õiguste eest seisma. Sellega hakkas tekkima töölisliikumine, mille kujunemine sundis riikide valitsusi järele andma. Minu arvates ühiskonna ümberkihistumine otseselt inimeste igapäevaelu ei mõjutanud, sest ka praegu elavad inimesed erinevat elu ja kõigil on erinev sissetulek ja erinevad elutingimused. Kuid kindlasti olles palgatööline ei olnud elu nii hea ning tahtsid paremat, mida oli väga keeruline saada. 19. sajandi algul hakkasid arenema raudteed. Esimene raudtee rajati inglismaale, kust ka tööstusrevolutsioon alguse sai. Esialgu kasutati neid ainult kaevandustest söe vedamiseks, kuid hiljem juba põhimõtteliselt kõige vedamiseks. Esimene raudtee rajati inglismaale, kust ka tööstusrevolutsioon alguse sai. Raudteede ehitamine mõjutas oluliselt ka inimeste liikumisvõimalusi. Sellest sai industriaalühiskonna üks tähtsamaid lülisid, kuna rongiga oli võimalik toorainet ja toodangut vedada üsna suurtes kogustes
Kontrolltöö nr 9. Peatükid 26.-28. Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskonna palgejooni. Poliitilised õpetused. 1. Mida tähendab tööstuslik pööre? Manufaktuuride asendumist masinatega. 2. Võrdle käsitöönduslikku, manufaktuurset ja vabrikutootmist. 3. Mis oli tööstusliku pöörde õige olulisem eeldus? Miks just see? Uute masinate leiutamine. Tänu masinatele suurenes ja kiirenes tarbekaupade tootlikus. 4. Millised oli ülejäänud tööstusliku pöörde eeldused? Raha ja inimesed. 5. Mis riigis sai tööstuslik pööre kõige esimesena alguse? Inglismaal 6. Millistes tööstusharudes võeti masinad esimesena kasutusele? Söe ja tekstiilitööstuses 7. Millal tööstuslik pööre seal algas? 17.saj 18.saj. 8. Millal jõudis tööstuslik pööre Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Venemaale, Eestisse? 19.saj. 9
Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus. Tööstusliku revolutsiooni olemus 18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. 2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks. Lisaks masinatele oli tootmise uuendamiseks vaja raha ning inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid. Tootmise uuendamiseks oli vaja ka raha ning inimesi. Ühtlasi hakkasid vabrikute- ettevõtete omanikud järjest enam huvi tundma ka uute tehniliste leiutiste vastu ning nende väljatöötamist vähemalt osaliselt rahastama. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu, mida saadi enamasti maalt. Ühiskonna tehniline areng edendas ka põlluharimist ning vabanes hulganiselt inimesi, kes
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöördeks peetakse ajavahemikku 1760-1780, mille jooksul toimus inimeste igapäevaelus mitmeid muutusi. Tööstusliku revolutsiooni käigus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Inglismaalt alguse saanud tööstuspöörde tekkimise eeldusteks oli masinate leiutamine ning nende jätkuv täiustamine. Väga oluline oli ka kapitali olemasolu ja selle tööstusse paigutamise võimalused. Kuna masinate leiutamisega hakkas tekkima tööpuudus maal, kus tegeleti varem enamasti põllumajandusega, hakkasid inimesed kolima linnadesse, sest seal oli neil võimalik tööd saada vabrikutes. Inimeste jaoks tähendas see aga suuri muudatusi, kuna tuli harjuda algselt veel võõra linnaeluga ning samuti ei olnud tööstustöölise amet see, millega oli maal harjutud tegelema. Inimesed muutusid rohkem sõltuvamaks ning nad pidid õppima teistega arvestama. Ostuvõime
See algas 17. sajandil Inglismaal. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19.sajandil. 2. Tööstuslik pööre sai võimalikuks alles 18.sajandil,sest 17.sajandi lõpul toimunud Inglise revolutsioon vähendas feodaalvõimu ning lõi soodsa keskkonna majanduse arenguks. Põhjalikud muudatused toimusid kõigepealt Inglismaa tähtsamates majandusharudes söe- ja tekstiilitööstuses. Enne 18.sajandit tehti kõik masinad puidust. Need ei pidanud väga kaua vatu ja need oli vaja vahetada tugevamast materjalist masinate vastu. Raua sulatamiseks oli vaja aga suurt kuumust. Seetõttu vajati järjest enam sütt ning rajati uusi söekaevandusi. 3. Olen selle väitega nõus, sest ennem kasutati masinate tööle panemiseks veejõudu. Siis pidi kõik vabrikud rajama jõe äärde. Nüüd kui leiutati aurumasin oli võimalik vabrikuid ehitada ka mujale. Samuti sai kaupu tänu auruvedurite ja arulaevade
Täiustati söekaevandamise tehnoloogiat. 18.sajandi lõpuks kujunes söetööstus tähtsamakas majandusharuks. Masinate ehitamiseks vajati rauda. Rauasulatusahjude kasutamiseks ei sobinud kivisüsi, kasutati puusütt. 18.sajandi algul aga õpiti kasutama kivisöest tulnud koksi-palju rohkem rauda. 1850. Aastal sulatati Inglismaal rohkem rauda kui kõikides teistes riikides kokku. Tööstusliku pöörde levimine Inglismaa edu püsis 19.sajandi keskpaigani. Masinad olid tulusad vaid Suurbritannias, sest nõudsid rohkelt kivisütt. Mujal oli kallis kütus ja odav tööjõud, seega aurumasinaid kasutusele ei võetud. Pärast Inglismaad tuli Belgia ja Põhja - Prantsusmaa, kus paiknesid sammuti kivisöe varud. Aurumasinaid arendati ja uuendati pidevalt. (18.saj algul kulus 1hobujõulise masina jaoks 20.5kg kivisütt tunnis, 19.saj keskel oli kütusekulu juba alla ühe kg tunnis). Nüüd tasus see ka mujal maailmas ära. Uued tootmisharud 19
Tööstuslik pööre Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine vabrikutootmisega ja masinate kasutuselevõtmine, tööstuslik pööre sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Teistesse Euroopa riikidesse jõudis tööstuslik pööre alles 19.sajandil. Masinate kasutuselevõtmine jättis tööta käsitöölised, kes pidid nüüd vabrikutesse tööle minema, sealsed töötingimused ja palgad olid kehvad. Sageli olid sunnitud vabrikutes töötama kõik pereliikmed, kaasa arvatud lapsed. Vabrikute ümber tekkisid tööliste asulad, mis kasvasid hiljem suurteks linnadeks. Sealsed elu-ja olmetingimused olid esialgu äärmiselt viletsad. Kuna masinate kasutulele võtmine kaotas paljude inimeste tööd hakkasid töölised masinaid lõhkuma, sest nende arvates olid masinad need kes nende töö ära võtsid. Masinate lõhkumistega lootsid nad parandada ka endi palgaolusid ning üldisi töötingimusi
10 3 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna mõeldes tänapäevale võib öelda et kõik tänapäeva tehnilised masinad on hakanud arenema just tööstuslikust pöördest , kus hakati mõtlema et ka masinad võivad tööd teha. Arvan, et isegi tänapäeva elekter, mis on meile igapäev väga vajalik sai alguse just sealt. Tänapäeval sõltume me praktiliselt täielikult tehnikast, ja ma arvan kui poleks olnud tööstuslikku pööret just sellel ajal oleks seekindlasti tulnud millalgi hiljem kuid kindlasti mitte nii jõudsalt ja edukalt
Aga! Revol. Ajal kuulutati välja usuvabadus. Kirik lahutati riigist . Riik hakkas oma kodanike üle arvet pidama. TÖÖSTUSLIK PÖÖRE sai alguse eri riikides, eri aegadel Käsitöölt-masintööle, manufaktuurilt-vabrikule Eeldused: 1.Põllumajandus pööre(maa muutus eraomandiks-tootmise suurenemine,tööjõu ülejäägid 2.Vaba tööjõud(tööjõudu saadi...maalt linna läinud inimesed) +tööjõuna kasutati ka manufaktuuride töölisi, kes olid tööjõuks vabrikutes 3. Raha e. Kapital(et osta/ehitada/hankida/maksta masinad, hooned, tooraine, palgad) raha hangiti suur kaupmeestelt-kaubandus tõi palju sisse. 4. Turg e. Nõudlus vastavatele toodetele(turu moodustasid/vabriku toodangu turu- linnakodanikud,kes ise ka mõned vabrikutes töötasid. Turu moodustasid-talupojad. 5. Tehnika areng(oli vaja leiutada, valmis ehitada masinad vabrikutesse Eri riikidel eri aegadel t.pööre Inglismaal algas tööstuslik pööre 1760-80a, lõppes 1850.
Tööstuslik pööre. Industriaalühiskond. Poliitilised õpetused 1. Võrdle käsitöölise töökoda, manufaktuuri ja vabrikut. Käsitöölise Manufaktuur vabrik töökoda 1)tööjaotuse olemasolu Ei Jah Jah 2)töö iseloom(masinaga või käsitsi) Käsitsi Käsitsi masinaga 3)palgatööjõu kasutamine Ei Jah jah 2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu. 3. Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust. 1)tehniline masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik uute sotsiaalsete kihtide teke palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. Millise
vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete vabrikute rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid
TÖÖSTUSLIK PÖÖRE EUROOPAS 8.klass Imbi Vaikmäe MIS ON TÖÖSTUSLIK PÖÖRE? 18.saj hakkas manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega Kasutusele võeti masinad = tööstuslik pööre Tööstusliku pöörde jaoks oli vaja 1) inimesi masintööle = palgatöölised 2) raha vabrikute rajamiseks saadi kaubandusest 3) toorainet Suurenes kaupade tootmine Turg hakkas mõjutama tootmist ( nõudlus teatud kaupade järgi) Tekkis tootjate vahel konkurents ( kvaliteet ja hind) TÖÖSTUSLIKU PÖÖRDE ALGUS INGLISMAAL Inglismaal tekkisid pärast revolutsiooni tingimused 17.saj. AÜs toimus tööstuslik pööre alles 19.saj
alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Tööstuspöörde eeldusteks olid leiutised ning vaba kapitali olemasolu ja selle paigutamine tööstusesse. Põllumajanduses ei vajatud enam niipalju inimesi kui varem, sest inimtööjõud asendus masinatega ning sellepärast kasvavas tööpuuduses maal kolisid inimesed linna ning hakkasid tööle vabrikutes. See üleminek ei olnud aga inimeste jaoks kerge, sest senine elu, kus tehti tööd kodus ja olid olemas oskused, asendus millegi täiesti teistsugusega, tekkis uus mõiste töölkäimine ning sealjuures oli vaja järgida ka kindlaid kellaaegu. Inimesed muutusid rohkem kellestki teisest sõltuvaks. Pikkamööda kujunes välja ostuvõimeline turg. Kui varem tegid inimesed endale ise riide ja sellest rõivad, siis nüüd asendus kõik vabriktootmisega. Inimesed hakkasid ostma vabrikutoodangut
Bruno Pähkel 8.c Kuidas muutis tööstusühiskond inimeste elu 18. sajandil hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. Vabrikutes kasutati Inimtööjõudu vähem kui enne, kuna masinad võtsid töö enda peale.Uute masinate leiutamine tõigi endaga kaasatööstusliku pöörde.See mõjutas inimeste elu päris korralikult. Tekkisid palgatöölised,kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Vabrikute ümbere hakkasid tekkima linnad,toimus linnastumine.Linnad muutusid pemisteks tööstus ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi.Ka linna elul olid omad hüved ja puudused
Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja viljapeksumasin. 4) Kuidas kasutati aurumasinat? Vabrikutes. 5) Kuidas mõjutas tööstuslik pööre põllumajandust? Võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid, masinate kasutuselevõtt aitas saadusi kiiremini töödelda ning tööd lihtsustada. Tootmine suurenes. 6) Miks loodi Saksa Tolliliit? Sest ühtne tollisüsteem puudus ning seda kõike oli vaja parandada. Tõhusamalt oli vaja vastu seista ka välismaa kaupade konkurentsile. Selle loomine aitas kaasa ka üldisele majanduslikule arengule.
Tööstusühiskond. Varaindustraalne tootmisviis sündis 15.saj Euroopas: alguses Itaalias ja levis seejärel Inglismaale, Madalmaadesse ning Prantsusmaale. Tekkisid manufaktuurid, kus tööd tehti käsitsi ja hakati avama börse. Aafriklased vahetasid kaupu Aasia ja Euroopaga, portugallased võtsid kasutusele India meretee ning Hiina kaupmehed reisisd üle India ookeani ja jõudsid Ameerika läänerannikule. 18. saj sai Inglismaal alguse esimene tööstuslik pööre. See toimus enamalt tekstiilitöööstuses, kus rakendati kertusmasinaid, kästisitöö asendus masstoodanguga ja manufaktuurid vabrikutega. Tööstusliku pöörde eelduseks oli nii tööjõu vabanemine põllumajandusest, tehinka areng kui ka ostuvõimelise turu kujunemine. MandriEuroopasse ja PõhjaAmeerikasse jõudis tööstuslik pööre 1
KUIDAS MÕJUTAS TÖÖSTUSPÖÖRE INIMESTE IGAPÄEVAELU? Juba 1760-1780 aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku revulutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid lihtsalt ja kiiret tootmist. Käsitsi valmistamine asentati masinatega. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng, kaubanduse kiire laienemine ning võimalus omandada kutseharidus. Kuid kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Kuna tööjõuga varustati ainult kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandust siis kaotasid paljud töölised selles vallas töökohad. Ka paljud käsitöölised pidid valima tööstustöölise ameti, kes ei suutnud aga konkureerida masinatega. Üleminek vabrikutööle ei olnud inimeste jaoks kerge. See tähendas eelkõige seda, et inimesed pidid väljuma oma harjutud keskkonnast ning harjuma teiste oludega. Puudusid ka vajalikud oskused. Kõige raskem oli p
Mis oli tagajärjed (2)? Terves Ameerikas kaotati orjus 6. Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaalt? 1) Inglaste ostujõud oli suurem, sest nende palgad olid kõrgemad 2) Inglismaal oli 300 aastat tagasi kaotatud pärisorjus, mille tõttu oli palju vabu talupoegi, kes olid nõus vabrikus töötama 3) Kolooniatest saadi odavat toorainet (puuvilla). 4) Koloniaalkaupade müügist saadud tulu sai paigutada tööstusesse. 5) 18. sajandi masinad töötasid auru jõul, kütuseks oli kivisüsi ja Inglismaal olid rikkalikud kivisöe varud. 7. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. + - Kiirem töö, töö viljakuse tõus Kõsitöölised jäid tööta Kaubad muutusid kättesaadavamaks ja hind Alguses olid vabrikus väga halvad töö- ja langes palgatingimused, sagedased tööõnnetused
aastal prnatsuse aednik Joseph Monier vältimaks lillepottide purunemist, pani ta neid valmistades betooni sesse raudvõrestiku. Laialdaselt hakati raudbetooni kasutama 1880.aastal. ÜHISKOND Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Olulise osa moodustasid vabrikutööölised, kelle kohta kasutati mõistet proletariaat, mis tähistas kõige vaesemat inimest. Vabrikutöölisel puudus varandus. Tööaeg oli vabrikutes 12-16 tundi, kuid 1847.aastal kehtestati Suurbritannia parlamendi poolt 10-tunnile tööaeg. 18880.aastatel aga USA liikumine 8- tunnise tööpäeva. 18.sajandil oli 20 miljonit vabrikutööölist, 19. sajandil aga 40 miljonit, kes koos pereliikmeteg amoodustasid Inglimaal 75 % rahvastikust, Saksamaal ja Prantsusmaal 45-50%. Proletariaat kihistus, mis ennekõike väljendus palgas. Industriaalühiskonna teise pooluse oodustas keskklass ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt
Tööstusliku pööre alusteks olid uued leiutised, mis vähendasid inimeste käsitsi tehtavat tööd, selle asemel hakati tootma masinatega ja loodi vabrikud. Aga kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Üleminek vabrikutööstusele tekitas palju vabu töökohti linnadesse. Aina enam inimesi liikus maalt linna, kuna põllumajanduses polnud enam nii palju tööjõudu tarvis, kui varem. Suurema osa põllutööst tegid masinad. Ka käsitöölised ei suutnud konkureerida odavama vabrikutoodanguga ning suundusid käsitöölt vabrikutööle. Vabrikutööle üleminek ei olnud aga inimestele kerge. See tähendas väljumist senisest harjumuspärasest keskkonnast, kus inimene sai ise majandada. Samas puudusid elanikel ka vajalikud kogemused ja teadmised seoses vabrikutööga, mida tuli alles õppima hakata. Harjumatu oli ka otsene töölkäimine, kuna põllumehed ja
1. Mis on tööstuslik pööre?18. sajandil hakati manufaktuure asendama masinatööstusega(Algas Inglismaal).Põllumajandusest liikusid inimesed tööstustesse ja maalt linna. Kaubatootmine suurenes oluliselt, ning tootjata vahel oli konkurents mis pani tootjad kvaliteeti tõstma. Turg mõjutas tootmist. Teadus ja tehnikasaavutused olid tööstusliku pöörde eeldusteks. Kasutati langevat vett, tuult ja aurumasinat et masinad käima panna. 2.Auruajastu algus? Esimestes vabrikutes kasutati lagevat vettmis pani liikuma vesiratta mis omakorda mehanismid; aga sellepärast pidi ehitama vabrikud veekogu äärde. James Watt leiutas esimese aurumasina mida hakati kasutama rongides ja aurikutes. 3.Saksa tolliliit?Napoleoni sõdade järel majanduslik areng kiirenes, mis oli eelduseks tööstuslikule pöördele.Saksamaa majanduslikku aregut takistas riiklik killustatus, puudus ühtne tollisüsteem. Presisimaa eestvõttel moodustati saksa Tolliliit, sinna kuulusid 18 Saksa riiki.
Tootmist mõjutavaks teguriks muutus turg , ühesuguseid kaupu tootvad ettevõtted pidid turul püsimiseks oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Tööstuslik pööre sai alguse 17. sajandil Inglismaalt , teistesse Euroopa riikidesse jõudis see alles 19 sajandil. Tollel ajal olid Inglismaa peamised majandusharud söe- ja tekstiilitööstused . Tekstiilitööstusele panid aluse ketrus- ja kudumismasina leiutamine. Alguses kasutati vabrikutes energiaallikatena langevat vett, seetõttu ehitati enamik vabrikuid suurte jõgede juurde. 18. sajandil sai jõuallikaks aurumasin, mida kasutati teisteski valdkondades, näiteks vabrikutes, veduritel (rongiliikluses), aurikutel. Põllumajanduses võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid , Põllutöödel hakati kasutama üha rohkem masinaid : leiutati raudader, viljapeksumasin ja külvimasin
Industriaalühiskond referaat Jan Kamenski 8a klass Tallinna Humanitaargümnaasium Tallinn 2016 Oma referaadis ma käsitlen selliseid teemaid nagu: -Tööstuslikpööre. -Tööliste, sh laste olukord. -Industriaalühiskonna mõju igapäevaelule ja kultuurile. 18. sajandil hakkasid suured muutused, mis leidsid aset siis, kui inimesed hakkasid vabrikutes kaupade tootmiseks kasutada masinaid. Need muutused tegid tööd palju kergem. Kuid kui hakkati kasutada masinaid tööliste olukord ei muutunud parem.Masinad tegid palju mõjut igapäevaelule ja kultuurile. 18. sajandi keskpaigast maailmas hakkasid toimuma ühiskondlikud muudatused. Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu
· Prantsusmaale lubati , et kunstivarad, mis ta sõajkäikudel oli saanud, need jäävad talle alles. (itaalija ja egiptus) · Orjakaubandus kuulutati tsivilistatsiooni ja inimõigustega vastuolus olevaks. Viini kongressil moodustati ka kaks liitu, mis pidid kongresse otsuseid tagama. · Pühaliit · Nelja riigi liit e nelikliit Tööstuslik pööre · Käsitsi tööd asendavad masinad · Manufaktuuride asemel tulevad vabrikud. Selleks et tööstuslik pööre saaks toimuda oli: 1. kõige olulisem põllumajanduslik pööre. see oli võimalik siis kui maa muutus eraomandiks. Järelikult siis need, kes seda maad omasid olid huvitatud maa efektiivsemaks kasutamisest. Kui maad kasutati efektiivselt, siis toodang tõusis. Toodanguga oli võimalik ära toita
valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakse indusrtialiseerumiseks ja tööstusele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. Industrialiseerimine tõi kaasa suuri muutusi mitmetes ühiskonnaelu sfäärides. Eriti rängalt tabas inimesi aga tööpuudus. Põhjuseks peeti masinaid. Hästi sagedased olid tööliste ülestõusud, mille käigus lõhuti masinaid, lootes saada palgatõuse ja paremaid töötingimusi. Kuid samal ajal arenes ühiskond tänu masinatele kiiresti. Samuti suurendas masintootmine töö viljakust ja alandas kaupade hindu ning soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ja moraalinorme. Tööstusrevolutsioon: Tööstusrevolutsiooni ehk tööstusliku pöörde alguseks nimetatakse manufaktuurtootmise asendumist vabrikutega. Leiutati uusi ja erinevaid masinaid, mida hakati kasutama peaaegu kõige jaoks, mida varem olid teinud inimesed endi kätega. Kuid masinate ülalpidamine nõudis suuri kulutusi
Indrustrialiseerimine on suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal, mis tõi kaasa urbaniseerumide ehk linnastumise. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19. sajandil. See tähendab manufaktuuride asendumist masinatootmise ja vabrikutega. Positiivsed tagajärjed olid, et võeti kasutusele masinad, linnad suurenesid, alanes kaupade hind, kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu, paranesid elu ja töö tingimused, kuid negatiivsed tagajärjed olid, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ning töö -ohutus puudus. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arenguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku. Tähtasmad uuendajad olid Hargreavesi mehhaaniline vokk ja Cartwrighti mehhaanilised kangasteljed. Leiutised, mis veel muuutsid ühiskonda, o
Tööstuslik pööre Euroopas 18. saj. Leiutised tõid kaasa suured muutused tööstuses manufaktuurne tootmine asendus vabrikutootmisega , kus põhitöö tegid ära masinad.Kaupade tootlus suurenes oluliselt, tekkis konkurents tootjate vahel mis omakorda sundis neid parandama toodete kvaliteeti. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal, kus 17.saj toimunud revolutsioon vähendas feodaalvõimu ning lõi soodsa keskkonna majanduse arenguks.Raua sulatamise eesmärgil rajati söekaevandusi, ketrus- ja kudumismasina leiutamine mitmekordistas Inglismaa tekstiilitööstuse eksporti. Kui algselt kasutati energiaallikana vabrikutes langevat vett ja tuuleenergiat,siis 1765
Jõudsalt arenes ka keemiatööstus, see vastu tekstiilitööstuse tähtsus vähenes. 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele nafta ja elekter. Vabrikute tekkimisega muutus tööliste iga päeva elu. Tekkisid uued sotsiaalsed kihid - proletaarid ja kodanlased. Kodanlased olid näiteks vabrikuomanikud, haritlased ja aktsionärid, nende elutase paranes. Proletaarid olid palgatöölised. Seniseid töölisi tabas tööpuudus, käidi ka vabrikutes masinaid lõhkumas. Vabrikutöölistel polnud vaja enam põhjalikku väljaõpet ega tööriistu. Tingimused olid rasked ja ajagraafikutest peeti ülimalt täpselt kinni. Tööpäevad kestsid kuni 14 tundi, seega ei jäänudki neil praktiliselt vaba aega. Lihttööliste palgad olid väga madalad, kogu sissetulek kulus toidu ja eluaseme peale. Töölistele hüvitisi ei makstud ja kunagi ei võinud teada millal tabab ettevõtet kriis. Vabrikutes
1.Milles seisnes ja mida tõi kaaasa tööstuslik pööre? Kergedas inimeste elu ,tõi kaasa masinate kasutamise 2.Kus ja millal sai tööstuslik pööre alguse?Miks just seal? Ing.17saj.revulutsioon kaotas paljud feodaalsed takistused majanduses. 3.Millised muutused kaasnesid tööstusliku pöördega saksamaal? Põlluharimises võeti kasutusele masinad 4.Mida tähendab industriaalühiskond? Ühiskond kus kasutatakse masinaid 5.Millised muutused toimusid trantspordi arendamisega? Rajati rautee,ehitati aurulaev,diisel-bens mootori leiutamine. 6.Mida tõi endaga kaasa patarei leiutamine? Tänu patareile leiutati elekter 7.Millised uuendused võeti kasutusele põllumajanduses? Leiutati traktor ja kombain ja maaharimis riistad 8.Mida head ja halba tõi tööstuslik pööre endaga kaasa? Hea-elu muutus kergemaks.halb-masinad nõudsid palju raha . 9
AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooruse või vähese huvipuuduse tõttu
kus iga inimene tegi töötamisel vaid mõnda üksikut lihtoperatsiooni. Töö hakkas toimuma sünkroonselt konveieri rütmiga. Järgmise sammuna toimus toodangu ja töövahendite standardiseerimine. Paralleelselt tööstusrevolutsiooniga toimunud energeetilisele revolutsioonile toimus masinate kiire areng. Masinate leiutamise ja ulatusliku mehhaniseerimise tulemusel hakkasid masinad inimest konveieri juurest välja vahetama. Masinate järjest laiema kasutuselevõtuga loodi eeldused automaatsete vooluliinide rakendamiseks. Kõik see soodustas tööstuse järjest suurenevat kontsentreerumist ja massilist tarbimist. 4 Tänapäeval kiire teadus- ja tehnikaarengu tulemusena on industriaalühiskond asendumas infoühiskonnaga. Infoühiskonnas mängivad tähtsat rolli infoedastus ja -töötlus ning nende toimingute kiirus
Uusaeg 10.R Absolutism ja parlamentarism • 17.-18. sajand valitses absolutism või parlamentism. • Absolutismi eestvedajaks oli Prantsusmaa koos kardinal Richelieuga ja parlamentismi eestvedajaks oli Inglismaa. • 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa liider, samuti määras Prantsusmaa nii moe- kui ka käitumiskombeid. • Inglismaal arvestasid kõik parlamendiga, see kes vastu hakkas suruti maha. • Enamasti oli kaks parteid prantsusmaal toorid ja viigid. Ameerika ühendriikide sünd � Puritaane täis laev randus 1620. aastal Massachussetsis. � Nad paljunesid, pannes aluse tulevate ühendriikide põhjaosale ja rajades 13 kolooniat, rahvaarv küündis 13 miljonini. � Suured maksud ja kohustused lasusid ühendriiklaste turjal ning hakati aru saama, et Inglismaal ei ole õigust neid tegelikkuses kehtestada, on Ühendriigid ju peaaegu omaette riik. � 1775 puhkes iseseisvussõda, G. Washington valiti sõjajõudude ül
Kadri Laur Pärnu Raeküla Gümnaasium XI B. Ajaloo arutlus Euroopa absolutism ja valgustatud absolutism: erinevused ,sarnasused Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüdsest koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu, absolutismi ajastu. Absolutisimi välised toed olid ühtsest kekskusest juhtitud.Valitsus, majandus, regulaararmee ja ühtne riigikirik, kõik need olid jällegi kinni ühes, et riigi võim oli jagamatu! Absolutismi kõrvale tooksin ma paraleelina valgustatud absolutismi, kus maailma vaated mingil määral vabanesid. Valgustatud absolutismis rõhutati eriti kogemustel põhinevaid uurimustöid, kriitilist suhtumist ühiskonda ning paljusid uusi avastusi loodusteadustes. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Ma arvan, et ega need kaks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
