Jäätmete liigiti kogumise nõue hakkas kehtima 1. jaanuaril 2008. Jäätmehooldust ja jäätmekorraldust reguleeriv Jäätmeseadus võeti vastu jaanuaris 2004. Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult; omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid ning sõlmib riigihanke tulemusena hankelepingu vedajaga kuni viieks aastaks, mis annab isikule õiguse osutada jäätmeveo
paigutada väljapoole seda krunti, kus need on tekkinud. Kui jäätmeid kogutakse ühiste mahutitega, võib suuremõõtmelised jäätmed paigutada nende mahutite juurde. Jäätmete esialgne sorteerimine Et jäätmeid taaskasutada, tuleb kõigepealt alustada nende esialgse sorteerimisega juba jäätmete tekkekohas. Kui jäätmed on kord juba segunenud, on neid hiljem väga raske eraldada ja taaskasutada. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest võetakse vastu paberit ja pappi, klaasi plastpudeleid, metallpurke, tetrapakendeid ja ohtlikke jäätmeid. Kavas on hakata vastu võtma ka muid plastmaterjale. Orgaanilised jäätmed tuleks kompostida nende tekkekohas. Ka puit tuleks koguda eraldi anumatesse ning kasutada materjalina või kütteks. Kui teil endal puudub võimalus puidu kasutamiseks, pakkuge seda naabritele või tuttavatele. Tagastatavad pudelid viige tagasi kaupluste kogumispunktidesse. Klaastaara, mida
* jäätmetekke vältimine; * tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; * jäätmete taaskasutamise laiendamine; * jäätmetest tuleneva keskkonna saastamise vähendamine; * jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: 1) elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga; 2) omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; 3) omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (näiteks pakendite äraandmiseks, vanapaberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); 4) elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid määrab jäätmeveo piirkonnad,
3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmed: 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4
Jäätmete kategooriad - algotstarbe (kasutuse) alusel, nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt Jäätmete, sealhulgas ohtlike - materjali alusel, nt vanapaber, klaas, metall, jt jäätmete nimistu (VV määrus 102, - agregaatoleku alusel, nt tahked, vedelad, gaasilised, 6.04.2004) pastad (poolvedelad) - omaduste põhjal, nt põlevad, isesüttivad, koodid, jäätmete koostis, ..
2006. aastal arvele ligi 60 000 sõiduautot. 2007. aastal oli see arv juba 12 000 võrra kasvanud ehk ARKi andmetel registreeriti mullu 72 373 sõiduautot. Nii nagu elektri- ja elektroonikaseadmeid, vahetavad tarbijad ka autosid aina uuemate ja paremate vastu. Selleks, et vanad elektri- ja elektroonikaseadmed (EE-seadmed), patareid, akud, autoromud, nende osad ja rehvid, mis jäätmeseaduses määratletakse probleemtoodete alla, meie keskkonda ei ohustaks, on vaja neid koguda ja ohutult käidelda. Tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootja tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või kõrvaldamise. Ehk teisisõnu tootjad peavad korraldama oma toodetest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja kogumise ning taaskasutamise ja käitlemise ilma selleks lõpptarbijalt tasu nõudmata. Kuid ka tarbijatel ehk meil kõigil on täita oma osa, et kogumis- ja
kasutada kui ainult ehk prügila enda katmiseks. Kindlasti sisaldavad prügilas olevad jäätmed ohtlikke aineid, võivad reostada põhjavett, seal siginevad erinevad kahjurid, kes levitavad haigusi jne. Prügilates eritub õhku ka prügilagaasi, mis annab oma panuse keskkonna saastamisse. Kuna maapinda ei ole palju, mida saaks ja võiks kulutada prügilate peale, on leitud uusi väljapääse just taaskasutamise näol. Enda heaks saame kasutada pappi, puitu, aiajäätmeid, haljastusjäätmeid jpm. Muidugi algab keskkonda säästev eluhoiak meist endist, aga mis saab siis, kui mul ei ole võimalik kuskile oma sorteeritud asju panna või ära saata? See ongi põhjus, kus tulevad 3 mängu ettevõtted, kes võiksid pakkuda enda poolset teenust, et me võiks saada lahti enam mitte vajalikest jäätmeist
Neid saab siis osta-müüa. Saastelubade süsteem on suhteliselt keeruline administreerimissüsteem: Lubade andmise ja kontrollimise, keskkonna ja emissioonitasemete jälgimise süsteem. Sisse- ja tagasimaksed: Süsteem tähendab seda, et potentsiaalsete keskkonda saastavale tootele tehakse hinnalisa, mis tagatakse, kui toode või teenus on realiseeritud ning pakend viidud pärast tarbimist töötlemis- või kogumispunkti. Süsteemi kasutatakse paljude toodete puhul, plast ja klaastaarast autodeni. Keskkonnakorralduslikud vahendid: Organisatsioonid pööravad tähelepanud sellele, et olla ja näidata oma keskkonnahoidlikkust - selleks töötatakse välja organisatsiooni keskkonnapoliitika ning sellest tulenevalt kontrollitakse organisatsiooni tegevuse, tema toodete ja teenuste mõju keskkonnale. Organisatsioonid korraldavad oma tegevuse hindamiseks keskkonnauditeid ja avaldanud ülevaateid. Rahvusvahelised ISO 14000 seeria keskkonnastandardid on mõeldud
3. Teenusemaks tasu keskkonda juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest, maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. Saastemaks · Maks on keskkonnakaitse majandusliku mõjutamise vahend, eesmärgiks ei ole maksu kogumine · Saastemaks ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust Saastetasu eesmärk: · Majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete viimist keskkonda · Koguda täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks · Stimuleerida reostuse vähendamist, ennetamist, vältimist 4. Toodangumaks (kaudsed maksud) rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimise või ladustamise käigus. 5. Administratiivmaksud riigilõiv Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud
Laevade varustus veega ja reovee vastuvõtt laevadelt on samuti seotud sadama suurusega ja seal sellega tegelevate firmadega. Suuremad sadamad nt Vanasadam on ühendatud kanalisatsioonivõrku ja sadama territooriumil saadakse puhas vesi veevõrgu kaudu ja juhitakse ära heit- ja reoveed kanalisatsiooni, kust need jõuavad veepuhastusjaama. Väikesadamates, mis ei ole ühendatud kanalisatsioonivõrguga on võimalik puhast vett saada nt puurkaevude kaudu ja reovesi koguda mahutitesse, kust see transporditakse siis veepuhastusjaamadesse. Laevadele on pandud sadamaseadusega kohustus anda jäätmeid sadamale, kes peab siis vastavalt seadustele saadud jäätmeid käitlema. Jäätmekäitluskohustust täpsustatakse ka sadamale antud keskkonnalubadega. Enamasti teostatakse reo- ja heitvee kogumist laevadelt kogumissüsteemidega või spetsiaalsete tsisternveoautodega, mis lasevad saadud jäätmed kanalisatsiooni, kust need
suur hulk inimesi palju keskkonnateadlikumaks saanud. 1 VANAD RAVIMID 1.1 Jäätmetest üldiselt ,,Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda. Eurostati andmetel on jäätmete teke inimese kohta Eestis üks Euroopa suuremaid. Meid edestasid 2012. aastal vaid Bulgaaria ja Soome (vt Joonis 1.1). Eesti jäätmeteke on peaaegu 4 korda suurem kui on euroopa keskmine näitaja. Joonis 1.1 Jäätmete tekke võrdlus Euroopas 2012. Eurostat "Jäätmestatistika" Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävad materjale ehk jäätmeid
Krooniline toksilisus - Kestev mürgisus, kahjustav toime organismidele ilmneb vaid kauakestval või püsival ekspositsioonil. Eksponeerimise tase - alampiir, mille juures ei täheldata kahjustavat mõju ja tase ,mille ületamisel ilmneb oluline kahjustav toksikoloogiline toime. 3.1 Punktreostusallikad Kindla asukohaga seotud reostus, nt. tööstusettevõttest, loomafarmidest vms. Piiritletud koldeid moodustav reostus, mida on võimalik kontrollida, koguda ja puhastada nagu : · olmereovesi · tööstuste reoveed · reovee puhastusjaamade heitvesi · sõnnikuhoidlad Reostuskoormuse määramine suhtelisel lihtne: · Olemas puhastustehnoloogiad, "raha", investeeringud · Kehtestatud saaste load, IPPC · Kehtestatud normatiivid toodangu ühiku kohta · Kehtestatud ELV- emissioonide lubatavad väärtused-"toruotsa " kontroll · Kehtestatud EQO- keskkonna lubatud piirväärtused · Piirnormid eri tööstusharudele, BAT
On kaupu, mis ei vaja pakendamisel kõiki pakendiliike. Sel juhul võib osa ahelast käsitleda ainult primaarset või ainult sekundaarset pakkimist jne. Pakendamislogistika näitajate mõõtmise teeb raskeks see, et : 1) keeruline on eristada pakendamise osa teistest tegevustest. Toote kaotus võib tuleneda hooletust käsitsemisest. Kapitali liigne seotus võib olla ka halva planeerimise tulemus 2) täieliku pildi saamiseks tuleb koguda hulk andmeid, mida sageli on raske teha 12 3) näitaja käsitletavus on seotud inimestega. Inimvõimed nagu füüsiline jõud, liigutuste koordinatsioon , arusaamine kirjalikust informatsioonist jne teevad raskeks eristada selle näitaja juures inimvõimete mõju 4) pakendamise kulusid eristada muude tegevuste kuludest on sageli võimatu.
mitmeid eeliseid. Süsteemi on kerge ülal pidada, selle remont ja varuosad on üldiselt kergelt kättesaadavad ning installeeritavad. Materjali osas eelistatakse ühtlasema suurusega ja ilma väljaulatuvate teravate metallkoordi jäätmeteta rehvitükke. Sellise tulemuse saamiseks kasutatakse lõikavat tenoloogiat. Peenemate fraktsioonide saamiseks kasutatakse mitmeastmelist purustamist, kus jämepurustamisele järgneb peenpurustamine ning erinevate komponentide nagu näiteks kangas ja metall eemaldamine. Tehnoloogia halvaks küljeks on purustamisel eralduv tolm ja müra. Töötamine selle protsessi juures on räpane ning võib ohustata tervist. Negatiivseks pooleks on ka tehnoloogia maksumus ja sõltuvalt purustamise astmelisusest, kasvab märkimisväärselt energia kulu valmistoodangu ühiku kohta [13]. 19 7.2 Krüogeentehnoloogia
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realis
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad looduskaitse looduskaitse või
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad looduskaitse looduskaitse või
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
Eestis kui ka rahvusvahelistes võrdlusandmetes. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid • Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist • Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist • Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist • Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid • Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks • Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Keskkonnatasu Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu jaguneb: • Loodusvara kasutusõiguse tasu • Saastetasu Keskkonnatasu mõiste Keskkonnakasutus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kasvava metsa uuendusraie; 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine;
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
22 5.7. Siseujula projekteerimisel ja kasutamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse 11.07.1996 määrus nr.185 "Ujula tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-7/1996" (RT I 1996, 51, 971; 1997, 61, 1029). 5.8. Ühiskanalisatsiooniga alal ühendatakse laager ühiskanalisatsiooniga ning kinnistu kanalisatsioon ehitatakse välja kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega. 5.9. Kanaliseerimata alal tuleb hallid veed lahutada fekaalidest ning koguda ja vedada välja või immutada pinnasesse kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega. 5.10. Fekaalide kuiv- või märgmenetluse valik sõltub vee erikasutusloast ja valitakse kooskõlastatult kohaliku tervisekaitse- ja keskkonnakaitseteenistusega. Vesivarustus peab olema vastavuses reovete vastuvõtmise ja töötlemise valitud lahendustega. 5.11. Ventilatsioonisüsteem projekteeritakse kehtivate normide kohaselt. 5.12. Projekteeritava laagri ruumide minimaalne pindala on toodud tabelis 1
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
oma iseloomult ajamahukas, siis on väga oluline, kuidas ja milliseid küsimusi küsitakse. 3. Külastajate käitumise vaatlusuuringud Hoiakute info täiendamiseks on vajalik teostada ka külastajate tegeliku käitumise vaatlust. Lisaks hoiakute info täiendamisele on nii võimalik tuvastada ka erinevate tegevuste käitumismustreid. Võimalik on tuvastada, millises kaitseala osas milliseid tegevusi inimestele meeldib harrastada. Ka on vaatlustega võimalik koguda informatsiooni, mis ei pruugi kajastuda loendusandmetes ega küsitlusankeetides. Näiteks, kas inimesed tavatsevad kaasa võtta koeri, kui suurte gruppidena liigutakse, kus meeldib inimestele peamiselt teerajalt kõrvale minna ja kui kaugele nad sellest lähevad, kuidas peetakse kinni üldisest heakorrast, millal kasvab korrarikkumiste tõenäosus jms. 4. Koha/raja füüsilise seisundi hindamine ja fikseerimine
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Paigaldatakse puhuriga. Sobib kasutada põõningutel ja piiratud tööruumiga kohtade soojustamiseks. Pakkimisel kuni 80% kokku surutud. Tihedus 20 kg/m3, soojaerijuhtivus.0,05 W/m°C. Eestis on puistevilladest saadaval peamiselt ,,Isover-puiste" ja ,,Paroc PUH". ( ,,Ehitusmaterjalid", Helmut Pärnamägi , lk 117-119) 2.9 Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse. Korrosiooniks nim. metallide riknemist või ümbritseva väliskeskonna mõjul. Korrosioon jaguneb: · keemiline metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). · Elektrokeemiline tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall jaguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. See kuidas metall toimib elekrtolüüdis, sõltub tema potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni:
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
