5. Submaksimaalse intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 2. Submaksimaalse võimsusega Kestus 20 -30 sekundist 3 -5 minutini ATP taastootmine toimub nii ATP-PCr süsteemi kui ka glükolüüsi teel, mistõttu tekib suurel hulgal piimhapet, mis difundeerub verre, kutsudes esile vere ulatusliku nihke happelisuse suunas - pH võib langeda 7,0 või 6,8-ni Töö toimub nii anaeroobsetes kui ka aeroobsetea tingimustes Hingamine ja vereringetalitlus intensiivistuvad suurel määral (O2 tarbimine saavutab maksimumi 3- 5 min lõpuks, hapnikuvõlg väga suur - 20 l. Taastumisel kasutatav hapnik läheb nii ATP, kreatiinfoforhappe kui ka süsivesikute resünteesiks. Tõuseb vere osmootne rõhk - vesi läheb vereplasmast üle lihastesse tugeva higierituse tõttu. Närvirakkude töövõime langeb, kuna nad puutuvad kokku verega, mille füüsikalis- keemilised omadused on tugevasti muutunud.
troofia arendamine hoidmine arendamine Vastupidavus Üldvastupidavuse Üld- ja erialase Erialase vastupidavuse arendamine Üld- arendamine vastupidavuse vastupidavuse arendamine arendamine Kiirus Anaeroobse Erialase kiiruse Erialase kiiruse, osavuse, - vastupidavuse arendamine läbi stardikiirenduse ja kiirusliku arendamine alaktaatse ja laktaatse vastupidavuse arendamine kiiruse ning kiirusliku vastupidavuse Allikas: Modifitseeritud Jürimäe, Mäestu 2011 järgi
ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale. · Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud. · Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid. võimlemine Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Võimelda võib olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena Liikuvuse arendamine Liigeste liikuvus paraneb, kui: · harjutusprogrammi on lisataud ka venitusharjutused · treenitakse nii painutajalihaseid kui sirutajalihaseid · lihast treenitakse kogu liigese liikumistee ulatuses · rõhutatakse ekstsentrilist (kokkutõmbe) faasi · tehakse harjutusi raskustega
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused
HEA TREENER KUI ISIKSUS Treener on keskseim kuju treeningprotsessi juhtimisel. Hea treener peab olema oma ala asjatundja, kes armastab valitud ametit, on läbinud vastava koolituse ning täiendab pidevalt oma teadmisi ja erialaseid oskusi, et laiendada oma teadmiste pagasit ning olla kursis uuema treeningumetoodikaga ning liikumistrendidega. Treeneritöö edukus sõltub suurel määral sellest, kuidas treeneris ühtivad erialased teadmised, oskused ning vajalikud isiksuseomadused ja nendest tulenevad võimed. Paljud neist omadustest on sünnipärased, kuid on teatud omadusi, mida saab endas ise arendada. Heaks ja autoriteeti omavaks aeroobikatreeneriks saamisel on vajalik eelkõige: • suhtuda töösse entusiasmiga – seda väljendavad eelkõige treeneri avatud olek, tema kehakeel, naeratus, silmside klientidega jne; • armastada aeroobikat, oma tööd ja iseennast; • suhtuda klientidesse soojuse (hoolida ja saada oma klientidega tuttavaks) ja empaatiaga (oskus panna
Kehaline kasvatuse vahendusel omandab õpilane kehaliseks aktiivsuseks vajalikud teadmised ja oskused. Aktiivse tegevuse käigus kujundatakse motivatsioon elukestvaks (tervise-)treeninguks, arusaam, et terveolek (kehaline ja vaimne heaolu) sõltub regulaarsest ja eesmärgistatud tegelemisest kehaliste harjutustega. Kehalist aktiivsust väärtustavat suhtumist/käitumist toetab kehakultuuri (nii tervise- kui ka võistlusspordi) käsitlemine (ka ajaloolises aspektis) ühiskonna lahutamatu osana. Kehalise kasvatuse tundides ning tunni- ja koolivälises sporditöös on võimalik toetada õpilaste tunnetuslikku, esteetilist, eetilist ja sotsiaalset arengut. Lisaks kehaliste harjutuste sooritamise oskusele ja tervist tugevdava treeningu alastele teadmistele õpivad õpilased nägema liikumise- liigutuste ilu, kogema/kontrollima erinevaid emotsioone, tegema koostööd, austama kaaslasi ja seadusi/reegleid.
1. Verest määratakse - Milliseid ühendeid? vastupidavusaladel 1. Substraadid (energiaallikad) glükoos, rasvhapped, glütserool, lipoproteiinid 2. Metaboliidid (AV vahe- ja lõpp produktid) *laktaat annab teavet treeningkoormuse koormustsoonide, koormuse intensiivsuse ja treeningvahendite kohta. Koormusproovil mõõdetakse iga koormusastme järgselt vere laktaadisisadus, mis aitab täpselt määrata anaeroobse ja aeroobse läve ning anda treeningjuhiseid vastavalt koormusele. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Puhkeoleku laktaat 0,8 mmooli/l, aeroobne 2mmooli/l, anaeroobne üle 7 mmooli/l *ammoniaak NH3, *kusihape, *uurea ehk kusiaine iseloomustab organismi üldväsimust. Toodetakse maksas, valkude lagunemisest põhjustatud uurea tõus veres paari päeva jooksul alaneb
verekapilaaridest läbi minna, tekib verepais. Kapilaarvõrkustik anostomoos. Viivad osa verd otseteid pidi kapilaarvõrkustikku. Arteriaalse ja venoosne vereringe vahe. Vereringe veenides. Rõhku enam ei ole, mis verd südame poole edasi pumpab. Surutakse verd edasi raskustungi toimel. Surub vere koguaeg edasi. Veenides on olemas klapid, mis lasevad liikuda ainult ühes suunas. Vereliikumisele on soodustav tegevus hingamispump. Muutub rindkeresisene rõhk, kui me hingame. Hingamine põhjustab rõhu muutusi rindkeres, mille tulemusena venoosnes süsteemis imatakse kogu aeg üles. Lihaspump. Veenides surutakse verd kogu aeg edasi. Kui see äkki lõppeb, siis tagasivool südamesse langeb järsku, võib tekkida minestus. Et ei tekiks ajuverevarustus häiret. Vereringe väikeses vereringes. Mahtuvus on suur. Veresooned on hästi elastsed. On hästi varustatud otseteed. Lümfivereringe. Vereringe abistav süsteem, reguleerib veremahtu. Ööpäevas tekib 2-4l lümfi.
saamiseks valmis orgaanilist ainet (nt. fotosünteesi). N: loomad (k.a. inimene), seened, klorofüllita taimed, osad bakterid. ATP adenosiintrifosfaat ATP on universaalne energia ülekandja. Glükoosi lagundamine Glükoosi varusid säilitatakse: a) taimedes tärklisena b) glükoosina maksas ja lihastes Glükoosi lagundamine jaguneb kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahel. I GLÜKOLÜÜS 1) Aeroobne glükoos toimub tsütoplasmavõrgustiku siledapinnalises osas Lähteaineks on glükoos Tekib 2 ATP, 4 H -> 2NADH2 2) Anaeroobne glükoos (käärimine) a) piimhappekäärimine läbiviijad on piimhappebakterid ja lihasrakud hapniku puuduses. Tekib: 2 ATP-d ja piimhape b) alkohol- e. etanoolkäärimine läbiviijad on pärmseened ja osad bakterid Tekib: 2 ATP-d ja etanool
1) Kopsude minutiventilatsiooni tõus – O2 vajadus suureneb -> kopsude ventilatsioon peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min. Kopsude maximaalne ventilatsioon: treenimata inimesel (80-100 l/min) ja treenitud (150- 200 l/min) 2) Vere hapnikumahtuvuse tõus – paraneb aeroobsel tööl 3) maksimaalne hapniku tarbimine – kui palju inimene suudab max hapnikku omastada (ml/min iga keha kg kohta) 4) Anaeroobne lävi (4mmol/l; 160-175 lööki/min pulsisagedusel töötades) – näitab, millal lõpeb organismis O2 tootmisel põhinev töö. Tõeline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 vajadus minutis ei ületa O2 lage ja organismi hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal. Näiline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 tarbimine on maksimaalväärtusel, kuid organismi vajadust hapniku järele ei rahuldata -> tekib hapnikuvõlg. 13
Väljumise juures on ensüüm, mis muudab elektronide vabanemisel saadud energia abil ADP ATP’ks. Ehk vabaneva energia arvel saab 12NADH2 molekuli kohta sünteesida 36ATP molekuli. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest, mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. https://www.youtube.com/watch?v=XIJvVCA9RPs Hapniku puudusel hingamisahela reaktsioonid peatuvad ja tsitraaditsükkel seiskub. Sellistes tingimustes toimub anaeroobne glükolüüs. *Anaeroobne glükolüüs – hapnikku ei jätku piisavalt. Käärimine. - Piimhappekäärimine – toimub piimhappebakterite elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Saadusteks 2ATP’d ja 2 piimhappe molekuli. Anaeroobsel glükolüüsil kasutatakse palju süsivesikuid, mida tarbib kesknärvisüsteem -> süsivesikute hulga vähenemisel annab kesknärvisüsteem valu signaale. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal
............................................... 117 SPORDI ORGANISATSIOONILINE ALUS, SPORDI REGULEERIMISE VORMID. Toomas Tõnise ...........................................................................123 4 NB! LÜHIÜLEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR ÖÖPIK INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Inimese anatoomia on õpetus inimorganismi ehitusest, füsioloogia aga käsitleb selle talitlust. Anatoomia ja füsioloogia harusid, mis tegelevad haige Spordifüsioloogia organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja on teadusharu, mis patoloogiliseks füsioloogiaks. Terminit "spordianatoomia" üldiselt ei kasutata, uurib organismi ta- spordifüsioloogia on aga selgesti piiritletav füsioloogia haru, mis käsitleb litlust kehalisel tööl
liidab ensüüm ADP ja fosfaatrühma. ATP tootmine inimorganismis 1.) Fosfageeni süsteem- kui lihastel on vaja äkki suurtes kogustes energiat, siis süsteem suudab ADP-d ATP-ks muundada sama kiirest, kui lihased ATP- d äkilise pingutuse ajal kulutavad. (max 10s) 2.) Glükogeeni-piimhappe süsteem- varustab organismi lühikese aja jooksul energiaga, vajamata selleks hapniku. Lagundatakse anaeroobselt lihaskudedes varuaine glükogeeni, tekib piimhape. Liharakkude keskkond muutub happeliseks. ( u 1,5 min) 3.) Aeroobne hingamine- ATP-d saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel valkude lagundamisest. ( kui pingutus üle 2 min) 3. Fotosünteesis muudetakse valgus keemiliseks energiaks Fotosüntees*- protsess, mille käigus CO2 muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruks, kasutades valgusenergiat. Kloroplastides toimub valgusenergia sidumine
väävliühendeid energia saamiseks, assimileerib aga ainult orgaanilisi aineid: orgaanilisi happeid, ah-d ja suhkruid. Alfa-proteobakterite hulgas on veel selliseid kemolitoheterotroofe. Kemoorganoheterotroofia oksüdeerivad energia saamiseks orgaanilisi aineid ja kasutavad neid ka biosünteesil C-allikana. Bakterid saavad orgaanilisi ühendeid oksüdeerida kolmel moel: 1. Neid kääritades 2. Neid hapnikuga oksüdeerides (aeroobne hingamine) 3. Neid oksüdeerides anaeroobse hingamise käigus. Anaeroobsel hingamisel on oksüdandiks mite hapnik, vaid mõni teine anorgaaniline aine, nt nitraat või sulfaat. Aeroobne hingamine soolekepike, batsillid, pseudomonaadid jne. Aeroobseid hingajaid on rohkesti vees ja mullas. Rakkudes funktsioneerivad nii esmased katabolismirajad kui ka tsitraaditsükkel. Lõppproduktidena moodustuvad energiavaesed ühendid: CO 2 ja vesi.
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas.
3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogilised alused 41 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6
c) Fosfolipiidid – üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. d) Steroidid – taimeraku membraanides on 30-50% lipiididest steroidid. e) Terpenoidid: Terpeenid ehk monoterpenoidid, taimed vajavad terpeene kaitseks putukate vastu, nt mentool. Karotinoidid ehk oligoterpenoidid koosnevad 4 terpeeni ühikust, asuvad plastiidides, taimedele olulised fotosünteesi abipigmendid. Kautšuk ehk polüterpenoidid – piimhape nt võililles. Nukleiinhapped – koosnevad nukleotiididest, moodustavad pikki ahelaid. DNA – desoksüribonukleiinhape. 4 lämmastikalust: A(adeniin), G(guaniin), T(tümiin), C(tsütosiin). RNA – ribonukleiinhape. Esmane struktuur AUGGCACCGU. mRNA (info), tRNA, rRNA (ribosoomi). Alkanoidid – lämmastikku sisaldavad heterotsüklilised aluselised ühendid, mürkained selgroogsete vastu. Nikotiin, atropeen, solaniin, niniin, stühiin, morfiin, papaveriin.
Antikeha- on erilised kaitsevalgud, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Vaktsiin- on surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest valmistatud ja neid viiakse organismi, et vältida nakkushaiguste massilist levikut. 23.8.teab hingamiselundkonna ehitust ja ülesannet · Ülesanne- hingamiselundkond tagab õhu liikumise kopsudesse, kus toimub gaasivahetus. · Ehitus- sissehingatav õhk liigub kõigepealt ninaõõnde, seejärel läbi neelu, kõri, hingetoru ja bronhide kopsualveoolidesse. Alveoolide seinad on õhukesed, nad koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb verekapillaaride võrk. · Hingamine- õhu liikumise teed · Rakuhingamine- hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi.
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb
põhineb lipiidide osakaalu suurenemine lihase energiavarustuses kehalisel tööl. - Vastupidavustreening kutsub lihasrakus esile mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemise, lihasraku oksüdatiivse potentsiaali kasvu, glükoosi transport verest rakku väheneb ja suureneb lihases kapillaaristiku tihedus. Lipiidide osakaalu suurenemine põhineb lipiidide oksüdeerimise suurenemisel aeroobse ATP taastootmiseks. 4. Selgitage lühidalt, mida mõistetakse anaeroobse läve all ning milline on anaeroobse läve ja vastupidavusliku töövõime seos. - Anaeroobse lävena mõistetakse kehalise koormuse intensiivsust, mille puhul vere laktaadisisaldus tõuseb tasemeni 4 mmol/l. Mida kõrgem on sportlase anaeroobne lävi, seda suurema intensiivsusega koormust on ta võimeline pikka aega taluma. Vastupidavustreeningu töövõimet suurendav efekt põhineb suuresti anaeroobse läve tõusul. 5. Miks annab treenitud sportlase puhul anaeroobse läve määramine tema treeningu efektiivsuse kohta
ATP) - ja pimedusstaadium (ATP kantakse üle, vesinik ka NADPH2, siseneb CO2) pimedusstaadiumis väljub glükoos. Tähtsus- hapniku tootmine, CO2 sidumine, esmase orgaanilise aine tootmine. Toimub kolorüfüllis. Hingamine (rakuhingamine) - energia tootmiseks vajalik protsess. Saab jagada kolmeks etapiks: glükolüüs (toimub tsütoplasmavõrgustikus. Kui hapniku on piisavalt, saadakse püroviinamarihape ja 2ATP. Kui hapniku ei ole piisavalt, saadakse 2ATP, piimhape, etanool) tsitraaditükkel (toimub mitokondris, püroviinamarihapet lagundatakse edasi, väljub CO2hingamisahela reaktsioon (lisandub hapnik, tekib 36ATP-d). Autotroof. Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia- fotosünteesijad (rohelised taimed). Keemiline energia- kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas sümbioosis ainuraksete loomadega). Heterotroof.
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
1) taimed vajavad orgaaniliste ainete valmistamiseks vett ja süshihappegaasi. 2) kloroplastides moodustub suhkur ehk glükoos. 3) Glükoos muutub tärkliseks. Tärklis talletatakse varuainena. 4) Õhku eraldub hapnik. 5) Hingamiseks nim hapniku abil glükoosi lagundamisest saadavat energiat. Rakuhingamisel lõhustatakse hapniku abil glükoos ja seejuures vabaneb energia. Fotosünteesi ja hingamise erinevused: Fotosüntees Hingamine Orgaaniliste ainete moodustamine orgaaniliste ainete lagunemine Süsihappegaasi neeldumine süsihappegaasi eraldumine Hapniku eraldumine hapniku neeldumine Energia talletamine orgaanilistes ainetes energia vabanemine Toimub ainult valguse käes toimub nii valguse käes kui ka pimedas 23
nahahaigused, kõrgeneb vererõhk ja suureneda südamerabanduse oht. Stress põhjustab või raskendab mitmeid seedetrakti haigusi ja stressi tagajärjel muutub põis haigustele ülimalt vastuvõtlikuks. Stress on vaimsete probleemide üks põhjustajaid, pikaaegne stress võib viia tõsiste vaimsete häireteni. Pikaaegne stress nõrgestab immuunsüsteemi, muutes organismi vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele. 18. Tervisega seotud kehalise võimekuse liigid. On. aeroobne võimekus (seostatakse südame- ja veresoonte haiguste ennetamisega), rasvkoe osahulk kehamassis (liigne rasvkoe hulk on riskiteguriks mitmetele kroonilistele haigustele), kõhu- ja kehatüve lihaste jõud, lihasvastupidavus ja painduvus (seostatakse alaseljavalude ennetamisega) ning tasakaal (seostatakse vigastuste ennetamisega).14.Südame-veresoonkonna süsteemi haiguste põhilised
tarbimine kasvada ning töö kasutegur langeda. Kopsude ventilatsiooni kasvul suurendab iga liigne liiter ventileeritud õhku 10 ja enam ml võrra hapniku tarbimist. Raskel tööl, ventilatsiooni tõusul puhkeolekuga võrreldes 10-20 korda ja enam, hapniku ,,maksumus" hingamisliigutuste sooritamisel kasvab õhu iga täiendava liitriga. Hingamise minutimahu suurenemisel 150 liitrini võib lisahapniku tarbimine kasvada 1 liitrini. Hapnikuvõlg. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede hapnikuga varustamist, s.o. hapniku vajadus minutis on hapnikulaest suurem, sooritavad lihased tööd hapnikupuuduse tingimustes. Hapnikuvõla ulatus oleneb töö intensiivsusest ja kestvusest. Organismis leiduvad teatud hapniku varud (vere ja lihaste oksühemoglobiini ja oksümüoglobiini näol). Puhkeolekus ulatuvad hapniku varud ligikaudu 2 liitrini. Hapniku varusid pole võimalik täielikul tära kasutada. Seepärast on neil abistav osa,
kulub lisahapnik glükoneogeneesiks ja piimhappe eemaldamiseks organismis. 25.Missugune on müoglobiini roll lihastes ja missugused protsessid tekitavad lihastes väsimust? Müoglobiin on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas pikaajaliseks tööks. Lihastes tekitavad väsimust kuhjuvad ainevahetuse lõppproduktid(piimhape, CO2, fofaadid). Väsimus tekib, kuna väheneb glükogeeni hulk ja halveneb O2 varustamine ning ülemäärane pingutus tekitab lihastes miktrotraumasid(põletik) 26.Kuidas reguleerib lihasjõudu lihaskiudude suurus, stimulatsiooni sagedus ja venitatuse mõju? Lihaskiudude suurus mida pikem on lihas, seda väiksem on ta lihasjõud. Stimulatsiooni sagedus-suurendab lihasjõudu Venitatuse mõju- 27.Millised on kiired ja aeglased lihaskiud? Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad(näiteks selgroosirgestaja). Valged lihased on kiired, kuid kiired väsija(näiteks silmaliigutajalihas) 28
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem kopsud õhku täis saavad, seda enam närviimpulsse piklikajusse saadetakse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalide saatmise hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatselt väljahingamine. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse (CO2) alusel. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasi- ja piimahappesisaldus. Mõlema ühendi suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses olevad kemoretseptorid on väga tundlikud vere CO2 suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni – hingame sügavamalt ja intensiivsemalt. Hingamiskeskusest lähevad signaalid südame tööd kontrollivasse närvikeskusse. Puhkuseseisundis lööb inimese süda umbes 75x minutis
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism
· kõht jäme keskosa, koosneb peamiselt lihaskoest, mille vahel on ka sidekudet · kõõlused peenemad algus- ja lõpposad, koosnevad ainult sidekoest. Alguskõõlus võib olla väga lühike, kuid on alati olemas. Lõppkõõlus on tavaliselt pikk. Lihasraku energeetikast: · lihasrakus on varuks keratiinfosfaadi molekule need reageerivad ADP-dega, muutes viimased ATP-deks. See on kõike kiirem viis uute ATP-de tekkeks · anaeroobne (ilma hapnikuta) glükoosi lagundamine (glükolüüs) selle käigus saadakse igast glükoosi molekulist 2 ATP-d ning samal ajal tekib püruuvhape, mis muutub edasi piimhappeks. Viimane on jääkaine, mis muudab raku sees pH happeliseks häribi raku tööd. Glükolüüsi abil energia tootmine on kiire ja ei vaja hapnikku, kuid raiskab glükoosi · aeroobne (hapnikuga) energia tootmine toimub mitokondrites. See protsess on aeglane,
tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees)
nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist
nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
