Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas olla hea kodanik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kodanikele, küsima, pingutusi, kirjand, kodanikke, inimõigused, kohtlemisele, vabale, elukeskkonnas, peipsi, esivanemad, sajandeid, tahtes, enesemääramise, toimima, ausa, riigikaitse, suuremalt, roomlased, muudes, rasketes, tunnetama, saime, kompleks, eelmine, raudse, kaine, sihikindelKuidas olla hea kodanik kirjand Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme
Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda Kodaniku põhiõigused § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Kodanikuvabadused § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 21
püsima, kus otsustajad vahetavad üksteist välja. Demokraatia õpetab, et kui ollakse rahva nurina suhtes tuim või tumm, siis tuleb peagi, juba järgmistel valimistel võimule keegi teine. Kuigi demokraatlikus ühiskonnas levib tunne, et võim ei taha kuulata, siis hakatakse oma hääle kõlamapanekuks otsima teisi vahendeid. Selleks loodi läinud aasta lõpul ka Rahvakogu, mille tegemisi täna tunnustan. See värske, kodanike vabale tahtele rajanev algatus on juba osutunud kohaks, kus kodanikud said teha ettepanekuid, millest peagi võivad saada seadused. Rahvakogu, rõhutan, loodi kodanike, sealhulgas muutuste vältimatuses veendunud poliitikute endi poolt kodanike jaoks, Eesti demokraatia tervise ja tuleviku huvides. Möödunud aasta pahameelele tagasi vaadates on esitatud ka küsimus: kas harjumuspärane, parlamentaarne otsuste tegemise viis on end ammendanud?
järgima kokkulepitud printsiipe. 04.11.1950 kirjutati alla Euroopa inimõiguste konventsioonile, mille alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise korral sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Inimõiguste eesmärk on vältida diskrimineerimist, st inimeste vahel mingil põhjusel vahe tegemist näites selle järgi, et nad kuuluvad teatud rahvusesse või rassi, tunnustavad teatud usku või pooldavad teatud ideid. Inimõigused kehtivad nii üksikisikute kui ka inimrühmade kohta. Inimrühmad on näiteks perekond, välismaalased, vähemused, valitsusvälised organisatsioonid ehk vabaühendused jt. Inimõiguste subjekt võib olla ka rahvas või kogu inimkond. Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt: 1) põhiõigused ehk universaalsed (üldised) õigused; 2) poliitilised õigused; 3) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; 4) kultuurilised õigused.
Rousseau ei kahtle selles, kuid pole nõus, et niisugust väljaõpet tuleks anda ainult vähestele. Palju parem on, kui igaüks omandab vastavad oskused ning võtab seejärel omaks aktiivse demokraatliku rolli osana "suveräänist" (selle terminiga tähistab Rousseau kollektiivselt toimivat inimeste kogumit, kellel on võim iseenda üle). Demokraatlik riik peaks seega kõrgelt väärtustama kodanike kasvatamist. Rousseau kodanikke tuleb niisiis õpetada "mitte tahtma midagi, mis on vastuolus ühiskonna tahtega". See on riigi tervise ja püsimise jaoks elulise tähtsusega. Kodanik olemine tähendab Rousseau jaoks ka aktiivset avalikku teenistust: "Niipea kui avalik teenistus lakkab olemast kodanike peamine tegevus ja nad tegeleksid pigem oma raha kui oma isikutega, pole riik kaugel langemisest." (Ühiskondlik leping, III raamat, 15. ptk., lk 265)
· Ameerika vallutamine: kas indiaanlased on inimesed nagu meie või on nad metslased? Kohtuti teistlaadi tsivilisatsioonidega, kust see küsimus ka välja kasvas. Järeldus käitumisnormid, mida võidakse või ei tohi teha nende suhtes: kas peaks allutama või suhtlema kui võrdne-võrdsega, kas ristiusku võib neile ka vägivallaga viia? Eurooplane hakkas põhjalikumalt mõtlema, kes on inimene teine mõtlemine, hakkas küsima, kas Euroopa tsivilisatsiooni eluviis on ainus võimalik elumudel? Kahte laadi ideed: · Kirjeldavad ehk empiirilised ideed, mis põhinevad kogemusel või abstraktsel mõtlemisel: milline on inimene ja tema loomus, mis tungid teda juhivad, kas ta on egoistlik või altruistlik, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. · Normatiivne kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu korraldus. Hinnangud teatav käitumine on halb, teatav hea
inimeste õiglustundele, nende väärtustele ja õiguskujutlustele; 3. Sotsioloogiline on võimalik uurida, kas seadused ka toimivad. Mind huvitab eelkõige see viimane. Kokkuvõtvalt võib siis vast esitada küsimuse, kas Eesti seadused on õigusriigile kohased, ja kas need ka meie, inimeste, jaoks toimivad. Õigusriigile on kohane, et põhiseadus seab raamid riigivõimule. Riigis on tagatud kodaniku- ehk inimõigused. Ühiskonna sotsiaalsete küsimuste lahendamine toimub üldiselt, mitte üksikjuhtumitega ja seadused on kohustuslikud ka seadusandlikule ja täidesaatvale võimule. Riik peab kaitsma oma kodanike vabadusi ja omandit riikliku omavoli eest ning maksma hüvitist kodanikele nende vara võõrandamisel. Inimestel on õigus saada teavet ning riigil kohustus teavet levitada. Samuti on kodanikel õigus olla opositsioonis. Neile peab olema tagatud mõtte- ja sõnavabadus.
(Sellega kinnistus aadlike klass ja see muutus suletumaks.) Kõrgeskajal hakati järjest rohkem jälle hindama ja esile tõstma isikuomadusi. Hakati rõhutama, et maaomandist ei piisa (vastandudes varasele feodaalaule). Au muutus sõltuvaks käitumismaneeridest, mille aadlid ise kehtestasid. Rüütliau nõuded: 1. vasalliteet võrdsuse ja hierarhia lepitamine. Au nõudeks oli, et au, mis küll kuulub kõigile aadlikele, peab eeskätt sisaldama lojaalsust ja truudust endast kõrgemale vabale mehele. Hierarhilises suhtes aumees tunnustas teise kõrgemat positsiooni. 2. pinge aadlike võistlus au pärast, rivaliteet, vastastikuse lugupidamise eeldamine. Võrdsel positsioonil aadlikel oli keeruline stabiilsust tagada, sest igaüks proovis enda aud suurendada ja see tekitas aadlike vahel võistlust au pärast. 3. suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus, lõhestunud ühiskond rivaliteet viis lõhedeni. 4
individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
Rahvaarvuga sama oluline on rahvastiku kvaliteet (inimeste haridustase, tervis jms). Iibega seotud probleemid. b) Jätkusuutlik valitsemine, hea valitsemine Jätkusuutlik valitsemine: legitiimsus- võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas; efektiivsus- eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine ehk suutlikkus otsuseid ellu viia; läbipaistev ja kaasav Hea valitsemine: legitiimne e. Õiguspärane, efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav c) Demograafia, demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastikuprotsessid nii Eestis kui ka maailmas üldiselt. Demograaafia. Rahvastiku teadus. Rahvastiku trendid, iive, väljaränne, keskmine eluiga 100 kõrgharitud mehe kohta 200 naist Demograafiline jätkusuutlikkus- rahvastiku kvantiteet (vähenemine, ülerahvastus, migratsioon), rahvastiku kvaliteet (haridustase, tervis, kaasatus ühiskonda).
individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: 1) Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). 2) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D
vahele, seadsid 'hea' teoreetikud riigimeheliku tarkuse (prudentia). See seisneski oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel, tunda ära situatsiooni, millal rakendada õigluse printiipe ja millal kasulikkuse printsiipe. Seega alusvooruseks on neil tarkus, mitte õiglus nagu humanistidel. Praktikas- Friedrich II Valitseja on rahva teener, kes on kohustatud käituma ausalt , targalt, omakasupüüdmatult justkui peaks iga hetk aru andma kodanikele. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana testament – Jumal käsib Moosest rünnata linnu , riisuda ja orjastada Uus testament-keelab sõdida ja tappa. JUMAL TAGAB ISE ÕIGLUSE MAAPEAL. Võida kuri heaga!(aita vaenlast kui vaja, anna süüa, kosuta). 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Keskendus motivatsioonile. Voorus seisneb südame hoiakus, raske südamega võib sõdida, tappa. Ka vaenlase tehtavad teo võivad olla tehtud õiglase südamega
,,Õnnelik ühiskond" - õnn tervikuna ühiskonnas. Kas jõukus või ühtsus aitab õnnelikule ühiskonnale kaasa? Antiikaegsed vaidlused õnne üle. Õnne (eudaimonia) olemus antiigis. Keskne küsimus : kuidas ma peaksin elama? See küsimus puudutab eesmärke. Antiikfilosoofid ütlesid, et õnn ongi meie lõpp-eesmärk. Õnn ei ole vahend, vaid eesmärk. Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista. Milles seisneb õnn? Platoni ,,Sokratese apoloogia" : Sokrates noomib Ateena kodanikke valede eesmärkide eest Aristotelese ,,Nikomachose eetika" : eristab kolme sorti inimesi : need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes ; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika- elu , .. Arete : voorus, täiuslikkus, loomutäius, mingi asi on saavutanud oma eesmärgi parimal võimalikul viisil. Paideia : noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas voorus on aga piisav tingimus?
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeldusele, et piisab. Vooruslik elu
Töökoha saamisel loevad nii mõneski kohas perekondlik päritolu (see on aga diskrimineerimine, inimõiguste rikkumine). Rikkurid ei tohiks vaestele ülalt alla vaadata, vaid pigem mõtlema välja võimalusi, kuidas aidata abivajajaid. Kaasaegses ühiskonnas on aga tihti nii, et leitakse, et igaüks on oma õnne sepp (liberaalne maailmavaade) ning keegi ei soovi uppujale õlekõrt ulatada. Mida, kes peaks olukorda parandama? Leian, et valitsus peaks püüdma oma riiki, seealhulgas ka kodanikke, päästa. Selleks on ju mitmeid võimalusi. Näiteks tuleks ümber korraldada maksusüsteem, mis aitaks inimarengu indeksit tõsta (Rootsis on see õnnestunud). Teiseks võiks valitsus eelarvet korrigeerida ning teha ümberjaotusi, sest selleks, et riik stabiilne oleks peavad kõik harud olema tasakaalus. Mingi haru eelistamine, nagu näiteks II maailma sõja ajal Venemaal, kus primaarseks seati rasketööstus, viib terve majanduse tasakaalust välja. Kolmandaks
Teine grupp olid metoigid ehk teiste linnade kodanikud, kes ei saanud mingilgi moel saada linna kodanikuks. Metoikidel polnud osa linna poliitilises elus. Kodanikud olid vaid linnas sündinute järeltulijad ning vaid nemad osalesid poliitilises tegevuses. Kodakondsust mõisteti nagu perekonda kuulumist. Kreeklastele oli oluliseks poliitfilosoofiliseks küsimuseks, kuidas leida igale inimklassile koht kogu ühiskonna tervikus. Kodanikke oli reaalsuses umbes kümnendik elanikkonnast (ehk ca 30 000 meest), ülejäänud olid naised, lapsed, metoigid, orjad. Institutsioonid. Vähemalt 20-aastased mehed võtsid osa rahvakoosolekutest (ekleesia3), osalesid ka vandekohtutes. Jutt vana-kreekalikust otsedemokraatiast on kohati rohkem müüt kui reaalsus (rahvas ei otsustanud ise, vaid pigem otsustas otsustajate tehtud otsuste üle), sest paljud Kreeka
väljaõpe. Esimene on inimesele kaasa antud ning seda tuleb hariduse andmisel ka arvestada, teine tuleneb kogemustest ja haridusest. Hariduse läbi saab valitseja kujundada inimloomust ning seda harmoonilise ühiskonna nimel. Kui haridust õieti ära kasutada, on kõik võimalik (töö noortega viis võidule ka siga nimega Napoleon Orwelli "loomade farmis"). Seepärast peab haridus olema riigi kontrolli all ja olema kohustuslik. Haridus jaotub kolme etappi, kõige madalam tase on kõigile kodanikele (kuni 20- eluaastani), seejärel sõduritele ja valitsejatele (vanuses 20-35), ehk nagu Platon neid kaht klassi kokku vahepeal nimetab, valvuritele, mille järel kõige andekamad saavad valitsejatele mõeldud hariduse (vanuses 35-50). Tulemuseks on gerontokraatia, vanurite valitsus? Iga etapi järel tehakse seejuures valikuid ning valitseja peab saama ka sõjalise väljaõppe. Esimese astme läbimisel suunatakse Platoni idee kohaselt vähem andekad tööle, teise astme läbimisel tööle
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astm
vabaduse võtmise.) Demokraatia põhiprintsiibid- ja väärtused Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline reziim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe. Tunnused o Vabad ja üldised perioodilised valimised o Valitsejate vahetamise võimalus o Aus ja õiglane otsustamisvõimalus o Otsuseid langetatakse häälteenamusega o Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks o Kaitstud inimõigused o Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus o Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus o Seaduslikkuse põhimõtte järgimine o Sõltumatu kohus Seadused ja õigusnormid Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele mis on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõikide kodanike suhtes. See määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused
tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56 - konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. - sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. - liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, Eesti? - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest
7 sellisel juhul nõudis keskklass samuti riigilt abi ja ka nende abi tuli sotsiaalmaksudest laekunud summades. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma rahalisi ressursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekutest, nende ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Selle mudeli järgi antakse sotsiaaltoetusi, pensioneid ja abirahasid kõigile, kes seda vajavad ja kõigil on õigus tasuta arstiabile ning haridusele. Riik on peamine heaolu pakkuja ja et riik sellega hakkama saaks on riigis kehtestatud kõrged maksud Rootsi, Norra, Taani. Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele.
· PS ei näe rahvaalgatust ette · Rahvaküsitlus on menetlus rahva arvamuse väljaselgitamiseks konkreetses küsimuses, kuid erinevalt rahvahääletusest ei ole selle tulemus riigiorganitele siduv · Terminit ,,rahvaküsitlus" põhiseadus ei kasuta "Kas oist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?" ,,Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?" Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel · Vabaduse põhimõte - igal ühel on õigus vabale eneseteostusele" PS § 19 lg 1 · Igaühe vabadus - Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (PS § 19 lg 2) · Võrdsuse põhimõte · Oigluse põhimõte · Oiguse põhimõte Demokraatia printsiip · Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik (PS § 1) · Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas (PS §1)
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
1. Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine. 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. · liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et
Demokraatlik mõtteviis ja ka lihtsalt terve mõistus ütleb, et kui mingil ideel on tugevad vastased, tuleks esimese sammuna püüda kindlaks teha, mis neid vastaseid kõige enam häirib, et siis vajalikke korrektiive teha. Sel hetkel, kui Delfi veergudel tutvunud inimesed1 moodustasid pronkssõduri kaitseks kodanikuliikumise Notsnoi Dozor kuigi tõesti, see toimus mais 2006, enne valimisi, ehkki sama peaministri ajal , oleks valitsus pidanud nendega ühendust võtma ja küsima konstruktiivseid ettepanekuid. Poliitika ei salli tühja kohta: kui mingit tugevat vastuolu ei ürita lahendada kehtiv võim, siis on ilmne, et seda püüavad teha teised jõud. Järgmiseks: kui äsja moodustatud valitsus leidis, et Tõnismäel tuleb teha väljakaevamisi, siis seesama terve mõistus ütleb, et rahu säilitamiseks tulnuks läbi rääkida nii pronkssõduri teisaldamise aktiivsete pooldajate kui vastastega, selleks et kõiki gruppe teavitada oma selgetest ja
õigusega. Kokkuvõte: Kohus otsustas Peruu kasuks, kuid ka kinnitati, et pmlt oleks Golumbia suutnud tõestada, et selline tava oleks tekkinud/võib tekkida, ainult, et seekord ei tekkinud. Kaasus: puudutab territooriumi läbimise õigust ,,Portugali ja India vahel" Portugali kolumnistid sõlmisid lepingu ja lepingu sisu oli, et Portugal tahtis tagada vaba liikumist (hobused, tsiviilisikud koos varaga, relvad) ja seda lubati. Tingimuseks oli, et nad pidid luba küsima, kui nad tahtsid liikuda ja alati anti ka luba. Siis aga tuli Inglismaa peale ja kolumniseeris India ära, kuid üle ei võetud territooriume, mis olid Portugali võimude käes. See vaba liikumise reziim läks ka edasi. Varsti kujunes välja, et tsiviilisikud ei viitsinud enam luba küsida, sest nad teadsid, et nad saavad. Liiguti vabalt, palju tahtsid ja takistusi Inglismaa võimude poolt neile ei tehtud. Sõjaväelased endiselt küsisid luba ja eranditult seda luba ka neile anti. 1954
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Normi saab klassifitse
eelnõu saama järgmises Riigikogus vähemalt 3/5 koosseisu toetuse. Eestis elavate kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad põhiseaduse kohaselt järgmised olulised õigused ja vabadused: · võrdsus seaduse ees; · õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral; · õigus elule; · kellegi au ega head nime ei tohi teotada; · kedagi ei tohi kohelda ega karistada julmalt või tema väärikust alandavalt; · õigus vabale eneseteostamisele; · isikupuutumatus: kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; · kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus;
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on p�
IV PÕHIÕIGUSED 1.Liigitus Põhiõigused võib jaotada:Vabadus- e tõrjepõhiõigused - õigused vabadusele; enamus põhiõigus on vabaduspõhiõigused, Õigustama peab vabaduse piirangut, õigustama ei pea kunagi vabadust ennast. Luba midagi teha on meil põhiõiguste jõul, seadus, mis sätestab migneid lubasid ilma keelde sätestamata on mõttetu. Kõik, mis pole keelatud, on lubatud.Soorituspõhiõigused on õigused sooritusele. Võrdsuspõhiõigused õigused võrdsele kohtlemisele. 2. Vabaduse primaarsus vabadust ei pea õigustama, õigustama peab vabadusepiirangut. 3. Proportsionaalsuse põhimõte on sätestatud PS §11 lause 2 õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud... (kirjutada PS-sse juurde,et see on proportsionaalsuse põhimõte). Proportsionaalsuse põhimõte tähendab seda, et kõik vabaduse piirangud peavad olema sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Põhiõiguse riive peab olema: -sobiv soodustab eesmärgi
annaabi.ee 
