Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vanasõnad ja nende tähendused (2)

4 HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mida sellega tahetakse öelda?
  • Kui ta siis rõõmust hüppama hakkab mis selles halba on?
  • Milleks üldse sedasi vaevelda?
Vanasõnad ja nende tähendused #1 Vanasõnad ja nende tähendused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisaki Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Käibetõed ja nende kirjeldused

,,Laps räägib siis, kui kana pissib." See väidab seda, et lapsed ei tohiks enda arvamust avaldada ning koguaeg rääkida, vaid võivad rääkida vaid siis, kui neile on selleks luba antud. Ilmselt on see mõeldud selleks, et lapsed vaiksemalt oleksid. Leian, et see on väär, sest siis lapse arvamust ei kuulata ning see jääbki teadmata. Kasutataksegi selleks, et laps vait oleks. ,,Virk ema - laisad tütred, laisk ema - virgad tütred." Et kui ema laste eest kõik ära teeb, siis lapsed muutuvad laiskadeks ning ise ei tee midagi ära. Ja kui ema on laisk, siis kasvaad virgad lapsed, sest siis peavad lapsed kõike ise tegema. Ma leian, et see on vastupidi. Kui on virk ema, siis see näitab ka lastele eeskuju ning kasvavad ka virgad lapsed. Ja kui on ema laisk, siis ega lapski kuskilt eeskuju ei näe ja kasvab ka ise laisaks. Kuigi kindlasti on ka erandeid. ,,Mida valusam vits, seda armsam laps." See tähendab seda, et kui last hästi karmilt ja vitsaga kasvatada, siis kasvab palju t

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Vanasõnad ja Mõistatused

Vanasõnad Külas hea, kodus veel parem. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Igaüks on oma õnne sepp. Igal asjal oma aeg. Keelatud vili on magus. Tervis on parem kui rikkus. Kus suitsu, seal tuld. Silm on hinge peegel. Silm on südame aken. Laisal alati päev pikk. Kuri keel on teravam kui nuga. Tühi kõht on kõige parem kokk. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Aus nimi on enam kui raha. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. Haigele arsti, tervele vorsti. Pool vaest isata, üsna vaene emata. Kõik, mis teed, tee hästi. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Sõpra tuntakse hädas. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! Töö kardab tegijat. Ärgpüks kardab ka oma varju. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Sõpra tuntakse hädas. Hirmul on suured silmad. Õpi palju, näe palju, ära pal

Eesti keel
thumbnail
7
docx

Mõisted

9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jääv

Kirjandus
thumbnail
6
docx

Kirjanduse põhimõistete seletused

Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjandus

Kirjandus
thumbnail
110
docx

Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga  

4 1. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade 1.1. Rahvaluule žanrid Rahvaluule ehk folkloor on suuline pärimus, mis säilis inimeste mälus ja kanti edasi suusõnaliselt. Rahvaluule on anonüümne, traditsiooniline ja kollektiivne looming, sest rahvaluulel pole ühte kindlat autorit ja rahvaluuleteose esitajad on kõik rahvaluule kujundamisest osa võtnud. Rahvaluule jaguneb järgmisteks žanriteks: rahvajutud, rahvalaulud, kõnekäänud, vanasõnad ja mõistatused. (Mihkla & Tedre, 1980) Rahvajutt on pärimuslik jutustus, mis on levinud rahvasuus. Rahvajutt on võrreldes teiste rahvaluule liikidega keerukama ülesehitusega ning arenenum kunstiliik. Rahvajutud jagunevad muinasjuttudeks, muistenditeks, naljanditeks ja pajatusteks. (Mihkla & Tedre, 1980) Muinasjutt on teadlik väljamõeldis, mis räägib reaalsetest juhtumustest ja tegudest läbi poeetilise võtme, aga ei hooli reaalse elu seadustest ja loogikast (Mihkla & Tedre, 1980)

Kirjandus
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Külaelust loob pildi, nagu tehtaks tööd, joodaks, vastataks ja oldaks vaesed – sotsiaalsed motiivid pole esiplaanil, kuid on rahvakasvatuslikud. On ka positiivseid näiteid (ka Arveliusel ja Lucel) – õiglane mõisnik, kes juhib valda ja väärtustab sõnakuulelikku töökat talupoega; 7  esitab eri psüühikaga taluinimesi. Stiililt rahvapärane (mõistuütlemised, vanasõnad, kõnekäänud, robustne rahvakeel), puudulik kirjakeeleoskus, algeline kompositsioon (dialoogid). “Willem Nawi ello-päwad” (1939): o õpetlik eesmärk – viinast loobumine; o eeskujuks Zschokke “Viinakatk”, aga on leidnud uue peategelase, drastilised näited jne; o mõistujutt kärbsest ja mõisahärrast; o näited elust enesest, lõpeb drastilise karskustõotusega kõrtsis; o viina ohvriks langenud Mardi lugu on realistlik, naturalistlik;

Eesti kirjandus
thumbnail
60
docx

Mõtteterad

Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei

Kirjandus
thumbnail
24
rtf

Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014)

folklooriks? Nad levivad anonüümselt, looming on varieeritud ning kollektiivne. Paljud facebook’i pildinaljadest on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloetelu kaudu – Folkloristika on vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud. Olemuslike tunnuste kaudu – Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne ja anonüümne kunstilooming. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt ühine tunnust (elukutse, keel, religioon, vms)

Kirjandusteadus



Lisainfo

naine laevas, laev põhjas; riie ei riku meest; Abielus kaklemine on nagu sool magedale supile; Kiida lolli, loll hüppab; maitse üle ei vaielda; naabri toit lõhnab alati paremini jne.

Kommentaarid (2)

poos69 profiilipilt
poos69: Hea kõne koostamiseks.
19:50 30-01-2013
ruts97 profiilipilt
ruts97: Tänud aitas väga :)
21:31 06-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun