nende vastuvõtu ajad on meeletult pikad. Praeguse eesti meditsiini suurim pluss on tehniline areng. Olema oma tehnika ja teadmistega väga heal tasemel. Enamus suuremaid haiglaid on varustatud uue tehnikaga ja arstid õpivad mainekates ja moodsates kooliruumides. Neil on suured võimalused omandada hea praktika, mis on sellise eriala puhul väga oluline.
" Seega on vajadust (isegi teaduses) ka vanemate tavade ning võib-olla ka keele vastu. Kes neid siis veel säilitavad, kui mitte need samad matslikud külaeided. Matsi tähendus ei peaks kindlasti halvustav olema. Süvenedes nende kahe sõna tõelisesse tähendusse, poleks minu jaoks kumbki, ei hea ega halva mõistega, vaid pigem üksteist täiendavad inimrühmad. Poleks ühte ilma teiseta. Ideaalis võiks tülide vältimiseks mõlemaid eksisteerida ligikaudselt sama palju. Kahjuks kujutan ette, et matside ja vurlede vahelised sõnavahetused, kus üks sõimab teist ning kolmandad kasutavad neid kahte nimetust oma vihastes debattides eelkõige solvamise eesmärgil, ei jää minevikku, vaid esineb edaspidigi, kuni need sõnad veel eksisteerivad. Sisu 36 punkti Õigekiri 28 punkti ( kollasega õigekiri, rohelisega komad) Sõnavara/stiil 12 punkti Ülesehitus 5 punkti Kokku 81 punkti Hinne 5
Lisaks arvutimängude toale peaks eksisteerima ka üldine mängude tuba. Selles toas peaks olema saadaval suur mängude kogu, alates vanadest lauamängudest kuni tänapäevase Wii-ni välja. Sinna koguneksid nii lapsed kui täiskasvanud, kes soovivad õppimisest pausi teha ja lasta mõttel puhata. Nendele, kes sellisel kombel puhata ei soovi, on olemas omaette nurgake, kus silma hetkeks looja lasta. Peale internetipunkti võiks eraldi ruum olla ka näituste korraldamiseks. Ideaalis kujutan ma seda ette nii, et näituste saali on lausa mitme kuu pikkune järjekord, sest kõik tahavad oma loomingut raamatukogus näidata. Lisaks võiks olla ka väike raamatukogu isiklik muuseum, kus iga nädala järel vahetuvad eksponaadid. Peale näituste saalis kajastatavate teoste võiks ka kõikjal raamatukogus olla alalised maalid seintel, eelistatavalt kaunid, soojades toonides maastikumaalid. Samuti poleks paha raamatukogu fuajees näiteks Tammsaare skulptuur ja maalid teistest olulistest
Kasukakandjaid valatakse tänaval punase värviga üle. Ahistatakse karusnahkadega äritsevaid moebutiike ning nende klientidele demonstreeritakse võikaid (aga tihtipeale ebausaldusväärsetest allikatest pärit) videosalvestusi loomade tapmisest ja nülgimisest. Karusnahavastaseid demonstratsioone jagub kõikjale. Suur skandaal tuli ka sellest, kui USA president Barack Obama lõi restoranis kärbse maha ja PETA saatis talle „humaanse kärbselõksu”. Mina isiklikult kujutan ette ,,humaanse kärbselõksu” all sellist kärbsepiitsa, mille keskel on kärbsekujuline „anna kärbsele võimalus” auk. Arvan, et pärast loomade piinamist on teisel kohal nendega katsete tegemine. Tänapäeva teadus on juba piisavalt arenenud, et ei peaks tegema asjatuid ja pikaajalisi katseid loomadega. Suurtes laborites sureb miljoneid loomi kuus, kus nad peavad elama terasest või klaasist väikestes kastides. Loomadel tekib stress, mis mõjutab suurel määral katsete tulemusi.
Olen 19-aastane üksik naine. Elan ema ja kasuisaga lapsepõlve kodus Tallinna külje all. Mind piinab luupainaja. Igal nädalal näen kasvõi korra unes väikest tüdrukut, kes vaatab mulle sügavsiniste silmadega otsa ja tahab, et ma temast kinni hoiaksin. Samuti näen pildikesi Selja jõest, kus lapsepõlves kasuisaga kalal käisin. Kuid mida see kõik tähendab? Miks? Olen vanemate käest selle kohta pärinud, kuid nad muutuvad alati väga närviliseks ja ütlevad vaid, et kujutan seda endale ette. Hiljuti räägiti ülikoolis vananenud kriminaal juhtudest ja nende uurimisest. Sel hetkel sain aru, et unenägu võib ju midagi tähendada. See peab olema minu perekonna minevikuga mingit moodi seotud. Sirvisin raamatukogus, kus töötan, vanu ajalehtedes olevaid surmateateid. Otsisin väikeste tüdrukute juhtumeid. „Olemas!” karjatasin üle saali. Olin leidnud 5-aastase Triin Kuldoru surmakuulutuse. Ta oli kaduma läinud Valjala külas vanavanemate talu lähedal
peaksid pidevalt käima raamatukogus arvutit kasutamas. See poleks nende jaoks just kõige mugavam, aga lõppkokkuvõttes tuleks see siiski välja odavam kui igas aines õpikute ostmine. Kas kasutusele võtta ka e-töövihikud? Minu arust oleks e-töövihikute kasutamine hea mõte. Jällegi säästab see raha ja kergendab koolikotti, aga samuti on e-keskkonnas rohkem võimalusi ülesannete koostamiseks. Ma ei ütle, et kõik töövihikud tuleks asendada e- vihikutega, sest kujutan ette, et näiteks joonestamisülesandeid tuleks lahendada paberkandjal, aga enamustes ainetes oleks e-töövihikud palju mugavamad ja praktilisemad. E-õpikuid on erinevaid. Osad on sellised, kus on lihtsalt materjal kirjas peatükkide kaupa ja õpilane saab ise valida mis peatükist ta midagi lugeda tahab. Mõned on ka sellised, kus õpilane peab hakkama järjest lugema ja õpik ei lase tal enne järgmise peatüki juurde asuda, kui eelmise peatüki ülesanded on kõik lahendatud
Näe, õunapuud hakkavad õitsema Igal inimesel on elus hetk, mil ta tajub, et on muutunud poisit meheks või neiust naiseks. Kujutan ette, et see on ülimalt meeldiv tõehetk. Just selle perioodini jõudis ka raamatu peategelane Kustas. Tema vanemad lootsid noormehelt nüüd ka suuremaid samme ja ettevõtmisi, samuti taheti aidata Kustas meeldivatele raudteerööbastele. Kuidas aga leida neid õigeid teid ning valikuid, et tulevikus kaugele jõuda? Kustasel toimus see üleminekuetapp Ameerikas, meremehena leiba teenides. Ilmselt oli seal töötades palju aega oma oleviku- ja tulevikuelust mõelda. Muidugi läheb ka
oma elu uuesti rööpasse saanud. Nemad mõistavad ja neid võetakse ka kuulda, kuna olevikus on tegemist täiesti tavaliste ja eeskujulike indiviididega. See ring inimesi on kahjuks liiga kitsas, et nad midagi muuta suudaksid. Siiski, natuke googeldades sain teada, et Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm aastateks 1997-2007 tegevuskava aastaks 2003 näeb ette üle 15 miljoni krooni kulutusi ennetustöö, rehabilitatsiooni ja reklaami jaoks. Ma kujutan ette, et kui selliseid summasid iga-aastaselt kulutaks komitee intelligentseid ja tarku inimesi, kel on minevikus olnud negatiivne suhe alkoholiga või narkootikumidega, ja üritaks sel teel parandada Eesti rahva probleemi, mil nimeks alkohol, oleks see raha efektiivsemalt kasutatud, kuna ainult nemad teavad, mida ja kuidas täpselt on vaja alkoholiga pahuksisse sattunud inimestele.
kostüümid olid ilusad ning, kes kõik ühes rütmis tantsisid. See oli minu arust väga üllatav, kuna ma polnud varem balleti vaatamas käinud. Minu lemmikpala on „Avamäng“, sest juba esimestel minutitel tundsin ennast lõbustatuna. See muusika oli minu jaoks tuttav ja tantsijad tantsid väga ilusasti. Mulle meeldib, et Tšaikovski ballett hakkas kohe rõõmsal toonil ja tegi tuju heaks. Mulle meeldis pillimängijate esitlus, kuna nad kõik tundusid väga kirglikud selle suhtes. Ma kujutan ette, et see võib olla juba väga mitmes kord, kui nad seda esitavad, kuid siiski tundusid kirglikud. Lisaks mulle meeldis vaadata dirigenti ja kui ta oma keppi liigutas, kuidas kõik hakkasid ühel ajal pilli mängima. Mulle jäi eriliseliselt meelde peategelase Klara tantsija, kuna tema roosa kleit oli eriline ja tema tantsuliigutused vapustavad. Kostüümid olid vägagi kenad. Hõljuvad kangad iga haldja seljas, kroonlehed lilleprintsessidel,
1,2,3, nendest paarisarv on 2. Seega on hulkade A ja B ühisosa {2} VV { { (b) 5-ga jagub iga arv, mis lõpeb kas 5 või 0-ga. Nendest arvudest on 5-ga lõppevad paaritud ja 0-ga lõppevad paarisarvud. Seega kuuluvad hulkade A ja B ühisosasse 0-ga lõppevad ja 5-ga jaguvad täisarvud, st 10-ga jaguvad täisarvud(arvud, mis annavad 10-ga jagamisel jäägi 0): VV {YÉY X { 2. Kujutan Venni diagrammil C = A B Et A C = (AC) (CA), siis · (AC) kujutub järgmiselt: · (CA) järgmiselt: Nende ühendiks on hulk B: Sama tulemuseni on võimalik jõuda ka aritmeetiliste teisenduste teel: { { { {{ { { {{ { = { { { { { { { { { {{ { { {{ { { { { { { V Vastus: V V V 3
paaniliselt töökohti, et mitte ,,kinni joosta", sõidavad välismaale ,,ennast proovile panema" ja teevad muid imelikke asju. Õhtune linn on täis noori, kes kogu aeg ühest kohast teise siirduvad, lootes, et kusagil on huvitavam. Aga ei ole. 21. Parem mees ilma rahata kui raha ilma meheta See kõlab kuidagi seksistlikult. Sõna ,,mees" kasutatakse siin justkui mingisuguse sekspoest muretsetud mänguasja tähenduses. Kujutan ette mingeid rikkaid ärinaisi, kes veini limpsivad ja omavahel arutavad: raha on meil endilgi, seda pole juurde vaja, aga mingi mees võiks ikka kah kodus sängis lebada. Hea vajadusel võtta. 22. Ilu ei panda padaje See ei ole kindlasti õige. Tegelikult on ju lausa kindlaks tehtud, et ilusal inimesel on lihtsam elus hakkama saada, tööd leida. Ja pole sugugi nii, et ilus naine on tingimata loll. Võib olla just vastupidi, sest ka targad mehed otsivad pigem ilusate, mitte
Iga inimene teab ise, millal ta sellesse eluetappi jõuab. Kuna ma kuulun veel noorukiikka siis saan ma vaid oletada, kuidas kunst mind tulevikus mõjutab. Ma usun, et see mõjutab siis mind kõvasti rohkem kui praegu. Kuna selleks ajaks on elus juba nii mõndagi nähtud, usun, et ma hindan kunsti siis palju kõrgemat. Selles eluperioodis on aega palju ning tänu sellele saab kõike rahulikult nautida. Praegu kujutan ma ette, kuidas ma paarikümne aasta pärast käin etendusi ja oopereid ning kunstinäitsusi vaatamas, tundes sellest rõõmu ja heameelt. Ma loodan veel, et ilukirjandus on mind selleks ajaks nii palju mõjutanud, et hakkan mõistma ka luulet, sest praegu ei taha ma sellega mingit pistmist teha veel (ainult nii vähe kui võimalik et saada kirjanduse tundides luuletajate õppimisega hakkama). Ma arvan, et selles etapis paneb kunst mind mõistma minevkus tehtud pingutuste väärtust
Kas härral pole olnud unistusi sellest, et ta saaks uuesti noor olla ja teha midagi enneolematut? Faust: Kui aus olla, siis võin vastata jaatavalt. On olnud noorena minu elu unistus lennata. Ma tean, et see kõlab nagu oleks ma idioot. Ma tean, et inimesed pole loodud lendamiseks. Ainult lindudel on see privileeg. Kas sa kujutaksid ette kui võimas oleks kõndimise asemel tõusta lendu ja tunda end sama vabalt nagu tunneb end lind? Mefistofeles: Kui aus olla lugupeetud härra, siis kujutan küll. Faust: Mis moodi? Kuidas on see võimalik, et vanapagan lennata oskab? Ära tule mulle kärbseid pähe ajama va koletis! Mefistofeles: Rahunege! Ei aja ma hetkel kellelegi kärbseid pähe. Mulle endale pole muidugi antud võimet lennata, kuid selles ajas kus me hetkel viibime on inimesed saanud hakkama millegi enneolematuga. Nimelt on leiutatud selline masin millel on tiivad nagu linnul ja mis suudab lennata kõrgemalt kui ükski lind seda teha suudab. Sinna sisse mahub sadu inimesi
annaabi.ee 
