Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kuidas eestlastelt sakslaste poolt vabadus võeti ja milliseid kohustused see kaasa tõi? - sarnased materjalid

rand, taanlased, tapeti, muhu, saarlased, lepingud, piiskoppide, kraapima, ikaldus, hinnus, nõudma, 1222, hermann, rootslased, ristida, pakkusid
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

1070 - Bremeni peapiiskop Hiltinus määras läänemeremaade peapiiskopiks piiskoppi nimega Johannes. See ei saanud oma tööga hakkama. 1167 - Lundi piiskopi poolt määrati eesti peapiiskopiks munk Fulko, tema abiliseks oli eestlasest Nicolaus. 1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard. Ta tuli Väina jõe suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi ehitada Üksküla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lähedal, kui taanlased käisid Tallinna all. Tema telki peeti Taanikuninga omaks ja venelased tapsid ta Taani Kuninga pähe. Peale Meinhardi surma 1198 määrati peapiiskopiks Berthold. Tema hukkus Imanti oda läbi. Järgmiseks piiskopiks sai Breemenist pärit toomhärra Albert. 2 1201 - Albert rajas Riia linna. 1202 - Riias loodi Mõõgavendade ordu ( Kristuse sõjateenistuse vennad). Nende tunnuseks oli valge

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Vabadusvõitlus

jõe ümbruse liivlased ning lätlased. Võidetud maa nimetas Albert neitsi Maarja järgi Maarjamaaks. Ristisõdijate edule aitas kaasa ka mõnede Läti ja Liivi ülikute kergekäeline üleminek vaenlase poolele. Sõjameeste varandus pandi kiriku kaitse ala ning neile tõotati, et ristisõjas hukkunud saavad otse paradiisi. Enamik ristisõdijaist tuli peamiselt Bremenist ja Lübeckist (nim. ministeriaalideks). 1 3. Piiskoppide Meinhardi ja Bertholdi tegevus Baltikumis. Baltimaade vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest.1186. a. pühitseti nende seas misjonitööd teinud munk Meinhard esimeseks Liivimaa peapiiskopiks. Tema tööd kergendas Toreida liivlaste vanema Kaupo toetus. Vaatamata rahulikule tegevusele ei usaldanud liivlased sealseid misjonäre. Enamik nägi ristiusus ohtu oma vabadusele. Meinhardi olukord muutus järjest ohtlikumaks ja ta palus paavstilt abi. Viimane kuulutas Liivimaale ristisõja

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

1215 Rüüsteretk Ridalasse ja Sakalasse. Sakslased tegid koos abiväega suurema sõjakäigu P- Armuti tapmine kestis 3 päeva, siis põõrduti tagasi Liivimaale. Lääne maale Ridalasse. See oli ootamatu kuna pidi kestma Toreida rahu. Kevadel koguneti Lembitu oli sunnitud alla andma ja laskma rahva ristida. Linnus rööviti paljaks. Lembitu linnusesse. 1215 Kevadel sulgesid saarlased Väina suudme. Tõkestati mereteed. Riias said nad lüüa ning Kavandatud ühisaktsiooni loodetud tulemust kaasa ei toonud ja osalenud jõude jäi pidid Väina suudmes abiväge ootama. Tulid hoopis ristisõdijad ja Eestlased jäid kahe tule lihtsalt vähemaks. vahele. Nad olid sunnitud sakslaste vahelt läbi murdma. 1215 Merelahing Uues sadamas

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

1212 ­ Mstislav Uljas uuesti Eestis. 2) #Sakslaste rüüsteretked 1215 a. algul Põhja-Läänemaale ja kevadel Sakalasse. #Ugandi ja Sakala alistuvad (1215) #Võit Sakslaste üle Otepää all. Võit saavutati koos vanelastega #Madisepäeva lahing (21. sept. 1217). Langes Lembitu. Suri Kaupo. #Taanlased vallutavad Põhja-Eesti (1219) #Lihula all purustatakse Rootslased (1220) 3) #Taanlased maabuvad Saaremaal, kuid saarlased sunnivad nad lahkuma (1222) #Eestlaste üldine pealetung (1223). Vabastatakse Varbola linnus, Viljandi, Otepää, Tartu. Kogu maa, välja arvatud Tallinn, saadakse oma valdusse. #8000 sakslast jõuavad Viljandi alla (1223). Linnust otseselt vallutada ei suudeta, kuid eestlased on sunnitud alistuma ja uuesti ristiusu vastu võtma. #Koostöö venelastega. 1223 aasta lõpul saabub Tartusse vürst Vjatko 200 mehega. Sakslased vallutavad Tartu.

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Lõunapoolsematest neist said lätlaste ja leedulaste esivanemad. Eesti aladel on nad andnud oma panuse meie genofondi - tõenäoliselt oleme neilt pärinud oma välimuse. 3 VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG Vanimad pronksesemed Eesti territooriumil on leitud Muhu saarelt ja Võrtsjärve äärest, nende vanuseks on umbes 3500 aastat. Siiski ei toonud pronksiaeg algul olulisi muudatusi elanikke ellu ja mitu sajandit jätkus kiviajaga võrreldav elukorraldus. Peamised pronksriistad olid kirved ja noad, neid muretseti naabritega kaupu vahetades. Tuntavad muudatused leidsid aset ca 900-700a eKr. Siis hakati Eesti aladel asulaid kindlustama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseintega. Tuntuima leiukoha, Asva

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

päeva teine rünnak järgnes sama aasta kevadel Sakalas ­ Leole (Lõhavere) linnuse piiramine; Leole süüdati ja vallutati, Lembitu ja teised vanemad võeti vangi, kuid lasti poegade vastu vabaks ja sakslased pöördusid tagasi eestlased hakkasid otsustavalt tegutsema ja koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille eesmärgiks oli siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine, so kolme maleva manööver (1215. a aprilli lõpp või mai algus): saarlased pidid Riia ümber piirama, läänlased Toreida, sakalased ja ugandlased pidid samal ajal latgaleid rüüstama, et nad ei saaks appi minna; kogu aktsioon ebaõnnestus, sest osalenud jõududest jäi väheseks juunis 1219 oli merelahing Uues sadamas 1215. a suvel võtsid rüüsteretkedest laostatud Ugandi ja Sakala ristiusu vastu ja sakslased asusid Otepääle Ugandi ja Sakala ristimine polnud täielik, sest preestrid ei julgenud pikemaks ajaks kohale jääda

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti keskaeg

jutud kirja pandud väga palju hiljem. Nt Guta saaga Ojamaalt räägib, et iga kolmas mees läks Daghaiti, mis oli aga jama maa. Jutt u aastast 500, üles kirjutatud aga 13-14saj. Mainitud kohti nagu Eistland, Kurland jms. Islandil kirjutas 13saj Snorri Tuglusson saagasid , tegi kogu Heimskringla, kus räägitakse Svea kuningast Ingvarist. Too tegi rahu taanlastega ja ronis itta – till Estland – ründas kohas nbimega ‚at Steini’, seal tuli Eistr väega ja rootslased tapeti. Ingvar maeti selsamas, ca 600. Vb kenning. Kuramaal olnud 7-9saj Skandinaavia asula Grobina. Ekspansioon idarannikule on ilmne. Rus ja Rootsi ja Roslagen seotud Ruunikivide tekstid mainivad ka sõjakäike siia. Teada ka Olaf Tryggvasoni lugu 10saj lõpust. Nimede poolest koht pigem Baltipärane, aga kes teab. Saagad on Skandinaavia ajaloo allikad. Idaeuro asjad seal kõrvalised. Tuleb arvestada ajavahemikku sündmuste ja kirjapanemise vahel

Eesti ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti ajaloo konspekt

-) Sugulas rahvastega ehk soome hõimude, vadjalaste ja liivlastega olid suhted üsna soojad ja head, kuid teistega toimusid vastastikused rünnakud ja lahingud. Kuni muinasaja lõpuni olid eeslased võrdväärsed vastased ja partnerid kõigi ümbritsevatega. *) 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna, kuid siiani pole kindel, kes sea tegi, kuigi kroonikates oli kirjas, et seda tegid idamere paganad ehk on pakutud, et Sigtunat käisid maha põletamas saarlased, kurelased või karjalased. 12. sajandil käisid Eestlased põletamas ka Pihkva vürstiriiki. *) Kõige halvemad suhted olid latgalitega, kes olid ka selles konfliktis kõige suuremad kannatajad. * Eestlaste peamiseks relvastuseks olid odad (viske- ja torkeodad), sõjakirved ja mõõgad. Kaitseks olid kilbid (mitte rauast, vaid nahast) ning rikkamatel ka rõngassärgid. Eestlaste väeüksuse nimi oli Malev ning nad võisid edasi liikuda jalgsi ja hobustega või hoopis tükkis laevadega.

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

Lubati selle eest andestada kõik patud. Ristisõdijate kuldaeg (3 ristisõda R.Lõvisüda jne).Nende jaoks oli pühale maale minek liiga kaugel ja patus lunastus liivimaal lähemal.Bertholdil õnnestus koguda esimene ristisõdijate vägi ,maabus Väinajõe suudmes, jäi laagrisse Liivlaste Riia küla all, püüti läbirääkimisi ,aga ei õnnestunud,Berthold nõudis Liivimaa vanemate pojad enda kätte, ei andud. Liivlaste malev pöördus põgenema, aga Berthold sattus liivlaste maleva sekka,ja tapeti odadega.Lahing lõppes mitte millegagi.Ristisõdijad põletasid ümbruskonda, seal samas Riia külas sõlmiti kokkulepe kus liivlased lubasid ristiusu uuesti vastu võtta ja seda mitte enam maha pesta.ja preestrid lubati ka vastu võtta. Ristisõdijad pöördusid tagasi kodumaale, preestrid jäid maha, konfliktid jätkusid täie hooga, liivlased nõudsid et preestrid annaksid tagasi nende varad, jakui nad seda ei teinud ,ähvardasid jälle maha tappa ja ristimisvee maha pesta

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit)

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

1914. aastal eesti noormehed läksid Vene sõjaväkke, ilma kutseta. Mobiliseeritud mehi saadeti suure vaimustusega, anti kingitusi, anti palju toitu ning neid käisid ära saatmas orkestrid ja laulukoorid. Patriotism ei levinud kaua, seda kauem sõda kestis seda vähem lootust oli. Germanofoobia: Suuremates linnades hävitati sakslastele kuulunud ärisid, ettevõtteid. Peterburgis rünnati Saksamaa saatkonda, ainus kes oli seal oli uksehoidja, kelle tapeti ära. Loobuti saksa nimedest. Peterburgi linnaduuma võttis otsuse nimetada ümber linna Petrograd. Korostovets nõudis, et Eestimaa pealinn Revel nimetatakse ümber "Kolõvon", kuid ei kinnitatud. Tartust sai Yurjev. Eestisse lisandus 7 vene keelset nimelist valda (Suvorov, Sergeiev). Rajati õigeusu kirikuid, et asendada sakslaste Luteri kirikud. Suleti Balti-saksa seltsid, Balti-saksa klubid, Balti-saksa koolid, Balti-saksa ajalehed, saksa keelt ei tohtinud enam kasutada asjaajamiskeelena

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
19
doc

10. klassi ajaloo eksam

(nt: Rõuge linnamägi) Ringvall-linnused: Ümber kogu linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamad olid Saaremaal ja Lääne-Eestis, kus neid tunti maalinnadena. Kalevipoja sängi tüüpi linnus: Rajati voortele, nende kõrgemale keskosale. Küljed loodusliult kaitstud, otstele tuli valid rajada. (nt: Alastkivi Tartumaal) Ingvar: Rootsi kuningas. Tuli väega Eestisse. Rüüstasid terve suve kuid siis tuli eestlaste suur vägi kohale ning isegi kuningas tapeti. Aastal 600. Tsuudid: Eestlaste nimetus vene kroonikates. Jaroslav Tark: Tegi Eestisse sõjaretke (1030), võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. Sossolid: Eesti hõimud Izjaslavi kroonikas. 8. Eestlased muinasaja lõpul Adramaa: Nendes mõõdeti maad. Kolmeväljasüsteem: See levis põlluharimises. Ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesas. Rehielamu: Iseloomulik eestlaste hoone, mis oli nii elu- kui tootmishoone.

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskaeg Eestis

Langesid Lembitu, Kaupo ja teisedki eesti vanemad. 1219. sekkus Taani kuningas Valdemar II, eesmärgiga Eestis kanda kinnitada. Võidukas lahing Tallinna all, ehitati Tallina kivilinnus ja määras Eestimaale asehalduri. Taani ja Saksa preestrite vahel võitlus ­ Taani ja Riia kiriku valduste piir. 1220. sügiseks taanlaste käes Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. 1220. rajas Rootsi kuningas tugipunkti Lihulasse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Saarlased lõid rootslaste väed puruks. 1222. Taani vägi Saaremaal, kuningas lahkus hakkasid saarlased tegutsema. Taanlased sunniti alistuma ja Saaremaalt lahkuma. Kõik kutsuti ülestõusule. Eesti ala alistumine ja sõja lõpp 12221227 1223. eestlased ründavad sakslasi ja võtavad linnused üle. Tagasi saadi kogu maa, kuid Tallinna mitte. Riia peapiiskop ja mõõgavennad kogusid end ja alustasid maade tagasivallutamist. 1224. mandriosast veel Tartu vallutamata, augustis hõivati ka see. 1227

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
22
docx

10.klassi ajalugu terve aasta peale

inimesi. Muistse vabadussõja teine pool ja lõppvaatus (1219-1227): sakslaste, taanlaste ja rootslaste sissetung Eestisse; Saaremaa vallutamine ja selle tähtsus; eestlaste allajäämise põhjused; vallutussõja tagajärjed. Sakslaste, taanlaste ja rootslaste sissetung Eestisse - 1218 läks piiskop Albert Taani kuninga Valdemar II jutule, et teha koostööd, sest ta sai aru, et üksi ta enam hakkama ei saa. 1219. aastal saabusid taanlased kuninga eestvedamisel Tallinna sadamasse, eestlased lasid võõrastel tegutseda, kuid kogusid salaja sõjaväge. Eestlasi võideti ning algas Harju-, Viru- ja Järvamaa võiduristimine. 1220. aastal tungisid Lääne- Eestisse rootslased ning Lihula linnusesse asus kuningas Johan I koos rootsi vaimulikega. Kuningas läks tagasi Rootsi ning kindlust asus võidukalt piirama saarlaste malev. Peaaegu kõik 500 rootslast tapeti. Saaremaa vallutamine ja selle tähtsus - 1227. aasta jaanuaris algas

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Ajaloo üleminekueksam 10.klass

Kui ta sõjaretkel oli puhkes Roomas temavastane ülestõus ning naasvat kuningat enam linna ei lastud. Ta kogus kokku suure etruskide väe, aga roomlased suutsid oma iseseisvust kaitsta ning panid aluse vabariiklikule korrale. Gaius Julius Caesar - 60.-50. aastatel eKr tõusis ta esile, 49. a eKr puhkes tema ja Pompeiuse vahel kodusõda, kus Caesar peale jäi. 44. a eKr lasi ta end eluaegseks diktaatoriks kuulutada. Ta valitses leebelt, kuid paljud polnud temaga ikka rahul, ta tapeti. Ta oli ka solmapaistev kõnemees ja kirjanik. Kirjutas mitmeid raamatuid. Gaius Julius Caesar Octavianus ehk Augustus - esimene Rooma keiser, Augustus oli tal aunimi, tema valitsusaeg oli igati hea riigile. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis hoida häid suhteid. Constantinus I Suur - hilise keisririigi keiser, ta legaliseeris ristiusu ja rajas linna Konstantinoopol, mis asus praeguses Istanbulis(vist..peaks googeldama) MÕISTED:

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest ­ kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. Ajalookirjutise algus ­ Herodotus kui "ajaloo isa" Hellenismiperiood (338 ­ 30 eKr) ­ Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) Aleksander Suure võimule tõus: Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia ­ Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad)

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest – kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. Ajalookirjutise algus – Herodotus kui “ajaloo isa” Hellenismiperiood (338 – 30 eKr) – Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) Aleksander Suure võimule tõus: Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia – Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad)

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest ­ kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. Ajalookirjutise algus ­ Herodotus kui "ajaloo isa" Hellenismiperiood (338 ­ 30 eKr) ­ Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) Aleksander Suure võimule tõus: Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia ­ Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad)

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Keskaeg Eestis

ja leping sõlmida, valitsemine jäi kohalikele vanematele, foogt käis vaid kohut pidamas. 1255. aasta lepinguga säilitati ka oma poliitilised õigused, võeti kohustus ordut toetada.) Eestlaste olukord halvenes: · o kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne ja PõhjaEesti rahvas ning saarlased. o Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: 1) Kehtestati kümnis ­ alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2) Hinnus ­ kindlaksmääratud naturaalmaks. 3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu ­ kümnendikku kümnisest. 4) Kirikute ja teede ehituse kohustus 5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem. ·

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

Püha Maaga, üritas Albert suurendada selle kõitvust ala nimetamisega Maarjamaaks (Terra Mariana) kristliku Euroopa kõige austatuma pühaku järgi. - Liivimaa misjon muutus püsivaks ristisõjaks 1204. Aastal kui paavsti Innocentius III andis heakskiidu ristisõjakuulutse automaatsele uuendamisele (tema polnud algataja, tuli vastu misjonipiiskoppidele). Samasugust toetust taotlesid ka Taani ja Rootsi kuningad. Taanlased võtsid 1206.aastal ette suurema sõjakäigu Saaremaale. Paavst Innocentiuse järglane Honorius III rakendas 1217-1218 Läänemere idakaldale täielikku ristisõjaindulgentsi, mis muutis võitluse Põhja-Euroopa paganatega sama tähtsaks nagu varasemad ja käimasolevad ristisõjad Hispaanias ja Pühal Maal. - Esimesena alistusid liivlased, kelle vasutpanu murti 1206.aastal. Järgmised olid seelid, kes elasid piki Väina kaubateed veidi ülesvoolu ja kes alistati raskusteta 1208

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

(Saarlastel õnnestus 1236 oma maa vabastada ja alles 1241 õnnestus ordumeistril nad alistada ja leping sõlmida, valitsemine jäi kohalikele vanematele, foogt käis vaid kohut pidamas. 1255. aasta lepinguga säilitati ka oma poliitilised õigused, võeti kohustus ordut toetada.) Eestlaste olukord halvenes: · o kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne- ja Põhja-Eesti rahvas ning saarlased. o Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: 1) Kehtestati kümnis ­ alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2) Hinnus ­ kindlaksmääratud naturaalmaks. 3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu ­ kümnendikku kümnisest. 4) Kirikute ja teede ehituse kohustus 5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem. ·

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

Ameerika näol on tegemist uue kontinendiga. Järgnevalt asuti juba otsima võimalust jõuda Indiasse ümber Ameerika mandri purjetades. Aastatel 1519­22 teostus esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernão de Magalhães, Hispaania teenistuses portugallane. Tema nime kannab tänini Ameerika mandri lõunatippu ja Tulemaad eraldav väin. Magalhães oli esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. Meresõitja ise kodumaale tagasi ei jõudnud: Filipiinidel puhkenud tülis tapeti ta pärismaalaste poolt. Ümbermaailmareisi alustanud viiest laevast jõudis Hispaaniasse tagasi vaid üks 18 meeskonnaliikmega pardal. Edasised avastusretked. Nii portugallased kui hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. Teoreetiliselt oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või siis Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. Eriti

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

· Kuningriigid- essex,sussex,wessex,kent,northumbria,east anglia · 889a ühentatti neid inglismaa kuningriigiks. · Keldid jäid elama walesi sotimaale ja iirimaale. (Taani) normannide sissetung. · Inglise kuningas alfred suur sõlmis sõdade tulemusel 876a taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks. Taanlaste riiki hakati nimetama danelawiks ehk taani õiguse alaks · Norralased tungisid sotimaale kuhu rajasid nad oma asundused. · 1016a alistasid taanlased kogu inglismaa ära. · 1042a sai uuesti võimule anglosakside dünastia kuningas edward usutunnistaja. · 1066a normandia prantslaste ehk vanade viikingite kallaletung inlismaale. Alistasid anglosaksid ja kuningaks sai normandia hertsog guillame ehk william vallutaja. Bayeux raip- romaani ajastu kuulsaim tekstiili töö. 70m pikk ja 1,2m kõrge lina mis , millele on tikitud normannide vallutus retk inglismaal. Ja Hastingisi lahing 1066a mis oli otsustava mõjuga

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

politsei ja sõjaväega oli inimohvreid. Veebruaris ühinesid Tartu üliõpilased ülevenemaalise üliõpilaste poliitilise streigiga, ülikool suleti. Maal algas talurahva mõisnikevastane võitlus, jaanuarist märtsini puhkes ligi 120 mõisas mõisatööliste streike ja rahutusi. Sotsiaaldemokraadid kutsusid rahvast üles isevalitsust kukutama ja demokraatilikku vabariiki kehtestama, kõige levinum oli loosung „Maha isevalitsus!”. 28. aprill tapeti Tallinnas sandarmirittmeister Trešner (Трешнер); 30. aprillist kuni 2. maini toimusid Tallinnas 3000 osavõtjaga miitingud, mille piirivalveväed laiali ajasid. 15. mail 1905 leidsid aset rahutused Tallinnas. 19. juuli tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. 24. juulil toimus 3000 töölise demonstratsioon ning kokkupõrge kasakatega. 1905. aasta aprillis võttis VSDTP III kongress kursi relvastatud ülestõusu ettevalmistamisele. 1

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti ajalugu.

Inimesed olid 1 osa loodusest. Vaimud, haldjad ja jumalad ­ Looduses esines teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Tõnn oli tuntud koduhaldjas. Konkreetne jumal oli Eestis Tarapita. Teine jumal oli Uku. Ohvripaigad ­ need olid selleks, et vaimude, haldjate ja jumalatega hästi läbi saada. Selleks toodi ohvreid. Paikadeks võisid olla puud, hiied, allikad, kivid jne. Ennustamine, nõidumine ja maagia ­ ennustati, et teada saada kuidas mingid üritused lähevad. Näiteks tapeti loom ja vaadati kummale poole ta langeb. PT 7. Muistse vabadusvõitluse I periood(1208-1212) 12 sajandil algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas mõjutama eestlaste edasist saatust. 1201 rajati Riia linn Alberti poolt. Ristijad alguses ristisid. Pärast ristitud pesid ennast puhtaks. 1202 aastal asutati Mõõgavendade ordu. 1208 aastal algas sissetund Eestisse. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Tapeti, põletati ja rüüstati. Otepää linnus pandi põlema

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

minna“ Murrangulised sündmused: (Sündmused 3 etapis.) I etapp: Jõudude tasakaal (1208-1212). Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata. 1210 Ümera lahing- eestlaste võit kavalusega. 1212-1215 Toreida vaherahu. II etapp: Uute vaenlaste lisandumine (1215- 1222). 1217 Madisepäeva lahing- hukkus eestlaste vanem Lembitu- eestlased oleksid peaaegu alla andnud. 1219 taanlased Tallinnas (lipulugu). 1220: rootslaste katsed. III etapp: meeleheitlik vastupanu ( 1222-1227). 1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
22
docx

EESTI KESKAEG

Teine kitsaskoht on see, et too baltisaksa ajaloo uurimine oli ideoloogilise suunitlusega, selleks on saksa asi. Saksa misjonärid jõudsid 12. saj metsikusse tsivilseerimatusse Baltikumi, kristianiseerisid ja tsiviliseerisid kohalikud. Üldse keskajal oli baltisaksa iseseisvusajal keskne koht uurimises. Baltisaksa käsitluse põhiskeem - vallutati hõimud, tsiviliseeriti nad, võitlus Leedu vägedega ja Vene võimuga. Teine teema sisevõitlused Liivi ordu ja piiskoppide vahel. Ajaloolaste silme eest terendas Preisimaa võrdlus. Sellele Liivimaa iseseisvumisele järgnes 1558. aasta katastroof. Esile tõusevad piiskop Albert ja ordumeister Plettenberg seoses kahe sündmusega, Vene-Liivi sõda, aasta? ja reformatsioon. Baltsisaksa oma koolkond hääbus 20. sajandi 3-4 aastakümnel, osalt muutus natsimeelseks, osalt inimesed lahkusid elavate hulgast. Liivimaa keskaja uurimine jätkus peale II maailmasõda Saksamaal

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Vana-Liivimaa kujunemine

Novgorodi ja Pihkva vürstid olid samuti huvitatud oma võimu all olevate alade laiendamisest pöörates paganad õigeusku. Liivimaa ristisõja tähtsamad sündmused 1201.a. Riia linna asutamine 1202.a. Mõõgavendade ordu asutamine 1206-1207.a. liivlaste ja latgalite alistamine 1208.a. esimesed ristisõdijate retked Ugandisse ja Sakalasse, eestlaste vabadusvõitluse algus 1210.a. Ümera lahing 1217.a. Madisepäeva lahing 1219.a. taanlased vallutavad Lindanise linnuse 1220.a. Rootslaste sissetung Läänemaale, Lihula linnuse rajamine 1222-1223.a. eestlaste ülestõus 1224.a. Tartu langemine 1227.a. Muhu ja Valjala linnuse alistumine, muistse vabadusvõitluse lõpp Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Sõjaline ülekaal vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Rüütlite relvastusse

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

Allikale tuli vee eest ka ohverdada. Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. *Nõidumine- et sõnadel oli vägi, said targad- inimesed, kes omasid erilist väge-, nende abil nõiduda. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.s. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad Lk.34- 37 (Meinhard, Kaupo, Albert, Riia linn, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine, Valjala a. 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1227) *Ristiusu mõjud Eesti alal- Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni

Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralist Läänemere rannikuni. Umbes 3000 a. eKr

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

sakslased sakslased koos abilistega ootamatult suurema sõjakäigu Ridalasse, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, kus langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Lahingus sai surmavalt haavata ka Kaupo. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste allajäämise põhjused (49-50) : 1224.a suveks oli mandriosa peamiseks vastupanupunktis jäänud sakslastel vaid Tartu vallutada, mida 2 piiramisel polnud õnnestunud vallutada. Venelased lubasid eestlastele appi tulla, kuid jäid hiljaks. Pärast 8 päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1227

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sõda ja Saaremaa

Foto SMF SMF 3865: 3 22. juuni hommikuks olid sakslased mineerinud ka Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse väinad. Irbe väina sulgesid miinitõkked ,,Eisenach" ja ,,Erfurt", Soela väina miinitõke ,,Coburg". Hiiumaa ja Vormsi vahelisse Hari kurku oli paigutatud miinitõke ,,Gotha", Soome lahe sulges ,,Apolda" ja Tallinnast loodes oli ,,Corbetha". Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149 (Melzer 1960, 24­27, kaart 9). Sel kombel püüti lõksu püüda Liivi lahes ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevu ning takistada sisenemist ja väljumist Soome lahest. Sakslaste peamine eesmärk oli takistada Nõukogude sõjalaevade rünnakuid oma Soome ning Põhja-Rootsi vahet sõitvate kauba- ning varustuslaevade vastu (BA MA, RM 45-I/137). Laevaliiklus merel hakkas kohe nõudma ka ohvreid. 29. juunil uppus Soela väinas pommitabamusest aurik ,,Marta". 19. juulil uputasid Saksa lennukid Kuivastu reidil Nõukogude hävitaja ,,Serditõi". 22

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. · Suhted naabritega: olid valdavalt rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlased ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. · Riiklus: Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus valiti ka vanemaid. Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus: rikkam kiht- talupojad, madalam kiht- sõjavangidest orjad. Külad olid jaotatud teatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. 5. EESTLASTE MUINASUSUNDID · Vägi: on üheks muinasusundi põhimõisteks ja ­elemendiks. Väge oli teatud objektides, nähtustes(äike) paikades ja ka sõnades. Erilise väega inimesi nimetati nõidadeks ehk

Ajalugu
179 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun