igaveseks.Ta elab sanatooriumis.Ta tahab sealt ära,ning nautida elu. Clerfayt- on 40 aastane võitlushimuline mees, kellel ei ole loodud mingeid illusioone õnnest.Ta on võidusõitja. Clerfayti tõmbab juba teose algusest saati Lilliani poole, kes on nii vahetu ja suudab nautiga igat hingetõmmet,mis talle on antud. Lillian ja Clerfayt moodustavad ebahariliku paari, kes hakkavad elama käesolevas hetkes ega hooli tulevikust. Remarque'i teostest õhkab salapära ja kujundlikkust. Kõrvaltegelased: Lilliana onu-Elas Pariisis.Ta oli Lilliani isa vend.Onu oli tal väga kokkuhoidlik.Iga kuu saatis ta Lilliani pärandusest Lillianile raha sanatooriumisse.Ta on väga karmi sõnaga. Dalai Laama- Hüüdnimega krokodill, kes oli sanatooriumi juhataja. Hollmann-Clerfayti sõber.Elab ka sanatooriumis , sest sai võidusõidul vigastada.Ta oli Clerfayti paarimees. Tegelase analüüs Remarque'i raamatute peategelased on tüüpilised 20. sajandi inimtüübid
peituvad tegelikult rangelt korraldatud igapäevane töö, suured vaimsed pingutused, enesesalgamine kindla eesmärgi nimel: võtan kätte ja teen valmis. Ta ütles, et unistab ajast, mil kunst muutub igale vaimset ja kehalist tööd tegevale inimesele leevendavaks ja rahustavaks vahendiks, millekski niisuguseks, nagu mugav tugitool väsinud inimesele. Tema maalid sunnivad vaatajaid peatuma, nautima imelist värvimängu, joonte mõtestatust, selget ja ootamatut kujundlikkust, kõiki neid omadusi, mis koosvõetuna muutuvad rõõmuküllaseks, ülevaks muusikaks. Kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Tema looming on kosutav vastand heitunud, pessimistlikule kunstile, mille sünnitas 20.sajandi kapitalistlik kultuur(tujukad muusad ning vastuolulisus). Matisse'i unistus läks täide, sest ta jättis maailmale kunsti, mis tundlikult, pidulikult ja
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid
Piiblit, kuid leidub ka näidendeid, mille süzee kuulub tervikuna temale endale. Luule, metafüüsiline, metafüüsika- käsitlus kogemusvälisest tegelikkusest. Metaf luule kasutab väga selget kõnekeelt. Ka keerukas kujundlikkus sünnib luuletekstis otsekui sundimatult, rääkimise käigus. John Donne ,,Luuletused" 1650. manerism: peen ja valitud kujundlikkus. Sai nime Marino järgi, tähistades Marinole omast tundelist ja sensaalset, tugevasti mütoloogiale toetuvat kujundlikkust. Manerismina on mõnikord mõistetud renessansi ja baroki vaheliset metafoorset stiili tervikuna. Marino ,,Adonis" (1623) John Donne. (1572-1631) Tema loomingus ilmneb lähedus barokile. Rõhutud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Metafüüsiline luuletaja. Hilisem luulelooming on peamiselt usulis-filosoofilise kallakuga nt. ,,Jumalikud luuletused". Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust
aastatest, keeles kõrvuti nii tsitaatlaenud kui kohandatud kujud (boyfriend – boifrend, cover – kaver). Enamik uusi laensõnu kultuurilaenud, mis tulnud koos mõistega, teine osa on võetud sünonüümiks (vajaduseta) (kreisi `hull`, kaif `joove´ + diil, drink, luuser – slängiliku varjundiga) Varem mõjutas keelt raamatutekst, siis nüüd ajakirjandusväljaannete keelkasutus. Meediakeel on aga viimase 20 a jooksul lähenenud argikeelele, taotledes kujundlikkust ja vahetust, distantseerudes varasemast kuivast ametlikkusest ja bürokraatlikkusest. Emakeele Seltsi keeletoimkond Keelekorralduslik hooldetöö Emakeele Seltsi keeletoimkonnal (al 1993) Kui II ms järel kohustuslik üks õige keelenorm, mis tuli selgeks õppida, siis nüüd kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele (mitte ranged ettekirjutused), rohkem vabadust (varasem pole kehtetuks kuulutatud). Norme vaja
Ondaatjel on ka 2 last. Tema vend Christopher Ondaatje on filosoof, ärimees ning kirjanik. Ondaatje vennapoeg David Ondaatje on režissöör ja stsenarist. Tema looming seob omavahel fatuallse ning kujuteldava, luule ja proosa. Michael sai esialgu oma maine ning kuulsuse luuletajana. Tema pikemad jutustavad teosed, mis tihti põhinevad reaalsete inimeste ebatavalistel eludel, võivad sisaldada nii reaalseid kui ka välja mõeldud elemente. Ondaatje kujundlikkust iseloomustab selle paindlikkus ebareaalse, ebaavalise poole; selle sukeldumine ka filmimaailma, jazz-i ja sõprussuhetesse. Ondaatje postomdernistlikud jooned tulevad eriti hästi esile tema pooleldi-autobiograafilistes teostes. Alate 60ndatest, on Ondaatje olnud seotud Toronto Coach House Booksiga, töötades selles väikesed iseseisvas ajakirjanduses luuletoimetajana. Koos oma naise Linda Spaldinguga toimetavad nad ajakira nimega ‘’Brick’’.
vana juures. Palavik Talviku esikkogus ,,Palavik", ,,Kammisseppade" kirjastuse väljaandel, on rohkesti palavikulisi, haiglasi, joobnud-hõngulisi sageli dekadentlikke nägemusi. ,,Palaviku" luuletused jäävad aastatesse 1925-1930 ning ,,Palavik" ise ilmus aastal 1934. Dekadents viitab kultuuri langusele ja allakäigule. Väga iseloomulik on paheline, mandunud ja haiglane luuletajatüüp. Siia on kaasatud ekspressionistlikku kujundlikkust. Luuletused on läinud heas mõttes süngemaks. Juurde on toodud tumedamaid detaile, kuid sõnad kõlavad muinasjutuliselt: ,,Kes mäletab veel kahavat printsessi,/ öö vaikuses kes kaua valvand siin,/---/ kuid nüüd mind siia toonud sama piin/ ja peitnud vari samase küpressi."(,,Haud"). Sellised luuleread tekitavad salapärase ja võluva tunde. Ümbruse väljendamiseks on tabavad ütlused: ,,Kuu kaame valgus lillepeenraid katab/ kui surnulina."(,,Haud")
· eesmärgiks teate (uudise) edastamine · jutustav kirjeldav tekstiliik UUDISE ÜLESEHITUS: jutustatakse mingist sündmusest, Sündmused on esitatud tähtsuse järjekorras. kirjeldatakse sellega seonduvat ning Uudisel on 3 osa: vahendatakse taustandmeid · täpne, tabav pealkiri, mis äratab · stiililt asjalik, kasutatakse publitsistlikku tähelepanu keelt, mõnikord ka kujundlikkust · jämedas trükis uudise pea e juhtlõik · autori kohalolu: ta peab olema sündmuse esitab lühidalt sõnumi (spordivõistluse, näituse avamise, · sündmus või nähtus lahtikirjutatult meeleavalduse vm) pealtnägija või selles · uudis ei sisalda probleemide ja nähtuste osaleja analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja JUHTKIRI päevaprobleemi käsitlev hinnanguid avaartikkel ajalehes või ajakirjas
leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Tema luulelooming on peamisel usulis-filosoofilise kallakuga ,,jumalikud luuletused". Siiski, kuulsaimad Donne'i luuletused surmajärgselt antud pealkirjadega tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" jne. D ütles lahti kõrgrenessansi luulele tihti omasest ülespuhutud retoorikast ja maneerlikkusest. Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Ohtrad paradoksid ja üldine juurutlev-arutlev laad loovad erilise mõttetiheda õhkkonna. Suus osa D varajast luulest on aga varjamatult satiiriline. Groteski ja teravmeelsete hüperboolide abil pilkab ta idealiseeruvaid kujutlusi armastusest, vastandab näilikku tegelikuga. Armastustemaatikas tervikuna hakkab järjest rohkem maad võtma satiiriline- ideaalides pettumist ja skepsist väljendav hoiak. D
poolest poolest Kujundlikkuse põhiteesid 1. Kujund on markeeritud keelend. Oma olemuselt ei ole kujundlikkus keele eriomadus 2. Kujundlikkus eeldab alati tavalise ja tavatu suhet. See avaldub alateadlikus ja teadlikus võrdluses 3. Kujundlikkus esineb keele kõikidel tasanditel: foneetilisel, morfoloogilisel, leksikaalsel ja süntaktilisel tasandil. Eri sagedusega ning omapäraselt rakendavad kujundlikkust kõik keele stiilid. 4. Kujundlikkus on üks arvukaid mehhanisme, mis tagab keele toimivuse ja tõhususe. I Kõnekujundid kujunevad sõnade väljendite kunstikavatsusliku suhestatuse tulemusena, nende kasutamisel ülekantud tähenduses. Epiteet on kaunistav, kirjeldav täiend, väljendab põhisõna omadust, tunnust, kõneleja emotsionaalset suhtumist. Nt Põlismetsa järv on sügav, ohurikas; / mustav on ta põhi, saladuslik ta süle (K. E. Sööt).
„Nime vaev“, „Ahasveeruse uni“, „Katkuhaud“, „Torn“. Romaanid on autobiograafiliste sugemetega, aga neid ei saa võtta üks-ühese autobiograafiana. Kirjutamisviis ühelt poolt modernistlik, aga samas ei ole sellele korralikku analoogiat. Luules vabavärss, mis liigub rangema ja vabama rütmistatuse piiril. Mängib väga palju siirdega. Luules enesekesksus, luule-mina otsiks nagu kogu aeg pidepunkte. Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Proosas rahvuslikumad teemad, allusiooniline mäng, viitamine teistele tekstidele. Vahetu ühiskondliku ja poliitilise olukorra tõlgendamine, aga on ka isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40.-tel ja 50.-tel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. 23. Madis Kõivu näidendid ja proosa. „Põud ja vihm“, „Studia memoriae“ I–VI. Kirjandusringkondades servapealne tegelane, ei püüa kirjanik olla. Esimesed tekstid on sündinud
Stalinismi- järgsete kümnendite teatriarvustus oli küll kordades pädevam ja usaldusväärsem, kuid ajaline distants kunagise kunstisündmuse ja tänase uurija vahel hakkab paratamatult üha enam kaasmõju avaldama; liiatigi kirjutas selle ajajärgu, näiteks 1970. aastate kriitika enamasti mõistujuttu (Neimar 1996: 8). Nõukogude aja kogemus väljendus teatris muu hulgas vihjete, žestide jt. lavaliste väljendusvahendite nn. Aisopose keeles, mis arendas ühelt poolt lavakunsti kujundlikkust ja mitmetähenduslikkust (Tormis 1995: 297), teisalt kujundas aga toonase publiku üpris erksaks allegooria või kujundliku teksti vastuvõtmisel, ridade vahelt allteksti püüdmisel või vahel ka sellise allteksti kunstilisse artefakti n.-ö. sisselugemisel (vt. Vellerand 2006: 192–196). Ajastuomane peitemängulisus toimis üpris laial skaalal ja mitmel tasandil: „üle kogu tollase eesti kultuuri laotus üks suur ja keeruline salakoodide ja -vihjete silmakirjalik võrgustik. Mäng käis
osaline; 2. probleemi püstitamine esitatakse probleemküsimus, paradoks; 3. mõiste seletamine seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti sel juhul, kui need on mitmeti tõlgendatavad; 4. tsitaat tsiteeritakse mõnd suurmeest; 5. päevateemaline põige tuuakse teemaga või probleemiga seostuv päevakajaline näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne. Tuleb vältida liigseid emotsioone, kujundlikkust, raskepärasust. Soovitav on sissejuhatus kirjutada kõige viimasena. Teksti arendus: lõik Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted väite terviklik käsitlus taandreast taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi lõigu idee ja teema (väide, lähteolukord). Tugimõtted avavad, arendavad ja konkretiseerivad seda (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid). Lõik lõpetatakse lõigu
osaline. 2.Probleemi püstitamine esitatakse probleemküsimus, paradoks. 3.Mõiste seletamine seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad. 4.Tsitaat tsiteeritakse mõnd suurmeest. 5.Päevateemaline põige tuuakse teemaga või probleemiga seostuv päevakajaline näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne. Tuleb vältida liigseid emotsioone, kujundlikkust, raskepärasust. Soovitav on sissejuhatus kirjutada kõige viimasena. Teksti arendus: lõik Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted väite terviklik käsitlus taandreast taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi lõigu idee ja teema (väide, lähteolukord). Tugimõtted avavad, arendavad ja konkretiseerivad seda (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid). Lõik lõpetatakse lõigu
Atleet saab olla ainult siis enesekindel, kui ta usub, et suudab saavutada oma püstitatud eesmärgi. Selle kohta öeldakse, et sa suudad saavutada ainult seda, mida sa usud. (2) Kui sportlane on liiga enesekindlad, siis nad kipuvad: kindlaks jääma oma plaanile isegi siis, kui tegelikult ollakse täielikus ummikus, näitama entusiasmi, hoidma positiivset hoiakut ja võtma vastutust oma edu võimalikkuses ja läbikukkumises. (2) Enesekindluse parandamiseks saab sportlane kasutada vaimset kujundlikkust. · Meelde tuletada oma eelmiseid saavutusi, et meenutada, kuidas see välja nägi ja milline tunne oli. · Ette kujutada mitmeid stsenaariumeid ja kuidas neid teoks teha. (2) Hea eesmärkide seadmine (rasked, kuid reaalsed) võib tuua häid tundeid ja edu. Kui sportlane näeb, et ta täidab ükshaaval oma väiksemaid eesmärke, siis ta enesekindlus kasvab suurema eesmärgi saavutamiseks. (2)
Peateema näivuse ja tegelikkuse vastuolu. 16.XVII sajandi luule: John Donne (MKL), Francisco de Quevedo (Valik luulet, MKL), Luis de Góngora (MKL), Paul Fleming (MKL), La Fontaine (Valmid, MKL) Donne: Shakespeare’i kaasaegne. On peetud andekaimaks tolle aja nn metafüüsiliste luuletajate seas. Rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Paratamatult irooniline varjund, eriline mõttetihe keskkond. Armastajad – sirkli kaks haru. Suur osa varajast luulet varjamatult satiiriline. Gongora: Eelistas maisest kärast eemale tõmbunud elu. Luule sai kuulsaks oma kujundirikkuse ja keerulise, hämara väljenduse poolest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks. Peen viimistlus. Taotluseks näib olevat metafooride kaudu igavikustada ja poetiseerida kaduvaid hetki nii
vastandlikest halbadest lastest, aga on ka mõistujutte loomtegelastega ning lugusid, kus peategelasteks on täiskasvanud. Autor jagab drastilisel moel karistusi pahadele lastele, varastele, joodikutele ja muidu mõistmatutele. See meenutab Arveliuse „Jutu- ja õpetusraamatut“ – Körbergi eesmärgiks on samuti vagura talupoja kasvatamine, ent tema väljenduslaad on lopsakam. Tema õpetlikkusel on rohkem ilukirjanduslikku katet ning elavat kujundlikkust. Süžeed on suurelt osalt laenulised ja rahvusvaheliselt liikvel olnud, kuid ta on neid ladusalt ümber jutustanud. Körberil jätkus üksjagu huumorimeelt – ta lõi elavaid pilte, milles on situatsiooni- ja sõnakoomikat, tema õpetlikkusel on värvi ja värskust. C. Körberile kuulub ilmselt lastejuttude avaldamise algatajana osa ka ajakirjanduses. Üsna üheaegselt esimeste lastele määratud proosaraamatutega ilmusid esimesed ilmalikud
referendist e. mõistest e. sisust) ja uurib, missugused keelemärgid on selle tähistamiseks kasutusel. Küsib nimetuste, tähistuse järele, nt. kuidas nimetatakse eesti keeles joodikut. • Fraseoloogia Tegeleb keele kujundlike püsiühenditega, mida säilitatakse keelekasutajate mentaalses leksikonis tervikutena. Praegune arusaam fraseoloogiast muutunud: kui varem käsitleti fraseologisme kui midagi erandlikku, siis nüüd peetakse sellist kujundlikkust keele põhiomaduseks. Viimastel kümnenditel on hakatud uurima ka kollokatsioone (tüüpilised koosesinemised tekstis). Neis puudub fraseoloogilise üksuse kujundlikkus. Leksikoloogia naaberdistsipliinid:leksikograafia • kr. lexikon ’sõnaraamat’, grapho ’kirjutan’ • teoreetiline leksikograafia = õpetus sõnaraamatute koostamisest • praktiline leksikograafia = sõnaraamatute koostamine Leksikoloogia naaberdistsipliinid: morfoloogia • morfoloogia (kr
loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ja Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui (foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja ka õpi- ja elutarbelisi tekste; teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. valib teadlikult oma lugemisvara; suudab teha järeldusi kasutatud Tarbetekstide eesmärk, tarbetekstide keelevahenditest, märkab kujundlikkust; tunnused ja ülesehitus. Tarbe- ja teabetekstidest olulise info leidmine, süstematiseerimine ja selle põhjal järelduste tegemine. Funktsionaalstiilid: tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamitekstide keelekasutus
· lühike, laadilt jutustav tekst · jutustav kirjeldav tekstiliik jutustatakse · eesmärgiks teate (uudise) edastamine mingist sündmusest, kirjeldatakse sellega UUDISE ÜLESEHITUS: seonduvat ning vahendatakse taustandmeid Sündmused on esitatud tähtsuse järjekorras. · stiililt asjalik, kasutatakse publitsistlikku Uudisel on 3 osa: keelt, mõnikord ka kujundlikkust · täpne, tabav pealkiri, mis äratab tähelepanu · autori kohalolu: ta peab olema sündmuse · jämedas trükis uudise pea e juhtlõik esitab (spordivõistluse, näituse avamise, lühidalt sõnumi meeleavalduse vm) pealtnägija või selles · sündmus või nähtus lahtikirjutatult osaleja · uudis ei sisalda probleemide ja nähtuste JUHTKIRI päevaprobleemi käsitlev
1. progressiivne a) süllogistlik tugineb järjekindlale põhjuse-tagajärje loogikale b) kvalitatiivne ootuse tausta moodustab stiil c) sündmused moodustavad lugeja ootuse tausta 2. repetitiivne: korduvad motiivid ja sümbolid 3. a) konventsionaalne rõhutab kirjanduslikke konventsioone ehk võtteid. b) mittefiktsionaalne: rõhutatakse kirjanduslike vormide tinglikkust. Kujundite klassifikatsioon · Eufoonia ehk ilukõla. Foneetilise tasandi kujundlikkust on nimetatud eufooniaks. Aristoteles nimetas eufooniat luulekeele omaduseks. Tänapäeval mõistetakse eufoonia all hääliku kujundlikkust, mis ei erista veel luulet proosast. · Kakofoonia ehk inetu kõla, ebaharmooniline kõla. Tavaline keel on alati kakofooniline. Kõlakujund tähendab ühe või mitme hääliku esilenihkumist ning kokkukõlade esiletulemist. Kõlakujundeid kasutab eeskätt luulekeel. · Alliteratsioon. Kaashäälikute kordumine
puhtus. 15. XVII sajandi luule (MKL, Quevedo Valik luulet, La Fontaine'i Valmid) John Donne lähedus barokile. · Metafüüsiline luuletaja nö: rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Paradoksid, kontseptid. Usulis-filosoofilise kallakuga luule; ,,Jumalikud luuletused" nt; peaaegu kõik ilmus postuumselt. · Ütles lahti renessansilikus ülespuhutud retoorikast; kasutab kõnekeelt ja olemlist kujundlikkust kuigi üleval eesmärgil. · ,,Ekstaas" vastuseis petrarkistlik-platoonilisele armastusele. · Suur osa luulest satiiriline, kasutab groteski. · Pilkab idealiseerivaid kujutlusi armastusest; ideaalides pettumine, skepsis võtab maad (üleüldiselt). · Ta avastati suures osas 20. sajandil, teda hakkasid kõrgelt hindama avangardistlikud luuletajad, nt T.S. Eliot. Gongora & Quevedo · Hispaania suurimad barokkluuletajad. Erinesid teineteisest ja olid tülis.
Tema ,,Käsioraakel ja arukuse kunst" on filosoofiliste miniatuuride kogu 300 miniatuuri lähtuvad kõik mingist motost seejärel arendab seda paradoksidest ja vaimuteravusest kubisev keel. Graciani jaoks on oluline relatiivsuse tunnetamine kõik olev on liikuvuses. Voorused on arukus, mõistus, enesevaatlus, haridus. Isiksuse loob kultuur. J. Bunyan oli aktiivne puritaan. Tema peateos ,,Palveränduri teekond" võistles edu poolest piibliga. Bunyan ei kasuta baroki keerulist kujundlikkust, vaid räägib rahvale arusaadavas keeles. Nii ka peateoses räägib arusaadavalt unenäost, kus kristlase palverännakul tulevad tema teele ette allegoorilised tegelased, nt Hirm, Tarkus, kellega vesteldes jõuab kristlane tõe tundmiseni. Igal pool on moraalne mõte kõlbelises selginemises. Peamised kristlase abistajad on lootus ja usk lunastusse. Grimmelshauseni teosest ,,Simplicissimus" saab alguse saksa romaan, mis on saksa barokk-kirjanduse esikteos. Eeskujuks
Veel ka romaan ,,Kentaur" (2003). ,,Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse" (2016) viimane suur romaan. 23. Ene Mihkelsoni looming (,,Ahasveeruse uni", ,,Katkuhaud" jm). Pakub silmapaistva näide isikliku luulekeele võimalikkusest. Luules vabavärss, mis liigub rangema ja vabama rütmistatuse piiril. Mängib väga palju siirdega. Luules enesekesksus, luule-mina otsiks nagu kogu aeg pidepunkte. Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Poeetika on allegooriline varemete-poeetika, kõik otse öeldu tähendab siin alati veel midagi muud, pinna all tungleb ajalugu, mille surve ja jõud muudab teksti ruumiliseks. Esimene luulekogu ,,Selle talve laused" (1978). 1980ndatel II poolel muutused, mis on varasema edasiarendus: ,,Tulek on su saatus" (1987). Proosa: Sotsiaalne mäluteraapia 1980ndatel, vaadatakse Eesti lähiminevikku (1940-50ndad), tollast mentaliteeti ja atmosfääri
Hilisemad prantsuse strukturalistid on Jakobsoni lihtsustanud (Barthes, Genette, Todorov, Greimas – suured lihtsustajad). Leiavad, et grammatika ja retoorika funktsioneerivad täielikus kooskõlas, üleminek grammatilistelt struktuuridelt retoorilistele toimub raskusteta. Läbi grammatika võib kirjeldada retoorikat. (Todorovil “Decameroni grammatika”, Greimasil “Struktuurne semantika”, lootsid grammatika abil kirjeldada figuratiivust, kujundlikkust. Gramm. areng on kirj uurimist mõjutanud, kuid pole võimaldanud ammendavat ja adekvaatset tõlgendust kirjanduslikkusest. Todorov ja Ducrot: retoorika on alati rahuldunud paradigmaatilise arusaamaga sõnast, mitte aga püstitanud küsimust nende sõnade süntagmaatil. suhtest. (Kui metafoor ühendab kaht sõna, siis samas võiks rääkida ka ühendatavate sõnade süntagmaatil. suhtest. Tradits retoorika kõrval peaks olema ka teine perspektiiv, milles metafoori
24 putuka trummidel kiri ,,The Kraps" või luulekogus ,,Tere" külmikumark ,,Brr...kylm". Äratundmis- ja avastamisrõõmu pakuvad Moritza pildid igale eagrupile. Moritz kujutab maailma realistlikult, ilmestades seda isikupärase joonistusstiiliga. Välditud on kontseptuaalset ja eesti kunstnikele omast pisut raskepärast kujundlikkust ja stilisatsiooni. Vilepi sõnul on Moritz siiani kõige enam tema raamatute sisusse süüvinud kunstnik üldse. Kuna tal on ka endal kirjanduslikku soont, siis "jagab ta täpselt ära, kuhu vajalik detail susata". (Uustalu 2007: 3) Esimese raamatu luulekogu ,,Tere!" (2002) puhul kasutab Moritz väikelaste pildiraamatust laenatud täispildi esteetikat: illustratsioon on raamideta, hõlmab leheküljed äärest ääreni, tekst on trükitud selle peale. Kohati tingib see negatiivkirja
Shakespeare (15641616), Miguel de Cervantes (15471616) jt. Renessanssis toimus murrang kultuuris ja teaduses, sündis uus arusaam inimesest. reportaaz üks ajakirjanduse põhizanr. Reportaaz on jutustav-kirjeldav tekstiliik: selles jutustatakse mingist sündmusest, kirjeldatakse sellega seonduvat ning vahendatakse taustandmeid. Seda iseloomustab avar probleemikäsitlus ja püüd üldistustele. Stiililt on reportaaz asjalik, selles kasutatakse publitsistlikku keelt, mõnikord ka kujundlikkust. Reportaazi kirjutamata seaduseks on autori kohalolu: ta peab olema sündmuse (spordivõistluse, näituse avamise, paraadi vm) pealtnägija või selles osaleja. Vaid nii on tagatud reportaazi vahetu laad ja usalduslikkus. Reportaazides hinnatakse nende täpsust, vahetust ja emotsionaalsust. 1990. aastate üks tuntumaid reportaazide autoreid on ajakirjanik Madis Jürgen. rezissöör teatri või filmi lavastaja. reziistsenaarium kirjandusliku stsenaariumi esitus filmikeeles: tekst
Hüüti Siuru printsessiks.Loomingus paistab silma uudsus ja silmapaistev armastuslüürika.Luules elab ja kõneleb armastav naine : tundeline, avameelne, ümbritsevale ilule vastuvõtlik.Ümbritseb sageli loodus.("Sinine terass").Kujutuslaad suuresti impressionistlik , annab edasi erksaid meeltemuljeid . Tähtsal kohal naiselikud atribuudid - riided ehted jne ("Ehtides" - iseloomusatb hästi Siuru-aegse Underi poeetilist maailma ja impressionistlikku kujundlikkust.) Kujundid toetuvad võrdlustele, metafooridele, epiteetitele, mis on samas isikupärased, tundeelavad.Luules palju naiseliku harmoonilist maailma. Paljud on vormilt sonetid. ( põhijoontes jälgib kindlalt, vahel lubab vabadusi -ebapuhastes riimides, rütmilistes kõrvalekalletes).1920ndatel sai Siuru printsessist ajalaulik.Tema kogud "Veri valla"(1920) ja "Pärisosa"(1923) sisaldavad ajalauludele tüüpilist ekspressionitlikus tehnikas luuletusi.( "Laatsarused" -
,,Talihari" 1920. Ühiskonna kriitiline. Visnapuu kurdab, et vanad traditsioonilised, humanistlikud väärtused hakkavad kaduma. ,,Hõbedased kuljused" 1920. põhiliselt armastusluule. Jõuline ja traagiline, kohati ka robustne. Jääb mulje, et Visnapuu naudib valu. Palju küünilisi kirjeldusi ja irooniat. ,,Käoorvik" 1920. Vastukaaluks ,,Hõbedastele kuljustele". Eelkõige sisaldab armastus- ja loodusluulet. Sõnakasutuses palju kujundlikkust. Sisult on 20-nda aasta kogud kardinaalselt erinevad. Nende kogudega ületas Visnapuu uusromantilise piiri, luule muutus järjest realistlikumaks. Helged toonid asendusid sünguse ja 24 jõuetuse tunnetamisega. ,,Ränikivi", ,,Maarjamaa laulud" 1925. Temaatiliselt keskendub isamaaluulele. Luule on realistlikum. See toob esialgu masendusmeeleolud. Selgelt näha alistumist saatusele. Autor otsib tasakaalu endas, ümbritsevas ei leia
emotsioone piltliku materjali poeetilise kirjeldamise kaudu. See materjal ja materjalid (McCormick, Amundson & Poehnell 2006). Inimese elu/karjääriloo võib olla fantaasia või kogemuse, sealhulgas varasematest jutustustest uurimine on karjääri planeerimise protsessi oluline osa. Lood sisaldavad hulgaliselt saadud kogemuse tulemus. Lugude süzeed sisaldavad konflikte, kujundlikkust ja hingelisi seoseid ning pakuvad uusi tegevussuundi. keerulisi olukordi, katsumusi, kokkulangevusi ja kriise, mis nõuavad Kogu loo ärarääkimises on midagi, mis tundub suurt rahuldust pakkuvat. Ma mainisin valikute ja otsuste tegemist, tegevusi ja suhtlemist, mille tegelik tulemus eespool, et ühe ootamatu uurimistulemuse järgi tundusid intervjuud inimestele rohkem