Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas kirjutada retsensiooni". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
esineja, lavastaja, retsensioon, näitus, retsensiooni, kontserdist, repertuaar, sisuline, ettekande, korrektsus, kõla, publiku, vaatasin, näitlejad, lavakujundus, vaikus, asjast, arvutil, parempoolne, graafikaJAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM KONTSERDI VÕI TEATRIETENDUSE PEALKIRI Retsensioon Õpilase ees- ja perekonnanimi klass Õpetaja ees- ja perekonnanimi Tallinn 2007 KONTSERDI (MUUSIKATEATRI) RETSENSIOON Retsensioon arvustus, arvamus raamatu, teatrilavastuse, filmi, kontserdi vms. kriitiline analüüs ja argumenteeritud hinnang. Toetuspunktid retsensiooni kirjutamiseks: * Kontserdi aeg ja koht * Esinejate nimed (koor(id), orkester, solist(id), dirigent jne.) ja lühitutvustus * Kontserdi kava sisuline iseloomustus - millises zanris teoseid esitati, millisest ajastust olid teosed pärit, kas kava oli oma ülesehituselt huvitav jne. * Kontserdi ettekande analüüs - esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, laulja(te), koori(de) puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, dünaamika jne., üldine kontserdi meeleolu ja õnnestumine.
Kuidas teha kontserdiarvustust Kuidas kirjutada kontserdi või muusikaetenduse arvustust ehk retsensiooni LIHTNE! Vali kontsert või muusikaetendus (ooper, ballett, operett või muusikal). Käi kuulamas. Vormista arvutiga (reavahe 1,5) ja too paberkandjal arvustus õpetajale. Pilet või kava (kui on olemas) kleebi viimasele lehele. EESMÄRK: kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Kontserdi arvustuse kirjutamisel sisulisi piiranguid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist
Lavastuse arvustus ehk retsensioon Teatri- ja muusikalavastuste arvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole etendust näinud, ning pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák
Kuidas kirjutada kontserdiarvustust ehk retsensiooni Kontserdiarvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osa võtta. Samas peaks töö pakkuma tuge kontserdisaalis istunuile oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslikult kirjutatud retsensiooni oleks kindlasti kasulik lugeda ka esinejatel endil. Valitud kontserdi retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisi punkte: 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht 2. Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks kui on soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus jne) 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (näiteks millises zanris teoseid
1. Pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht "Rehepapp", Tauno Ainitsi ooper 16. jaanuar 2014 Teater Vanemuine, Tartu 2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks
KONTSERDIARVUSTUS 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht. 2. Tutvusta esinejaid (näiteks kui oli soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus). 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (millises zanris teoseid esitati; kas kava oli oma ülesehituselt huvitav). 4. Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus; instrumentaalmuusikute puhul, millised pillid soleerisid, pillide kõla / sound. Nende esituse tase, üldine kontserdi meeleolu. 5. Paremini halvemini õnnestunud teosed. 6. Kontserdi üldine õnnestumine. 7. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine. 8. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks. 9. Lisa tööle kontserdipilet.
Kontserdil kuuldu üle mõtisklemine. Püüda oma arvamust avaldada ning Võru Gümnaasium põhjendada. 2015 Osata kasutada muusikalisi oskussõnu. Ülesehitus – 3 osa: Teema arendus – arutlus kontserdist sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte. Alustada võiks esitatavatest muusikateostest. huvitavaid fakte ja tsitaate heliloojast või Sissejuhatuses üldine informatsioon: kasutada kavalehel olevat teavet. millal ja kus kontsert toimus, Ei maksaks sõna-sõnalt kavalehte tsiteerida, vaid
Töö andmete ja viidete õigsuse ning vormistuse eest vastutab õpilane. Valminud uurimistöö kaitsmisele lubamise otsustab töö juhendaja. Samuti on juhendaja ülesandeks leida tööle retsensent. Juhendamisest räägib kaheksas peatükk. RETSENSENT uurimistöö arvustaja, kelleks on antud töö ainevaldkonda hästi tundev TJG õpetaja (retsensent võib olla ka vastava aine spetsialist väljaspool kooli, kelle juhendaja leiab). Retsensent koostab uurimistööle retsensiooni, mis annab töö vormist ja sisust tagasisidet. Retsensiooni koostamisest räägib üheksas peatükk. PLAGIAAT ehk LOOMEVARGUS kellegi teise mõtete, ideede või andmete esitamine oma nime all ilma viiteta tegelikule autorile (viitamine vt peatükk 7.3.). Selleks, et plagieerimist vältida, kinnitab õpilane oma allkirjaga tiitellehe pöördel, et töö vastab autorikaitse nõuetele. Uurimistöö koostamisel leiad abi: Keeleveebist http://www.keeleveeb
25. Milline on keelekasutuse roll kõnepidamisel? inimestel on meeldivam kuulata kui kõne on puhtas keeles ehk on arusaadavad sõnad ja pole slängi 26. Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? annab auditooriuile mõista et te ikka suhtlete nendega mitte lihtsalt ei loe teksti maha või ei räägi iseendaga 27. Millal tegelikult algab ja lõpeb esinemine ja miks? hetkel kui esitaja asutub lavale 28. Mida ei tohi esineja teha enne kõne alustamist, kõne ajal ja kõne lõpus? :*ära nendi, et oleksid meelsamini kuskil mujal*ära nende et sa ple ette valmistnud*ära tee solvavaid nalju*ära küsi aja kohtalõpus-*ära ületa aega*ära uita ringi*ära lisa lõpus uusi punkte*ära ütle et unustasid midagi õelda*ära ole ebalev. 29. Millised on puldi kasutamise käsud ja keelud? - *"Barjääri" argument on müüt *Kasuta pulti kui strateegilist abivahendit *Vaata puldi taga liikudes oma märkmeid
ja teine retsensendile. · Mõlemal eksemplaril peab olema juhendaja märge "Lubatud kaitsmisele" ning allkiri. Nõuded retsensendile · Üks retsensent võib ühe eksamiperioodi jooksul retsenseerida kuni kolm uurimistööd. · Retsensendiks võib olla Tartu Gümnaasiumi õpetaja, õpilane või mõni vastava ala spetsialist väljastpoolt Tartu Gümnaasiumi. 22 · Retsensioon peab lähtuma Tartu Gümnaasiumi urimistöö kirjutamise ja vormistamise juhendist. · Retsensioon tuleb esitada komisjonile ja kaitsjale tutvumiseks 2 päeva enne kaitsmist. Nõuded kaitsjale · Kaitsja valmistab ette kaitsekõne, mis ei ületa 5 minutit. Töö kaitsmine on avalik. See toimub suulise ettekandena, mida on soovitav illustreerida korrektse akadeemilise multimeedia esitlusprogrammiga. Ettekandes ei ole otstarbekas
6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlemisel auditooriumile, esineda võimalikult huvitavalt antud kuulajaskonnale, omada häid ja elulisi näiteid, garanteerida ettekande sujuvus ja sobitumine ettekuulutatud dimensioonidesse. 9. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Visualioseerida enda jaoks sõnumit, panna tähele, omada vajadust antud kommunikatsiooni järgi, tegutseda selle nimel, et ettekandjal ja tal endal oleks mugav antud olukorras olla, rahuldada nii esitaja kui kuulaja vajadusi. 10. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame?Võime töödelda teatud sorti
vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses. Kasutada võib kirjalikke allikaid nagu: 1. dokumendid (arhiivis, eravalduses); 2. publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika" jt); 3. käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi- ja magistritööd kõrgkoolides jt); 4. kirjavahetus; 5. perioodikas ilmunud artiklid. Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida töös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud. Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute õpikute sisu) nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks. Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on
ülesandele-orienteeritud funktsioonid, sotsiaalsed funktsioonid. 62. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? Konsensus, Enamus, Koalitsioon, Teerull. 63. Mis iseloomustab avalikku esinemist kui inimkommunikatsiooni liiki? Sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, "Avalik" keel on piiratum, Auditoorium on mitmekesine, Auditooriumi analüüs võib olla ebatäpne, Tagasiside on piiratud, Võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, Esineja peab valmistuma kõneks 64. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Tööjaotus, Juhtimise piiratus, Juhtimise püramiid 65. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis? Toetus, Ülejuhtimine, Usaldus, Järjekindlus ja kooskõlalisus, Terviklus, Jagamine ja delegeerimine, Info täpsus, selgus ja avatus, Empaatia 66. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Informatsiooni kaotsiminek ja moondumine, Liiasus 67
97. Millised on erinevad juhtimisstiilid? 98. Milline on väikese grupi elutsükkel? 99. Kuidas grupi suurus mõjutab otsuste vastu võtmist? 100. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? *Konsensus*Enamus*Koalitsioon*Teerull 101. Mis on avalik esinemine? *Sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele*"Avalik" keel on piiratum*Tagasiside on piiratud*Auditoorium on mitmekesine*Võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur 102. Millest sõltub esineja usutavus? *Autoriteetsus*Iseloom*Dünaamika*Eelnev usutavus*Esinemise ajal tekkiv usutavus 103. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? *Ekspromptkõne*Maha loetud kõne*Päheõpitud kõne*Vabalt rääkimine 104. Mis on auditooriumi analüüs? *Demograafiline analüüs*Eesmärgile-orienteeritud analüüs 105. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? *Teema järgi*Kronoloogiline*Ruumiline*Probleem lahendus*Põhjus tagajärg 106
Näide: majja majasse, kõige parem - parim); Sõnavaratasand (üks kõige suurem mänguala. Tekstis on võimalik ksautada murde-, kirjakeele- erikeelte sõnavara. Murdsõnavaras võetakse erinevatest murretest. Kõnekeelesõnavara on argikeele tasand(ropus, vulgarismid), barbarismid (võõrkeelsed väljendid), eastekeel, õpilastesläng.); Sünonüümid. STIILI GRAAFILISED VAHENDID Esimene kokkupuude tekstiga on sisuline, seepärast on oluline teksti väline pilt. Visiuaalse tasandi moodustavad lõigud, pealkirjad, alapealkirjad ja kirjavahemärgid. Kirjavähemärgid näitavad lauses selle põhilaadi, st kas lause on jutustav-, hüüd- või küsilause ja vastavalt sellele pannaks lauselõpumärk. Punkti põhiülesanne on teksti liigendamine. Stiili graafiliste vahenddite hulka kuuluvad ka koolin, mõttekriip, sulud, jurumärgid, kursiivkiri. Tekstistiili kujundamisel pea meeles:
Teater (kreeka keelest theatron ehk vaatemängupaik) on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette (Wikipedia). Mõiste ,,teater" on laiema kasutuspinnaga kui teatrikunst, lisaks võib teatrit defineerida näiteks institutsioonina, siduda konkreetse asutusega või rääkida teatrist kellegi käitumisele viidates (Epner, Läänesaar, Saro 2006: 190). Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ja kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Nii seletab lugejatele lahti teatri ja teatrietenduse (Wikipedia). 1.1. Näitekunsti ajaloost Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades. Enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu
b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant. Teatri uurimise ajalooline perspektiiv teatrihoonete ajalugu Teatri uurimise esteetiline ja teoreetiline perspektiiv kunstiteose uurimisel keskmes. Uuritakse teatri enda
Teema valik nõuab eeltööd. Enne teema valikut peab autor teadvustama endale seda, miks probleemi käsitleda, kuidas seda lahendada ja missuguste tulemusteni jõuda. Teema valikul tutvutakse erialase kirjandusega ja/või olukorraga uuritaval objektil. Selle käigus peab selguma, mis suunas tööd arendada. Pealkirja õige valik on töö eduka lõpuleviimise suhtes olulise tähtsusega. Töö pealkiri peab olema konkreetne, sisuline ja erialane ning keeleliselt, vormiliselt ja stiililiselt korrektne. Töö pealkiri ei tohi sisaldada üldteada ja ülikoolile omaseid sõnastusi, nagu näiteks, mine lõpuga sõnad (uurimine, projekteerimine, konstrueerimine, analüüsi- mine). Tulenevalt töökava koostamisest ja töö tegemisetappidest ei ole välistatud, et töö esialgne pealkiri võib mõnevõrra muutuda. 1.2. Kirjanduse valik, analüüs ja maht
Dramaturgiline tekst on mingitele teistele tekstidele (ilu- või ajakirjandus, dokumendid, intervjuud jt) tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos. Nt Merle Karusoo kompositsioon ,,SOS", mis põhineb mõrvarite intervjuudel. 8. Mis on näidend, mis on lavastus, mis on etendus? Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Kui näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, siis remargid tuleb tõlkida sõnadest hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati
Dramaturgiline tekst on mingitele teistele tekstidele (ilu- või ajakirjandus, dokumendid, intervjuud jt) tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos. Nt Merle Karusoo kompositsioon ,,SOS", mis põhineb mõrvarite intervjuudel. 8. Mis on näidend, mis on lavastus, mis on etendus? Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Kui näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, siis remargid tuleb tõlkida sõnadest hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati
komisjon. 2. BT-sse köidetakse järgmised osad alljärgnevas järjekorras: · tiitelleht (näidis lisas 1); · sisukord (vt kogu töö näidist lisas 2); · töö sisu (kirjanduse-, uurimisala-, uurimisobjekti- jms ülevaade, materjal ja metoodika, tulemused, arutelu); · kokkuvõte (järeldused); · võõrkeelne kokkuvõte; · kirjanduse loetelu; · lisad. 2.1. Töö sisu Sisulise osa struktuur sõltub konkreetsest tööst. Sisuline osa koosneb tavapäraselt kolmest põhiosast: 1) uurimisobjekti või -nähtuse iseloomustus; 2) materjal ja metoodika; 3) analüüs ja süntees. 1 Uurimuslikel töödel on põhiosadeks ülevaade probleemi senisest uuritusest, uurimismetoodika, tehtud täiendavad uuringud ning tulemuste analüüs ja süntees, mis peab andma uut informatsiooni. Töö koosneb järgmistest osadest: · sissejuhatus,
74. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? *Konsensus*Enamus*Koalitsioon*Teerull 75. Mis on avalik esinemine? Avalik esinemine on kommunikatsiooni liik, mida iseloomustavad järgmised omadused: Sõnum peab olema suunatud kõigilegrupi liikmetele "Avalik" keel on piiratum Auditoorium on mitmekesine Auditooriumi analüüs võib olla ebatäpne Tagasiside on piiratud Võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur Esineja peab valmistuma kõneks 76. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis? *Tööjaotus*Piiritletud juhtimine*Juhtimise püramiid st hierarhiline suhtlemine 77. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis? Toetus ja usaldus 78. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Informatsiooni kaotsiminek ja moondumine, liiasus rohkem on parem, aga teatud piirini. Võim. 79
kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust. Praktilise töö laiem eesmärk on õpilase isikupära, loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuste arendamine. Praktiline töö koosneb tööst ning selle juurde kuuluvast kirjalikust osast. Mõlemate puhul võib eristada kindlat vormi. Võimalikud praktilise töö vormid on järgmised: 1) teos (kunsti-, kirjandus-, ajakirjandus-, heliteos, fotoseeria, jutustus, film, näitus, temaatiline stend vms); 2) õpilasfirma (Eesti õpilasfirmade võistluste (Junior Achievement) nõuetele vastav õpilasfirma); 3) tehnoloogiline lahendus (leiutis, arvutiprogramm, -mäng, VHS-materjalide digitaliseerimine ja kasutajaliidese loomine jne); 4) õppematerjal (ülesannete kogu koos selgituste ja lahendustega, õppemängud, interaktiivne õppematerjal, õppevideod jms);
10. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS ................................................... 15 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ 18 LISA 1. KAITSEKÕNE STRUKTUUR ....................................................................................... 19 LISA 2. Retsensiooni näidis ......................................................................................................... 20 LISA 3. UURIMISTÖÖDE HINDAMISJUHEND ...................................................................... 21 2 SISSEJUHATUS Öeldakse, et muusika üheks iseloomulikumaks jooneks on universaalsus muusikat mõistavad kõik, olenemata soost, vanusest ja keelest
Näide loovtöö teema valimisest ............................................................................................................ Õpilastele tutvustatakse loovtöö teemasid ning erinevaid võimalusi nende käsitlemisel, nõudeid töö koostamisele ning tähtaegu. Loovtöö täpsema teemavaliku teevad õpilased individuaalselt või rühmas 1. veerandi lõpuks. Loovtöö esitamise liigi (projekt, õpilasuurimus, muusikateos, näitus vm) otsustab õpilane koos juhendajaga siis, kui on selge, millised õppeained on loovtöö koostamise aluseks ja milliseid vahendeid valitud loovtööks kasutatakse. ............................................................................................................. LOOVTÖÖ LIIGID Läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimivaks loovtööks võib olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö ning kool koostab eelpool nimetatud tööde
teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust. Käitumisvorm: niiöelda mäng, vemp, teesklus igapäeveelus. Kunstiala: tegeleb visuaalsete, liikuvate kujundite loomisega 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on kõikide etenduste muutumatu ühisosa. Etendus on lavastuse ühekordne esitamine. Iga etendus on ainukordne ja kaduv. 6. Teatrikunsti definitsioonid (Bentley, Brook)
ülesandele-orienteeritud funktsioonid , sotsiaalsed funktsioonid. Juht on kui planeerija , administraator, ekspert, kiitja ja karistaja, esindaja, vahekohtunik, vastutaja. 74. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides?konsensus, enamus, koalitsioon, teerull 75. Mis on avalik esinemine? Esinemine, kus sõnum on suunatud kõigile grupi liikmetele, tagasiside on piiratud, auditoorium mitmekesine, võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, esineja peab valmistuma kõneks, kohandamine on väga raske, auditooriumi analüüs on raske ja ebatäpe. 76. Millest sõltub esineja usutavus? Autoriteersusest, iseloomust, dünaamikast. Lisaks ka eelnevast usaldusest ja esinemise ajal tekkivast usaldusest.7 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Ekspromtkõne, maha loetud kõne, päheõpitud kõne, vabalt rääkimine. 78. Mis on auditooriumi analüüs? Demograafiline analüüs, eesmärgile orienteeritud analüüs. Vaadatakse kuidas publik
2. Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist. Olmerealism muutus populaarseks 50nendate II poolel, 60nendatel. Seda iseloomustas stiililine järjepidavus, staatilisus, olustikulisus, täpsus, pisiasjadel lasus suur osatähtsus, näitleja mängus taotleti lihtsust, edasi kanti elutarkus ja mõõdukus. Teatrilavastus lähtus tekstist, stiil tulenes kirjandusliku teksti stiilist. Populaarsed olid nii Eesti kui ka nõukogude repertuaar. Publiku hulgas oli populaarne Eesti klassika, seda lavastati olmerealistlikus võtmes. Lavakujundus ja kostüümid: visuaalne keskkond ja illusionism, detailsus, ajalooline ja olustikuline tõepärasus. Näitlejatööd iseloomustas lihtsus ja loomulikkus, läbielamise eelistamine ekspressioonile. Ruum ei iseloomustanud inimesi, ruum pandi psühholoogilisse tähendusse seda ei kasutatud. Lavakujundid olid ruumilises mõttes passiivsed. Nii näitlejad kui ka kriitikud jälgisid seda, kas
1.1. 11 NÄIDE: 1 Esimese peatüki pealkiri ( Heading 1- TimesNewRoman 16, bold, suur algustäht) 1.1 Esimene alapeatükk (Heading 2 - TimesNewRoman 14, bold, esimene suurtäht) 1.2 Teine alapeatükk 1.2.1 Punkt (TimesNewRoman 13, bold, suur algustäht) 3.2.2 Töö sõnastus Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja –vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud”, Diagramm 1 andmed osutavad et jne). Referaadi koostaja arvestagu järgmisi soovitusi: tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt ning üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat, väljendused olgu loomulikud ja lihtsad,
Üldreeglina jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik, erandiks on protsendi, kraadi, nur- gaminuti ja –sekundi tähis (n.18%, 6° sooja); erandit ei kasutata kui tähis kuulub loogili- selt järgneva sümboli juurde (n.: –8 °C). Arvväärtusi ei poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle teisele reale 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. Töö tutvustamise ettevalmistamiseks peab esineja teadma: kuidas esineda kus esineda kellele esineda Töö tutvustust võib alustada: definitsiooniga, viitega eeldatud teadmistele, üllatava faktiga, tsitaadiga, näidete seeriaga, statistilise materjaliga, naljaga, retoorilise küsimusega, viitega eelkõnelejale jms. Esitluse lõpetamine: töös esitatud järelduste ülekordamine, retooriline küsimus, üleskutse uute lahenduste otsimisele.
lavastuse tarvis uued näitlejad: 1) repertuaariteater (suurem osa Eesti teatritest Draamateater, Vanemuine jne) 2) projektiteater (Von Krahli Teater kuigi on ka väike püsitrup) Oluline roll teatri institutsionaalsuse juures on ka majal (hoonel). See on prestiizi küsimus. 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud kirjalik tekst (nt William Shakespeare'i ,,Hamlet") Lavastus on lavateos, mis on loodud lavastaja, näitlejate, kunstniku jt poolt; sageli on lavastuse aluseks näidend (nt Lembit Petersoni lavastus ,,Hamlet" teatris Thetrum, aastal 2003) Etendus on lavastuse üks esituskord (nt ,,Hamleti" etendus kindlal kuupäeval). Lavastusega antakse teatud hulk etendusi, mille seast eristub esietendus esmakordne esitus publikule. 6. Teatrikunsti definitsioonid (Bentley, Book) 1) Eric Bentley: ,,Teater on see, kui A esitab B-d, kuna C vaatab."
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elul
· Üldreeglina jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik, erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja sekundi tähis (n.18%, 6° sooja); erandit ei kasutata kui tähis kuulub loogiliselt järgneva sümboli juurde (n.: 8 °C). · Arvväärtusi ei poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle teisele reale 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. Töö tutvustamise ettevalmistamiseks peab esineja teadma: · kuidas esineda · kus esineda · kellele esineda Töö tutvustust võib alustada: definitsiooniga, viitega eeldatud teadmistele, üllatava faktiga, tsitaadiga, näidete seeriaga, statistilise materjaliga, naljaga, retoorilise küsimusega, viitega eelkõnelejale jms. Esitluse lõpetamine: töös esitatud järelduste ülekordamine, retooriline küsimus, üleskutse uute lahenduste otsimisele. 10.1. Esinemise struktuur: · Pöördu kuulajate poole
annaabi.ee 
