KONTROLLTÖÖ §26-39. 8.KLASS Variant A 1. Mis on tööstuslik pööre? Mis muutus seoses tööstusliku pöördega? 2. Millised muutused toimusid seoses industriaalühiskonna kujunemisega: a) transpordis? (2) b) põllumajanduses? (2) ÕPETUS PÕHISEISUKOHT Konservatism 1 Liberalism 2 Sotsialism 3 3. Täida tabel. (Tabelit pole vaja teha!) 4. Miks oli USA ja Saksamaa majandusareng kiire, Prantsusmaa ja Inglismaa oma aga aegalsem? Põhjenda. 5
Kujuneb klassiühiskond Tööriistad kivist 5000 eKr metall -> vask Kasutati pikka aega koos; Vahemere idaosas avastati, et kui vasele lisada tina -> pronks = tugevam metall, vastupidavamad tööriistad. Algas pronksiaeg u 3000 eKr. Hiljem tuli raud -> veel vastupidavam, rauda ei valatud, vaid sepistati. Rauaaeg u 1200 eKr. Metallide kasutuselevõtt -> inimeste elu läks paremaks, lihtsamaks. Tekkisid käsitöölised ( valmistasid tööriistu ja muud vajalikku kõikidele kogukonnaliikmetele). Inimesed jäid paikseks sugukond ei mänginud enam tähtsat rolli. Ajapikku tekkisid igal perel oma maalapp ja iga pere hoolitses enda majapidamise eest. Tekkis eraomand pärandati põlvest põlve edasi. Kujunes varanduslik ebavõrdsus ja klassiühiskond. Klassiühiskonna kujunemisega kaasnes linnade ja riikide teke.
Keskaegne linn Kristjan Kipper 10b Linnade kujunemine Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid
ja teised sellele allutatud saatehääled Polüfoonia- mitmehäälne heliteos, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega Ambrosiuse hümn- vabalt voolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal- seda iseloomustab korrapärase meetrumi puudumist tekstis Organum- Mitmehäälne kirikumuusika Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda Sonaat- kolme- või neljaosaline intstrumentaalmuusikateos instrumentaalkontsert- muusikateos soolopillile orkestri saatel keelpillikvartett- see zanrinimetus määrab ära mängijate arvu ja kooseisu
Laste enesehinnangu kujunemine Autor: Kätlin Traks Tallinna Nõmme Gümnaasium Sissejuhatus v Teema valik: huvitatud teemadest, mis on seotud laste enesehinnanguga ja selle kujunemisega v Eesmärk: enesehinnangu mõjud, probleemid lapsele ja kuidas saaks enesehinnangut parandada v Hüpotees: lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse; Enesehinnang v Ettekujutus iseendast v Peegeldus inimese iseloomust ja enese väärtusest v Kujunemine algab lapsepõlves v Lähedane suhe vanematega
tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilitamist. *Kohasus individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. *Liigiteke uue liigi evulutsiooniline tekkimise olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahel. Liigiteke on mikro- ja makroevulutsiooni eraldusprotsess. *Liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes vüljakaid järglasi. *Lõhestav valik loodusliku valiku tüüp; liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende
bambusevõrseid ka toiduks. Taimi ja loomi seostati ka aastaaegadega ja teiste sümboolsete tähendustega. Taime ja loomamotiive kasutati traditsioonilistel rõivastel ja perekonnavappidel ning teatud taimi Jaapani religioossetel ja sesoonsetel riitustel. Näiteks mändi kasutati uusaasta kaunistustes ja see sümboliseerib pikaealisust. Linnad ja maaasulad: Linnade tekkimine keskaja Jaapanis toimus iseäranis koos kindluste ja kauplemiskeskuste välja kujunemisega, ehkki templid ja sadamalinnad mängisid samuti linnakeskkonna arengus teatavat rolli. Linnastumise protsess toimus peamiselt Edo ajajärgul,ehkki selle algus ulatub keskaega. Taolise üldise arengu taustal olid keskajal erandlikuks sellised linnad nagu Kyoto ja Kamakura, millest kujunesid õitsvad linnad nende tähtsuse tõttu keisrite või shogun' ite pealinnadena. Linnad postijaamade ümber:
Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal pildirüüste Esimene eestikeelne raamat IV KAARDID: 1. 8 suurt Eesti muinasmaakonda , linnused, Ümera ja Madisepäeva lahingukohad 2
Keskaja ja renessanssi muusika Muusika on seotud inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine ja nendest märgisüsteemi loomine kujunes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Keskaja muusika on keskajal loodud muusika. Selle all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Renessanssmuusika on renessansiajastul loodud muusika. Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14.-15. sajandi vahetus, s.o sadakond aastat hiljem kui teistes kunstiliikides. Keskajal hakati muusikat seletama matemaatika abil kuna arvati, mis on õige
Ajalooline aeg-aeg pärast ristisõdijate tulekut(peale 13.saj); Muinasaeg-jääsulamisest kuni esimeste kirjalike allikateni (11000eKr-13saj);Paleoliitkum-e vanem kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga (11000eKr-9000eKr);Mesoliitikum-e keskmine kiviaeg(9000- 5000eKr);Neoliitikum-e noorem kiviaeg(5000-1800eKr);Pronksiaeg vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso); Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis-
Idee Side Eestiga Feminism, see vähene, mis meil on tekkinud, on meile sisse toodud. Kas feminismile on Eestis pinnast? Ajaloo vältel ei ole eestlane omanik olnud. Ikka ori või sulane. Eesti mees on sajandeid ise olnud allasurutu rollis, sotsiaalne karjäär on olnud talle veel võimatum kui naisele (tollele küll taaskord mehe – ja mitte eesti mehe abiga). Kui mujal kõneldakse industrialiseerimisest ja selle seostest sotsiaalsete soorollide kujunemisega 17.–18. sajandil, siis eesti mees ja eesti naine astusid poliitilisele areenile mõlemad hilja. Eesti oli esimesi riike, kus naised said valimisõiguse, kohe 1920. aastal. Kodanlik – patriarhaalseks tituleeritud – ühiskond kestis meil paarkümmend aastat. Näited Kasutatud kirjandus Martinson Riina, 2014, http://www.oleteadlik.ee/feminismi-mojust-uhiskonnale/ 8.05.2014 Maripuu Eda, Oja Mare, Raja Riina, Somelar Madis, Teplov Sergei, Varik Maidu, 2006,
PS! sinna 8, küsimusele võib veel lisada, et gootile iseloomulik kõrgus muutub madalaks! 9). Mida tähendab sõna renessans ja miks see kasutusele võeti? RNESSANS- selle teljeks on humanism, esile tõstetakse inimese tarkus, julgus, ilu, isikuvabadus. eesmärke saavutati vahendeid valimata,pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine). Võeti kasutusele seoses uue maailmavaate kujunemisega. 10). Mida tähendab renessansliku maailmavaate aluseks olnud humanism? See on, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) 11). Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kas kaasaegsetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? Kõige tabavamalt iseloomustas seda Niccolo Machiavell- tema sõnastas, et " eesmärk pühitseb abinõu".( Hinnang sellel antku igaüks ise RENESSASLIK MORAAL:
postside, perearst, juuksur, hambaarst, Hoolimatus, alkoholism massaaž, avatud interneti punktid, (invaliidistumine), sotsiaalne raamatukogud, kohapealne tuletõrje ja mahajäämus, koolikohustuste kiirabi mittetäitmine ning probleemid noorte Kirik ja surnuaed väärtushinnangute kujunemisega. Keskus ja noortekeskus Munitsipaalkortereid ja sotsiaalkortereid Looduskeskkond napib. Võimalikud turismiobjektid Vahendeid ei ole omavalitsuste kohustuste täitmiseks. Madala kvalifikatsiooniga tööjõud
Põhifiguurid meenutavad oma pooside ja rõivastusega mõnikord antiikfilosoofe. Raamatukunst (muutused, kujundusmotiivid, näited) Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ning endiselt jagunes see mitmeks eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste jt rahvaste kujunemisega. Skulptuur, näited? Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. KAROLINGIDE VÕIM Püüti leida eeskuju Roomast. 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine. Kultuuritase oli madal. Kirjaoskajaid mõni tuhat. ARHIDEKTUUR Sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis püstitati lossikabel.
pronksiaeg sai seal alguse III aastatuhandel eKr ja rauaaeg II aastatuhande lõpul eKr. Metallide kasutuselevõtt tõstis tööviljakust. Ühiskonnas kujunes elukutseliste käsitööliste grupp ja kindlustus eraomand. Järk-järgult kujunes varanduslik ebavõrdsus ja klassiühiskond, milles inimesed jagunesid enamasti kolme suuremasse ühiskondlikku gruppi ehk klassi: ülikud, vabad lihtkogukondlased ja orjad. Klassiühiskonna kujunemisega kaasnes linnade ja riikide teke. 5. Muinasaeg Eestis Eesti asustasid inimesed pärast jääaja lõppu. Varasemad teadaolevad asulakohad on leitud Pullist ja Kunda Lammasmäelt ning pärinevad IX aastatuhandest eKr. Savinõude valmistamine, vilja- ja karjakasvatus said Eesti alal alguse V-IV aastatuhandel eKr, pronksi hakati kasutama II aastatuhandel ja rauda umbes 500 a eKr. Metalliajal sai alguse põlispõllundus, tekkisid talud ja esimesed kindlustatud asulad.
Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtada lähedale ja lõpetades kääpadega. Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest.Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr.oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale.Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Umbes 5000-1800 eKr. oli noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Neoliitikumi
Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. 4. Mesoliitikum- Pulli, Lammasmäe(Kunda kultuur),küttimine, kalastamine, korilus.kivikirved, luudest ja sarvedest valmistatud harpuunid, nooleotsad, pistodad, naasklid.
praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab tuhandeid kordi ülejäänud osa heleduse. Galaktikate teke · Galaktikad kujunevad hajusatest gaasipilvedest gravitatsioonijõu toimel · Protogalaktika kokkutõmbumise käigus kujuneb kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas · Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe sünniga · Spiraalgalaktika ketta kujunemine sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega Spiraalgalaktikad · miljardite tähtede hiigelkogumikud · lamedad, kettakujulised, keskel asub hele, sfääriline "tähemõhn" · Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest. · Keskmõhnad koosnevad enamasti vanematest tähtedest · paljude spiraalgalaktikate keskmes paikneb ülimassiivne must auk Linnutee (spiraalne hiidgalaktika) · Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine
Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtade lähedale ja lõpetades kääpadega . Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest. Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr. oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale. Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Kivikirstkalme oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pro nksiajal levinud kalmetüüp.
harima mehed. Miks metalliajal eraldus käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest? Käsitöö eraldus põlluharimisest ja karjakasvatusest, kuna tootlikum põllumajandus võimaldas oma ülejääkidega tekkida sellisel ühiskonnakihil, kes ise ei pidanud toidu hankimisega tegelema ja käsitöölised vahetasid oma tööde vastu põllumajandussaadusi. Miks metalliajal kujunes klassiühiskond? Eraomandi kujunemisega tekkis varanduslik ebavõrdsus, algas kihistumine. Miks metalliajal hakati sõdu pidama? Sellepärast, et kihistumine ja ahnus sundis inimesi ülejääke varastama; soov teiste varandust omandada( loomad, vili, tööriistad) TSIVILISATSIOON Selle tekkimiseks võis olla kaks põhjendust: 1) Rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid( või juhatas neid hädavajalikel töödel)
Kontrolltöö ülesanded 10.kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust-kuningas ei pidanud kellegile aru andma b) riigivalitsemises- riigivõim oli jagamatu, kujunesid ametkonnad c) sõjaväekorralduses-palgaarmeealaline armee, tekkisid akadeemiad d) majanduses-kujuneb merkantetistlik majandus e) kultuuris- tekib riigikeel, klassitsismreeglid pandi paika Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. kaubandus-rohkem müüa, kui osta
1. Gooti stiil Gooti kunst ehk gootika on prantsuse kunstigeeniuste suurimaid saavutusi. Gootika oli keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. Gootika tähistab varakristlikul ajastul alanud uue, kristliku kunsti arengu tippu. Gooti stiili tekkimine tuleb esmajoones seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemisega ning rüütlikultuuriga, kuid tema levikul on tähtis osa ka mitmesugustel mungaordudel. Gooti stiili alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint- Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uues stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel
tähtsus. Siia kuuluvad telegraafikeel ehk morse, laevastiku lipukeel, valgusfoori keel. Taolised on ka matemaatilised, füüsikalised ja keemilised sümbolid, mis moodustavad omamoodi erialakeele. Omapärane valdkond on mittesõnalised suhtlemisvahendid näoilme ja keha-, eriti käteliigutused. Mittesõnalised suhtlemisvahendid aitavad keelelist suhtlemist täpsustada, ilmekamaks muuta, mõnikord koguni asendada. Suhtlemine on arenenud käsikäes inimese kujunemisega, töö ja kõne arenguga. Inimestevahelise koostöö vormid tööprotsessis nõudsid järjest ulatuslikumat tõukejõudu, mille mõjul ahvi aju pikkamööda on muutunud inimajuks (F. Engels). Suhtlemisel aitavad suuresti kaasa niisugused psüühilised nähtused, mida nimetatakse samastamiseks ehk identifitseerimiseks ja kaasaelamiseks ehk empaatiaks. Samastamisel asetab üks inimene end mõttes teise olukorda, võtab omaks tema mõtted ja seisukohad.
Kuna masinate leiutamisega hakkas tekkima tööpuudus maal, kus tegeleti varem enamasti põllumajandusega, hakkasid inimesed kolima linnadesse, sest seal oli neil võimalik tööd saada vabrikutes. Inimeste jaoks tähendas see aga suuri muudatusi, kuna tuli harjuda algselt veel võõra linnaeluga ning samuti ei olnud tööstustöölise amet see, millega oli maal harjutud tegelema. Inimesed muutusid rohkem sõltuvamaks ning nad pidid õppima teistega arvestama. Ostuvõimelise turu kujunemisega hakkas inimeste elu pikkamööda lihtsamaks muutuma. Selle asemel, et ise endale riiet või muid vahendeid valmistada, hakkasid inimesed ostma vabrikutoodangut, mida oli palju lihtsam hankida, kui ise teha. Inimeste jaoks tähendas see seostumist turu- ja rahamajandusega. Vabrikutoodete ostmiseks pidid nad ise midagi müüma või teenima rahapalka. Muutused toimusid ka inimeste mõttelaadis, kuna sugupõlvede jooksul harjumuseks saanud kangakudumine või muu käsitöö asendus vabrikus
G. Marconi- andis eetrisse esimese raadiosaate. M. Planck- kvantmehhaanika leiutaja. J.Thomson- avastas elektroni. E. Rutherford- Planetaarse aatommolekuli avastaja. A. Einstein- relatiivsusteooria J. Evans- kaevs välja Knossose lossi, tänu temale saame rääkida Minose kultuurist ehk Kreeta kultuurist. S. Freud- pani aluse psühholoogiale ning alateadvusele. Suri vähki. H. Ford- konveiermeetodi rakendaja 5) Tekkis keskklass ja koos sellega kujunes arvukas haritlaskond. 6) Koos haritlaste kujunemisega tekkis Rahvuslik liikumine. Euroopa rahvad hakkasid endale nõudma enesemääramisõigust, mis paljudel realiseerus I maailmasõja lõpus. 7) Tööliste ja kapitalistide vaheliste suhete paranemine. 8) Tekkisid mitmes uued kunsti-, muusika-, kirjandusvoolud ning uus kunstiliik: filmindus. R. Kipling- kirjanik M.Gorki- kirjanik S. Langerlöf- kirjanik P. Picasso- kunstnik E. Munch- kunstnik V. Kandinsky- kunstnik C. Chaplin- filmindus G. Lurich.-sportlane R. Strauss- muusik A
Kohastumus- populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohasus- individuaalne genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke- uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahele. Liigiteke on mikro- ja makroevolutsiooni eraldusprotsess. Liik- populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Lõhestav valik- loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende
loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt. Jumalate ülesanded ja tähtsus oli erinev. Jumalad erinesid piirkonniti. c)Visnu, kes tõusis hilisemas hinduismis Indrast palju olulisemaks. Ta oli maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidigi. Visnu ilmub inimestele paljudes kehastustes, millest tähtsaim on Krisna. 5. Kuidas on seostatav esimene suure riigi teke Induse ja Gangese tasandikul budismi kujunemisega? Budismi laialdasele levikule andis otsustava tõuke Asoka tegevus III saj eKr. Pärimuse järgi masendas Asokat üks eriti verine sõjakäik ja ta pöördus budismi ning hakkas seda maailmas kuulutama. Nii pani Asoka Induse tsivilisatsiooni ajal aluse budismi levikule väljaspool Indiat. 6. Milliseid varasemaid brahmanistlikke ja hinduistlikke uskumusi on budismis edasi arendatud? Mis on hüljatud?
Elu tunnusteks on rakuline ehitus, energiavahetus, kohanemine ja areng. Juhul, kui inimese elu tekkimine sobilike tingimustega keskkonnas on vältimatu, siis võib käsitleda elu kohustusena. Kohustuseks tituleerimine kitsendab oluliselt elu kui mõiste tähendust. Elu ei pea olema ilmtingimata kohustus, elu võib samuti käsitleda õiguse või väärtusena. Tavaliselt seostatakse inimõigusi kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega. Nende ajaloosündmuste käigus tõstatati avalikult idee, et kõik inimesed on võrdsed seaduse ees ning kõigil on õigus osaleda riiklike küsimuste otsustamisel. Olulisim inimõigus on õigus elule, selle kohaselt jääb mulje, et elu on pigem privileeg kui kohustus. Inimpsüühika on keeruline, kuid mõistmaks, kas elu on kohustus, on vaja tajuda elu olemust ja eesmärke. Eksistensialismiküsimused on vallanud inimeste meeltes sajandeid. Aru saada elu kui
suurenemise, seega tõuseb arteriaalne rõhk, südame löögisagedus langeb. Kesknärvisüsteemis ja sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb noradrenaliin noradrenergiliste neuronite aksoniterminalidest närviülekande käigus, toimides sel viisil virgatsaine ehk neurotransmitterina. Dopamiinil on ajus palju funktsioone, neist tuntumad on seotud motoorika, motivatsiooni ja naudingute kujunemisega (seksuaal- ja toitumiskäitumine, samuti mitmesugused sõltuvusprobleemid, aga ka une, tähelepanu, töömälu ja õppimisega. Dopamiin viib nimetatud funktsioone läbi dopamiiniretseptorite kaudu. Neerupealise talitluse puudulikkus, kas üle- või alatalitlus, põhjustab nii loomadel kui ka inimestel mitmeid hormonaalseid häired, mis põhjustavad paljusid haiguslikke seisundeid: Addisoni tõbe, Cushingi sündroomi, hirsutismi, hüperaldosterismi jpt
Euroopas oli 16. sajandi teine pool ja 17. sajand keskaegse seisusliku hiskonnakorralduse lagunemise, absolutistlike rahvusriikide kujunemise ja hiskonna moderniseerumise aeg. Sellesse perioodi langeb kapitalistlike tootmissuhete areng ning humanistliku ja ratsionalistliku mtteviisi juurdumine. Rahvuslike suurriikide kujunemisega kaasnes vitlus poliitilise ja majandusliku vimu prast Euroopas ja kolooniates. Sdadele andsid hoogu vaenused katoliiklaste ja protestantide vahel. Vaade Tallinnale 16. sajandi lpul. Kogu 17. sajandi Euroopa ajalugu mjutas tsentraliseeritud Vene riigi tugevnemine. 15. sajandi lpuks oli Moskva alistanud teised vene vrstiriigid (teiste hulgas ka Eesti ala vahetud naabrid, Novgorodi ja Pihkva) ja vabanenud ka 13. sajandist psinud mongoli-tatari lemvimust. Sjalise
1) Miks 1970-ndatel aastatel hakkas välja kujunema infoühiskond? Too välja vähemalt 3 eeldust, mis tagasid infoühiskonna arengu. Eeldused olid:Sidetaristu kujunemine,tööstustööliste osakaal suurenes, tehnoloogilised uuendused 2) Millised protsessid maailmas võimendusid tänu uute ühiskondlike suhete kujunemisega? Too välja enda meelest 3 olulisemat tagajärge, mis mõjutavad majanduse arengut infoajastul. Tagajärjed olid: Globaliseerumine arengumaades ei maksta õiglast hinda, arenenud maad kasutavad arengumaa tööjõudu, esineb ka inimõiguste rikkumisi ning ebahumaanseid töötingimusi ja tööelu. Annab võimaluse “skeemitada” maksudega ning neid ei pruugi saada ettevõtte
Siredatest arenes välja perekond homo (2-4 milj aastat tagasi): Homo habilis: põsesarnad taandarenenud, koljumaht suurem, käeline osavus Homo ergaster Homo erectus: püstine selgroog, tugev vaagnavööde Homo neanderthalensis: võime valmistada tööriistu ja riideid, euroopa liiki inimene Homo sapiens- 230 tuhat aastat tagasi kuni tänapäevani Inimese evolutsioonilised tegurid Inimlaste evolutsiooni suurimad muutused on seotud kahejalgususe ja omnivoorsuse kujunemisega ning sotsiaalsete suhete täiustumisega infovahetuse arengus. Klimaatiliste ja ökoloogiliste tingimuste muutumine on inimlaste tekke algsed põhjused. Kahejalgsus võis tekkida sellepärast, et tekkis vajadus esijäsemete kasutamine millekski muuks, kui kõndimiseks. Elusolendite riikide kujundused: riik- loomad; hõimkond- keelikloomad; alamhõimkond- selgroogsed; klass- imetajad; selts- kiskjalised; sugukond- kaslased; perekond- kass; liik- ilves.
Nii on ka äikese tekkega: alla sadavad veepiisad, muud sademed ja ka õhus olev tolm hõõrduvad üksteise vastu, mille tulemusel osakesed purunevad ja liituvad uuesti. Osakesed saavad elektrilaengu ning kui nendevaheline pinge kasvab kriitilise piirini, tekib välk. Vihmapiiskade ja tolmuosakeste vaheline hõõrdumine on juhuslik nähtus kuid, kui see on, siis tekivad muud juhuslikud sündmused, mille vahel on korrapära. Selline on looduse kord. Inimese kujunemisega ja arenemisega on inimene muutunud üheks mõjuvõimsamakas loomaks kõigi teiste seast. Ka inimese kujunemine oli juhuslik ning sai võimalikuks tänu teatud geenide muutumisele ahvis. Tänu nendele muutustele tekkisid esimesed inimesed ning nende ajud arenesid järk-järgult, mille tõttu on tänapäeva inimkond muutunud selliseks nagu ta on. Inimene on ise oma arengu käigus loonud mitmeid tehislikke korrapärasid. Tehnika
Mozart töötas väsimatult, kuid ta tervis oli juba väga halb. Saatuse irooniana jäigi Reekviem tema viimaseks teoseks, nagu järelhüüuks iseendale. Teose lõpetas Mozarti õpilane Süssmayer. Väga suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517, mil Martin Luther (saksa usuteadlane, kirikutegelane) lõi Wittenbergilossikiriku uksele oma 95 teesi, protesteerimaks valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu. Seoses protestantliku liturgia kujunemisega võeti kasutusele uut tüüpi kirikulaul protestantlik koraal, mille eesmärk oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistustel. Selleks loobuti ladinakeelsetest tekstidest ja kasutati alguses saksa, hiljem vastavalt igal maal oma emakeelt. Martin Luther oli suur muusikahuviline ja valdas hästi orelimängu. Ta on ka mitmete koraalide autor. Protestantlik koraal on jätnud sügava jälje saksa muusikasse, eeskätt J.S.Bachi
1. ühe häälne 2.ladina keelne 3.saatetu LITURGILNE LAUL: Kujunes välja 7-8 sajand. Laulda võib pksikvaimulik, lauljate grupp või terve koor. Greogooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub mitmeid esitusviise ja vorme. Greogooriuse laulu loomuliku kõne rütmist ja tekstist. Laulus kõige olulisem tekst ja sõnum. NOODIKIRI Greogooriuse koraan on sajandeid levinud ja kujunenud suulise kujuna. Tõsisem vajadus noodikirja järele tekkis 8.sajand. Oli seotud Frangi suur riigi kujunemisega ja Karl Suurega. Frangi riigi võimalus ühtlustada liturgilist laulu. Noodikirja näited pärinevad 8-9.sajandist, kui noodimärkidena kasutati neumasid Nõumad - märki,... Helide kogumik 1-4 helist koosnev meloodiaelement 10.sajand võeti kasutusele noodijooned ühest kuni kümne jooneni. 11.sajandil võeti kasutusele kompakne joonesüsteem Guido Arirrost Helikõrgusi kasutavad nii jooned, joonepead, joonevahed. Tänapäeval 5-jooneline 12.sajand ilmusid neumadele neljakandilised noodipead
Armastus võrdub taskuraha suurusega, austus võrdub majandusliku seisusega, hoolivus võrdub kingituste suuruse või hinnaga. Selliseid seoseid luues, tekib inimesel kitsas maailmapilt, käsitlus, kus kõike hõlmab vaid raha. Kuid kui nüüd selline inimene panna vaidlema midagi muud väärtustava inimesega, siis millest tekivad peamised probleemid? Rahast. Igaüks esindab ju oma. Selleks on vajalik silmaringi arendamine, mis on suuresti seotud maailmavaate kujunemisega. ,,Kõik tõed on relatiivsed. Me peame neid kõiki teadma ja mitte ühtegi eelistama" (Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng") Teadmine võrdub aktsepteerimine, see on üldine. Eelistus on isiklik, see kujuneb läbi seoste. Inimeste mõistus on täis erinevaid võrdkujusid, mis joonistavad tema enda elutee ja selle kvaliteedi. Üksteise mõtteid on kasulik teada, see arendab isiklikku maailmakäsitlust, kuid ei tohi unustada, et iga inimese sümbolid on isiklikud ehk tema enese tunnetuslikud
· Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi. · Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. · Puisniitude liigirikkus on tunduvalt kõrgem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Ajaloost · Puisniidud hakkasid Eestis tekkima u. 4000 aastat tagasi seoses karjakasvatuse levikuga. · Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. · Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. · Oma kõrgajal katsid niidetavad ja karjatatavad puisniidud ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. · Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud tuhat korda. Laelatu puisniit · Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui ka kogu Põhja Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus (76 soontaime ühel ruutmeetril).
Sel perioodil ei ole koolitund nende jaoks ainult teadmiste kogumiseks vaid ka suhtlemiseks. Ainult siis võib nooruk kaaslased unustada, kui õpetaja seletab midagi väga huvitavat või korraldab tunnis midagi meisterliku. Murdeeas tekivad isiklikud huvid ja harrastused ning teadmised sageli ületavad kooli õppeprogrammi piire, areneb inimesetundmine ja isiksuse hindamise kriteeriumid, tekivad uued õppimismotiivid, mis on seotud tulevikuplaanide ja ideaali kujunemisega (Petrovski 1979: 101-103). Kognitiivse arengu seisukohalt on teismelised mööduvad üleminekuga teadusmõtlemisest süsteemse mõtlemiseni, sel perioodil suudavad nad aina rohkem mõelda abstraktsetest teemadest ja hüpoteetilistest olukordadest. Kui rääkida otseselt mälust, siis võib see meid üllatada oma mahukuse seisukohalt. Teismelised suudavad meelde jätta keerukaid valemeid ja detaile ning see on otseselt seotud abstraktse mõtlemise arenguga. Kuid just sellel perioodil
· Enamik egiptlasi oli kohustatud · Kujunes tsivilisatsiooni · Ellusuhtumine sügavalt religio riigi heaks ja riikliku kontrolli esiletõusuga (VI-III a.tuhande · Preestrite ülesanded: religioos all tööd tegema. vahetusel eKr) tõekspidamiste täpsem sõnast · Talupojad, käsitöölised, orjad. · Kirja kujunemisega sai jumalate eest hoolitsemine. · Enamik olid talupojad. võimalikuks riiklik korraldus. · 740 jumalat, võis olla veelgi s (hariti riigi või ülikute maid, niisutussüsteemide rajamine ja · Kirjutati hieroglüüfidega · Detailne ettekujutus elust pär korrashoid,muud riiklikud (Ligi 1000 märki) surma.
Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eestimaa ajaloost. Inimeste elus toimunud märgatavate muutuste põhjal saab muinasaja jagada perioodideks. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel alaperioodideks. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eestis VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhande teise veerandini eKr. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg kestis IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande keskpaigani eKr. Võeti kasutusele savinõud. Pronksiaeg kestis II aastatuhande keskpaigast kui VI sajandini eKr. Kuna siin pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, kasutati üksikute imporditud pronksriistade kõrval
Renessanss Varar. ~ 1400- 1500 - Itaalias Kõrgr. ~ 1500- 1520/30 1500-1630 Murranguline liikumine, vaimse kultuuri kõigil aladel. Tõi kaasa humanismi taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Seotud kapitalistliku majandussüsteemi ja linnakod kujunemisega. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest saab aktuaalseks. Tööstuse ja kaubandusega tegelev linnakodanik õpib ise kindlustama oma elu. Esikohale tõuseb inimene, indiviidina. R-i inimest iseloomustab kirglik teadmiste janu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastamistele. Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, toetudes elurõõmsale antiikkultuurile, hakati uurima antiikaja arhitektuuri, kunsti ja kirjandust. Renessanss- Taassünd
Jällegi ei oleks pildil midagi valesti ega väga taunitavat, kui nende vahel tagaistmel ei istuks 34-aastane tütarlaps. Auto on suitsust hall. Oleks lausa huvitav teada, kas need tütarlapsed või noormehed ütlevad paarikümne aasta möödumisel, et noored on hukas. Need on vaid paar näidet olukordadest, mis on põhjuseks meie hilisemale kriitikale laste pihta. Kõik näited ei pea olema nii ekstreemsed, piisab vähemast. Teismelisena, isiksuse kujunemisega hakkab üha rohkem rolli mängima ka terve ühiskonna eeskuju, avaliku elu tegelased, poliitikud jne. Seda osa mõjuteguritest me muuta ei saa, küll aga saame anda panuse, et teismeliseks saades on noorel kujunenud väärtushinnangud oma kodu põhjal, ja mis veelgi tähtsam, kujunenud otsustusvõime informatsiooni enne vastuvõtmist kriitiliselt hinnata. Muutma peaksime seda, mis on meie võimuses, ehk meie koduseid väärtusi, et me ei peaks
dixielandstiil. Blues Blues on ingile keeles "nukrameelsus". Afroameeriklaste ilmaliku rahavlaulu bluesi meloodias kasutatakse samade astmete madaldusi, mis jazziski. Madaldatud astmed on ainult meloodias ja enamsti laskuva käigu puhul. Aafrika rahvamuusikas on veerndtoon tavaline nähtus ning seda püütakse tabada bluesi esitamisel, kuigi meie pooltoonidega harjunud kõrvale mõjub see "mustalt". Swing 1930. aastate alguses seoses ansamblite koosseisude suurenemisega ja bigbbändide kujunemisega tekkis swingmuusika periood. Bigbändi meloodiagruppi kuulus 4-5 saksofini, 3-4 trompetit, 2-4 trombooni; rütmigruppi löökriistad, kontrabass, klaver ja kitarr. Nimetuse sai swingmuusika iseloomulikust rütmilisest "kiikumisest". Kõige tuntumad swingmuusika perioodi isikutest olid Bennu Goodman ja Glenn Miller. Modernjazz Valgete poolt lihvitud swingmuusika jäi afroameeriklaste väljenduslaadile võõraks. 1940. keskel tekkis uus muusikastiil bebop, mis oli sisuliselt Orleansi
Siin näidatakse minu meelest varisevat ohtu. Imperiaalne võim ootab ohvri saabumist tee kõrval puu taga. Ohver ei oska aimatagi, mis teda ees ootab. Ohuks võib võtta näiteks tulevat okupatsiooni vmt. Tulevat okupatsiooni just selle pärast, et ümbrus on roheline, täis elu, mis oleks vastandiks juba vallutatud maale eelmises näites räägus puude ja kollase heina näol. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Erialamuuseumi asutamise mõte hakkas idanema koos tarbekunsti kujunemisega eesti kultuuri visiitkaardiks 1950. aastate teisel poolel. Institutsioonile pandi alus 24. novembril 1971. aastal ja Tarbekunstimuuseum avati 18. juulil 1980. aastal Eesti Riikliku Kunstimuuseumi filiaalina. 2004. aasta 1. veebruaril sai Tarbekunstimuuseumist Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, mis tegutseb iseseisva riigimuuseumina EV Kultuuriministeeriumi haldusalas. Vanasti kutsuti muuseumihoonet linna viljalaoks.
· Mandelkeha emotsionaalsete reaktsioonide kujundamine; ohusignaalide üle otsustamine (emotsionaalne õppimine) · Limbiline süsteem rühm omavahel ühendatud struktuure (sh hüpotalamus ja mandelkeha), mis on tihedalt seotud emotsioonide ja motiivide kujunemisega ning paljude õppimise ja mälu aspektidega Aju anatoomia: ajukoor e neokorteks · Vasak ja parem poolkera · Otsmikusagarad vastutab planeerimise, mõtlemise ja impulsi kontrolli üle · Kiirusagarad kombineeritakse meeleelundite info ja võimaldab ruumitaju · Oimusagarad tõlgendavad helisid sh
Laste enesehinnangu kujunemine Sissejuhatus Antud teema valisin ma sellepärast, et mind huvitavad teemad, mis on seotud laste enesehinnanguga ja selle kujunemisega. Töö eesmärgiks on uurida kuidas enesehinnang mõjutab last; milline on enamus laste enesehinnang; teada saada mis on negatiivse enesehinnangu peamised põhjused; teada saada kuidas parandada lapse enesehinnangut. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse. Enesehinnang
poole (sokraatiline meetod!). Platon oli filosoof/õpilane, kes on üles kirjutanud kõige rohkem Sokratese mõtteid. Sokrates pidas filosoofia ülesandeks inimese enda tundma õppimist. Sokratese arvates pidid õnneliku elu tagama õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jt. Inimese loomust võiks defineerida järgmiselt tegemist on olemuse küsimuse, eetika probleemidega, üksikisikute kujunemisega ühiskonnas. Poliitilis-õiguslik ühendus kujutab endast tervet sotsiaalruumi, milles me viibime. Ühiskonnas valitakse esindajad, kes hakkavad teostama seadusandlikku võimu. See kõik on ühiselt seotud ning mõjutab üksikisiku loomust. Sokrates leidis, et: Sokrates kasutas, ehkki vastumeelselt, omapärast eksperimenti, mis seisnes selles, et tuli "järele uurida" (elenchein) iseennast ja teisi, neid, keda peetakse tarkadeks ja mingil alal asjatundjateks
sama graafik mis täiskasvanutel. Samas palka teenisid nad palju vähem. Selle tõttu ei saanud nad haridust ning tõenäoliselt jätkasid vanemate jälgedes. Ettevõted pooldasid laste kasutamist kuna see oli neile kasulik. 19. sajandi teisel poolel ühiskonnas kritiseeriti laste kasutamist vabrikutes ja firmad ei võtnud enam nii palju lapsi tööle. Tööliste ja laste olukorra parandamiseks võeti riikides järk-järgult uusi seadusi vastu. Industriaalühiskonna kujunemisega alagas hoogne linnastumine. Tihti linnas, aga elutingimused ei vastanud elementaarsetele vajadustele. Tööstuslinnad olid kitsad ja antisanitaarsete tingimustega. Laste suremus oli suur ja levisid nakkused. Linnas esines rohkem enesetappe, kuritegevust ja kerjamist kui maa piirkondades. Hiljem tingimused pranevad, rajatakse kanalisatsioonid ja veevärgid. Linnastumise positiivseks mõjuks oli kaubanduse, teenindussektori ja rahamajanduse areng.
koormised kasvasid. Eestlaste kohustused: - kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang) - hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam) - kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse - preestri ülalpidamine - teotöö (e. mõisategu)- mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega) - vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma) - sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. - osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. NB
KES PEAKS TEGELEMA KODANIKE VÄÄRTUSKASVATUSEGA? Väärtuskasvatus saab alguse väga varakult. Ei saaks küll öelda, et kohe peale sündi, aga kohe, kui laps hakkab ümberringi toimuvast aru saama, et miks keegi mida teeb. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem avardub maailm tema jaoks; järjest rohkem on ta seotud erinevate küsimustega ja teeb üha rohkem valikuid enda eest ise. Kõik millega inimene kokku puutub oma elus täidab ka mingit rolli seoses tema väärtushinnagute kujunemisega. Väärtushinnaguid otseselt ei õpita, need jäävad külge ja kujunevad välja. Kuid kes on need eeskujud, kes mõjutavad seda protsessi? Kõik saab alguse kodust. Kodune kord ja kodune kasvatus on väärtuskasvatuse alustalad, millele rajatakse ülejäänud. Mõjutajad on siin lapsevanemad, kes pärandavad edasi oma arusaamad ja väärtused, mida ka neile kunagi nende vanemad õpetasid kui ka seda, mis neil on ise välja kujunenud. Öeldakse, et laps on oma kodu ja vanemate peegeldus
annaabi.ee 
